Vikerkärus saates on olnud väga mitmekülgseid inimesi. On olnud muusikalembeseid, sportlasi on olnud spordile, lembeseid, muusikuid. Ma ei tea isegi, kuidas need Valter ja Jaak Oja tänast külalist sissejuhatavad. Kas ta on rohkem muusik või sportlane? Muusikaga ta vist viimasel ajal enam eriti ei tegele, aga kunagi ta oli üks Eesti kõige kõvem käsi trummidel. Tere tulemast Paap Kõlar. Tervist. Kas see on nüüd nii, et siis? Praegu enam trummipulki ei ole kätte võtnud juba pikka aega või. Vist isegi võiks rääkida nüüd sellisest kümneaastasest pausist, kuigi see paus on veidiga rikutud. Päris puhasse paus ei ole, aga üldjoontes küll 10 aastat ei ole aktiivselt bändi tehtud, see on õige kahju ei ole. See on pikem jutt. Sellest me räägime, pikem jutt ja selle juurde minna. Teine on selline tore saade, et minu jaoks olekski väga-väga soodne kõigepealt panna paika, kas see saade on muusikast, kas see saade on spordis või on see üks, miks? Ma ei tea, võib-olla, miks on kõige lähedasem sellele, aga ma arvan, et me räägime ikkagi eelkõige sellest, millega sa praegu tegeled, unustamata seda radariaega ja kõike muud, millest ka Valter Ojakärul on omad mälestused. Nii piiks käis juba sinu mobiiltelefoni. Et ma tean, et sul on, keegi on hädas nüüd kuskil mere peal. Ta ütle nüüd konkreetselt. Praegu oli sind ka väga raske tegelikult siia stuudiosse üldse saada, sellepärast et kogu aeg jooksed ringi, tegeled praegu siis põhiliselt, olete Hiiumaal vist midagi üles võtnud jälle vä? No praegune aeg on minu jaoks äärmiselt tülikas ja kiire, et kui siin näiteks mul meenub paar päeva tagasi sai magama mindud kell kolm ärgatud pool kuus, siis nagu seda nagu pikalt ei kesta ükski normaalne inimene. Ja see kiire aeg on seotud kõik ikka sellega, et tuleb järjekordne suvehooaeg ja alati on suvehooaja eel mitmesuguseid uusi ja uuendust nõudvaid protseduure, mis valmistavad seda hooaega jätta, sest ükski hooaeg ei ole mul sarnane. Alati on liikumine ja areng kuhugi poole. Kogu aeg on vaja sellega tegeleda, et need, kes arvavad, et noh, et mis seal on, siis läks ja tõmbas sortsid jalga ja ja viskas pikali, et see asi oma sisult on oluliselt teine ja ja tegelikult järgmise suvehooaeg uue hooaja ettevalmistusmõtted juba käivad, järgmise talve ettevalmistusi juba käib, aga muidugi esiplaanil on praegu see hooaeg ja see, mis seovad endaga kaasa, toob nii, et tegemist on nii metsikult, et seda jõuavad, ütleme, hakatud. No ma mõtlen just, et kui järsku mõni raadiokuulaja veel ei tea, millega sa praegu põhiliselt tegeled, vist sissejuhatuses välja ütlemata. Et see on siis, no tähendab urje laane lühidalt. Ei tähendab Ma ikka üldistaks ja vaataja jaoks on võib-olla lihtsam, kui räägime. Räägime turismivaldkonnast, räägime turismiteenindusest, räägime ekstreem veeskordi aladest, mitte ainult surf ei ole tänapäeval enam skaala ekstreemveespordi jaga muudest ekstreemspordialadest tänapäeval, millega ma tegelen nii talvel kui suvel ja suvel on see tegevus hetkel kontsentreerunud ühte eesti atraktiivsemasse piirkonda, seal siis Ristna neem Hiiumaal mis asub praktiliselt keset Balti merd, eks ole, ja talvel on see kontsentreerunud Otepääle. Ühesõnaga suve ja talve sellised võib-olla Eesti kliimas ja Eesti geograafias võib-olla parimat Spotid võiks öelda, või niuksed, kus, kus ühes on talv võib-olla kõige pikem, kõige soodsam oma tingimuste alt ja teises on nagu suvetingimused, võib-olla parimad hooaeg, pikim see on siis ja nii edasi nii-öelda noh, kui ütelda seda nii terminiga aktiivse puhkuse veetmise või, või, või ei mõtlegi kõik puhkusele, kes sinna tulen, mina üli üliaktiivse juba vajutate väga õigele nupule, sa võtsid sisse termini aktiiv ja selline termin on viimasel ajal üha enam juurdumas. Ma olen ise fänn, et selliseid mõisteid sisse tuua. Aktiivturism. Nojah, lähme edasi. Aktiivturism on tegelikult mitmeti mõistetav, kui me räägime sellest, et meie eesti puhkemajanduses on tegelikult levinud igasugused turisminähtused, võtame esiplaanile vabakunud õlleturism, eks ole. Ja siis aktiivi turism on nagu tegelikult, et oluliselt midagi muud, aga aktiiduris ei termin nagu piirab ka natuke seda valdkonda selle tõttu nüüd niukene kõige viimane nagu väljendus, mis nagu kõige täpsemalt kajastab seda, millest on jutt, on seiklusturism. Ja nüüd võib-olla see tundub võib-olla natuke ootamatu, aga pane ennast turismi, turisti olukorda. Miks sa lähed reisima? Kas sa lähed sellepärast reisima, et sa tahad ööbida hotellis? Kas sa oled sellepärast reisima, et sa tahad istuda restoranis ja süüa? Ei, sa oled sellepärast, et sul on mingi siht, mingi eesmärk ja see eesmärk on alati seotud mingisuguse elamusega, naudinguga seiklusega, mis iganes. Minu kliendid ei pea sugugi olema peast segased või hullud. Ja nad ei pea olema mingid erilised atleedid. Sest ma küll pakun elamusi ekstreemsetes valdkondades, aga ma olen tegelenud sellega 12 aastat ja võid mind uskuda, et ma ei ole seda aega niisama raisanud. Ma tean, mida ma teen. Ma olen seda valdkonda arendanud nii kaugele et tänapäeval me võime pakkuda väga äärmuslikke elamusi kasvõi pereemale, kas või kogu perekonnale õpilastele, vanuritele, palun väga minu pärast me võime ka invaspordi sisse tuua, me suudame seda teha nii, et see on ohutu. Esiteks ta on, noh, vaieldamatult ma ei räägi nüüd ma ei taha ennast üles kiita. Ja see nagu tuleb klientide tagasiside alusel. Et me anname tegelikult inimestele siukse täiesti unustamatu elamuse. No igal juhul kurk, sest sa ei hakka otse üle mere minema. Ma jätsin just selle praegu jõudnud lisada. Et me anname elamuse ja me anname selle ja mis kõige tähtsam, me anname selle turvaliselt ja ohutult ja ja nüüd mul ei ole enam sellist teenust peaaegu ühtegi selles teenuste skaalas, mida võiks teha nii, et tuli ja võttis midagi sealt ja hakkas tegema noh, niimoodi või pirukat osta turuväravast. Aga see, mida meie teeme kõigil aladel, käib selle juurde väga kindel koolitus, ettevalmistus, mingisugune kursus või midagi sellist, olenevalt alast on see kas lühem või pikem. Üks ainukene võib-olla väheseid selliseid teenuseid, mida me pakume sõltumata kliendi konditsioonist ja sõltumata koolitusastmest, on saun. Siis Body pording, see on selline asi, mis ei nõua väga palju see kõhuli, sa oled sellise väikse pehme laua peal, mis on ohutu ja siis sa maadled seal murd lainetas. Ja kui sa natukene sellega oled tegelenud ja sind on meri visanud sealt välja nagu konna käpuli üks, 28 korda, siis võib-olla sul õnnestub üks kord saadase poodybording ka mingisugune fiiling sealt ja sa sõidad lainega alla. See on nagu ülimalt lihtne tegelikult. Ja siis üks teenus on veel niisugune, et noh, me teeme siukseid, lõbusaid veame jettide järel selliseid suuri sõidukeid nagu banaan, näiteks. Noh, seal on neli meest reas ja minu pärast seal, kui sul on isegi väike õllevine sees, siis see nagu ei, ei, ei ohusta mitte kedagi, päästevest on niikuinii seljas, erilist instrueerimist sinna ette ei ole vaja. Nalja saab palju, aga kõik muud asjad on väga kindlad, spetsiifilised. Ja kuidas on see klientuur on seal mehed-naised pooleks või on rohkem nagu meeste alad? Seda küsimust esitatakse mulle tihti muide ja, ja ma olen püüdnud seda läbi aegade analüüsida, et kui siin enne Eesti iseseisvumist domineeris võib-olla sihuke teatud kontingent ja teatud, võib-olla ka Eesti iseseisvuse esimestel aastatel kus see tegevus oli rohkem piirital ja ta oli natuke piiratum oma skaalal ka siis oli tegu võib-olla rohkem siuksed, muu rahvusest ja segu. Ja, ja tihtipeale ka võis olla tegu suhteliselt kriminaalse elemendiga, teinekord elu tõi lihtsalt ette, kui sul Lasnamägi on ikka seal seljas kogu aeg siis nagunii või teisiti tuleb suhelda. Aga viimasel ajal on nagu selles mõttes toimunud väga suur areng ja ja tänapäeval on see skaala täiesti üllatavalt lai. Alates väikestest lastest peredest sõpruskondadesse kuni igasuguste mis tahes üksik harrastajateni ja väga ja suur on praegusel hetkel igasuguste firmade osatähtsus, kes ühesõnaga edukad ettevõtted on avastanud enda jaoks sellise puhkuse veetmis võimaluse, mida nad tegelikult mujalt maailmast naljalt ei saagi. Nad võivad teha hirmsa kulutuse sõita firmaga. See on üks näide, eks ole seal koolitusel nime all ja, ja üritada seal midagi tegelikult teha muud riigi raha eest, eks ole. Aga, aga. Me oleme arendanud seda asja selles suunas, et ühest kohast niukse hästi hea, laia skaalaga kõikvõimalikke asju, nii et tänapäeval mina ütleks seda, et paradiisi pole mõtet otsida kaugelt. Ma usun, et kui, kui ütleme, selline keskealine minu ja paabu vanuses raadiokuulaja tahab kõlarit teab, siis ta teab teda eelkõige noh, mitte ainult nüüd nende muude tegevuste kaudu, aga muusika koha pealt ansamblist radar, mis oli ju kaheksakümnendatel oli üks meie selline tippansambel. Ja mida sa valisid sealt välja pala nimega viraasolisemist. Ja nagu selgus meie eelnevast vestlusest on õnneks Eesti raadio fonoteegis piisavalt siiski materjali on ja, ja muide, siinkohal ma julgeks teha ühe väikse austusavalduse inimesele, kelle tõttu minu meelest need asjad siin on. Kas ma vist ei eksi, kui ma julgeks, mina tahtsin Anne Ermi tegelikult sest ma tean, missuguse fanatismiga tema kunagi psühhoaegadel käis mööda stuudioid, kus mingid noored vennad midagi siblisid, meie kaasa arvatud ja üritas nagu säästa seda materjali tulevastele põlvedele. Ja täna ma leidsin siit nimekirjast enda loo 20 et ala 21 kaheksandiku, mida nagu ma ei teadnudki, et see olemas on. See on olemas, aga seda säästame võib-olla veidi hiljemaks, siis kõigepealt see radariperiood. Mina valisin praegu siit vaadates seda materjali, mis, mis siin leidub. Sellise loo, mida me aastaid kasutasime, küll väike, veidi muudetud kujul ta kogu aeg muutus, arenes nagu ikka oma improvisatsioonielemendiga, aga ta kujunes meil sellisteks Liv kontserdite selliseks avapalaks tihtipeale või kui oli vaja telesüles astuda laiemate hulkades, et ta oleks söödav ka söödav ka igasugusele kontingendile ei läheks tüütuks, et ta ei oleks liiga pikk, aga samas säilitaks endas mingisuguse väärtuse. Et selleks ma leidsin, et siit võib-olla see lugu oleks kõige sobivam ja seal tiraaž No ja ma pean ütlema seda, et radar on üks ansambel, mida ma olen elavalt kohut vähemalt palju kuulnud ja seda tänu sellele, et me sõitsime koos mööda ilusat Slovakkia ühel kevadel ringi. Ja, ja igal õhtul oli kontsert, mis oli 10 päeva ja nii, et vähemalt 10 elavat kontserti ma olen kuulnud radari poolt ja. Mul praegu seda kuulates kuulates tuli paar niisugust mõtet pähe. Mis väga harva minu juures esineb viimasel ajal? Viljakad mõtted, tuleb, tuleb mõte pähe. Tuleb mõte pähe. Et kõigepealt see vot hiljuti oli meil Nõgisto saates Ruianud oma extruias ja kerkis ka see küsimus üles, et, et mis on siis nüüd sellest saundis nii oluliselt muutunud, et kui me omal ajal nutsime, et ei ole seda vidinat, ei ole seda vidinat ja aga ometigi, kui neid asju kuulata, see on, kõlab nagu välismaal. Ega tolleaegsed minu kõrvale tolleaegsed ütleme no mis aastal see oli tehtud? Selle salvestuse aeg oli lindistusaeg oli nagu ma sain aru, 86 kuskil lugu ise valmis paar aastat vähemalt varem, võib-olla isegi 83. Ma arvan, et keskmine välisma pean, mängis umbes sama saudiga, ega seal kui praegu paned mingisugusele viktoriiniküsimus, et kes seda mängib, ega nii kergelt, kes seda radareid peast ei tea, ei ütle, et on. Selle soundi puhul praegu nii nagu lugu hakkas, eks ole, ma pole ise ammu kuulnud, kuulanud seda, siis muidugi väike helipildi erinevus on, aga, ja see on rohkem, ütleme efektide kajada kasutamisel võib-olla annab tunda. Tegelik selline pillide oma sound pole üldse pahad, hästi, ma ütleks ka. Ja, ja, ja kui sa küsid, et mis siis täna tänapäeval uut on, siis tegelikult minu meelest on kurb tõsiasi see et mitte uut, vaid väga palju, see on asi hoopis tagasi läinud. Kui me lahutame siit on need selle aja probleemid ja mis olid, ütleme, tehnika ja salvestuse osas siis siis tõesti me nägime selleks kõvasti vaeva. Selle aja kohta olid need lood, need saundid ja kogu see stiil tegelikult täiesti pretsedenditu, ma julgeks öelda. Saest mäletad isegi misuke Taavi maine tegelikult kogu Venemaal. Paradoksaalne fakt on see, muide, et meie teatud lugusid, mis meil nagu repertuaaris rohkem olid mängitakse Venemaal mõnes kohas siiamaale. Jah, et väga üllatavatest allikatest on tulnud siukseid signaale. Minu personaalne eesmärk on alati olnud tegelikult teha head muusikat. Ja kui tekkis selline radarikooslus, nagu ta tekkis, kus siiski olid koos kõige arvestatavamad jõud, võib-olla sel hetkel selles suuna, no nimetame need ära, meenutame, muutusid, aga räägime esimesest ei räägi siis juba hakkame veel vanemast pihia siis esimeses koosseisus, kus mina kaasa läinud oli, kõigepealt passi mängis üleüldse Lakerbuu valeeris ripport, see oli kõige ees ja kes oli sellel hetkel jälle isegi sellel hetkel oli väga kõva tegija. Siis kitarri mängis Põldro ja jälle klasse mängis Pedersen. Ja nüüd, mis seal veel oli, trummid on, mina olin siis trummid ja enne mind oli kõrvits olnud, eks ole, aga enne seda nagu ei olnud nagu instrumentaal siukest suunitlust, tegelikult see puudus. Et mina hakkasin nagu seda ja ma kohe algusest peale, et poisid me, meil on tingimused, meil on võimalus, on auditoorium ja nüüd tuleb seda kasutada ja teha midagi ka enda jaoks. No ja see käis nagu kogu aeg seal kõrval ja lõpuks ta vot see ongi nüüd tähtis, et tegelikult see oli võimalus reisida, see oli võimalus tegeleda, see oli võimalus proove teha, sest reisid olid pikad ja kõik nii edasi, see sai ära kasutatud. Ja, ja see lõppes ju tegelikult sellega, et see bändi initsiatiiv ja bändiaktiivsus instrumentaalmuusika valdkonnas tegelikult kasvas kogu sellel muul üritusel üle pea ja toimuski nagu eraldumine. Ja peale seda eraldumist. Me jätkasime instrumentaalbändina Venemaal veel mitu aastat kontserttegevust, mis on tegelikult uskumatu, aga ütleme nii, et kui me praegusest tänapäeva maailmas seda ette kujutaks, et lähme nüüd kontsertreisile instrumentaalbändiga ja virutame kaks kontserti päevas täissaalidele siis nagu noh, vabandan väga. Ma meenutan sulle, sa küsisid saate alguses, et kas ei mängi enam või miks ei mängi. Kahju on ka, et enam ei saa, aga seda küsitakse ka, et kas ei võta enam pulki kätele ja, aga siin tuleb realist olla lihtsalt, et et on asju, mis nagu kunagi tagasi ei tule. Ma ei nuta, mitte nõukogude võimu. Aga sina oledki vist tegelikult loomulik. Selline väga realistlik inimene, mul on selline tunne. Mul on raske seda hinnata, ma võib-olla üritan olla, aga ei, ma ei oska seda hinnata, et kuivõrd see nagu tegelikkuses nii on. Vaat nüüd seal trummimängu kohta, ma tahtsin veel küsida. Siinsamas kuuldud palas oli ka. Tähendab, siin ei ole, noh, ma usun, et sel ajal, kui mina sinu isaga koos mängisin, kes oli sel ajal meie kõige parem sassi trummimängija. Erich Kõlar kahtlemata. No tema oli niuke kruuba kooliga mees ja, ja mängis seda stiili suurepäraselt. Aga sinu juures ma kuulen neid, neid, neid, neid kiireid lööke ja kõike seda, mis, mis iseloomustavad, ütleme, seal kooplemi või Steve, Kädi või, või, või kes kes iganes sa tead neid nimesid, palju rohkem see on. Ja, ja mida meie näiteks kui me kuulame neid uue viisi ansamblid ja mis iganes sedalaadi trummimängu ei kuule. Kas seda ei ole vaja? Sa oled väga palju tänapäeval, trumme asendatakse ka ju masinatega, eks ole. Teate, mis mina? Et. Tänapäeva pillimees Eestis aga mitte ainult Eestis on sunnitud tegelema rohkem sellega, mis teda elatab. Ja kui ei ole millegi järgi konkreetset tellimust või nõudlust, siis seda ei tehta lihtsalt meie nagu selles mõttes. Kasutasime tuima näoga ära selle sotsialistliku olukorra ja lihtsalt tegime seda, mida me heaks arvasin, oli pun, fanaatikud, saad aru ja sa nimetasid siin trummarid ja eeskuju, siis neid oli terve rida ja ja see tegevus, mida me tegime, no see hakkas tegelikult palju varem, ütleme see hakkas ju enne, kui ma muusikakooli läksin, 70.-te alguses, sellest võiks eraldi rääkida, aga, aga tegelikult see kulmineerus seal radari viimases perioodis, kus pidevalt käib paralleelne selline muusikateoreetiline analüüs, võib-olla seal Chico, Riia viimaste plaatide ümber maha Višnu ookestra, seaded, kompositsioon, vorm, analüüs, see on nagu tegelikult see on see, mida, no seda lihtsalt praegu ei, kellelgi ei ole vaja, keegi ei tegele sellega, kellel oleks nii niukesi võimalusi. Et et tegeleda sellise asjaga, ilma, et selle all kannataks tema igapäevane leib laual, eks ole. See peab olema hullumeelsus. Praegusel ajal võib-olla muusikud tõesti mõtlevad rohkem just selle peale, et kuidas teenida võimalikult rohkem võimalikult väikeste kulutustega. Mina mäletan tollest radariajast, et kõik kuulajad ja vaatajad ahmisin õhku alati, kui nad nägid seda sinu tohutu trummikomplekti sul oli ju seal kaks basstrummi vist, kui ma ei eksi ja, ja kõikvõimalikke vidinaid sealjuures. No tegelikult see pidin hirmsasti maksma mingisuguse päris luksusauto hinna või kuidas sul see õnnestus saada ja sul ei olnud kahju selle peale raha välja panna. 18. Trummi ja 16 taldrikut või midagi niuke pluss kogu muu statiivide ja Räkida ja elektroonika ja kõik muu süsteem. Topelt pedaalid ja muudega aga. Ütleme niimoodi, et see oli periood, kus kõik selle bändiliikmed elasid sellele bändi tegemisele. See oli nagu kogu eksistentsi alus. Selle tõttu ei olnud selles midagi imelikku, et sellesse ka kõik pandi, mida panna sai ja kõik püüdsid oma parimat anda, et asi oleks veelgi parem. Muide, kas see on nagu vabandust, kas see on sul praegu alles ka veel? Kõige huvitavam on, et ta on mul täies koosseisus alles ja seisab konteinerites konserveerituna et nagu poleks mingit probleemi uuesti parkida. Kas, kui sina oled? Teise põlvkonna trummar kõlarite peres, kas kolmanda põlvkonna trummarit on ette näha? Ma kardan, et siin ta teebki aeg oma korrektuurid. Kas meie peresse on vaja? Laevamuusikuid. Et. Pole midagi teha tähendab professionaalseid trummareid järglasi. Ma arvan, et minul ei saa olema et ma olen ülimalt rahul, et mu tütar õpib hoopis õigusi siis antud hetkel, kui me vaatame enda ümber, mis on alati väga kasulik. Me tõenäoliselt anname endale aru, et vaata kui vanasti muusika ajaloost ju käivad läbi sellised suurte muusikute ja heliloojate elulugudest pidevalt sellised laused, et ema pani teda õppima juurat ja isa sundis majandusteadust. Eks ole, siis nagu, kui koolipingis seda sai loetud, siis nagu ajas muigama, et vaata, kus naljamehed, eks ole. Aga vaatame enda ümber, praegu. Kapitalism nõuab nagu omaja. Sa mööda minnes nimetasid kellegi teise muusiku ema, praegu ma kuulajale ütlen ka seda, et sinu ema on leelo päts, kõlar. Samuti silmapaistvast silmapaistvam muusikute perekond, kui oli omal ajal sinu isa perekond ja peale muu ta tõi sind ilmale ka mitte Eestis, vaid kus kohas. Just paar päeva tagasi oli sellest juttu, sõitsime Tartusse mu isa juubelile ja ma olin ka seal väga tore ja isa sai 75 ja nagu selgus et jätkuvalt aktiivselt ikkagi ikkagi osaleb, tegutseb ja, ja see on muidugi eriti üllatav minu jaoks ka. Et nii pikalt seda energiat inimesel jätkub. Noh, ma teinekord vaatan, et ma olen juba ise väga väsinud. No tal oli seal tantsugi ja aga siis tuli meilijutt nendest asjadest ja, ja. Ma isegi küsisin talt ka nagu, et, et kuidas see aeg, periood temale tundus, sest tegu oli siis kuidas seda nimetati, sa tead ehk paremini, see oli väljasaatmine ja mitte asumisele saatmine vaid välja. Ei, see oli asumisele saatmine, see oli sunnitud asumine kuskil teatud oblastis, antud juhul Kiirovi oblast, eks ole, Venemaal ja ja mina sündisin kiirabilinnaost, tähendab, selleks hetkeks nad olid saanud omale õiguse ka linnas elada ennem seda nad olid sunnitud kuskil seal külakolkas hakkama saama ja, ja see on muidugi mina sellest perioodist midagi ei mäleta, paariaastasena, eks ole. Esimesed aastad olid seal, aga, aga lihtsalt oli, oli huvitav kuulata, et et millises keskkonnas ja kuidasmoodi see elu seal käis. No fotosid oled näinud sellest ajast muidugi ja loomulikult võrdlemisi kohati mõjuvad kaunis ürgselt need seal kaugel tehtud pildid. Seal olevat olnud selline huvitav fakt, et isa oli isa oli olnud küllaltki alguses küllaltki. Halvustavalt suhtuti tasse ainult ühel põhjusel ta kandis kaabut. Oi, see on tuttav, muide mina sain sõimata, sellepärast kujutad sa ette, et tegelikult midagi siin elus ei muutu, kui mina käisin muusikakoolis, siis mul olid pikad juuksed ja no kujuta ette. Ja küll oli probleeme juba keskkoolis. Siis kaheksandas seitsmendas klassis hakkas see jama pihta. No ja nii edasi ja, ja lõpuks tegelikult isegi konservatooriumis veel noh, et et Mul on see tsirkus nagu lihtsalt ta defarmeerub kuskil muudab oma vormi, eks ole. Mul on ettepanek, et nüüd oleks aeg kuulata muusikat. Ja minna tagasi, vot just umbes sinna aega, kus sa kandsid pikki juukseid. Mina olin tollal ka keskkoolipoiss ja muide, ma mäletan, et meil peale ühte korvpallimängu pärast riietusruumis tekkis suur vaidlus seal klassivendadega, et kes on ikka Eesti kõige kõvem trummar. Pool olid umbes Gunnar Grapsi ornamendi poolt, teine pool oli Paap Kõlar ja psühhopoolt. Ma ei ütle praegu, kelle poolt mina olin, aga, aga see pala on pärit nüüd sealt sellest psühhoajast. See on siis 70.-te algus, kuskil vist jah. Tähendab sa mõtled, ma mõtlen nüüd seda lugu, see 21 kaheks, seened tuli psühhoperioodi, viimane lõpp, tegelikult isegi seda lugu mängiti ka radariga. Muide see on kahjuks nüüd siin fonoteegis on üks varasem versioon, aga tegelikult selle loo juurde ma peaks ütlema paar kommentaari. Esiteks ärme kuulame lõpuni. Me võime selle praegu taustaks mängima panna. Kommentaarid ei ole öelda, aga tegelikult see on selle lugu, loo stoori omamoodi omamoodi tegelikult, sest ma tundsin suurt huvi india muusika vastu teatud perioodil maha vist noh, sealtkaudu võib-olla jah. Ja, ja siis kuna nii rütmi kui ka harmoonia ja meloodia käsitluses ma leidsin sealt nagu niukesi väga huvitavaid lähenemisviise, siis ma nagu paaniliselt hullumeelselt otsisin materjali kirjandust tõlkisin inglise keelest ise keelt oskamata ja ja selle tulemusena hakkasid tekkima niuksed lood, eelnev periood, psühhos oli selline kaootilise, võib-olla ka omamoodi huvitav, aga siis hakkas tekkima mingi selline stiil ja suund ja selle tulemuseks siis oli selline lugu, mille taksimattinud mitte neli neljandikku kolm neljandikku vaid seal oli see niinimetatud siis lisaväärtuse printsiip rakendatud, ehk siis kokkuvõttes, kui lugeda kaheksandik, kes nagu muusikat teoreetiliselt praegu rääkides, siis oli 21 kaheksandik, valid Actimat, ehk siis võib öelda, et neli korda viis neljandikku pluss üks kaheksandik vä kuidas iganes. Moltemaatilisa löök, lisalööki tato tavaliselt siis lisandus mingisuguse väikse kolmena tegelikult ja selle looga oli huvitavaid lugusid, kulmineerus filistsid džässfestivalilt, kus me esinesime bändiga koostasid Tbilisi riikliku sümfooniaorkestriga. Vot seda ma mäletan ka, ja see, nagu oli ette kanda minu esimene ja ainuke ülesastumine ka trummari ja dirigendi rollis. Sellist sa ju ise juhatas täitsa õige. Ja, ja, ja sellega oli huvitav aspekt just see, et kuna see lugu oli raske, see rütmiskeem, see ülesehitus oli, osutus nii raskeks, et vabandan väga peadirigent ohitse loobus. Ja mina istusin selja taga, vaatasin, et nüüd jääb asi seisma ja ütlesin, et aita temast, davai, teeme ära. Ja saimegi tehtud, eks ole. Sest ma valdasin materjali, ma teadsin, mida on vaja. 500.. Seda lugu kuulates mul tuli meelde, et vist kunagi psühhos mängis ka Paul Mägi, aga see ei olnud mitte Paul Mägi, kes siin viiulit mängisid. Mäletan, siin mängis Toomas Veenre, kes oli psühho esimese esimene viiuldaja, ütleme vist, kui ma õieti mäletan, aga seal olid mingid erinevused vaheldumisega. Ja vahepeal oli ka saksofon, saksofon oli ka seal mitu tegelast alates Helmut Annikast teha seal igasugu variante oli? Jah, muidu huvitav oli see, et ka meie professionaalsetel muusikutel oli tihtipeale tükk tegemist, mitte ainult see lugu ei andnud sellise rütmi skeemiga, vaid suurem osa nendest lugudest, mida psühhotol ajal mängis sealsed dipikontserdid ja kõik, mis me kui hakata meenutama olid kõik sellise ebastandardse rütmipõhjaga neli neljandiku lugu. Peaaegu ei olnud. Et selles mõttes mulle see hirmsasti meeldis ja viitsiti kuulata olid aeg, reisiaeg oli selline ja et see oli nüüd midagi nii erilist, see, et juba kitarrist mängib laval ükskõik mida ta mängib oli võib-olla eriline, aga siis hakkas nagu, hakati hindama, nagu ka seda, mida mängitakse, eks ole, ja kui sa siin rääkisid, et tõesti sellel ajal oli ornament oli ja seal oli veel igasugu bända siis see, mida meie tegime, see oli nagu esiteks, ta oli rangelt instrumentaalne täie täie täis improvisatsiooniline, eks ole, kus oli jäetud improvisatsiooni nii palju ruumi, et tihtipeale Andres Põldre teatas peale vaheaega, et et nüüd on nagu aju tühi ja et kui sa mängid 28 soolot õhtul, siis nagu võib tekkida tsooni probleeme. Aga noh, ikkagi kõik said seal oma osa. Vaat, üks mees jäi veel nimetamata, ma mäletan sealsamas Bratislavas oli see niuke varrega klahvpill põder või kes teil mängida? Kord seal meil oli kaks klahvpillimängijat, oli Pedersen, oli, oli Aare Põder ja no üksvahe Raivo Naarits, mängisin haridust, Naarits oli seal ja seal on need variandid on, et ma ei mäleta täpselt tõenäoliselt Laivonaali naarits oli seal jah, ja et neid muuta tõsi ja eksperimente sai tehtud pidevalt, ta käis ju veel minu arust seal rahva seas ei ole rahval ja mängida, seal olid teatud kava ülesehitus, mis nagu tegelikult aitas meid väga palju ja siin muidugi suur tänu igasugustele konservatooriumi pedagoogidele, kes, kelle õpetussõnadest oli ka abi tõesti, kuigi ma õppisin koorijuhtimist konservatooriumis. Ja oli asju, mis, mis on rakendatavad märksa laiemalt ja ja nagu me suutsime oma kava siiski nii ehitada, sa küsisid, näed, jaksati kuulata. Praegu ma kujutan ette, et seda lugu oli raske nii mõnelegi kuulata lõpuni küll võis tüütu olla. Aga kui sa seda võtad teise kandi pealt siis olles seal ise sees, saades aru, mis toimub ja noh, see on midagi muud. Jälle. Ja kavad mehitasime ikka nii üles, et oleks mingi ainult mingi kulminatsioon, mingisugune maandus, eks ole, ja lõpuks ka publikule midagi lõpuks meelde oli väga interaktiivne kontsert, nii et me loopisime, saal igasugu löökriistu ja siis Raivo Naarits käis sendiga mööda saali, andis igale ühele proovida ja umbes nii muide mul tuli meelde praegu sepapoiste, sest me ei ole rääkinud veel. See oli Tartu muusikapäevadel hakkama, sensatsioon oli, see oli jah, selline ütleme nii, et kui me radariga läksime juba viimases perioodis ja ka viimastel Tartu festivalidel kergelt siukse sihuke friielement tuli, eks ole. Sest noh, tekkis niisugune olukord, no kuhu, mida veel ja veel muide, mõned kriitikud panidki teile pahaks, seda ju, et olite liiga korrektne ansambel või jääjate mängisite liiga liiga perfekt nagu plaadi pealt kujutavad ette ei mana lugu. Või lähenemisviisi on juba ei teeks, aga no mehhanismis leti taga ja me püüdsime alati sinna kontserdil esitatu kõlaks võimalikult kvaliteetselt, sest noh, me ise oskasime seda hinnata. Aga sepapoiste nime ma jõudsin nagu niimoodi, et. Mis vahenditega üldse nagu mingisugust heli tekitada õli tekitada, mille abil kuidas ennast väljendada, eks ole, trummarina noh, siis hakkasin, hakkas tekkima selline ja ükskord mingil kontserd reisil. Järsku plahvatas paugust mingisugune õhtu, niisugune teema, raud, metall, sellega seonduvad kõlad hääled. Ja siis ma ei maganud üks öö. Ja hommikuga sai valmis see nagu noh, üldkontseptsioon tähendab. Ja siis nagu tekkiski see põhimõtet, et ei tohi olla instrument ei tohi olla pill, peab olema metall ja siis kõik, mis selle peal teha annab. Võib-olla läheme selle viimase jutuga veel eelseisva suve juurde. Paap Kõlar on siin Tallinna Helsingi vahet kihutanud jettide jaa, jaa, purjelaudade ja mille kõigega. Kas sel suvel on ka midagi sellist plaanis ja, ja tegelikult ma tahtsin veel küsida, et see 11 ja pooltunnis purjelauaga sinna sõita. Seega võis päris võhmale ka võtta, sa oled seal kogu aeg püsti ja, ja kuskil keset Soome lahte on just selline koht ka, kus mingit kallast ei paista, siis sa navigeerida nagu päikese järgi või mille järgi ütleme nii. Niimoodi, et sellised projektid olid niuksed enese jaoks huvitavad ja, ja võimaldasid ka ennast proovile panna. Aga tegelikult sellises üle lahe surfamise projekti planeerimine on tegelikult täielik tobedus, sest et ei ole kedagi, kes ütleb sulle. Kui sa kuulutad välja, et kuu aja pärast stardid hommikul kell kaheksa, et sul sellel ajal üldse puhub tuul või kasse, tuul puhub õigest suunast. Et selles mõttes see on väga komplitseeritud, aga kuna ta nii läks ja seal oli väga nagu sul mingi julgestus oli kaasas, oli loomulikult ja kuna sellega kaasnebki selline teatud organisatsioon organiseerimine ja siis ei olnud võimalust seda ka kuhugi eriti siirdada või midagi teha selle tõttu, tegelikult see rekord ei ole nagu eriti väärt oma ajaajaliste parameetrite poolest. Ütleme nii, et teoreetiliselt oleks võimalik seda vahemaad katta mingi kolme tunniga, võib-olla, võib-olla isegi veel vähem soodsa tuulega. Aga siis teda ei olnud vahepeal puus lausa vastu siis vahiks üldse ära. Et noh, õnneks oli see saatekaater, kes siis vahepeal ulatas mulle sealt mingisuguse ridva otsast mingi võileiva. Et need siis nagu vahepeal sai keha kinnitada, juua, nii jalad krampi läinud või? Õhtul ja ma mäletan, et me jõudsime sinna väga hilja pimedas sinna niinimetatud koolera basseini sinna edelasadamas on siukse nihelile seal turu juures. Ja sealt ma läksin siis sauna ja no muidugi tegelikult õhtul oli küll niukene krambieelne seisund, teatud lihasgrupp pidas, eks ole. No siis sa pead ju kogu aeg balansseerima nende, ega sa ei saa nagu, nagu ei vaata, kõnnid tegelikult kaasaegne, purjeta purjelauasõit on tegelikult ülimalt ökonoomne, kui sul on kogemust ja kui sa oskad kasutada, trapetasid, mis nagu vähendab su koormust, sest et sa ripud küll seal purje küljes, aga mitte ainult käte najal, vaid sa seal vastav trapetsisüsteem, et sa nagu tegelikult istud võib-olla nagu tugitoolis isenesest. Et tegelikult on võimalik seda üli ökonoomselt teha. Aga, aga kui tuult ei ole, siis ta nagu ei ole kasutatav, nii et minul enamus ajast läks tegelikult just nimelt käte najal, kus sa pumpad, tuult, et edasi saada, see on nagu ülimat koorma. Nii et see on nagu selles mõttes mitte mingi eriline ajaline saavutus, aga samas, aga huvitav on see, et seal ületamata tänaseni. Vabandage, väga, pole ka üri, Soomest on tulnud siiapoole kümnete viisi igasugu vennikesi, aga need ajad on kõik olnud 15 tundi ja niimoodi grupiviisiliselt ja on tuldud nüüd viimasel ajal ma pole kuulnud, aga tegelikult noh, reaalne on ikkagi mingisugune kolme-nelja tunni sisse mahtuda. Aga, aga organisatoorne külg on tülikas ilma passimine. No mis siis on veel ülejäänud, sel suvel lähed ujudes või jeti sõidutada? Ütleme niimoodi, et need, neid on tehtud nii palju, et see iseenesest Tallinna Helsingi suunal olulist pinget enam ei paku. Kui viimane rekord oli mitu aastat tagasi ja 49 minutit, siis sellest, seda võib ületada, seal saavutada 37, näiteks alla selle läheb väga raskeks, nagu läbi analüüsitud jätiga ma vaevalt et selles suunas rekordeid üritan. Rootsi on huvitav koht Ristnas minna või läbi gotlandi või läbikotkas anda. Ja siis on huvitavad uued sõidukid igasugused veealused, veepealsed, huver, Kraftid näiteks, mis on õhkpadjal sõiduk, eks ole. Ja siis on igasugu lennuaparaadid, et kuskilt sealt valdkonnast võib-olla midagi huvitavat veel tulevikus teha. No üle Atlandi ei kavatse jätiga panna. Jumal, siin on, meil jätkub küll hullu jätkub ka seda vett jätkub meil siin ka sinna kaugele minna. Aitäh, aitäh külalistele. Paap kõlarile, järsku ehk jõuab tsipake veel muusikat mängida. Me lõime ka Vikerkääru rekordi, et siiamaani terve saatetunnise saate jooksul ainult kaks lugu mänginud. Kolmas tuleb veel, mida lõpuks välja valisid, sul oli vist siin? Juttu oli sellest, et see maailma muusika ja selline eksootiline asi pakub sulle. Kui praegu rohkem üldse tore vestelda inimestega, kes nagu ise muusika teoreetiliselt tugevad, kellega saab rääkida nendest asjadest, sest tihtipeale on tegu intervjuu intervjuu inter ju vedajatega, kes võib-olla ise ei ole hästi kursis asjadega. Aga viimasel ajal nagu mulle tundub, et on need stiilid ja asjad muusikasuunad kõik niivõrd segunenud, et kui me vaatame enda ümber, siis on tekkinud sellised terminid nagu World biit ja, ja mingisugused ööd, biit, eks ole, mida ma nagu ei oskagi lahti seletada, aga ometigi sinna alla mahub nagu tegelikult täiesti rahvusvaheline niukene etno või kuidas seda nimetada, eks ole. Samastada on kaasaegsed väljendusvahendid, aga samas on seal midagi nii ürgselt sees, eks ole. Ja, ja selle, see, see on selline suund, mis kui ma kunagi huvitasin india muusikast, siis ma huvitasin ladina ja afromuusikast, sest meiega seal käisime, eks ole, siis Nad kõik nagu mingil määral koonduvad siukses. Koosluses, kus. Nad on nagu omamoodi kõik esindatud ja tahes või tahtmata. Viimaste aegade üks kõvemaid tegijaid on kõigile tuntud diipolist, eks ole, selles suunas. Hilisem viimane plaat oli siis vesi nime all vist kui ma õieti mäletan. Ma ei tea, kas neil on peale seda veel midagi. Nii et selles suunas on tegijaid huvitavaid veel ja palju ja kahjuks ei ole meie Eesti fonoteeki neid piisavalt saada. Minu meelest meie nagu muusikaprogrammid on selles suhtes suhteliselt vaesed, kahjuks aga selle muusikapala valikuma langetaks siis võib-olla ühe diipolisti loo kasuks nende kolmandalt plaadilt. Ja, ja võib-olla see võtab ka kokku selle fiilingu. Ja iseloomustab seda keskkonda, kus ma praegu nagu suvel oma aega veedan ja tegelikult iseloomustab mingisugust sellist ürgset ja sellist paradiisi, feelingut ja, ja sellist mereranna ja loodusega suhtlemist ning seda ürgsust.