Nagu te kindlasti olete kuulnud, kui keegi midagi kiiresti unustab, siis öeldakse, et sul on haugi mälu, viis sekki. Siit ka küsimus. Kuidas selle haugi mäluga siis lood on? Haugi mäluga nagu kõikide loomade mäluga üldse lood on, nii et see on sündmuslik ja olukorraline. Kui sa näitad midagi inimesele, mis tema inimese jaoks mingit erilist suurt tähendust ei oma ja huvi tõepoolest elavad, tähelepanu suunavad, huvi ei tekita, ega siis inimese mälu üle viie sekundi ei ole, kuis niigi palju. Kalad, haugid näiteks, eks ole, elavad hoopis teistsuguses keskkonnas ja hoopis teistlaadi elu kui mehe inimesed. Kuidas me võrdleme haugi mälu inimese mäluga ja selles küsimuses, kas haugi mälu kestab tõesti viis sekundit, on see konkreetse kalaliigi, kusjuures varitseja röövkala ma rõhutan veel kord varitseja röövkala mälu tegelikult võrreldud inimese mäluga. See võrdlus ei ole pädev. Meil ei ole alust niisama lihtsalt asjaolusid nii-öelda ja liigi omadusi kogu ulatuses arvesse võtmata. Sedalaadi küsimust esitada ei saa sedasi võrrelda mälu, haugi ja inimese. Kuid proovime siiski leida vastus sellele küsimusele kui haug, kes on üle kõige huvitatud näiteks saaklooma mõne kalakese püüdmisest, varitseb parajasti, ütleme, akvaariumis saaki, teisi kalu ta on peidus. Ja kui ta näeb seda kalakest siis kui kalagi on piisavalt lähedalt temale ja kui haug näeb kala käitumise järgi, et kala teda ei märka, siis sööstab kala talle järele. Paneme tema akvaariumisse läbipaistvat takistust, näiteks klaasi või täiesti läbipaistvad plastikud, vaheseina sellist teeme valmis ja paneme nii edu valitsedes saaki oma lemmik, kuskohas, no ütleme, mingisuguste veetaimede puhma sees peidetuna haug nähes. Tegelikult klaasida, ujuvad väikest kala, sööstab talle järele, haug lööb viinaklaasi vastu. Ja loomulikult saab sellest vapustuse ja muidugi ei saa saakkala, eks ole, seda maitsvad prisked väikest kalakest lõugade vahele, selge see, piisab kahest-kolmest sedalaadi kogemusest. Kui haug võtab seda nii-öelda arvesse, inimlikult öeldes. Teeme nii, et paneme see vahesein mitte kogu akvaariumi laiuse ulatuses Vaikpoole laiuse ulatuses. Mida teeb meie haug kaks-kolm korda ta lõi nina klaasi vastu sööstes ühes kindlas suunas väiksele kallakesele kallale, eks ole. Klaassein tuli vastu. Kui Agata tunneb oma akvaariumi, siis läheb väga kiiresti, väga varsti tuleb, selle peale tuleb teha, eks nõksatus ujuda kõigepealt hästi kiiresti ja järsult paremale ja siis ta pääseb kenasti nina löömata. Saak kalakese layer, kui ta harjub, ütleme, paar päeva niiviisi toidate oma haugi akvaariumis. Selle klaastakistusega, jah. Kui ta harjub selle olukorraga selle võttega, siis võtke see klaas oma akvaariumist, väljalaske jälle sinna, kui havi on jällegi oma lemmikus valitsus paigas peidus laskis sinna galakene ja haug ei lähe otse kallale järele, ta teeb sellesama nõksatuse, mis tema kogemuste ehk mälukohaselt viib, eesmärgini ei ole mingisugust viit sekundit. Sõbrad loomulikult, kõik sõltub motivatsioonist. Loomulikult ja kuidas veel? Näiteks šimpansi, ma väga armastan neid loomi, tunne neid aastaid ja aastaid ja muidugi iga küsimuse juures, mul on hea mainida kasin šimpansi. Mälu on tohutu mahukas. Näita talle pimedal ekraanil 200-st valgustäpike, sest mingid mustrid näitab viie sekundi jooksul. Kustuta siis täpikesed, eks ole, ekraanil ära ja palu, et see sinu šimpans sõber ja katsealune näitaks näpuga, kus olid need täpikesed. Ta näitab üle 90 protsenti nendest 200-st äpikesest, kusjuures ta näitab täpselt, kus nad olid. Mis puhul ta seda teeb, millised on eeltingimused siin pansi jaoks peab midagi tähendama see, et vot ekraanil on sellised tehnikesed, kui ta neid tülitab, puudutada, ja täiesti võimalik, et ta üritab neid pull seal oma algatusel, kui ekraan kustub, need olid ja nüüd ei ole, puudutab näpuga tagant. Ja te kohe annate talle midagi kinnituseks. Et see tegevus on asjalik saab näiteks viigimarja. Okei, rohkem tal ei ole. Ta hakkab neid täpikesi jälgima. Olukord on talle nüüd tuttav, see on huvipakkuv, ta on motiveeritud šimpans ja edasi ta teie katses näitab kasvõi 300 täbikest. Kuid lihtsalt näitate sellist ekraani, eks ole, ta vaatab seda, kompab paar korda, eks ole. Ja te ei anna talle mingeid kinnitusi ja idee, ei, temast ei ekraanist üldse olukorrast välja. Muidugi myyd huvi, tal ei teki sellise nähtuse must ekraan, tärnikestega ekraan sellise nähtuse vastu ja loomulikult me ei saa mitte midagi öelda tema mälu kohta selle najal. Aia, see on huvitav küsimus, kui kaua kestab haugi mälu, milline mälu. Mis asja? Ta peab meeles, mille kohta me seda küsima. Nii et jah, viis sekundit. Okei, me võime tõepoolest selle vahemiku juurde jääda, kui me räägime näiteks sellises olukorras, haug sai peksa. Oih ta sai peksa. Viie sekundi pärast anname jälle mogeenituse jälle peksa. Kui me teeme niiviisi küllalt kaua, mida me ootame sellest ravist, et ta mäletaks, mida meie ilmumist, vot sellesama elektriimpulsi generaatoriga tema kohale või täiesti võimalik? Ta paneb seda tähele ja kui paneb tähele, siis jätab meelde kõigepealt tähelepanu siis mälu.