Kas rähnil pea valutama ei hakka, suures toksimisest? Vastuseks on, et loodetavasti mitte rähn kes tõepoolest oma nokaga kui võimsa peitliga nagu lõmaatilised, sellised peeglid või meisleid, millega asfaldi lõhutakse, eks ole, muudkui toksib ja toksib ja toksib. No tõepoolest kuulipilduja kiirusega. Ma, ma olen selles täiesti kindel, et kui ta hakkab väsima ja kui tal pea saab niiviisi parajalt palju põrutusi siis ta natukene puhkab. Et ta on rähn, ei tähenda, et on tola. Muidugi ta puhkab, selge see. Kuid küsimus arvatavasti on ikkagi enamasti või peamiselt selle kohta, milline on see fantastiline anatoomilise füsioloogiline mehhanism mis võimaldab rähnil niivõrd tõhusad ja niivõrd ägedad ja mehaaniliselt niivõrd vapustavat tööd teha oma nokaga. Loomulikult sellele küsimusele on pikk ja väga detailne vastus olemas. Rähni anatoomias on hästi palju väga huvitavaid detaile. Omapärasid, mis kõik on seotud amortiseerimisega või ütleme niiviisi nende löökide kustutamise ja kompenseerimisega pea. Rähnil on sellise ehitusega, et iga löögist nokka löögist otselöögist tekkinud mehhaaniline võnkumise laine, mis paratamatult tekib, kui sa lööd ühte asja teise asja vastu, eks ole, kohe tekivad võnkumised, iga selline löögilaine saab kustutatud juba rähni keeles. Keel on rähnil tohu tupik. Nii pikk, et nähtavast nokaosast, see on rohkem kui kolm korda pikem ja keeleluu keelega anatoomiliselt otseselt seotud. Ja see seos on poolpehme nii-öelda, see ei ole jäik. Keeleluu on väga pikkade tohutu pikkade jätketega mille otsad ulatuvad kulmuteeni. Kujutad ette, noka sees on keel hästi pikk ja keeleluu on kahejad, kena, vasak ja parempoolne jämed, jätked ulatuvad kõverduvad tahapoole ja siis ülesse üle rähni kuklaluu ja temal lagipähe sisse nii-öelda ja nende otsad lõpevad noka kohal tänu sellisele keele, luule ja vastavatele lihastele, mis liigutavad keeleluu, jätki ja siis keeld ennast saab tehes väikest, kui näiteks puukoore sisse edasi putuka tehtud käigus sobrata vabalt ja mitme mitme mitme sentimeetri ulatuses kauguses oma keelega siis keeleluude jätked, mis on tegelikult, kui keel on täielikult noka sees, eks ole, näo sees rähnil nende keeleluujätked on kulude kohal, vaat siis liiguvad nad alalõua alla ja keel saab pressitud väljas sobistatud sügavale sinna auku sisse, kus on maitsev putukas. Keel on nagu ahing, sagiliste servadega, peenike, selline nagu sakiline odaots või ahingu ots, kujuta ette, mis on ahing, eks ole, teate kindlasti. Ja sellega saab putukad suurepäraselt kätte. Okei, kui see suur keel, võimas keel väga kindla ehitusega keel on aga noka sees ja noka kinni, kui sellega tehakse pendlitööd. Ja siis keel võtab löögilained enda peale vetruv süsteem, nagu see on see suurepäraselt, kustutab neid. Nii et kõik need löögilained ei pääse kolju sisse aju, nii nad kustuvad väljaspool koljud. See ei ole ainus mehhanism, mis võimaldab rehvil niiviisi nokaga töötada. Kuid nukus on üks peamistest, nii et rehvil pea toksimisest ei valuta. Teine asi, kas tal valutab ja kui ta näeb teist rähni toksimas lähedusest, aga see on juba sotsiaalpoliitiline küsimus.