Millised loomad elasid metsikult muistses Eestis? Kõigepealt öelge mulle, palun mis ajast peale muinsusalgab, mitu sajandit mitu aastakümmet, mitu aastatuhandet tagasi olnud eesti loomade kooslus teid huvitab? Selles asi ongi viimase umbes kaheteistkümneid 1000-sse tähendab viimase jääaja lõpust peale vat 12000 aasta jooksul, Eesti fauna on korduvalt ja väga tõsiselt muutunud. No näiteks Eestis elas metsatarbanud. See on metsik hobune just nimelt metsavorm. Koduhobune on peamiselt pärid, Rohtla Tarbanist. Ehk takisttagi on siis seal kohalik türgikeelne türgi mongolikeelne nii nagu eestikeelne täkk. See on huvitav küll, kas on kokkusattumus või mitte, keelemeeste käest tasub küsida, aga jah, Rohtla, tartaan ehk prožovelski, hobune on siis koduhobuse peamine. Tagasi ma ei oska öelda, aga kindlasti mõnevõrra varem, kui 2000 aastat tagasi siis ilmselt hobused tõid kaasa selliseid haigusi, millest ise paranesid. Metsa taga on aga mitte. Ja ilmselt. Ma ei saa teile teada anda, et just nimelt ja ainult niiviisi juhtus, kuid see on kõige tõsisem oletus. Just nimelt sellega on kindlasti seotud metsiku hobuse väljasuremine Eesti territooriumil. Muidu Ta saaks suurepäraselt hakkama, hobused päris hobuslased, eks ole, päris hobused ja eeslid jäislikud. Nendel on sellised hambad, mille abil nad saavad toituda rohttaimedest, võttes absoluutselt viimast sellest välja. Hambad on sellised, nii et nad saavad elada praktiliselt igal pool, kui mõni hirmus haigus Mahaile Eesti territooriumil elasid mammutid arvatavasti oma 10000 aastat tagasi, võib-olla ka neli-viis 1000 aastat tagasi ja võib-olla isegi vähem elasid karvased ninasarvikud. Kindla peale kadunud doktor Paaver uuris muinsed Eestimaa imetajate fauna ja tal on selle kohta huvitavaid raamatuid Loctorpaaver tugeva p-ga muidugi, nii et kui ma ei eksi, viimased tema suurimad monograafiad ilmusid 70.-te aastate alguses 60. lõpus. Ma väga soovitan, kui teid huvitab, püsivus lugeda Paveli. Must-toonekurg elas ja elab Eestimaal, ta on väga ohustatud praegu. Aga ta elas tõepoolest tuhandeid aastaid tagasi ka suurtes metsamassiivides. Ta pesitseb ja pesitseb ka praegu Eestimaal on ikka veel suuri metsamassiive. Eestimaal elas sookilpkonn ja oli nii levinud, et head vanad eestlased panid sellele elukale nimeks Padakonn. Keele arengus toimuvasse muutused bana konnaks hakati nimetama üldiselt inimesi ja teisi elukaid kes näevad välja nagu punnis silmadega päriscon või kärnkonn, eks ole, istub Padakonna niiviisi tegelikult see on konna sugulane, kes elab soos sookilpkonn ja kell on dada seljas.