Tere õhtust, kell sai kuus, võtame kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta. Otsmaa-Ukraina valijad otsustavad täna, kellest saab riigi uus president Viktor Janukovitši või Julia Tõmošenko ehkiga pärast valimisi oodatakse võimuvõitluse jätkumist. Ei usu, ei ukrainlased ega vaatlejad. Korduvad viie aasta tagused rahutused. Rahvusvahelist abi vajab Afganistan veel aastakümneid, kuid sõjaline vägivald loodetavasti vaiba kolme kuni viie aasta jooksul. Nii ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Afganistan oli Müncheni julgeoleku konverentsi üks põhiteemasid NATO tulevikku ja tuumarelva probleemi kõrval. Otsingumeeskonnad leidsid jaanuaris alla kukkunud Etioopia Airlinesi reisilennuki musta kasti. Pärnu Jahtklubi laieneb, avatakse vaade jõele laiastel, rassist saab siseruum. Majja tuleb merendus, loo muuseum ja raamatukogu. Üles seatakse purjetamise simulaatorid. Eesti Draamateatri suures saalis esietendub Tšehhovi kirsiaed, mille lavastas Hendrik Toompere. Seal on pilves, homme päeval pilves selgimistega ilm, öösel sajab mitmel pool vähest lund. Puhub lõuna ja edelatuul üks kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on öösel 10 kuni 20, päeval kolm kuni 12 kraadi. Ja nüüd kõigest järjekorras Ukrainas on täna presidendivalimiste teine voor. Kuidas valimised läinud on? Krister Paris räägib Kiievist pikemalt. Vähemalt siin Kiievis olid valimised looduste rahulikud kuid. Me pole näinud mitte mingeid võltsimisi, kinnitas vaatleja USAst Igor varis. Osalus on küll mõnevõrra väiksem kui ootasime kuid ennekõike hääletavad inimesed vabalt. Ja vähemalt torkab siin silma eluterve künism. Nõgesed kioski mässasid valida Janukovitši jäme demokraatia arengus toppama 10-ks aastaks, Juliaga ainult viieks, arvab valija Ivan. Valijate ning rahvusvaheliste vaatlejate arvamused langevad ühte. Riigikogu Ukraina sõprusrühma esimees Silver Meikar ütleb, mida Ukraina Läänemeres teha ei tohiks. Olen päris kindel, et keegi ei ootasid uut oranži revolutsiooni. Kui valimised on ausad ja vabad, siis sel hetkel peab kaotaja tunnistama kaotust soima võitjale õnnejaoto viie aasta pärast järgmist järgmisi presidendivalimisi. Valija Aleksander sellist arengut ootabki laskonstruinada, kuju uksest tuldi, liider ei, meil on üles ehitatud juba selline ühiskond, kus on nii võitjad kui kaotajad ning ma usun, et ükskõik kumb pool on otsusega nõus, isegi kui nad sellega päris rahul ei ole. Meil on demokraatia, seega on iga tulemus hea, kinnitab ka teine valija. Aleksander, tuntud teleajakirjanik Jevgeni Kessellow peab samuti nii-öelda uut maidani vähetõenäoliseks. Hõõrudopas. Timošenkot kepilörtsi tulevad isegi kui juhtub ime ning demošenkol õnnestub kuidagi olukord enda kasuks pöörata. Ei usu maa, ei keegi hakkaks viima inimesi tänavatele. Ent imesid juhtub harva, räägib kandidaat Viktor Janukovitš. Julgen, ma olen juba unustanud, millal ma viimati uskusin imedesse siis kui selline väikene laps ilmselt oleneb ammu täiskasvanu imesid ei juhtu. Janukovitš on ka täna favoriit. Need aga, kes valida ei tahtnud, said väljendada enda arvamust omal moel. Aga see lõpeb, kui me valime rolli presidendi, millega see kõik lõpeb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Krister Paris. Kiiev. Ja samal teemal jätkame, Eestis elavad ukrainlased andsid oma hääle Viktor Janukovitši leni, selgus küsitlusest Tallinnas Ukraina saatkonnas avatud valimisjaoskonna uksel. Quich vaata musta Vitsut barjadet, Nuugrei Aczymašenkad. Juštšenkot loomulikult Janukovitši poolt ta lööb Ukrainas korra majja, aga Temašenko jätkav Juštšenko alustatud Põhja-Ukraina ei soovi Janukovitši poolt hääletada sellepärast et nad arvavad, et ta suhtub neisse halvasti. Temašenko veab Ukrainaga krahhini, ta on juba võimu juures olnud ja näidanud oma tõelist palet. Aga oli ka selline arvamus. Presidendiks ei saa Janukovitši Faid Juštšenko, sest valimised on ebaausad. Iraani president Mahmud Ahmadinejad aga ta andis täna käsu alustada töid Teherani uurimisreaktorile 20 protsendini rikastatud tuumakütuse valmistamiseks. Just tuumarelva valmistamine ehk kas tuumarelvavaba maailm on võimalik, tõusis Münchenis lõppenud julgeoleku konverentsil peamiseks teemaks Afganistani ja NATO tuleviku kõrval kaitseminister Jaak Aaviksooga rääkis Riina Eentalu. Tuumarelva. Varianti on pea kõik juhtivad riigid aktsepteerinud ja seda on ajendanud just kasvanud risk, et tuumarelv võib sattuda terroristide kätte. Kuid samas on eksperdid veendunud, et nullvariant on väga pikaajaline protsess. Konverentsi tähelepanu on pööratud Iraanile. Kas ja kui suurt ohtu see maailmale kujutab, kui Iraan saab tuumarelva? Kaitseminister Jaak Aaviksoo? Iraani välisministri esinemine siin julgeoleku konverentsil oli üsna jäine tuss, kus üsna selgelt ja tugeva retoorikaga lükati tagasi kõik üleskutset tuumarelvaplaanidest loobuma, nii et siit kahjuks heade uudistega tagasi tulla ei saa. Vähemasti Iraani enda positsiooni puudutavast. NATO tulevikust rääkides rõhutas peasekretär Anders Fogh Rasmussen territoriaalvõi kollektiivkaitse põhimõtted, mis ka Eestit huvitab. Küll aga osundas ta moodsas maailmas algab enesekaitse oma piiride tagant, viidates tõsiasjale, et aga see missioon Afganistanis on osa meie endi julgeolekukaitsest moodsas maailmasse, lihtsalt niimoodi on teine põhiprintsiip, need nato vaatamata oma sõjalisele vägevusele ei saa moodsas maailmas toimetada üksi. NATO peab läbi rääkima oma partneritega erinevates piirkondades erinevate jõududega ja kolmandaks, et NATO-l on kohustus ka ülemaailmse julgeoleku eest hoolitsemist oma panuse anda. Afganistani suhtes on optimism oluliselt kasvanud, ütles minister Aaviksoo. Väga hea oli kuulata just äsja kaitseministrite kokkusaamisel Istanbulis ettekandeid, et NATO, USA, aga ka afganistani kaitseministri ja siseministri poolt ja esimest korda minu kolmeaastase kogemuse juures ma tajusin, et räägitakse ühisest plaani edasiminekuks. Tõsi, Afganistanis on rahvusvaheline toetus vajalik veel aastakümneid, aga ma väga loodan, et sõjaline vägivald see siiski vaibub. Lähema kolme kuni viie aasta jooksul. Aga Münchenist siirdub Jaak Aaviksoo Kosovosse, kus mitravitsa sõjaväebaasis langetatakse pidulikult Eesti lipp. Ja sellega lõppeb Eesti missioon Kosovos, kus on oldud alates 1999.-st aastast. Mullu augustist alates on seal kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm, mis tegutseb Taani pataljoni koosseisus. Kuidas hinnata Eesti missiooni aastaid? Et Eesti on osalenud selle riigi ülesehitamisel ja julgeoleku tagamisel, on minu meelest tunnustus meie riigil. Meid peetakse võrdväärseks partneriks ka niivõrd tõsistes küsimustes, nagu on julgeolek ja relvakonflikt. Me jätkame ka paarisi staabiohvitseriga, päris ära sealt ei tule, sest lõplikult lahkuvad Nato väed seal ilmselt aastate pärast. Ja veel välismaalt Liibanoni otsingumeeskonnad tõid merest välja jaanuaris alla kukkunud Etioopia Airlinesi reisilennuki musta kasti teest. Kasti otsitakse. Boeing seitse, kolm, seitse, kukkus Vahemerre tormise ilmaga 25. jaanuarini ka hommikul. Vaid mõni minut pärast õhkutõusu Beiruti lennujaamast hukkusid kõik lennuki pardal olnud 90 inimest ja õnnetuse põhjused on siiani ebaselged. India katsetas täna taas edukalt raketti, mida on võimalik varustada tuumalõhke teadega ja mis võib tabada sihtmärke Aasias ja Lähis-Idas. India raketiarsenal on mõeldud peamiselt võimalikuks vastasseisuks Pakistaniga. Täna katsetatud rakett on aga India suurima trajektooriga pakett, mis on projekteeritud lendama 3000 kilomeetri kaugusele. Toome kaubalaevalt Linda kukkus Kotlandist lõunas Läänemerre mitu konteinerit ja üks neist sisaldab keskkonnale ohtlikke aineid, kuid milliseid täpselt, selgub homme. Laeva rentinud ettevõtte teatel olid ühes konteineris kastmed ja teises ohutut kemikaalid. Laev oli teel Rotterdami sadamast Peterburi. Laeva sadamasse jõudmisel hakatakse ka juhtunut uurima. Tagasi Eestisse, Pärnu peamine jõe ja merevärav jahtklubi laieneb kevadeks. Klubi juhid leidsid, et just praegu on õige aeg ära kasutada langenud ehitushindu ja eurorahasid Toomashaldalt lähemalt. Pärnu purjetajate, teist kodujahtklubi kuuga külalised alati oodatud ei ole praegu võimalik äragi tunda. Kuni esimesel mail avatava hooaja alguseni käib hoones üle 10 miljoni krooni nõudev laienemine. Avatakse vaade jõele. Laiasterassis saab hoone valgusküllane siseosa rajatakse kohalikum, merendusajalugu tutvustav muuseuminurk. Merendusteemaline raamatukogu ja üles pannakse tõenäoliselt paljudele huvipakkuvat kaks purjetamise simulaatorit. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse kaudu saadi viis miljonit krooni eurotoetust. Veidi enam, kui palju tuli endal leida. Jahtklubi juhid leiavad, et praegu on arenemiseks parim aeg jahtklubi kommodoor. Egonil. Selge see, et ilma rahata selliseid töid ei tee ja selge on ka see, et meie jah, klubi oma vahenditest, mida õieti nagu polegi selliseid ettevõtmisi teha, ei tähendab kogu selle asja siis realiseerimiseks saime siis EAS-i turismitootearendusprogrammi alt abi, kuni viie miljoni krooni ulatuses tõesti on, ehitushinnad on soodsamad lisaks sellele ka ilmselt see meie kõrts oleks praegu tühi Nonii loomulikult Euroopa rahad ka veel appi, et sellised kolm olulist argumenti ja väga mõistlikum praegu neid asju teha. Lisaks tänavusele laienemisele peaks aasta-kahe jooksul uuendama kogu Pärnu jahtklubi territooriumil jahisadam, välja vahetatakse ujuvkaid, jahtklubi läbiv promenaad saab uue ilme. Jahtklubi laste suurim soov on aga Pärnu jõe ja merelina väärtustamine. Juba sel suvel loodetakse koostöös linnaga taas hakata korraldama linnale palju tuntust toonud veefestivale MTÜ Pärnu Jahtklubi tegevjuht Indrek Ilves. Meie võiksime siis korraldada veega seotud üritused, et on selle katid võistlused, võib-olla ka sellised meeleolukamad üritused siin jõe peal. Tänavuse veefestivali toimumisaeg pole veel paika pandud, kuid mai esimesel päeval Jahtklubi uuenenud hoone ja purjetamishooaeg avatakse, pole klubi rahva sõnul kahtlustki. Traditsiooniline tuhamägede tantsupidu viis kaerajaanimaa alla tantsimas käis Ago Gaškov. Kohtla-Nõmmel veetud kuuest tantsupidu algas peale maa all, kui hakati tantsima kaevurite kaerajaani. Seda õpetab gümnaasiumi tantsujuht Voldemar põrkovski. Siia tavatses leida tuli puurida auk ja see käib niimoodi. Ma kuna vaba käega puurige Tuhamägede tantsupeo korraldaja Eerika Kallo, miks peaks kaerajaani tants on ilmtingimata just siin maal, siin on rööpad ja libe ja see aasta on Kaavrite kaerajaani tantsimise aasta rajooniga Euroopasse on nagu loosung tantsijate, aga maa all ei saagi tegelikult muud tantsida kui kaevurite kaerajaani, et igaüks oma kaerajaanisüdameid andsime peo lõppedes maa peal, siis milline see kaevurdega on? Mille poolest ta erineb päris kaerajaanist? No ta on kaevurite tegevusi imiteeriv, kes ei ole kursis sellega, millega kaevurid maal tegelesid. Teisest küljest imiteerib ta seda, mida naised mehi oodates kodus tegid. Mida nad siis tegid? Juurutus kodus, aga selleks tuleb vaadata kaerajaani, näha. Ja Anton Tšehhovi kirsiaed on taas eesti teatrilaval. Eesti Draamateatris lavastas kirsiaia Hendrik Toomperekunstnik on Ervin õunapuu, Riina Eentalu. Mari-Liis Lill ja Kersti Heinloo meenutavad oma varem nähtud kirsiaedu. Missugune on nende kõrval toompere, kirsiaed. Ma olen näinud Mati Undi kirsiaeda selles mõttes, need on mingis mõttes võrreldavad, et on loobutud ajastust, on loobutud sellisest klassikalises võtmes, lavastamisesti on lastud fantaasiale ja minul oli võimalus mängida Mati Undi kirsiaiast. Hendrikule on ikka väga kindlal oma nägemus ja tegemist on ka konkreetsete inimestega meie ümbert. Me oleme toonud siin näiteid, et umbes nagu selle näitemäng oleks tänapäeval kirjutanud Kivastik või Kivirähki või et lavastaja on tahtnud, et see sellisena ka mõjuks. Et need inimesed oleks meie kaasaegsed meie ümbert. Kui ammendamatu tundub Kirsiaed näitlejale? Ta on tõesti selles mõttes väga üllatav, et kui sa hakkad lugema, siis iga järgmise prooviga avaneb seal järjest uusi ja uusi võimalusi, kuigi sõnad on samad, mida me räägime. Oluline on see, need samu lauseid lihtsalt uues situatsioonis öelda, nad töötavad hoopis selle ootamatult ja nende tegelastevahelised suhted võivad olla reaalselt on võimalik, isegi täiesti muutuvad ja teemad on igavesed. Seesama, et kas kirsiaeda hoida vikersead maha raiuda, ehitada suvilat, seda me näeme kogu aeg. Kas Kadrioru parkhoid alles või äkki ehitada sinna midagi huvitavamat, teha atraktiivsemaks. Vääna vallakõndi laagiga iga tõve vastu haiglas ma olen ma alati mõtlen iga päev juba paarkümmend aastat. Võib-olla sellepärast ongi nüüd ära tüüdanud pabee. Maa võiksid juba Kärmandama, räägin sulle ära kinni. Mati Undi kirsiaia kohta öeldi, et see on tragöödia, ehkki väga naljakas, kuidas ikka on selle kirsiaiakomöödiaga enamasti kirsiaialavastustes, jääb see kõrvale, kuidas seekord? Siin käib ikka kogu aeg käsikäes tõsine nud siis äärmiselt koomilised situatsioonid, mis muudavad need tõsised hetked, nagu veel traagilisemaks kavatsused on tõsised, aga välja tuleb ka naljakalt. Poole tunni eest lõpes Estonia kontserdisaalis Poola helilooja Fedrick Sothani loomingule pühendatud noorte pianistide konkursi laureaatideks. Kontsertkonkursi viimased helid kõlasid eile õhtul Narvas, kuid nagu mitu korda varem jäi ka tänavu peaauhind välja andmata peasponsor Miroslav Penkovskibani seest välja erakordse eriauhinna võimaluse anda kontsert Singapuris Schottani kuju juures. Auhinna sai poolatar Aleksandra hortensiad. Abek auhinna pani seekord välja ka Eesti rahvusringhääling ja selle sai Rafael Antonio pluss ning kritšenko Portugalist. Ja nendele ilmast oleval ööl on pilves Kagu-Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund. Puhub lõuna ja edelatuul üks kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on 10 kuni 15, Kagu-Eestis 16 kuni 20, saartel ja kohati rannikul neli kuni üheksa kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, enamasti rannikualadel sajab vähest lund. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on kolm kuni 10, Ida-Eestis kohati 12 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.