See tee, mis viib Jõhvi kohalt alla Peipsi äärde, läbides Kuremäe ja keerab enne Vasknarva tagasi Narva poole läbib ühe hõbedase surnuaia. Briste on sellel kalmistul tohutult ning igaüksainus neist mingi võika ainega sädevalt hõbedaseks lakitud. Risti torgivad oma teravad otsad igale poole niiskesse õhku välja ning kuna neid on palju siis on eemalt lähenedes raske aimata, kas on tegemist prügimäe, lihtsalt risuhunniku või surnuaiaga. Tee lookleb mööda Narva jõe kallast püstloodis. Edasi läbib kaks kolm küla, mille majad on venitatud nagu soolika ümber üheks ketiks laiali. Ja kogu ülejäänud p on metsaeg-ajalt, aga üsna harva avaneb vaade jõe poole ja siis paistavad kätte Narva jões ujuvad saared ja vastaskallas mille majad kuuluvad juba-Venemaale. Nad on nii ligidal, et sa näed, kuidas vene lehmad laisalt oma suutäisi närivad. Umbes poole tunni pärast tee siiski lõpeb Narvani siit enam edasi pääseb ootamatult uhke maja ette. Ja see on Eesti piirivalve Punamäe korda. Kas sa teed edasi ei lähe? Siit enam jah, ametlikku teed edasi ei lähe, on olnud meie jaoks tehtud teesid Varo, kus siis tavainimene nagu läbi ei käi. Ja tavalise masinaga saab läbi Kaisa. Ja see tee on isegi vist kinni pandud mingi tõkkepuuga ja meil on seal tõkkepuud on ees ja ta on sponsorluse korras meile ehitatud, et oleks piiri ääres ülevaade nendes kohtades, kus ei saa masinatega kus tavaliselt kem jalgsi. See on vist üks Eesti tühjemaid, kohtusime üldse Narva jõe puhatus, rooja sinna ei ole ju peaaegu otsast. Peale selle päris jõe äärsusin. Eemale minna on puhas soo. Ja siin on puhas soo ümberringi ja need külad, mis siin on kolm küla, Gredenko, permis, küla, kuninga küla, väga rahvavaesed, kõik elavad ainult vanemad inimesed ja kuskil 10 20 inimestel ühes külas. Nad on täiesti tühi, kuid suvel muidugi läheb asi elavamaks ja paistis, et külad ei olegi nii väiksed, kui läbisõitu seal maju on küll, aga nad on siis nii tühjaks jäänud. Ja ajab ikka noored lähevad minema, kuna siin tööd ei ole. Elatust ei saa ja vanemad inimesed olevat jäänud. Talvel on kõige noorem inimene, selles kandis 57 aastane. Kaua teie siin olete olnud? Juba mina olen siin poolteist aastat olnud. Ja siis, kui see uus kord olnud ehitati, siis toodi Narvast siia ja poolteist taastanud. Mis suhted nagu nende kohalike elanikega, siin on piirivalve, lähme siin, küsisime teed ühe täpikese käest, ta teadis küll ja oskad paremini oska seletada, kui jõhvist meile seletati, teed kindlasti, sest et see uus maja, mis ehitati möödunud suvel, me kutsusime siis selle kolme külarahva kokku ja nüüd huvitaval kombel tuli ise kokku üle 60 inimese. Nad on usklikud, nad on väga toredad inimesed, nad on eluaeg siin elanud, nad austavad meie riikimine korda ja samamoodi ka meid ja meil on nendest väga palju abi oma töös ja, ja meie osutame ka endale vastuteeneid siin igasuguses küsimuses, mis, mis ka ütleme, olmes puudu jääb. On see nii, et nad on siin vanausulised, kes siia kunagi on tulnud põhiliselt või on need nende järeltulijad ikka need ütleme, kes siin ka Eesti vabariigi ajal elasid või on siin segamini uuema rahvaga? No enamus, see on ikka need vanausulised ja need, kes on juba juba võib-olla sajand siin elanud. Nemad on õppinud siin koolides, kus õpetati sellel ajal ka nii saksa keelt, prantsuse keelt ega eesti keelt. Ja nendega rääkides saab väga palju sellest ajaloost siin teada ja ja nad on noh, armastavad oma kanti ja ja nad on uhked selle üle, et nad siin elavad. See on tegelikult üks ilusamaid või üks üks ilusaid kohti jälle Eestisse Narva jõe äärne, kuhu eestlased palju ei satu üldse. Ja ega siin ja siin ta on selline üksikkoht ja siin on väga palju selliseid kohti, kus ütleme, võib-olla inimjalg pole pärast sõda üldse käinudki. Siin selles kandis toimusid suured lahingud. Siin on väga palju veel lahingumoona metsades muid relvastust, mida me iga päev no mitte iga päev, aga tihtipeale leiame ja ja näeme Aga kas kohalikud elanikud piiririkkujatega teatavad? See on meie selline ühine koostöö ja, ja meie ilma selleta, nagu, nagu ei saagi läbi me peame nendega koostööd tegema ja kindlasti nad aitavad meil teatud mõttes selles küsimuses mismoodi läbiri püütakse tulla ujudes või paadiga. No küsimus on selles, et see on minu aja jooksul, ei ole siin ütleme, sihilikult keegi püüdnud üle tulla, see on ikkagi see endine sugulusvahekord sugulased elavad üle jõe, teised sugulased siinpool, siis nad püüavad kokku saada. Ja ütleme, põhiliselt sellel tasapinnal on need piiririkkumised. Kuid ütleme, poliitilisel ja muul tasapinnal meid minu aja jooksul ei ole olnud, salakaubavedusid ei käi. Noh, avastatud on enne siis, kui see suur metallivarguse puu oli, siis olid sellised asjad aga vaevu. Kuna ta näinud, et Lee küllaltki tihti sinika liigume siis. Clement. Külamees purjus, sõidad seal ringi, lastel peale sõitmine? Siin sellist purjuspeaga ringi, kihutamist, dist on pühapäevane päevadena. No küsimus ongi selles, et siia tullakse, ütleme, linnast tullakse, inimesed tulevad, kalale, tulevad puhkama, tulevad perekonniti, tulevad sõpradega. Ja kui ollakse looduses, inimene tunneb ennast ka looduslikult vabana ja lubab siis endale kõiki jooke ja kõiki sööke. Ja me täidame siin ka väga palju politseirolle, kui inimesi tullakse kimbutama või siis purjus mehed sõidavad roolis südamel, juhtuks siin iga nädal ja pidevalt kontrollime ja siis võtame teatud meetmed tarvitusele. Sinna saared ka jões, kelle omad need on andmed Eesti või Venemaa Modeni tagada. Need on kõik Eesti saared ja nad on teatud mõttes meile väikseks takistuseks, sest et see on siin väikesaar. Aga siin on väga suured saared, on isegi kaks ja pool kilomeetrit pikad ja pool kilomeetrit laiad. Ütleme, jõe kohta ta on suur, aga piir läheb teiselt poolt saart ja meil sinna saare peale minekuks ja sealt tulekuks vaikselt, eks probleemid sellega ja ja, ja eks siis püütakse nendel saartel käia nii ühelt poolt kui teiselt poolt. Aga no nüüd viimasel ajal on see nagu vaibunud. Nii et kas neid püüti kasutada siis nii salakaubalaona või nagu seal Ameerika kuiva seaduse ajal olid mingid prantsuse saared kuskil kust, kustkaudu õieti viina ja veini Ameerikasse, kas siin on ka mingid salakaubavedajate niisugused süsteemid olnud vä? Olid jah, siin mõningad päevad tagasi, siis siin püüti mootorrattaid ja jaga metalli sellel samal moel siis ühest riigist teise toimetada. Ega teie Venemaa poolel ei käi ju, või käite, kas tuleb käia või mis mul sellega on või ei tohigi või? Piirivalvega te vastastikku ei käi üle piiri. Tähendab, ma olen käinud selle aja jooksul kaks korda. Ja saanud kokku vene piirivalvuritega siin seoses paatidega ja meil siin inimene uppus ära, siis oli nende matustega korraldamisega seotud ja ja kaks korda olen käinud. Ei tea, mis elu seal elatakse, ka majad paistavad site heina tehti Ma nägin, lehmad olid täitsa nagu mingi elu, seal käib kõigis õnneks kolgas ka vist Venemaal. Küllaltki samasugune nagu nagu meil siinpoolgi. Aga, aga kui nüüd nendega vesteldes siin, sest ma saan iga päev nendega kokku siin jõe pealt. Kuna nad rikuvad seda faarvaatrit rikuvad meie riigipiiri, siis tuleb nendega suhelda praktiliselt iga päev, kellega siis piirivalvuritega või inimestega ei tsiviilinimestega tsiviilinimestega. Ja siis noh, nende juttude järgi kuidagi nad elavad, kuid võrreldes selle meiega siis muidugi tükk maad kehvemini. Ja need inimesed, kes meie poolsin, elavad nende andmetel täpselt samamoodi, nad ikka teinekord helistavad omavahel, on kirjavahetuses ja see elatustase ja see elumall on natuke teine teispool jõge helistada vist on väga kallistasid. Ma isegi ei oska öelda, kui kallis ta on, aga, aga siin kohalikud inimesed ikka oma sugulastele helistavad, kui niuksed, nihukene, nihukene vajadus tekib, kirjad käivad ilmselt jah, ma ei tea, mis, ega see on see Pihkva oblast endaga või? Mis ta tahab, see on Slance Slansi Slantslikest taga, joon oblast või mis tants, rajoon, maa taga, flants Reval vanasti oli, aga võib-olla nüüd on midagi muutunud, aga niimoodi, et kirjad, ma arvan, et nad lähevad läbi Narva vast läbi Narva võis läbi Piht. Muidu kirjad käivad Venemaale, Moskvasse on minul läinud küll kuu ja mõnikord pole üldse läinud. Ja väga kehvasti või, või käivad sirutad ja. No kohalikud elanikud ei nurise igal juhul. Ja ma kujutan ette, et võib-olla kuskil poolteist nädalat või nädal aega läheb siit üle üle jõe. Siit on üle jää kuskil 850 meetrit ja, ja meie oma kaatriga sõidame üle kahe ja poole minutiga. Venelane varga olekuma piiriks seal ka ei lase, siit kedagi ei ole. Ja ega ütleme, meil on ikka mingisugune koostöö ka, mitte meili otseselt nende piirivalvuritega, kuid meie piirkonna teatud töötajate tasemel nad saavad kokku ja siis need andmed, mis me nüüd siin korjame, kogume siis need, siis klaaritakse seal kõik omavahel ära. Nii et ega meil nendega midagi nihukest tüli, pahandusi ei ole. Kui me sõidame mööda siin kaatriga ja nende tornis on mehed, siis need viisakalt väelikult tervitame. Ja noh, ei ole selliseid probleeme, ohvitseridel on, peretasin ka või, või ei ole või mismoodi neelatakse kordonis? No meil siin peres ei ole, meile annab ainult üks mees, elab siin kohalik mees ja minu asetäitja, tema oli juba pikemat aega elab siin, aga ülejäänud mehed on kõik, ütleme Ida-Virumaalt ja on ka Jõgevalt, kes käivad siis tööl teatud tsükliga, tähendab siin nagu mingit sellist oma eludel õieti üldse ei ole, ega tulegi ilmselt. No nähtavasti hea, sest et siin on ikka nagu kasarmuelu ja oled ikka teatud tsükli ajal siin kohapeal sa oled teenistuses ja siis siit lahkud, siis sa võid lubada endale midagi muud. Elanik võib endale lubada, ega kas piirivalves need ajateenijad polegi enam palju ikka on, mõtlesin, aga meil praegu momendil pooleks on nii ajateenijad kui ka siis kutselised piirivalvurid. Kuid nädala aja pärast pooled nendest lähevad juba reservi ja enam juurde ei tule. Nii et jääb, jääb kutselise piirivalve kätte lõpuks piiri valvamine ja põhimõtteliselt kõik jah, kutseliste kirjutajate kätte kus siia tulevad mehed lähedalt või üle eesti, tullakse teenima või kasvõi saadetakse piirivalvekoolist, mis muud seal saab valida või või, või on see rohkem nii nagu riik saada? Meie piirkond kulutab kohalikus ajalehes põhjarannik ja, ja selle kaudu ja siis muidugi oleme ise ka niuksed agarad lehed, ütleme selliseid nooremaid ärksamaid, kaine mõistusega mehi, kes siis oleks võimelised teenima piirivalves ja siis soovitame neid mehi, kes siis läbi teatud testide läbi kursuste siis näitavad, kas nad on ikka kõlbulikud ja võimelised piirivalves teenima. Mis siin vabal ajal on siin kordonis meelelahutuseks kalapüük vä? No vaba aega on tegelikult küllaltki vähesest, kui mees on 12 tundi ööpäevas, on teenistuses siis kaheksa tundi, ta peab nagu magada saama ja ülejäänud neli tundi läheb siis söömise ja muude selliste toimetuste peale. Nii et ega vaba aega kindlasti vähe kalastada on siin täiesti võimalik alles nädal aega tagasi me tegime endale võrkpalliplatsi siia oma jõududega korvpalli tagalaua, noh, et oleks ütleme asjahuvilistel ka ikka mingisugune selline tegevus olemas. Ega siin laevu muidu ei sõida, sinna peale? Ei niukseid, suuremaid laevu ei sõida, aga nüüd väiksemaid on kogu aeg siin täis ja. Need on vene paarid seal praegu. Ma tunnen juba juba selles illuetist ära ja näen juba kaugusest Kaaratan sealpool farvaater laevateed või tähendab meie Alguses oli muidugi väga raske, aga no praegu ikka enam-vähem niimoodi ikka püüavad hoida, aga ikkagi niuksed, julgemad mehed, nad ikka kipuvad meiega halduse tulema isegi ja ja kindlasti tahavad meie vees kala püüda. Aga nuh, selle profülaktika, mis ma siin teen, iga päev kandnud teatud vilja ja ja, ja jääb ikka kogu aeg vähemaks. On siin rohkem kalases. Ma ei usu, et see rohkem on, aga noh, lihtsalt kalamaja saart võib-olla teinekord mõni mees on, oleme leidnud, Sid Jõelad lihtsalt mees on natukene väsinud alkoholist ja ta on purjus ja lihtsalt paat õhtud meie kalda poole ja või siis mõni mees on niivõrd hasardis oma kalapüügita, üldse pole tähelepanud, kus kaldata enam on ja igasuguseid selliseid momente. Kuidas teile tundub, kas kunagise piir võiks olla selline nagu võrdlema ta on kuskil Soome ja Rootsi või Taani ja Rootsi vahel, et käiakse siit üle, inimesed elavad mõlemal pool nagu ei kipugi just kummalegi poole elama, aga mingit sellist suurt vahet ei ole. Kas see võiks kunagi tulla? Ma ei usu, ma olen juba sellises eas mees, kes on küllaltki kaua elanud ka selle teise korra ajal ja võttes arvesse selle rahva iseloomu ja omapära, siis siis vast mitte nii pea ei tule selliseid suhteid, nagu meil on Soomega, kui Soome lahel Tootsiga Ja need venelased, kes siinpool elavad nemad ilmselt ikkagi pigem muutuvad erinevamaks neist, kes seal. Palun. Kuidas tundub? Kui paljude läbi käite nendega? Et nad on juba niivõrd erinevaks muutunud, et nad enam võib-olla ei kujutagi ette seda, kuidas praegu seal saab niimoodi elada, sest kohalike rahvastega rahvaga rääkides siis nad ise ka imestavad, et noh, et meil on ikka halb, aga seal on veel halvem, et kuidas ikka niimoodi üldse saabki jalad. Et praegune, see kohalik rahvas on siin on ikkagi küllaltki tänulik, et meie riigi riigile nähes siinsamas kõrval, kus on ikkagi hulga kehvem olukord ja hulga trasside juhad momendid tulevad iga päev ette. Narva-Jõesuu on palistatud ühelt poolt hiigelmassiivse rahutu liivarannaga teiselt poolt sellesamuse Narva jõega, mille teise kalda võsa vaikib ähvardavalt. Kui kahe silma vahele jätta mõningased sõja monumendid, moodustab see tühi metsatee, mille ääres on üksikud majad. Nagu mingi oaasi, selle muidu nii korstnarohkele Narva maale. Dinov vaikne, kui mitte arvestada mere mehinat. Sanatooriumid igavlevad pärastlõunased uimasuses, aiad on inimestest tühjad. Tühjad lauad ja toolid nendes aedades. Tänaval logeleb kaks veini näoga plikad ja kaks piirivalvurist poissi, silmnähtavalt ükskõiksed ja tuimad. Kõik on nii sinine, isegi liiv rannas. Aga Narva-Jõesuuaedade sees on palju väikest liikumist ja narvakate vallatut lähedust. See hotell on siin väga ilus, kas mõlemas, ehk siis nad on eestiaegne, taan puhtalt 61. käiku saanud kolhoosidevaheline ja. Need arhitektuuri, et näeb välja selline, et ta võiks olla kolmekümnendatel See oli ainuke eesti puhkeasutus siin, ülejäänud olid kõigile liidulised, alguses võib-olla no noorust ja jalgadega Narva linn alustas tegema, seda tegi nagu kohalik komsomolilaager, aga siis läks ka üleliidulisse alluvusse. Nii et ainuke, kus eestlased said käia, oli kolhoosidevaheline sanatoorium Narva-Jõesuus. Ja sellepärast oli eestlastele üldse siia Narva-Jõesuusse tulek, piiranguid siin ei olnud, kuhu tulla, ta oli täis paksud piimad Kruhkajaid. Nõukogude ajal ja kõik tulid tuusikutega, ei pidanud need puhkekodudega sanatooriumid endale kliente otsima ja sellepärast, sest neil ei ole sellist traditsiooni, et nad otsivad endale klienti, neil ei töötagi süsteem praegu muidugi, kui varem tuli töö põhiliselt Venemaalt ja nüüd on raskusi sealt tulemisega. Sellepärast on meil ka puhkajatega probleeme. Aga tundub, et inimesed vist ka nagu ei julge siia hästi tulla või see rand on imeilus, siin ja hotell on korralik ja, ja parki ja kõik, see on ju tore siin, aga millegipärast või ei tuleks selle pealegi. Ja paljud Eesti elanikud lihtsalt ei tea seda sellepärast et nad varem ei saanud tulla ja nüüd on neil kuskil mujal huvitava, ma olen küsinud oma tuttavatelt, miks nad ei tule, miks nad näiteks Pärnut eelistavad, pärnurand jääb meie omale küll alla, aga Pärnus on kultuurielu. Pärnus on, kus käia eestikeelne suhtlemine. Meeli kultuurieluga tulebki probleem, et siin nagu kaks kultuurivaldkonda kohtuvad slaavi kultuuri kultuur, aga siiski nad on omajagu küllaltki erinevad ja, ja kui siin ütlen vene kultuuri austajaid on, ütlesin 70 protsenti või rohkem umbes 70 ja ja 30, siis läheb Eesti kultuuri poole peale. Aga need eestlased kestiinose vene kultuuris elanud 50 aastat rohkemgi midagi saapad ka omaks võtnud ja seepärast üldse siin on kindla piiri tõmmata, mida teha, kuidas teha on küllaltki raske ja siis need üritused, mis me läbi viime, kindlasti on kahes keeles toimuksid teadvustamine, esinemine, see on ikka kahe keele peale. Kui nõukogude ajal nagu eesti keelt siin eriti tunnustatud ei olnud vajadust. Sanatoorium Narva-Jõesuus, seal küll oli eestikeelne kõik, sest põhiliselt puhkad eestlased ja see oli selline eestikeskus. Sealt läksid ka hiljem siis laiali spetsialistid nagu näiteks Narva linnapea Raivo Murd ja siis linnavalitsusse läksid väga paljud töötajad sealt see oli üks Eesti keskus. Aga nüüd nüüd on meil rangelt rangelt kahes keeles, nii et kõik ikka sõna ennem eesti keeles lause ja siis tõlgitud vene keelde mitte vastupidi. Aga need kohalikud venelased siin, kas nemad on elanud päris kaua enamasti ja ka nemad ei ole ka vist päris venelased enam, kuidas nendega, kuidas nad ennast tunnevad? Mina arvan. Et nendel on, nendel on väga suur tahtmine saada selgeks eesti keel, nendel on tahtmine saada aru eesti kultuurist, kuid ma ütleksin, et vaim on valmis, aga liha nõder. Ja peale õige märkus. Sellepärast et kujutatakse ette, et Kunski, kas mingist toetusest või abist tuleb keel pähe, ei, sealt võib tulla abiraha õppimiseks, aga kiil pähe sellest ei tule. Aga no on ka puhtalt eestikeelseid üritusi ja venelased tunnevad ka selle vastu. Kui eile seal Narvas Vana-Narva päevadel Vana-Narva päevad, siis kui esimest korda tulid siia koos lastekooriga ellerhein, siis oli meil ilus piduga pargis. Ime voltikul on ka pilt, siin tantsivad Narva jõe koolilapsed ja seal oli siis puhtalt eestikeelne ja, ja teadvustasin eesti keeles ja pärast tulid vene inimesed tänamaid Niilu siiski pidu, nii et ega ei panda pahaks, kui on puhtalt eestikeelne ja eesti selline üritus, vastupidi, nad on rõõmsad, et sellist ta näevad. Nüüd ongi paremini, mõistaksime eestlased, venelased omavahel ja selleks ongi siis Kadri, meil siin eest veab seda projekti ühiskondliku arengu keskus. Seebeek tegelikult on mõeldud sugugi mitte ainult et venekeelsele elanikkonnale, vaid samuti eestikeelsele elanikkonnale ja nagu üks tema liin, on see tõstatada üldse aidata kohaliku initsiatiivi tekkimisele kaasa, et inimesed ise lööksid rohkem selle linna elus kaasa. Sest pole sõit demokraatia harjumust ka siin ja volikogu kaudu. Mõjutamine, see on kõik niuke piiratud. Et keskus proovib jõuda sinnamaani maani, tekiksid mingi initsiatiivgrupp aktiivsetest inimestest, kes on huvitatud kaastöös, kes hakkaks pidama dialoogi kohaliku võimuga, sest kohalik võim on sellest väga huvitatud, muidu meie projekt ei oleks üldse jalgu alla saanudki. Ja teine liin on täpselt see, mis mis huvitab, tegelikult ma arvan ka mõlemat, nii eesti kui venekeelsed elanikkonda, see on eesti kultuuri maa, keele ja võib-olla üks peamisi isegi just nimelt meele tutvustamine. Projekt ise on tegelikult pilootprojekt. See tähendab seda, et et kui meie projekt õnnestub, kui õnnestub välja selgitada, Tal on teatud resultaadid, et see on aidanud tõesti kaasa moodustunud initsiatiiv, kas selline seltskond on aidanud mõista seda eesti keelt meelt paremini siis on selliste keskuste loomine reaalne ka teistes Ida-Virumaa väikestes linnades esialgu ja, ja noh, ka suuremat keskustes oleks võimalik mingisugused lahendused välja tööd. Ja selle jaoks, et nüüd üldse aru saada, mis, mis siis tegelikult toimub, on sellel konkreetsel projektiga monitooring Tartu ülikooli politoloogia osakonna töögrupi poolt. Ja, ja ta ei ole nagu päris toetuste välja imetud, et, et see, kui sul on ekspertgrupi kuul psühholoog Endel Talvik kes on psühhoanalüütilise seltsi esimees ja kehtib ja kuulub ekspert Tartu Ülikooli politoloogia osakonnas tõlkibeeritia Ida-Virumaakeeltekeskuse juhataja Kersti Võlu, et nagu sellist täiesti uut meetodit välja töötada, et kuidas tutvustada Eestimaad, kuidas haarata inimesi osalema selles tunnetama seda siis tõesti ennast. Meie esimene ekskursioon eile näitas seda selgelt. Inimestel ongi raske siit välja minna, ise omapead. Kas siin ei ole oma sellist aiapidamise traditsioon ka vana suvituslinn, sellist sellist sellist iluaianduse mingit omapärast liini siin ei ole, Narva-Jõesuus kahjuks. Ja siin praegu need, kes ütleme, et venelasest eramaja omanikud nendel põhiliselt sellist iluaiandust ei ole või see ei ole meie mõistes ilusse. Aga eestlastel on kalja. Aga need on harvad harvad aiad, mis on Eesti mõttes ilusad aiad. Siin on teistsugune nagu korteri sisustamine sugune venelastele, nii on ka aiapidamine, siin ei saa paha kliimanna, nendel on teistsugune arusaamine ihu paikkonnas olla mingisugune liin, mis ühendab kõike. No ütleme nagu push kinos on tõesti see aeg veekaskaadid ja Pärnus on omad männid. Viljandi parkudel, Viljandi, Viljandi lossimäed, seal on maastiku reljeefi ja puud ja ja kui hakata mõtlema Narva jõe, siis on see, mis oleks talle ainuomane, missida, youisust helistaks ja samal ajal terveid öösi pühendaks. See oli, kui oli aastat 30 tee seitsmendal aastal, ütleme eesti ajal. Nüüd on ka Eesti selle esimese vabariigi aeg ja olid sirelid kõikjal-kõikjal sirelid, et kui neid vanu fotosid vaadata, siis on lausa lausa lust. Ma tunnen lausa sireli lõhn, nagu vaatan neid. Aga siis, kui hakati ehitama siin neid uusi maju Nad märkasid ja kus need suured üheksakorruselised majad, seal kõik sirelid, aga need sirelid läksid hunnikusse ja sirelid kadunud. Kunagi nüüd meil tõesti ühendaks, on männid. Aga samal ajal on ka siin, kuigi on tegelikult meie, peaksime ka uuesti vana taastada, ma ei tea, kas seda suudab, aga mingisuguse joone peaks leidma ja see oleks ka, ma mõtlen ees elekeskuse üks ülesanne, et leida see joon, mis läbi läbi. Kui palju see Narva-Jõesuus on üldse neid põliseid Narva-Jõesuus ja Narvas on väga vähe. Aga kas siia rohkem? Kuidas nüüd võtta siin protsenti nüüd ei oska öelda, kui ütleme, et eestlasi on 11 protsenti umbes 3400, elanikuna ma ei tea, kas 1000 tuleb ära. Ja ei tule, ei usugi. Teate, kui omal ajal oli see rahvastiku registreerimine rahvastiku vestluse kaartidele ja ma Paljud käivad siin suvel, et nad ei ela siin pidevalt, aga neil on siin suvilad või majad. Nad on pärast muretsenud, aga siis oli väga huvitav, kui me neid rahvastiku arvestuse kaarde täitsime. Et paljud vene prouad, keda me ei arvanud, et räägivad eesti keelt valdava kaval riigi sellised vanavanemad, prouad tundub, ma pean siin või siis kuuekümnendatel ka räägiti, rääkisid venelased ikkagi rohkem eesti keelt kui, kui praegu. Teie olete tulnud sealt Tallinna juurest, kas siin ei ole eestlasel sellist ära lõigatud tunnet või et kõik on kuidagi kaugel ja ja, ja kuskil Tallinnas mõeldakse Narvast umbes nii, et see on pooleldi juba teine maailm. Kes siin on, see käib, kes siia jõuab? Mul on natuke raske hinnata, sest. Mina olen kogu aeg tegevuses ja minu tegemised on seotud ülejäänud Eestimaaga ja ja mulle tundub, ma olen märganud seda, et võib-olla meil on siin palju piirivalve ohvitseride perekondi, et nende abikaasad tihti tunnetavad seda sügavalt, et, et rohkem ikkagi need, kes siin kohalikud eestlased on olnud, need ikkagi rohkem löövad kaasa, teistel tekib on neid probleeme, et nad nagu need on nagu mõnedki sundolukorras sattunud. Aga need, kes siia ise tulevad. Ma usun, et nendel ikkagi ei ole probleeme. Et kes siia ise tahavad tulla ja noh, mille pärast siia üldse ka veel tulla. See on selline koht, kus sa saad tõesti ennast igal juhul rakendada. Siin on nii palju asju, mis on tegemata, mida saab uusi ideid, midagi siia saab sisse tuua, et et kui sul on endal energiat ja ideid, siis ei ole ees neid inimesi, kes eriti palju, kes oleks need juba ära teinud. On tehtud palju asju, aga igal juhul leidub veel palju asju, mida, mida võiks teha, et siin ei ole nii tihe see olukord nagu Tallinnas-Tartus kuskil. Ma arvan, et väga oluline samm Narva-Jõesuu eestluse ja ikkagi kogu linna elus oli see, et 1997. aasta 19. novembril avasime Eesti koolilastele oma koolimaja. See tähendab, et see ei ole küll iseseisev üksus, on Narva-Jõesuu keskkooliosakond, Eesti osakond, aga me kolisime oma lapsed välja omaette koolimajja. Ja see muutis väga paljutki. See on kindlasti andnud, ma arvan, kindlustunnet kohalikule Eesti elanikkonnale ja meile endile. Kas või keele seisukohast. On juba öeldud, et kui võrrelda meie jõulupidu ja seda koolilõpupidu, siis Eesti lastekeel on oluliselt paranenud. See on nüüd küll üks aspekt, ainult, aga väga tähtis siiski ja ühesõnaga püsti vastu keelega oli ka probleem, oli, on praegugi, paljud on segaperekondadest, mõned üksikud on niuksed. Et ikka väga ilusa keelega, aga aga eks kohalik mõjutab seda. Ja sellest sügisest on plaanis võtta abiks logopeed, kes vaatab üle kõik lapsed ja teeme sellise konkreetse tegevuskava, mis, mis on võimalik ära teha ja mitte ainult koolilastega, vaid lasteaia lastega juba ka. On kuidagi veider Narva linna keskel kohtuda eesti meeskooridega, kes siia on tulnud oma laulupäeva veetma. Ja nad on siiani sama ära eksinud ja kohmetunud, kui hobused lehmalaudas. On kohe ette juba näha, et see on siin Eesti venelased keeravad talle ükskõikselt selja ja eestlased see käputäis, kes siia on kokku kogunenud, põgeneb kabuhirmus pimeaiast läheneva rongkäigu eest luusides mööda Peetri platsi maja servasid. Ning uhke paraadrongkäik purjetab täielikus kuninglikkuses mööda tühje tänavaid. Ma mõtlen, kajas joodikute asemel on politsei. Isegi piirivalve orkester ja dirigent. Venelastel immidele eestlased ja eestlased ei tulegi. Ja need vaesed piiriületaja põrkuvad kokku selle rongkäiguga, sinna tööle ja anda ja. Vabaduse väljakule enne Imparaadi ei tee virigi oma kepiga mängitav. Klaisel hullunud vaata, kepiloom lume ellu viia, et hinnad on välja käidud. Narvas elatakse Narvas, elatakse Narva, Narva elu ja missugune on see Narva elu eestikeelne Narva narva elu eestikeelne Narva elu võiks öelda seda, et on. Palju teid on eestikeelseid ametnikud neli protsenti, 70 15 tuhandes-, kuskil 2700 pidi olema nii-öelda eestlasi, seal oli väga palju, tähendab, et see on eestlane, kes on nagu passi järgi eestlane, kes eesti keelt räägib, see protsent on väiksem. See oleks siis umbes, kui palju ma arvan kas kolm protsenti kolm. Ja kuidas need perekonnad on neil siis enamasti niuksed segaperekonnad, kus räägitakse kõiki keeli läbisegi või on nad siis just eestikeelset, tegelikult kui me vaatame, koolisid algklassi ja siis sealt tegelikult kasvavad peale segapered, kus ikkagi kodukeel on siiski enamus vene keel, ega need on siis eesti keelt, aga on ka selliseid peresid, kes, kellele, kes on vanaema eestlane oli vanaisa eestlane ja toovad su laps eesti kooli ja kelle kodu ainult vene keel ja miks nemad siis eesti keelt niimoodi hakkavad kohe koolis käima õppides, teie vaatepunktist nemad arvasid, et, et testi väiksed eesti lapsed võtavad, teevad nende vene lapsed? Tahavad ku eestlaseks saada. Mulle ma arvan, et nemad tahavad, et nende lapsed saaksid Eesti kodanikud Eesti vabariigi kodanikuks, eks see see mõte, kõik need aastad, see eestikeelne elu Narvas, mida see endast kujutas? No meie jaoks on see niisugune täiesti nii-öelda tavaline eluigapäevane elu, et meie ei pane tähele isegi seda Millal me räägime eesti keelt või millal me räägime vene keeles, on niisugune just just nimelt selline igav päevane, tavaline elu, liha ei olnud venelaste vastu siin suurem, kui kusagil mujale olnud, mina olen siin Narvas sündinud ja elanud, koolis käinud ja, ja eluaeg töötanud ja ei ole, ei ole seda omal nahal vähemalt tunda saanud ja lapsed on siin üles kasvanud ja, ja nemad ka ei ole saanud tunda seda, et nüüd peaks olema mingisugune viha või pigem vastupidi. Eriti veel viimasel ajal on näha noh, et nagu ütleme Majas, kus me elame, me oleme ainuke Eesti perekond väga austatakse või noh, kuidas vene venelaste just nagu öelda venelaste poolt, et nagu just austatakse meid väga ja ja kuidagi niimoodi hoitakse ja ei saa midagi ütelda, eks, eks ju, kõik oleneb iseendast. Purustatud linn ja selline, no. See see muidugi meie seda nagu ei näinud, eks ole, me oleme juba nii-öelda pealesõjaaegsed lapsed ja, ja mälestus sellest päris linnast on juba hilisemast ajast, sellepärast et noh, kuskil võib-olla nii pilt silmade ees on kuuekümnendatel, kui hakati ehitama seda kesklinna üles ja kõik, aga neid päris neid rususid ja neid ei näinud, neid oleme ainult piltide pealt näinud. Seotud nagu vene- ja eestlastega segamini sugune rahvusma teeksin isegi, võib-olla. Paljurahvuseline huumor on meil, mida see endas käsitleb, noh, võib-olla seda, et meie räägime anekdoote kahes keeles, tähendab, et kui hakkame anekdooti, siis alustame eesti keelt õpetama vene keel. Võib-olla huumor, ma võin rääkida ühe huumorinarva huumori just nimelt ainult Narva huumori oma perekonnast. Tähendab, tütar kasvas, meil ei ole täielik eesti perekond nõia kuskil, ta oli võib-olla või nelja-aastane ja läks isaga millegipärast tülli. Nojah, ja siis, mina ütleksin niimoodi, et kui ei meeldi isa, et võtame ise endale teise isa. Tüdruk ütles, et Eestis me ei taha, teised on kõik venelased. Kunagi käisin loomaaed ja siis olid hästi priid Purdoite Grease oma oma väikeste laste käisin ka ja siis hoidakat ahvid olid niivõrd tore ja, ja lapsedki tilkasid ja meie omad ka rääkida, mina siis seletasin ja siis üks väike poiss ütleb, et mamma, mamma, liin mamma past Madriidis, Tonts. Anekdoot. Narva anekdoodid, no ja eks see on muidugi ka, et ega palju Narva venelased ei saa aru, kuidas noh, niisugused pisikesed lapsed, kui nad hakkavad alles käima ja hakkavad alles rääkima, et nad räägivad eesti keeles ja teine oli veel minu koeraga, mult küsiti ka, kas koer saab eesti keelest aru. Ja niuksed on. Mina tahtsin öelda, et mina ei ole kohalike, kui mina juukseid aastaid tagasi siia tulin, siis minu jaoks natuke võõras küll, ma ei olnud harjunud maise Tallinnas tulnud ja, ja kahekeelsetest peredest olnud meie koolis lapsed siis mind väga hämmastas see, et üks, üks vanem oli eestlane, teles ei räägitud eesti keelt ja minu jaoks oli tegelikult esimesed aastad šokk. Aga ma harjusin ja kohanisin ja noh ja olen püüdev, tähendab oma perest eestlust säilitada. Kas teil noorisin eestlasi tulevad või jäävad või lähevad ära? No üldiselt viimasel ajal on niisugune tendents, et tuleb meile nii-öelda tööle spetsialiste Kohtla-Järvelt kuna Kohtla-Järvel pidi olema see linna valitsus ja, ja seal see juhtkond niisugune venemeelne ja, ja pidi nagu olema neil mingisugused takistused ühesõnaga karjääri teha või, või üldse töötada siis eestikeelsed ühesõnaga eestikeelsed ja, ja eestlased ja, ja siis nüüd väga palju on tulnud meile spetsialiste Narva tööle eestlased, noored, just haridusosakonna juhataja, noormees, siis politseiprefekt siis linnavaraameti juhataja. Neid on ikka veel. Terve segas oma suvila, ühesõnaga. Narva linnuse torni on üles pandud mõningaid ülesvõtteid ennesõjaaegsest, Narvast ja Jaanilinnast. Samas tornist paistavad kätega praegune Narva praegune jaanilinn mõnevõrra erinevad. Seal on näha nagu esimesed maasikad, muru vahel, üksikud hooned, mis on säilinud Kreenholmi vabriku kiriku varemed suure laia vee ääres, teispool piiri raekoda, mille tagatrepist algab kohe kesklinna juurde kuuluv täitsa sooja kole käntsakas katedraal, milles laulab teenistuste ajal õhuline kook nagu pääsukesed taevasina. Ja kogusele tänased ühel maa kohal need vanad pildid, trepid, väljakud, tänavad, inimesed. Ma nägin päeval, kuidas vanad narvakad kulgu juures, veehoidla vete vahtisid ja üksteisele näitasid. Vaata, seal on need meie kaljus, kad, kus kohas me turnesime? Aga nüüd on juba hämar. Me kõnnime proov ööbega pimeaias ja ma saadan oma tasaste sammudega tema nukrust, millega ta oma endises kodulinnas ringi käib. Ta osutab sõrmega üle jõe, näitab kõiki üksikuid käärust, kus oli turvaline ujuda ja kus oleks vool sind kaasa tõmmanud. Ta osutab jaanilinnale, näed, seal läks minu kodutänav ja vaata, mis unenägu seal nüüd seisab. Ta näitab laevasadamat, kus laeva Narva-Jõesuus käisid. Ja kogu see pimeaed hämardub üheks suureks tombuks, muutudes oma nimele vastavaks pimedaks aiaks. Mis tundega te vaatate seda siin, mis Narvast on saanud? Ja ei, mul ei ole halba tunnid, ma lihtsalt tunnen ennast siin koduselt. Ikkagi veel, ehkki pole majugi. Tunnen ma ikka midagi, leian kogu aeg kahjudiani, linna. Kui tähtis on sõjaanilina minemine ja miks isa isa hautsin, kõige tähtsam, kus ma olen käinud 50 aastat. Miks ei saanud, on nii tähtis? Iga lapsega läinud püksis. Te kaotasite ju isa üsna noorena. Perekond purunes kodu ja kui nii-öelda, et omaettekodudele, Narvat on mul nüüd Lasnamäel 600 vahepeal pole oma kodu olnud. Aga siin, Narvas on mingisugune koduju, mis arvasin koduni tunni. Ka see ei ole valus tunne. Aga kõik need venelased ja venemajad ja kõik see häving, mis siin on olnud, need uued Sovetski lobudikud. Kunagi minu muljed rumalusi ei võideta. Ja vot selles suhtes ma olen kogu aeg ikka ülalt alla vaadanud. Ja alati on midagi, mida sa näed, mis on puutumatu nagu see loodus siin nagu sisama. Ja kliima on enam-vähem säilinud, väga palju. Seal on pikki nii. Nüüd ma olen tähele pannud, et on selliseid. Koledaid või halbu momenti, mis nagu kaovad täielikult ära. See, et peale isa surma selle meid Ühed tuttavad varjasid enda juures kuu aega kodus. Olin üheksa-aastane, ma ei mäleta mitte midagi, see on nagu ära lõigatud see üks kuu kuni sakslaste tulekuni. Ja oleks vend, elus on siin Lenna, kes küsida, mida sina mäletad, mina, mitte midagi. See on küll imelik, nii nagu peale üheksandas klassis, kui ma olin teine küüditamine, ei mäleta kümnendas klassis tykki midagi, kus ma istusin. Milline oli klassijuhataja 10. klassi täiesti kadunud vahepealt? Sest see oli nii kevadel nii kole kui parimad sõbrad, sõbrannad kõik läksid. Ja siis 10. klass on täitsa auk. On see hea tee arvates see unustamine? Ja kui ma vaatan neid Vana-Narva seltsiliik inimesi, üks proua siin lõpetas gümnaasiumi 41. aastal juunikuus kahe nädala pärast viidi Siberisse. Nad elasid niivõrd testi, kui veel vehkis, elas ja kui ta ütles, kukekorter, neil oli kukevannituba kõik, mis ta kunagi rääkis ja läksidki. Nad ei ole kibestunud, nad ei õle. Muserdatud, nad on väga igatahes normaalsemad tähendab rohkem paremas meeleolus kui ütleme need, kes me siia jäime. Möödunud aastal oli 90 aastane proua siidi kaera 41.-na Ta kõndis, naeris tundis rõõmu igast asjast, mis vana ja tuttav oli ja ei ja pole näinud, et keegi oleks vihane või. Või tähendab selle peale, et, et ei ole, seda ei ole teist. Ainult üks proua Alberti õde Austraaliast. Käissis kolm aastat tagasi. Ja siis prouad Albeketiste, nagu minu oleksid, meie jalutan, temaksin linnaaias kooli. Tema oli ka üle kaheksa 10. Et tema peale seda, kui me oma koolimaja juures ära käisime, ei rääkinud enam mitte sõna ja ma mõtlesin, et tal on paha, et kas talle arst kutsuda südamega paha või midagi nii vanaproua, nii pikka sõitu teinud. Pärast Albert ütles, et kui ta nägi koolimaja nägi seda koolimaja ümbrust siis ta jäi nii haigeks sellest, milline oli tema kuul. Ja kui ilus oli kõik siis ta lemmikroa tarbeks, liiati veel koolimajja sisse ei saanud. Et ta oli paar päeva täiesti vaik, enne kui ta rääkima hakkas. Niiet oleneb, kust inimene tuleb ja kuidas ta seda näeb ja, ja kui vana ta siis oli, kui ta siit ära läks, sinusse ka väga paljud loed.