Kui linnud lendavad talveks soojale maale näiteks Egiptusesse, siis miks nad sealt kevadel tagasi tulevad, sest soojal maal on ju kogu aeg soe, milleks nii palju lennata? Tegelikult see on väga suur küsimus, millele lõplikud ühemõttelist ja lühikest vastust olemas meil veel ei ole. Lindude ränded, migratsioonid on äärmiselt huvid, tav, tohutu, komplitseeritud ja kaugeltki mitte veel selge nähtus on ju olemas küll ja küll mitte rändavaid linde. On talvituvad, kes hakkavad hulkuma vastavalt tingimustele, kus nad parajasti on, siis kui läheb külmaks ja pimedaks sügisel ja talvel, eks ole. No näiteks meie tihased praegu ümberringi hästi palju ja nad oskavad leida endale paar-kolmsada putukad ka kõigil lumisel ja külmal talvepäeval natukene siiski triivivad tavaliselt edela suunas. Muuseas, mitte kõikidel tihaste liikidel, aga ütleme, rasvatihased on väga selge, väga kindel omaduste kogum mille abil nad saavad kat talvises metsas või pargis endale neid külmunud, aga täiesti söödavaid putukaid leida. Muidugi nad otsivad ka teisi asju, mida saab süüa mahlaka, vilja või marjalihaga seemneid ja vilju taimede vilju. Pähklid meeldivad nendele väga. Hulkuvad rändavad, ei lendavad, nad mitte, nad ei ole lennulinnud, eks ole, nad ei migreeru, nad hakkavad lihtsalt hulkuma, otsides parimaid võimalusi. Kogu lugu. Rändlinnud lähevadki mõni liik Antarktise rannikule või Lõuna-Aafrika tippu 12 15 17000 kilomeetrit ja tulevad tagasi. Väga huvitav, mispärast nad sedasi teevad, kui me räägime Egiptuses ja teistes soojadest maadest? Okei Nende puhul võib ju tõepoolest meelde tuletada endale, et kogu aeg soe ei tähenda, et kogu aeg on palju toitu. Troopikas on olemas kuiv periood, mida seal nimetatakse talveks. Tavaliselt see on meie suviste kuude ajal ja on olemas vihmaperiood ehk niiske periood. Reeglina see algab kuskil septembris oktoobris. Ja see troopiline suvi vältab siis meie talvekuude ajal seal ja nad on väga drastilist erinevust, aga perioodid kuival ajal. Toitumisvõimalusi kui meil talvel nii mõnegi linnu jaoks, see on üks niisugune, vähemalt seletuse laadne vihje kuidas otsida vastust selle tee suurele küsimusele. Teiste lindude puhul, kes ei lähe soojale maale talveks, vaid soojemale maale, kus on ka parajalt külm ja jahe, et asi võib-olla on sellest, et sealsed linnud Läksid päris soojale maale ja konkurente seal on vähem toitu aga rohkem ja see on kättesaadav näiteks pääsukeste puhul Itaalias või kasvõi no miks mitte Egiptuses, eks ole seal talvist kuudeks vihmaperioodiks. Väga paljud kohalikud linnud lähevad edasi sinna, kus on rohkem toitu või mingisugustel teistel põhjustel. Ja meie putuktoidulistel lindudel on seal väga hea olla siis, kui meil on talv seal kohapeal, konkurente on vähem. Kõik need mainitud tegurid ja seosed kindlasti on tähtsad. Kumb nendest on kõige tähtsam, ma ei oska teile öelda, sõbrad. Micratsioonid väga paljudel linnuliikidel on välja kujunenud arvatavasti sadu tuhandeid aastaid tagasi. Ja kaugeltki mitte igal linnuliigil on üks kindel maa, üks kindel paik ja väga kitsas suund, mida nad valivad lennates nii-öelda talveks soojale maale ära. Must toonekurg võib, satud Aafrikasse, võib sattuda Aasiasse, lõuna poole, ta läheb, on aga sellised, kes lendavad selliseid liike, kes lähevad väga kindlasse kohta väga kindlaoksa peale. Täpselt nii, nagu tulevad pärast Eestimaale tagasi ja maanduvad nagu kuldnokk näiteks, eks ole, väga kindlale oksale reeglina. 200 müütaks 1000 aastat, see on biosfääri arengu ajaloos meie planeedi eluga täidetud osa ajaloos väga pikk aeg. Ideoloogiliselt see aeg nii väga pikk ei ole, kuid isegi geoloogilisel, see on tõesti arvestatav kliimatoloogiliselt, aga see on väga suur aeg. 200000 aasta jooksul oli mitu, mitu külmemad, aega ja mitu-mitu, soojemat aega oli jääaegu ja päris palju ja praegu ilmselt käib järgmine. Eks ole, ja kahtlemata, kui Euroopa oli aastatuhandeteks kaetud kilomeetrise paksusega jääkilbiga. No mingisuguseid pesitsusvõimalusi lindudele kellelgil teisel siin meie maal küll ei olnud ja aeg hakkas lõppema, see ei toimunud päris kindlasti üleöö, et neljapäeval veel kilomeeter jääd ja vaata, et järgmiseks esmaspäevaks on juba kõik sulanud. Loomulikult mitte liustikud liikusid ja liikus elu elusad kooslused vastavalt sellele, kui sedasi kujuneb välja mingisugune migratsiooniteekond. Key tore seletus olemas või kuidas? Ma kindlalt ja muuseas hea meelega ütlen teile, et mul ei ole lõplikku vastust sellele küsimusele. Uurigem edasi ka teie armas küsija, kes esitas nii toreda, nii huvitava küsimuse, uurige asja.