Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest meile mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Eesti toetab Euroopa Komisjoni pakutud suhkruturu reformi, mis langetab magusa tooraine hinda lähiaastatel kolmandiku võrra. Eesti politsei on kriisiseisus, selgub korravalvurite läbis läbi viidud uuringust. Politseinikke, nende töö vähene tunnustamine ühisele muusikamajale soovitud krunti Tallinnas Rävala puiestee allika tänava vahel on riigil võimalik tagasi saada vaid sundvõõrandamise teel. Riik peaks enam tunnustama represseeritud ja poliitvange, leidis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Välismaalt Vene naftamaaga Mihhail Hodorkovski eitas kohtus kõiki talle esitatud süüdistusi india kooli. Tulekahjus hukkus üle 70 lapse. Markko Märtin sõitis Argentiina ralliteelt välja ning oli sunnitud võistluse katkestama. Märtin viidi kopteriga haiglasse tervisekontrolli. Lina samuti kolmas balti fototriennaali, millel osaleb üle 20 fotokunstniku ning Pärnus algas veepidu nimega mootor. Käid öösel ja homme päeval on sademeteta ilm, päeval tuleb sooja 18 kuni 23 kraadi. Riigikogu Euroopa asjade komisjoni istungil arutati Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni pakutava suhkruturu reformikava osas. Sellest annab ülevaate nele lapp. Istungil kinnitasid põllumajandusministeeriumi esindajad, et Eesti toetab Euroopa Liidu põllumajandusvoliniku Franz Süsleri ettepanekut reformida liidu suhkruturgu sest see toob suhkru hinna taas alla harjumuspärasesse vahemikku. Kuivõrd tõenäoline on see, et kavandatav reform läbi läheb? Põllumajandusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja Ene Maadvere. Kuna suhkrusektorit ei ole reformitud üldse, need on äärmiselt protektsionistlikke kõikides teistes sektorites on reform toimunud, siis ma arvan, et lõppkokkuvõttes reform ikkagi viiakse läbi ja, ja lähedal praegu komisjoni paketis on ette nähtud, et reform käivitub juba 2005. aastal ja kolme aasta jooksul toimub siis hinnalangus 33 protsenti, et selline on praegu nagu ettepanek, mis läheb Ministrite nõukogule arutamiseks. Ene Maadvere kinnitusel on suhkru hind meie kauplustes püsinud kõrge kaupmeeste osavuse tõttu kasutada poliitilisi muutuseid oma kasuks. Eesti kaupmees on nagu osav olnud seda tegema, et ilmselt kõik mäletavad, milline oli hinnatõus pärast esimest maid, kui see ennem esimest maid sisse toodud suhkru hind tõusis lakke, maksis kauplustes kuni 21 krooni, mida ma oma silmaga nägin, et kasumimarginaal oli väga kõrge meie arvestuste kohaselt see Euroopa Liidu reformipakett peaks tooma sellise hinna Eesti tarbijale, mis oleks kusagil 10 kuni 11 krooni kilo. Aga hetkel on ka see informatsioon, mis meil on Eestis suhkru hind Euroopa Liidu liikmesriikides peaaegu kõige kõrgem, välja arvatud Rootsi, et meie kaupmehed on nagu väga maiad oma kasumimarginaali suhtes. Suhkruturu reformimise vastu on bloki suuremat suhkrutootjad Saksamaa ja Prantsusmaa, kes seni on kasu saanud turu suletuselt ja tootmistoetustelt. Eesti politsei on kriisiseisus, selgub politseinike seas läbi viidud uuringust lähemalt Tõnu Karjatse vahendusel. Tartu Ülikooli kaasabil läbi viidud uuring püüdis välja selgitada politsei hinnangut aasta alguses käivitunud reformile, mille eesmärk oli politsei struktuuri korrastamine. Uuring näitas, et Eesti politseitöötajaid vaeva teel viie aasta tagusest reformist jäänud stress jätkuvaks probleemiks on politseitöö tasustamine. Ligi 55 protsenti küsitletud politseinikest leiab, et organisatsioon reformide käigus muutunud vaid bürokraatlikumaks. Samuti häirib politseinikke nende vähene informeeritus, muudatustest ja alamastme töötajate vähene kaasamine muudatuste kavandamisse. Suur hulk politseinikke on võimaluse korral Valmis töölt lahkuma. Samas on korravalvurid oma jaoskondade sisese töö õhkkonnaga rahul. Uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni õppejõud Kaja Tampere Sellel organismil, mida me nimetame eestipolitseiks, on infarktieelne seisund meditsiinilises keeles, kuna nad on üle treeninud ennast, nad on üle reformitud ja teine jõuline sõnu, siin kõrval on see täid samal ajal nad ei ole piisavalt finantseeritud, nende palk võimalda neil inimväärselt elada. Eriti tuleb nagu väiksemates kohtades välja, kus see elu on nagunii raske ja keeruline ja muidugi inimesed on nagu lõksus, sest nad on õppinud politseinikuks ja ja nad oskavad seda tööd teha ja nad tahavad seda tööd teha ja neil ei ole nagu kuskile sinna ka ju pojale, aga, aga nad ei tunne ennast hästi. Politsei peadirektori Robert Andropov sõnul oli selliseid tulemusi oodata, kuna muudatused politseis viidi läbi liialt lähestikku. Ja need tulemused on tõesti väga tõsised ja mõtlemapanevad, olgugi et me tundsime sellist üsna kriitilist olukorda kasvõi juba pärast seda, et 99. reforme ütleme, järelmõjud ei ole ju lõppenud politseiorganisatsiooni, see ükskõik, mis muudatusi organisatsioonis ette ei võta, ükskõik kuidas neid ei nimeta, mis eesmärgil neid ei oleks alati igasugune muudatus võetakse negatiivse nagu taustaga. Aga me julgesime seda analüüsi teha just selleks, et kaardistada need kitsaskohad, kaardistada need probleemid ja need valukohad politsei organisatsioonist ainult selleks, et kiiremas korras, kas hakata neid küsimusi neid probleeme lahendama? Robert antropovi kinnitusel on politseitöö stabiilsuse tagamine ja reformi lõpuleviimine aasta töö küsimus. Korravalvurite tööd segav palgaprobleem tuleb lahendada kõrgemal tasemel. See on see asi, mida me ei suuda lahendada oma struktuurimuudatustega ja oma suure tahtmisega politseinike palku tõsta. Ja siin ma tahan loota, et läbi selle, et politseiorganisatsioon on võimeline edasi arendama ja võimeline et veelgi paremini tegema, tuleb ka see veelgi suurem rahva usaldus ja nende inimeste usaldus kes tegelikult otsustavad, kui suur see politseiniku palk peab olema, ehk ma loodan sealt toetust saada. Veljo Tormis ja Neeme Järvi tegid täna avaliku pöördumise peaministri, presidendi ja riigikogu esimehe poole, jätkab Kadri Abner. Kaks aastat tagasi valmis plaan, et Eesti Muusikaakadeemia kõrvale rajatakse kuuekorruseline ehitis, kus saavad endale ruumid Georg Otsa nimeline muusikakool. Tallinna balletikooli ja muusikakeskkool. Haridus- ja teadusministeerium loobus plaanist möödunud kuul ning aktsiaselts Merko Ehitus ehitab krundile kortermaja Muusikaakadeemia audoktori. Neeme Järvi hinnangul tuleks kortermaja ehitamine peatada ning võimud peaksid muusika tegemist enam väärtustama. Mingisugune arusaam peab sellest olema meie Nokia Eestis muusika, mitte midagi muud raha tegemine on, on teisejärguline asi, meil on vaja muusika, järelkasvu ja lapsed ei saa kivimäelt käia kogu aeg oma kontrapassidega ja kelladega, reiside bussidega olla kivimäel muusika, kui, kui meil on roht olemas peaminister, võiks selle vastu huvi tunda. Me president võiks selle vastu huvi tunda. Ja kõik kultuuritegelased, kes passiivselt vaatavad seda asja peal, mis toimub. Heliloojate liidu esimees Olav Ehala, kes andis ka oma toetusallkirja ühise muusikakooli rajamise plaanist loobumise vastu, on hämmelduses. Olav Ehala hinnangul plaani muutmist tulevikus veel kahetsetakse. Ma arvan, et see on sedasorti juhtum, mille pärast umbes kümne-viieteist aasta pärast kõike normaalse mõistusega inimesed ütlevad oi, kuidas me lasime sellise asja sündida. On keegi ka uurinud, kas on veel võimalik projekti muuta? No tehnikaülikooli professor Rein Einasto, kes, kes selle allkirjade kogumise üldse algatada, tema väitis küll siis, et ta oli ka käinud konsulteerimata Arhitektide liidus, et sellel hetkel, kui aktsioon algatati, olid sooritatud sellel krundil sellised tööd, mis nagunii oleks pidanud tegema ükskõik millise majaehituse puhul siis oleks saanud seda veel muuta. Palusin kommentaari haridus ja teadusministeeriumi teabekorralduse konsultandilt Liina-Jaanika seislerilt. Tema sõnul otsustas krundi kasutusotstarbe muutmise maatüki omanik, aktsiaselts Merko Ehitus. Küsimus oli nii hinnas kui ka ikkagi ettevõtja poolses huvipuuduses. Seisleri sõnul Muusikaakadeemia kõrval olevat krunti, ühine muusikakool enda kasutusse ei saa. Mis puudutab nüüd seda konkreetset krunti, siis seda otsust oleks võimalik muuta ainult ühel viisil. See oleks siis kinnisasja sundvõõrandamine valitsuse otsusega, mis on aga teatavasti väga äärmuslik meetod, nii et kardetavasti seda krunti seal enam riigi kasutusse ei saa. Uut krunti otsitakse, võimalikud krundid on Liivalaia 23, kus asub Tallinnale kuuluv üldhariduskool Kentmanni kuus, kuus a6 bee kinnistut, mis kuuluvad Eesti Evangeelsele luterlikule kirikule. Jätkame tänaste välisuudistega, neist teeb ülevaate Mall Mälberg. Vene kütusekontserni Jukos suuromanik Mihhail Hodorkovski eitas täna kohtus kõiki talle esitatud süüdistusi kaasa arvatud seda, nagu oleks Jukos hoidnud kõrvale maksude tasumisest. Kõiki süüdistusi eitas ka kaaskostja, samuti Jugo see suuraktsionär Platon leevener. Kovski sõnul on Jukos Gazpromi järel riigi suuruselt teine maksumaksja ning erinevad instantsid kontrollisid ettevõtet maksuküsimustes kuni 500 kord aastas. Hodorkovski ja Lebedev ütlesid, et kohtuprotsess meenutab poliitilist repressiooni ning kujutab endast valitsuse kohmakad katsed leida patuoinas vastuolulisele 90.-te aastate erastamisprotsessile. Küprose valitsus tegi täna ettepaneku, et Kreeka ja Türgi kogukond viiksid oma väed ära saart poolitavalt rahujoonelt. Küprose rahvusvaheliselt tunnustatud kreeklaste valitsus Valmis tooma sõdurid ära ÜRO valvatavalt eraldusjoonelt poolitatud pealinnas ning asjas aga ka saare kaguosas Fama kusta piirkonnas. Ettepaneku elluviimine sõltub türgi poole otsusest. Palestiina sissid võtsid kinni, viisid teadmata suunas Gaza politseiülema ka sealse maali vastutused. Röövimise eest võttis endale rühmitus Zeniini märtrite brigaad, mis kuulub Palestiina presidendi Yasser Arafati Fatah rühmituse juurde. Röövimise motiiv on ebaselge. Küll aga kardetakse, et Gazas algab kaos, kui Iisrael sealt oma väed välja viib. India lõunaosas Tamil Nadu osariigis kooli tulekahjus surma üle 70 lapse. Paljud ohvrite surnukehad on tundmatuseni söestunud ning üle 30 lapsena toimetatud tõsiste vigastustega haiglasse. Kätte on saadud 77 lapse surnukehad, ütles politseiülem. Esialgne uurimine näitab, et tuli sai alguse koolid löögist. Kahju tuli süütas köögi õlgkatuse ja levistada mööda hooneni, kus lapsed tundides istusid. Pealtnägijate sõnul jäid paljud lapsed koolimaja ülemisele korrusele lõksu. Põlevast hoonest põgenemise tegi raskeks kitsas välisuks. Viljandis toimus endiste poliitvangide, represseeritute 15. kokkutulek, mida külastas ka Piret rist. Endistest poliitvangidest on jõudu ja hingesid, kust ka veel tulevasteks aegadeks, ütles oma avakõnes eesti poliitvangide juhatuse liidu esimees Leonhard Kangro. Kuid 15. kokkutuleku põhisõnumiks on hoopis see, et praeguses Eestis peaks antama riigikogu tasemele hinnang 1944. aasta sündmustele Eestis ja rakendatama represse keeritute isiku seadus. Eesti represseeritute juhatuse liige Kuuno Raude ütles Eesti Raadio uudistele, et 1944. aasta sündmustele tuleks anda hinnang juba sellepärast, et see selgitaks ka tulevastele põlvedele ajaloolise tõe ning tagaks Eestist Siberisse küüditatud tele ja poliitvangidele suuremad sotsiaalsed garantiid. Tuletagem meelde, et kuidas mehed sattusid rindele. Mehed sattusid rindele tänu Jüri uluotsa üleskutsele, aga Jüri uluotsal oli Eesti vabariigi rahvuskomitee volitus. Ja siit tulenevalt on nende meeste käitumine Eesti riigi ees täiesti seaduspärane. Ja mitte keegi, mitte ükski riik, mitte ükski riigi tagajana ei saanud teda meestele ette heita, nad rindele läksid kaitsma oma kodusi, oma lapsi, oma naisi, oma riiki. Teine probleem on poliitvangide ja küüditatute tunnustamine Eesti ühiskonnas. Riigikogu on küll vastu võtnud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud seotud isikute seaduse, mis tagab mõningaid leevendusi represseeritutele, kuid see pole piisav, ütles ka Eesti Raadio uudistele represseeritute kokkutulekul viibinud riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Ma arvan, et järgmisel aastal kindlasti parlament peaks eelarves neid leevenduseks mõeldud summasid suurendama, kannatuste leevendamine saab olla teatud materjal reaalsete toetuste pakkumises kindlasti kõik kallaste leevendamisel, mida tehtakse on ebapiisavad, kuna kannatuste eest vastutav on lõppude lõpuks ikkagi okupatsiooniriigi õigusjärglane. Ning oluline on ka see, et riigikogu võttis vastu maikuus otsuse selle kohta, et valitsus peab esitama ka omapoolse raporti võimalike kahjutasu nõuete esitamise kohta. Kokkutulekul osalenud Lembit kadalipp on samuti seda meelt, et riik peaks senisest enam tunnustama poliitvange ja represseerituid. Lembit kadalipp küüditati 20 aastaselt Krasnojarski krai Norilski külla. Ka minul on kaal taskus. Ma võin olla nüüd igal ajal kompensatsiooni saamisel, kui seda esitame, kuskile ma ei tea, praegu pole ühtegi kompensatsiooni selle kaardiga saanud. Eesti juudiusu kogudus soovib aga, et Eesti valitsus esitaks suhtumises fašismi ametliku seisukoha. Eesti pearabi shammuelt ja kogudus märkisid täna tehtud avalikus kirjas, et eestlaste saksa poolel sõdimisega seotud üritused ja ettevõtmised on tekitanud neis ärevust. Jätkame muudel teemadel Tallinna samuti tund aega tagasi rahvusvaheline kolmas Ars Baltica fototriennaali, mida käis vaatamas Kadri Abner. Tegemist on kõiki Läänemere äärde jäävate maade kunstnikke ühendava organisatsiooni Ars Baltica iga kolme aasta tagant korraldatava ülevaatenäitusega tänava näituse pealkiri, mis on tähtis? Küsisin näituse kuraatorilt Anders härmilt, mille alusel selgitatakse välja, mis on oluline. Ja ma arvan, et kõige ilusamini võtab selle kokku ühe selle näituse kuraatorid, oodata piinarti remark selle näituse eessõnas. Seda viitab siis pool austrifilmile Smauk, kus siis tänava nurgal tegutsev sigaretti müüa. Hommikul täpselt kell kaheksa ühe pildi sellest samast kohast ja piltide arv kasvab ja kasvab ja kasvab ja, ja kõik see kokku jutustab meile mingisuguse, väga marginaalse, väga tähtsusetu, justkui tähtsusetu loo igapäevaelust, samastana räägib ka mingisuguse väga personaalse aja, eks see samane isiklikku personal mahlase ja ütleme siis avaliku sfääri mingid konfliktid, kokkupuutepunktid, lihestused ongi võib-olla selle näituse keskne teema. Anders Härm ei osanud välja tuua paremaid töidega autoreid. See näitus on, ütleme siis hästi kontseptuaalne tervik ja kõik need teosed on valitudki just nimelt sellesamase printsiibi põhiselt. Siin on äärmiselt tuntud kunstnike praegusel hetkel klotoostam pikerdatult Persson Rootsist, Jari silomägi, kes on Soome fototõusev täht ja nii edasi, noh siin on nagu äärmiselt potentsiaalikas kunstnik, kellest tõenäoliselt saavad tähed tulevikus ja siin oli juba praegusel hetkel äärmiselt tuntud kunstnike nagu Johven köster või see samane klotoostan pärast juttu oli. Anders Härm fotonäitusele süvenemis võimelise tähelepanelik vaatajaid, kes ei jaksa üles väljapanekus olulisem. Tegemist on küll suvesuvise ajada, aga ma arvan, et see näitus nõuab nagu pisut keskendumist ja just nimelt, et leida selle näiliselt ebaolulise tagant just nimelt üles see, mis on oluline. Fotonäitust saab 13. augustini vaadata Tallinna kunstihoones ja selle galeriis. Pärnu on aga täna ja terve nädalavahetuse lausa üle ujutatud kultuuri- ja meelelahutussündmustest, neist lähemalt räägib Annely Erm. Täna algab suvepealinnas kaheksas veefestival mootor käib, aga juba keskpäeval mängis gildi bänd Rüütli tänaval avatuks veelgi pikema traditsiooniga ehk juba üheksandat korda toimuvat gildipäevad. Sellist melu nagu taustal kosta jagu Pärnu peatänavale kolmeks päevaks. Siin näitavad oma loomingut ja oskusi käsitöölised line Eesti Gildi päevade korraldaja keraamika leedi sõnul peaks kohal olema sadakond käsitöömeistrit. Pottsepad, kudujad, puussepad, maalijad, aga lisaks neile annavad rüütli tänavale kirevust juurde siin liikuvad kostümeeritud tegelased, kes rahvast teatrisse kutsuvad. Nimelt on teatris täna eile alanud suvehooaja teine esietendus. Küüni saalis jõuab esimest korda publiku ette Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti õppetooli viienda lennu diplomilavastus kuus tegelast autorit otsimas tega itaallase Luitsiviranud Ello kõige kuulsama näidendiga, mida peetakse üheks absurdikomöödiatähtteoseks, räägib lavastaja Katri Kaasik-Aaslav. Ja see on väga meisterlik must komöödia, ta lõhub kõik arusaamised, mis on komöödia, mis nali, et ta suudab elule vaadata sellise nurga, et mis on see tõeline nali, mis paneksid kõhust keerama lugu, kui selline on lihtne, on teatris proov ühes meediateatris, mis võib olla mis iganes, eesti teater praegusel hetkel. Ja näitlejad valmistavad ette järjekordset komöödiat ja äkki saabub proovi kuus kummalist persooni uus tegelast ja selgub, et nad on üks autori poolt loodud dramaatiline perekond, kes on kuidagi ilma peale jäänud sfääridesse hõljuma ja nõuab täiesti kategooriliselt, et lavastaja ja trupp võtaks neid mängida ja kus see nali, sünnid, nali sünnib sellest, noh, kujutage ette. Näitleja, kes on juba aastakümneid vihtunud kuunit. Meie kurikuulsate kuuniga möödiata tort näkku ja jalaga tagumikku seda teha. Kui tema peab äkki hakkama tõelist inimest mängima või hakkama sügavuti minema, siis kokku tulebki üks suur segapuder süüa nii-öelda näidata positiivset ja negatiivset. Ühtepidi see näitleja kui meedium kui looja, näitleja kui kaupmeest, kes müüb oma koomikutalenti ja et need asjad ei klapi kokku, see päris teater, see päris tõeline mängija siis kommertssee tükk on tõelise kunsti manifest. Kuus tegelast autorit otsimas etendub Endla küüni saalis ka homme ja ülehomme. Kokku mängitakse etendust 10-l korral. Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Härm. Fordi meeskonna esisõitja Markko Märtin sõitis Argentiina ralli viiendal kiiruskatsel teelt välja. Ta viidi helikopteriga tervisekontrolliks haiglasse. Märdi Tiny Ford Focus rullus üle katuse, tema kaardilugeja Michael Park sai põrutada. Ning ilmast. Eeloleval ööl tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, paiguti võib olla udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja on 17 kuni seitse kuni 13 kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja on oodata homme 18 kuni 23 kraadi. Need olid Eesti raadio uudised. Head õhtut.