Nagu tema elanikud ise armastavad öelda meie Narva, see on ennekõike. Kreenholmi manufaktuur. Tohutu vabrik, kombinaat ligemale 12000 töölisega hiiglaslike tootmishoonetega. Paljude administratiivja kõrvalhoonete, klubide lasteasutuste elumajadel Kreenholmi manufaktuur, see on linn linnas. Kuid Kreenholmi manufaktuur, see on ka meie revolutsioonilise töölisliikumise hälli rahva vabadust. Ja õnne, võidelnud revolutsionääride valukoda ühtlasi ka valukoda, kus karastus vene ja eesti rahvusest töölise murdumatu sõprus. Aukartus või kasvud ülemana kudumisvabrik. Ühe Kreenholmi hiigelvabrikus läre jälgib tummalt lugematute kudumismasinate tööd. Kuulad nende töölaulu? Terve kivihiiglane oma paksude müüridega, milliseks, nagu kaasa kõik näib esinevat masinate rütmiga. See kõik, muide tohutud mõõtmed, masinate lõputuna näivad read. Nende majesteetlik häältekoor, nagu vangistaks ka siin. Kuid siis märkad sa teda, inimest rahulikult juhtivat kogu seda keerlevad Trautsite kätte labürinti. Näed sadu inimesi asjaliku väärikusega jälgimas masinate tööd. Töölise väärikusega. Reaalsena kerkib su kujutlus, see jõud, mis oli sellel mitme tuhandepäiselt töölisele kui ta juba 1872. aastal kuulutas välja streigi, mis oli esimene Eestis ja suurim kogu Venemaa senises töölisliikumises. See jõud avaldas end hiljem korduvalt streikidest põrandaaluste marksistliku ringide loomises. Tsaari sander mitte kõigi vägivallaaktide kiuste. See oli nendesamade töömeeste eelkäijate revolutsiooniline hoog, mis paiskas veel 1905. aasta revolutsiooni langus aastalgi Narva koske vihatute Beltzeri siitsamast kudumis või ketrusmasinate vahelt ise valitsusevastasele valdusele rutanud Kreenholm, laste marseljeesi ratsionaali Varssavi Anka, harva. Helides ühinesid nende laulude eestikeelsed sõnad venekeelsetega mitme 1000 päiseks õigele rõhujatele paratamatut hukku, kuulutavaks, võimsaks kooriks. Mitte ainult majanduslik terviklikkus ei olnud see, mis sul ei sõprussidemed vene rahvaga. Selle sõpruse aluseks sai ühine töö, ühine võitlus ühise vaenlase, kapitalistide, mõisnike, tsaari ise valitsuse vastu. Ja seda mitte ainult Kreenholmis. Nii oli see ka Voltas oli Valdroofis, nii oli ka teistes Eesti suuremates tehastes ja vabrikutes. Ja just siin Kreenholmi töölisarmee keskel mõistad täie selgusega ka seda, miks midagi samalaadset ei toimunud. Ega saanudki toimuda sakslaste ja eestlaste vahel. Majanduslikult polnud meil Saksamaaga midagi ühist. Me olime talle koloonia. Siin viibinud sakslase taga kujutasid endast parunid, mõisnikuperemeest, rõhulat. Saksatöölisi saksa rahva tõelisi esindajaid nende hulgas ei olnud. Vene ja eesti töölised. Aga võitlesid oma vabaduse eest edasi. Pärast 1905. aasta revolutsiooni lüüasaamist revolutsioonilise tõusuperioodil tegutsesid Narvas aktiivselt kamee revolutsioonilise liikumise juhid Viktor Kingissepp, Hans Pöögelmanni, Jaan Anvelt ja teised jätkates Vassili Gerassimovi, Villem Kreismanni jaamaalia Kreitzbergi poolt alustatud võitluse juhtimist. Üheks niisuguseks vahendiks oli Narvas ilmuma hakanud tööliste ajaleht Kiir. Meenub jutuajamine revolutsiooni veterani August koniga Tallinnas enne väljasõitu Narva. Kiirakas Narva Filmuma 12-l juunil 1000 912-l aastal Pravda eeskuju, mida Lenini juhtimisel juba viiendal mail Peterburis hakati välja andma. Toimetusse kuulusid Anvelt, Käspert, pukk, mina ja teisi Narva töölisi mitukümmend inimest. Raskused olid selles, et tsaaripolitsei trahvis kiirpanti kinni politsei poolt viis korda ja siis ta hakkas uuesti ilmuma Narva kiire töö, kiire ja teiste nime all. Aga üleüldse trahviti teda ja konfiskeeriti ära 32 korda kahe aasta jooksul. Trahv kuni kaheksa kuni 500 rubla. Aga sellel toimetusel raha vähe oli, siis oli eraldi kinnistujad, toimendajad oli mõnikord kaks-kolm inimest, istus kinni, seal isegi üks naistööline Kreenholmist, aru tahtis ka vastutava toimunud, ta ei olnud veel 18 aastani. Aga sandarmi valitsuste ta ei võtnud vastu, ütlevad, et nendel ei ole tütarlaste tarvis vankimas kohta. Tähendab, öeldi koheselt ära, et nagunii kinni ei lähe. Ja kuidas te seda kiirt levitasite tööliste hulgast tellimine oli ja saadeti ka siis kõikide Eesti linnadesse teda müügile, aga Narvas müüdid, lapsed ise, ajalehepoisid nimetati neid teinekord, kui leht ära konfiskeeriti, nii palju politsei kätte sai, siis oli pandud sinna sandarmi valitsuse kuuri alla, aga teinekord need ajalehe poisikesed võtsid, see oli sealt ära varastanud ja siis ma nägin korragu pukki raamatuks unustatud eesti linn odra kohta Narva kohta, kus näidake Kreenholmi tööliste rasket olukorda sinna kuuri alla, kus oli nende shamper, valitsused, nemad läbi katuste tunginud pööningule poisid, poisid ja ja siis üks müüs, aga teisi oli kolm, neli ümberjagu kardavoid tahtis ta kinni võtta. Poisikene kis aset üks unustatud eesti linn, siis haarasid teesed müüa poisikeste käest raamatu ära, jooksis igale poole laiali, reisis kardavoid tühja kätega. Kiir ilmus kuni sõra alguseni 14 aasta augustikuul, siis keelati lüpsis panti lõpp kinnijani saatega Pravda Petrogradis. Jäädes kindlaks oma revolutsiooniliste traditsioonidele kindlustasid Narva töölised ainsana Eestis bolševike kindla enamuse Narva nõukogus kaksikvõimuperioodil. Esimeste ridades järgnesid Nadka oktoobri võidukale ülestõusule. Ja eks olnud päris loomulik ka see, et just siin meie töölisliikumise hällis Kuulutati välja Eesti töörahva kommuun. Järgnesid Kreenholmi manufaktuuri kiratsema saastast. Kodanliku diktatuuripäevil. Milleni see viis sellest jutustas meile Kreenholmi manufaktuuri peainsener seltsimees sportnikovski Nõukogude võimu taaskehtestamise momendil Eestis töötas kombinaat kõigest 20 kuni 25 protsendi ulatuses oma võimsuses. Praktiliselt töötasid ainult Joala vabrik ning pool vanast ketrus ja vanast kudumisvabrikust. Georgi ketrusvabrik ning praegune uus kudumisvabrik olid konserveeritud ja isegi osa sisseseadest maha müüdud. Mis sai aga töölistest sellest rääkis hallipäine, kuid noorusliku rühi ja pilguga Friida kastra ana kudumisvabriku ettevalmistusosakonna niietamist, seejärelvaataja. Mina töötan juba 1925.-st aastast selles vabrikus, vanasti oli niimoodi juba perekonnas töötas seal kaks-kolm inimest, siis kindlasti vallandamine, tuli tööliste vähendamine, mis meil perioodiliselt iga kuu oli, siis ikka lasti kõik lahti ja üksainukene töötas terves perekonnas. Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis töötas kogu kombinaati juba kuue kuu möödudes täie võimsusega. Toodang aga kasvas mitmekordseks. Järgnesid Isamaasõja karmid päevad. Kui Nõukogude armee vabastas Narva siis kujutas endast ühtainsat suurt varemete hunnikut. 98 protsenti linnast. Ta oli hävitatud. Rusuhunnikuks oli muudetud ka hiiglane, Kreenholm. Kohe pärast linna vabastamist alustati Kreenholmi taastamist. 1945. aasta juunis andis Kreenholm juba esimese toodangu. Kõik, mis oli võimalik säilunud sisseseadest käiku lasta, lasti käiku. Edaspidi toimus vana sisseseade asendamine uue, suurema jõudlusega kodumaise sisseseadega üsna kiire tempoga. Kui näiteks 1950. aastal andis ketrus osas vana sisseseade 75 protsenti siis praegu on pilt vastupidine. Uuelt sisse seadelt saame 75, vanalt aga 25 protsenti. Kedrusest. Kudumise osas saadi 1950. aastal vanadelt mehaanilistelt tõlgedelt 80 protsenti nüüd vaid 15 protsenti kombinaadi toodangust. Järelejäänud vana sisseseade asendatakse uuega. Lähema paari-kolme aasta jooksul. Kuidas leidis kajastuse töölise elus? Ennem töötasime meil kolmel teljel, rohkematel telgedel ei saanud, nüüd on kõik automatiseeritud ja töölised töötavad praegu kolme telje asemel kolme, 10, kelgel 26 32 tellil ja töötingimused on kergemad, kui oli ennevanasti katmistelgi ei jäänud mitte seisu kudus ikka edasi praaki, kuna nüüd kui üks lõng katkeb ning telg jääb kohe seisu, vanasti pidime meiega süstikuti ise sisse panema ja pooli, kuna nüüd seda kõike automaatselt külin, ainult vaatab järgi, telg hästi käiks. Friida Castro sõnadele lisas omalt poolt veel niietamist tsehhi sõlmija Ludmilla rahult. Jätagi niidebanijana saadad jooli? Ja siit üle, aga siin on rohkem juba tehnika parem ja Martin on juba töötab 220 annab minuti. Paljud öö jõudis, väiksem oli paljude vähem juutide püha. Tuleb üks, ma ei tea, ütleme, läheb tund. Väga kindi, et tähendab ma tean, et 10 minutiga Mida toodab Sis Kreenholmi manufaktuur tänapäeval, milline on tema struktuur? Praegu kuulub Kreenholmi manufaktuuri-le neli vabrikut mis jagaks ketrusvabrikut. Joala ketrusvabrik, mis töötab müügiks töötleb väga suurt kedruse sorti. Number neljast kuni number 170-ni. Vana ketrusvabrik varustab kedrusega vana ja uut kudumisvabrikut. Kedrust lastakse siin ööpäevas välja üle 30 tonni. Vana kudumisvabrik, mille võimsus on üle 300000 meetri viiet ööpäevas toodab mitmesuguseid riideid nii tehniliseks kui ka muuks tarbeks. Vabrikule on oma väike Värmisse, kus peale kedruse värvitakse ka froteerätikuid. Uus kudumisvabrik toodab peamiselt tehnilisi kangaid ning vähesel hulgal pesuri. Kui aga küsisime, kuidas hoiavad meie päevade Kreenholm lased ausama kuulsaid revolutsioonilise traditsioone siis kinnitasid kommunistliku töö eesrindlane vana kudumisvabriku, komsomoli algorganisatsiooni sekretär Veera lätt ja peainseneri järgmist. Peagi möödub 20 aastat ajast, mil Eestimaa kommunistlik noorsooühing võeti vastu üleliidulise leninliku no vot ühingu ridadesse selle samuti ka üleliidulise leninliku kommunistliku noorsooühingu aastapäeva tähistamiseks asusid meie kommunistlikud noored ja noored töövalvele selle aja jooksul. Noored töölised tahavad heakorrastaja tšekid ja anda üleplaanilist toodangut ja võtaktiivse tasaratsioniliseerimisest. Praegu Kreenholmi komsomoli algorganisatsioon võttis oma Sekluse alla Georgi vabriku ehitamise sotsialistlikust võistlusest. Nii noored kui ka vanad võtavad osa ja võistlus käib tsehhides brigaadide vahel vabrikus tsehhide vahel ja kombinaadi ulatuses vabrikute vahel. Praegu vabrikute vaheline bana kudumisvabriku käes. Palju ültse Kreenholmi manufaktuuri ulatuses? Kommunistliku töö brigaadi on 115 tundeid. 2000 töölist, taotlejad seda nimetada. Neist on juba neljale brigaadile omistatud tööbrigaadi nimetud kommunistliku töö ees ringlasse nimetuse eest võistlev 312 inimest. Meie kombinaadis on laialdast järgimist leidnud ka Valentiina taganova algatus, näiteks meistri abi Kronk kes läks üle maha jäänud komplektile ja tõstis seal viljakust üle 12 protsendi läks käesoleva aasta juulist teistkordselt üle maha jäänud komplektile ja ka seal on tal juba seadmete jõudlust tõusnud rohkem kui viis protsenti. Millised on aga Kreenholm laste tulevikuplaanid? Praegu ehitatakse Giorgi vabrikut, mis hakkab välja laskma põhiliselt gobeläänvaip. Osagedrusest jääb müügiks. Käesoleval ajal ei teostata manufaktuuris viimistlust ja viimistlemiseks saadetakse tooteid peaaegu kõigisse Nõukogude liidu vastavatesse vabrikutesse. Sindi vabrikusse Moskab Trohcornaja manufaktuuri Leningradi veeras Lutskaja nimelisse vabrikusse ja mujale. Sellel seitseaastakul aga ehitatakse viimistlusvabrik, mis tagab mitte ainult oma kangaste viimistlemise vaid ka teiste Eesti ettevõtete, sealhulgas Balti manufaktuuris toodetavate kangaste viimistlemise. Meie külaskäigu lõpul peainsener ütles. Olles innustatud parteikongressi ja partei keskkomitee pleenumi otsustest ning arvestades seda suurt tähelepanu, mida praegu omistatakse tekstiilitööstuse arendamisele annab Kreenholmi manufaktuuri kollektiiv kogu oma jõu et täita meie ette seatud ülesauguga ning anda rohkesti riiet. Meie elanikkonna vajadusteks. Lisaks insenerikinnitusele jäid Kreenholmi manufaktuuris lahkudes kõrvu helisema kahvlid Trasarad. Kreenholm on olnud ja jääb ka edaspidi ikkagi revolutsioonilise hälliks, sellepärast et Kreenholmi töölised ei taha midagi oma käest ära anda ja ega ikka, et meil oleks. Kuigi Kreenholmi manufaktuur Narva peamine majandusrajoon on Narva au ja uhkus, ei ole ta kaugeltki linna ainukene tööstusettevõte. Narva raudbetoondetailide tehas. Seletusi jagas meile tehase ülem Inno Ugaste. Mis ajast raugeb? Mida teha, sest teil juba siin töötab, 53.-st aastast alustas oma toodang välja annust toodangu taga, nagu on, väga mitmekesine või meil muidugi vahel laev, paneelid, sillukesed ja keda te põhiliselt varustatakse detailidele. Varustuse alla kuuluvad siin rajoonid põhiliselt muidugi Narva, aga oleme tugevad, aitab kaasa ka Kunda komsomoli löökehitusele, praegu siis sirgalasse Sillamäele ja Jõhvi Annale paneeli, aga siin oma balti elektrijaama, seda ka toetuste ja politsei seda asjaajamisel aru saadud. Muidugi me oleme nendega operatsiooni vahekorras, nemad aitavad meid, b4. Tehasehooned näivad siin päris uued olevat, ehitati koos siis tehasest käikulaskmisega kohe 53. aastal jäänud see peakorpus toimub raudteedetailide tootmine 53. aastal. Aga siin kõrvalmäed on armatuuris täitsa uus, saime valmis juunikuus ja praegu ehitataks veel tsemendi, silod ja uut toormaterjali ülesandmise liini. Vareme tootsime, lubjasegusid täiesti käsitsi, kuid nüüd on mehhaniseeritud täiesti. Käsitsitöö on kadunud, on ehitatud välja eraldi lubja koostamisse. Töödanud realiseeritav tsentreerib. Kas toodangu suurenenud pelgab, toodang suureneb pidevalt lastega. Kui meil esimesel aastal oli aasta plaan 10000 kuupmeetrit aastas, siis tänavu aastal 25 tulema, aastaks on meil 30000 rubla planeeritud, nii et aga järjest suureneb. Ja siis tulevikus mingisugused spetsiaalsed detaile veel hakata tootma või kellegi tellimust täitma. Praegu alustame tootmist Kreenholmi komsomoli löökehitusele. Nii me siis hakkame spetsiaalselt andma raudteetsoon, kolonne ja vahelaetalasid paneele. Kõik raadiokuulajad on kahtlemata tuttavat Narva mööblivabriku toodetega. Külastasime mööblivabrikut, meiegi. Vanemmeister Stepan suravleow rääkis Kõigile on tuttavad mööblivabriku kassetid. Mis ajast saadik te neid toodate lähevad, kušeti takkasime 1000 959.-st aastast ja nii, et ühe inimese omad ka see aasta septembrikuus, laseme esimesed kitsalt kušeti kappide koos ja milliseid mööbliliikidel veel pealegi Schettide toodetega. Me laseme iga kuu praegu 1250 diivanvoodi siis türgi diivanid 1000, siis kerget Ell ehet uued, alles teine kuulasime välja, et pehme käetoe, telediivanid ja tugitoolid ja siis tellimise korras. Tervikuna on Narva 19 tööstusettevõtte kogutoodang võrreldes 1950. aastaga kasvanud rohkem kui kolm korda aga linnas toimuv hämmastama panev ehitustöö. Kui fašistid jätsid linna 3550-st kivihoonest järele ainult 111 pool lõhutud maja siis praegu on üles ehitatud täiesti uus linn ja linna hariduselu kultuurielu. Kõigile neile küsimustele palusime lähemat selgitust Narva linna töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee esimehelt meta Jancolenkolt. Palju on tehtud nõukogude võimu ajal elanike elutingimuste ja kultuurilise teenindamise parandamiseks. Narva lasteteenistuses on uus Vassili Gerassimovi nimelise kultuurihoone, laia ekraaniga kino teater, punane tähtlinna kultuurimajaehitajate klubi muuseum Narva-Jõesuus uus kultuurimaja, raamatukogud ja teised. Aastast aastasse laieneb koolivõrk. Käesoleval aastal anti ekspluatatsiooni ja avarates aiakohtades ruumides töötavad Narva VII enne keskkool 880 õpilasega. Meil on avatud kaks kooli, internaati, rekonstrueeriti ja laiendati Narva testkeskkooli. Avarates ruumides töötab muusikakool. Iga aastaga suureneb eelkooliealiste lasteasutuste võrk. Ainult möödunud aasta jooksul anti ekspluatatsiooni kaks lastesõime 180 kohaga. Praegu ehitatakse lasteaeda 125 kohaga ja lastesõime 90 kohaga. Kuna aga vajadus on suuremad, kui seitsmeaastaku plaanis on ette nähtud ehitada siis koos ühiskondlike organisatsioonidega ja asutuste ettevõtete juhtkondadega leiame täiendavaid võimalusi lasteasutuste laiendamiseks. Endine koolihoone, mida viimasel ajal kasutati kooli internadina rekonstrueerib Lenini ordenit kandva Kreenholmi manufaktuuri kollektiiv lasteaiaks. Sama kollektiiv asub juba käesoleval aastal oma summadega ehitama 280 kohaliste sõime. Käesoleval aastal avati spetsiaalne ambulatoorium Kreenholmi manufaktuuri töötajatele. Linna ambulatoorium sai uued ruumid ehitatakse teist linna haiglat 100 kohaga. Iga aastaga laieneb elamuehitus. Viimase aja jooksul on ehitatud uut elamispinda 150000 ruutmeetrit. Suureneb elamuehituse tempo. Ainult möödunud aasta jooksul said uue elamispinna 708 perekonda. Käesoleva seitsme aasta jooksul ehitatakse kaks korda rohkem elamispinda kui möödunud seitsme aasta jooksul. Edukalt viiakse läbi Katifitseerimise töid. Aasta lõpuks üle 800 korteri klassifitseeritakse seitsmeaastaku jooksul. Üle 3000 korteri. Viimaste aastate jooksul on avatud palju uusi kauplusi ja ühiskondliku toitlustamise ettevõtteid. Kuid vaatamata kõigele sellele edule jääb meil veel palju teha ära selleks, et anda elanikkonnale paremaid elamis- ja vaba aja veetmise tingimusi. On kindel, et toetudes Narva linnatöötajate tublile kollektiivile meil selle kindlasti saavutame ja tagame elanikkonnale kõik vajalikud. Arvatavasti on raadiokuulaja juba veidi häiritud. Kas tõesti unustasime Narvat külastades meie vabariigi seitseaastaku suurehituse, balti soojuselektrijaama? Ei. Sellepärast meni rutates paljust Narva linnas üle libisesin megi. Kui Leningradi oblastile alluva jaanilinna territooriumile rajatud Narva hüdroelektrijaamaga täideti narvalaste unistus rakendada täielikult Narva jõe käredam olulised veed inimese teenistusse hüdroelektrijaam varustab odava elektrienergiaga Eesti NSV-d Leningradi oblastid siis praegu viiakse ellu 12 tunnistust kohaliku põlevkivikütuse kasutamist elektrienergia. Ja tootmiseks Narvast veidi lääne pool, seal, kus alles hiljuti kasvas soostunud pinnal mets laiub nüüd hiiglaslik ehitusplats. On kerkinud peakorpuse võimas hoone, 150 meetri kõrguste korstnat, betooni valatud juurdevoolukanali ja paljude kõrvalhoonetega. Vaevu pääsesime mööda lõputust ise kallutajate voolust. Mida lähemale elektrijaama peakorpusele, seda tugevamaks. Vaesteetlikumaks muutuski kandi juba käigus oleva osa südamenduks. Mis on siin siis valmis ja mis valmimise? Neid küsimusi selgitas turbiini tsehhi vahetuse ülem, endal laas. Antud momendil töötab meil kaks turboagregaati kolm katelt, neljas katel on samuti juba valmis, tähendab montaazi vastu võetud sügisel. Oktoobripühadeks antakse ekspluatatsiooni ka kolmas Turbo agregaat ja palju praegu siin põlevkivikütet üldse läheb palju katel kütet võtta. Kütust saame meie praegu kõigist Eesti kaevandustest tulevikus kindlasti on peamiseks kütuse- andiks Sirgala kaevandus. Ja paljudel praegu, kas läheb põlevkivisid? Praegu päevas läheb umbes vagunit 60 70 tuleb arvestada umbes nii, et keskmisel üks vagun tunnis ühele katlale. Kuna töötab praegu kolm katelt, siis vastavalt umbes 72 ja kellele praeguse kõlaste tasavoolu annab käiku ülestõusust osa annab praegu voolu, taandab nii Eesti energiasüsteemi kui kollenn energiasüsteemi, siis edasi tulevad juba otseliinid, tähendab Riiga. Leningradi tuleb uus otseliin Tallinna peale selle perspektiivplaanis on ühendada üldisesse Nõukogude Liidu lääneosa. Energiasüsteemi. Ja nagu noor insener uhkusega lisas, on põlevkivikütte sellelaadne kasutamine esmaneeritus. Pealegi veel sellistes mastaapides. Tulemused on aga loodetust parematki. Kuidas läheb aga ehitustandril? Siin andis meile seletusi balti soojuselektrijaama ehituse tehnilise osakonna juhataja Endel tarkpea. Balti soojuselektrijaama ehitajate, monteerijate nii peaülesandeks praegu kõige lähemas tulevikus võiks öelda, on järgmised, on ette nähtud, et kolmanda turbogeneraator ja viies katelagregaat peavad minema ekspluatatsiooni suure oktoobrirevolutsiooni 43.-ks aastapäevaks. Ühenduses selle nii peaülesandega, loomulikult on ka tööd planeeritud ja eide ning Monteerijaid just selles osas kõigepealt töötavadki. Ja kuidas nii tulemused on, kas suudate täita selle ülesande? Tööd arenevad edukalt muidugi, mõningaid raskusi on siin, aga kindlasti me oma ülesandega toime tulema ja palju siis soojuselektrijaam vool hakkab andma. Pärast kolmanda turbogeneraator ja ekspluatatsiooni andmist balti soojuselektrijaama võimsus kujuneb 300000 kilovatti ja sellega saab siis õieti valmis jaama esimene ehitusjärk, esimene järk ja nii ja siis võib-olla veel teistest ülesannetest, mis praegu on talv ja läheneb ja praegu ühenduses talvel lähenemisega, on muidugi üheaegselt. Agregaatide käikulaskmisel tuleb ka teha töid nüüd ettevalmistuseks, talveperioodiks. Siin on kavandatud nii et külmaperioodi alguseks me peame jõudma sulgeda peahoone 38. teljeni, võiks öelda seda nii piltlikumalt, et peab olema suletud hoones kolmandas, turbogeneraator. Tähendab, sellest tuleb aru saada nii, et selle peahoone ehitamine käib kogu aeg edasi, nii et üks ots on nagunii-öelda lahtine ja nii ta ongi. Et ma juba mainisin, et esimene ehitusjärk saab õieti selle aastaga 60. aastaga valmis ja siis praegugi juba teostatakse töid teise ehitusjärgu osas ja see kujuneb kõik siis üks hoone ja võiks öelda, et peahoone kujuneb no peaaegu kilomeetri pikkuseks ja küllaltki suur hoone. Ma rääkisin peahoonest talveks ettevalmistamine ja üksi peahooned, siin on vaja tööd lõpetada, õieti maa-aluste kommunikatsioonide osas. Heakorrastustöid jaama esimese ehitusjärgu osas teede ehitamine lõpetada ja ja siis muidugi ehitus on ju väga suur ja suure ulatusega. Tohutult läheb siin materjale, kus ta neid seadmeid kõiki saata, klaas, eksseadmeid ja ehitusmaterjali valmis detaile, eks neid tuleb meie ehitusplatsile võiks öelda igast suunast, mitte üksi meie vabariigist, vaid ka väga palju ja võib-olla isegi suurem osa just vennasvabariiki. Nii tulevad näiteks katelagregaat tuleb tagant prügikatla ehitustehasest, turbogeneraatorit, Leningradist ja paljud-paljud, teised seadmed tulevad, tähendab vennasvabariikidest ehitide monteerijate pere on paljurahvuseline, töötavad siin inimesed ühises sõbralikus peres, jaga materjalid tulevad. Elektrijaama töötajad ja ehitajad on näidanud, et nad on oma kuulsa naabri, Kreenholmi manufaktuuri revolutsiooniliste traditsioonide väärikat kandjat. Selles mõttes ongi nende kahe hiiglase lähedus kuidagi mõistetav, loomulik üks aastates kogenud, kuid ikkagi noor ikkagi kasvav. Teine nagu tema lihane poeg, täis veelgi nooruslikumatu õhinat ja indu suure Lenini ennustuse. Kommunism, see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine kiiremal elluviimisel. Jah, siingi täisvereline nõukogulik elu. Vahel ei oska kõik seda ainult näha. Sel päeval, kui meie külastasime balti soojuselektrijaama tibas kogu aeg külma peent sügisvihma. Trassil oli porine, libe. Polnud raske mõista, et siin ei ole kerge. Ometi ei seisnud töö kusagil, ei seisnud keegi, ei virisenud keegi. Tahtmatult kerkisid võrdluskujudena silmad ette need vähesed mamma pojakesed, kes veel tegevusetult lõnguvad meie linnade peatänavail ja kelle vanemad unistavad oma õrnadele võsukestele sooja koha leidmisest kuhugi keskusse. Aga meenusid ka Pastuhhovi sõnad Konstantin Fedeni romaanist esimesed rõõmud. Meil kõigil juhtub päevi, millal hommikust õhtuni otsid, mida teha. Ja siis võtad käsile luuletused, käid ära sõbra pool või mässad veidi mõned prouakesega. Vaatad juba aeg pikali visata. Vahel ma kardan, et niiviisi vananemgi. Aga kuskil mitte kaugel meist loob keegi meie tuleviku läbi metsiku Padriku. Üleni räbalais läheneb eesmärgile. Ta peatus, vaatas aknast välja ja lisas mõni rikutud poisike. See oli siis mõisnike kapitalistide võimutsemise ajal siis olid need, kes lõid tuleviku räbalais, siis nimetati neid rikutuix. Nüüd on nad ise võimul ja neid on miljoneid. Nemad ongi need, kes tänapäeval ehitavad elektrijaamu, rajavad taigasse ja stepilinnu kajavad kanaleid, vallutavad kosmost. Nemad ongi need, kes on esiridades ka Kreenholmis balti soojuselektrijaama trassil kogu Narvas, kõikjal suurel Nõukogude maal. Nad on kommunismiehitajate palju miljonilise armee esiridades. Sellest seltsimehed raadiokuulajad jutustavad Kreenholm ja balti soojuselektrijaam. Sellest räägib tuhast ja varemeist õitsele puhkenud Narva.