Kas loomad kasutavad narkootikume? Olen kuulnud, et jaagu olid, pidid mingeid lehti Amazonas sööma, et kaifi saada. Annan teile sõbrad, vastus soovituse. Kui te ei taha, et teie, küülik, koer, eesel või kuldkala hakkaks alkohoolikuks nikotiinikuks või narkomaaniks siis ärge kunagi pakkuge. See on ainus kindel võte. Mõnuained, väga paljud erinevad mõnuained, kusjuures nende seas ka väga paljud ained on ühise toimega kõikidele kõrgematele loomadele midagi kõrgematele loomadele ka paljudele kõrgematele selgrootute loomadele, eks ole. Nagu näiteks ämblikud on väga sarnase toimega, vot selliseid aineid maailm on kahjuks täis. Ja peab mõistlikult ja ettevaatlikult nendega ümber käia, et neid mitte kuritarvitada. No olete kuulnud lisel kin diamiilist seal kinni ja myyd ehk LSD. Hallutsinogeen aine, see on siis kiin, happe diamiin levivad. Kui me manustame seda ained, näiteks süstime natukene LSD-d. Ta punub ja koob suurepärast hiilgavat võrku mis on tohutu sümmeetriliste radiaalniitidega, mis on imekaunis imekaunis spiraalniidiga. Kuid mis ei püüa mitte kedagi. Ämblik teeb seda tööd olles laksu all, kas taha Lütsineerib või mitte, mul on väga raske öelda, ma ei tea midagi selgrootute halutsineerimise võimalustest, võib-olla nendel on selline võimet, ma lihtsalt ei oska öelda, kuid mida ta päris kindlasti LSD mõju all ei tee. Ta ei paiguta lima tilgakese oma püünise niitidele, järelikult tema võrk mitte kedagi ei püüa. Takistab, aga ei püüa, püüab ämblikuvõrgus liin. Ämblikud, kellel ei ole liivinäärmeid, näiteks linnu tappikud ja tarand, lid, hundiämblikud, siidi, suurepärast niiti teevad küll. Ta püüdis, loomulikult nad ei kasutanud, nad ei saa seda kasutada, see ei püüa. Sest liimi ei ole. Vaata LSD laksu all olev ristiämblik, mida ta teeb erilist, ta teeb väga sümmeetrilist tohutu kaunid võrku. Aga ta sureb nälga. Sest olgugi, et temal on küll viimi näärmed ja suurepärased olemas ta neid ei kasuta laksu all Jaaguarid, kui nad leiavad huvitava lõhnaga näiteks emase jaaguari, kusjuures kiimas emase jaaguari lõhnaga taime muidugi hakkavad nuusutama limpsima. Ja saades mingisuguseid huvitavaid aineid organismi sisse tunnevad nad. Ma ei oska öelda seda, mida jaaguar tunneb ju siis mingisugust rahuldust või mõnu mõi lihtsalt saab erutatud arvatavasti mõnusasti. Nii et ja jätab meelde seda taimekest. Ja selle taime lõhn võib-olla tõesti meelitab teda edaspidi selliseid taimi, kelle lõhn meelitab neid või teisi loomi, imetajaid või linde, kuigi lindudel on väga nõrk haistmine. Maitse on endale siiski korralikult maitsemeel arenenud ja maitse järgi proovides ja otsides ja leides valivad kotkad mitmekümnest liigist peamiselt münte. Taimi viivad neid oma pessa mitte söömiseks, vaid kärbeste peletamiseks. Ja see töötab suurepäraselt. Muidugi nad läksivad neid kaader momendist eriti suurt laksu ei saa. Ma olen kuulnud. Vähemalt linnud küll mitte, kuid loomulikult on ka selliseid olukordi, kus loomad kasutavad aineid ja sihikindlalt meelepärane kasutavad aineid, mis on nende jaoks väga kasulikud ühes mõttes ja sealjuures narkootilise toimega, see tähendab väga ohtlikud. Teises mõttes. Palun olen oma silmaga näinud sedalaadi asju, nagu näiteks mõni esik, loomanine, primad afic või Leemur või loori või Potto või ka mõni pesu Carolane. Leiab putuka või sajajalgse. Kelle või miks mitte konna või kärnkonna, kelle vedelkaitseaine. Pakub huvi Leemolile või pesukarule mida teeb sisse karvane loom, määrib ennast, hõõrub ennast näiteks tuhar jalaga, too äri dub aina rohkem ja elitab aina rohkem sedasama mõrkja maitsega kibeda kibedalt sellise maitsega kõrvetama võib-olla isegi mingisuguse mõjuga ained seal suurepärane kaitse ektoparasiitide vastu. Hiilgav kaitse ja Leemoril või pesukarul või miks mitte mangustil suri ka võib ka teha ja teevadki seda. Jah. Sellised lood saavad suurepäraselt ennast puhastada parasiitidest, kuid varem või hiljem nad peavad oma kasukad puhastama kõikidest ainetest võõrainetest, nad peavad ennast lakkuma. Minu kiisu, öeldi, et kassid teevad selle sagedamini okei, lakkudest oma karvaste pead. Vot sedasama 1000 jala poolt esitatud ained saab meie loomake, see karvane loomake laksu. Reeglina need ained on kahlizzanogeense toimega. Ja kujutage nüüd ette, istub selline ninakaru näiteks võimangust või leebur oksa peal, silmad pahupidi peas, teeb totakaid häälitsusi, naeran südamest, kukub. Dub loomulikult selline loom satub varem või hiljem kerge saagile kiskjate kätte, siis saab ka siiski natukene. Seda ained hakkab kal lollusi tegema. Sellised olukorrad looduses tekivad aga looduses vabalt elavad loomad elavad pidevalt eluohtliku riski tingimustes. Ja loodus lihtsalt elimineerib neid. Ökosüsteem iseenesest on suur õpetaja, kes kasutab peamiselt sellist pedagoogilist võtted, kus esimese eksituse peale õpilast lüüakse maha.