Sinna, kuhu fašismi rautatud saabas jõudis astuda, jättis iga tema saun verise jälje kümnete tuhandete kustunud laste silmade häbistatud naiste ja mõnitatud ning kuulidest puretud Raukkadega sadade tuhandete leinajate. Nii tegid uue roopa ehitajad, inimene kaotanud hullunud hardid endale eluruumi. Hitleri käsilased Bergmanni seletuse järgi seisab rassismi põhimõte selles, et tulevastel Euroopa ja kogu maailmavaremetel püssita võiduka lipu. See rass, kes on kõige tugevam ja kes muudab kogu kultuurse maailma tuhaks ja põrmuks Me peame arendama rahvaste hävitamise tehnikat, rääkis Hitle. Kui te küsite minult, mida ma mõistan rahvaste hävitamise all siis ütlen, et ma mõistan sel ajal tervete rassiühikute kõrvaldamist. Ja see on, mida ma kavatsen teostada. See on jämedalt öeldes minu ülesandeks. Meie natsionaalsotsialistid astume teadlikult välja võltsi leebuse ja võltsi humaansuse vastu. Meie ei tunnusta advokaatide kõlavaid väljamõeldisi ega salakavalaid juriidilisi peensusi, kirjutas. Himmler aga lubas ilma juriidiliste peensuste eta vähendada alamast rassist kodanike 30 miljoni inimese võrra. Ja seda 20000-le mitte milleski süüdiolevale inimesele. Imikust hallipäise raugani on surilinaks meie vabariigi kohisevad männid, inimtuhaga segatud liiva, Nõmmed ja karjamaade soostunud taga tipud. Paadunud fašistide energilisel juhtimisel aitasid rahva reeturid kaasa alamast trassist rahvaste sealhulgas ka oma rahva täielikule hävitamisele kümnetes surmalaagrites. Okupeeritud Nõukogude Eesti territooriumil. Me seisame Adolf Hitleri alustatud tegude künnisel, mis ta viib lõpule tulevaste põlvede jaoks eelseisvas võitluses. Seda ütles okupeeritud Eesti marionett lik valitseja kindral direktor Jalmar mäe Ja nendeks suurteks tegudeks läks vaja rohkem kui 61000 eestlase elu. Aga veel kogu Euroopast, Saksamaalt, Tšehhoslovakkiast, Poolast, Belgiast, Hollandist ja teistest maadest toodi siia kokku inimesi, et kohalikud timukad võiksid edukamalt kaasa aidata Himmleri plaanidele. Ilma juriidiliste peensuste eta vähendada alamast rassist kodanike 30 miljoni inimese võrra. Ja nii algas jagalas. Teie tee, seltsimees Kallas, algas Suur-Saksamaa Ostlandi riigis vangina. Jah, Jägala laager, nende paljude laagrite hulgas oli teil teine. Tegelikult patarei IRL kolmas vangid, kes oli mehe all, olime ühes barakis, ukses lukku ei olundaga, sinna löödi suurt palk ukse taha. Ja valve oli ümber barakki. Kas need olid barakid, kuhu hiljem asutati Jägala laager ja need sama laagri territooriumile? Ja needsamad parangi saime siis kokku nende vangidega, kes oli juba mõni päev ennem tundunud ja hakkasime juttu, mis tee siin nüüd käimas on? Keegi ei joonud sellest varem teadlik, teadsivad, et traataed, kahekordne traataed ehitatakse ümber nende baraki territooriumi. Ja et siia nähtavasti tuleb mingisugune laager ja tööd, seda sunniti tegema. Tõtt rääkides üsna üsna kangesti selle võrra, püssimehed olid kohel taga, kes näiteks ja pandi kaevama praataja postiauku. See kaerast nii sügava augu kuni oma kõrini, aga august ei tohtinud välja tulla. Seal tuli olla ja seal, et augud ei saanud eemaldada ennem kui ta oli valmi siis hõikas püssimehele ja said sinna teise posti auku, kaevasid selle välja kuskile liikumist ei olnud mingisugust harilikku laager, tsi ei tehta. Ja mingisugust töökohta vangidele. Et mis tööd vangid seal võiksid teha ühel päeval. Meid kutsuti töö juurest kõik kokku oma baraki ette ja sinna ilmus Laak. Temal oli nimestik kaasas ja nimestikud järgede maakas hüüdma vange välja 20 vangi häirati. Teine hommiku siis neile meestele anti 10 labidat ja 10 kirvest ja sõitsivad väravast välja. Kuskile mere poole. No see panime vangid mõtlema hommikul nad läksid iga hommikuõhtul hilja, nad tulivad tagas. Ja meiega kokku ei lastud. Tahes, või tahtmata tuli mõte, et kaevavad hauda aga siis tuli jälle uus probleem, kelle jaoks neid haudu kaevatakse, see patareist oli juba 41. aastast saadik iga ööse heegati mehi, välje viidi mahalaskmisele. Me olime harjunud ikka nägema laagris, et kui laager kuhugile ehitati, siis ehitati ka köök. See pani meid imestama. Millist, millist laager siia tehakse, kunagi giga ei ole. Laagrisse ilmus ikka päeval väga suuri saksa vormis sõjaväelasi vä? SD SS mehi. Suure aurahad ründas, kaasas oli Laakia. Enne ei olnud merega kokku saanud et seal nende hulgast käis ka merre. Nüüd hiljem ma olen näinud merre pilti. Ehitajat viidi ära Jägala laagrist sel päeval, kui esimene saadetis vange rongidega saabusid Raasiku jaama. Missugune oli hauakaevajad gruppi saatus? Nendega me kunagi enam kokku ei saanud. Eks nemad langesid nendesse oma kaevatud haudadesse esimestena. Pühime helilindikarpidelt kaheaastase arhiivitolmu ja toome teieni Pealtnägijate jutustuse kohast, kus esimestena massihaudadesse langesid vangide hauakaevajad kehad. Me oleme veel kohale jõudnud, meiega on kaasas Kingissepa nimelise kolhoosi kassapidaja Leili kurel, kolhoosnik Ruubel, Ojala, brigadir Reinhold kuuskmann ja Kuusalu piirkonna teemeister Voldemar Paimla, siin on nõndanimetatud Kalevi liiv, see on seotud isegi muistendiga. See oli üks madalam koht, mis on kunagi olnud järve põhi ja et see härg on selle järve tühjaks joonud ja on tahtnud siit minna rummu järve tühjaks jooma. Aga Kalevipoeg tuli talle tee peal vastu, lõi maha. Ja nüüd praegugi on see kivi veel siin karjamaadel näha. Ja varem käidi siin Kalevi-Liiva ilusate küngaste vahel pidusid pidamas. Nüüd siin enam ei lõbutseta. 42. aasta sügisel algusega 43. aasta ja viimased jäljed Saviitati 44. aastal, siis kui nende võim oli lõpukorral, siis toimusid põletamised. Kas teie olite siin ligidal, siis sel ajal kohalikud inimesed siin ümbruskonnas kõik teadsid juba kaugelt Raasikult pesust peale, kus rongi pealt toodi eželoniga, räägiti sellest, kui oli alustatud selle mõrvatööga, aga inimesed, kes elasid siinsamas juures ja nii seda pooleldi juba pealt nägid need jäävad muidugi väga hästi sellest. Kes on siis Pealtnägijat, tõsi, päev oli 48 bussidelt suur bussi. Umbes seal sees võib olla 50 inimestega, igas bussis valuta 50-ga sõidab umbes 2400 umbes ühe päevaga ligi 2200 eurot umbes. Nojaa, aga need olid, aga need olid üks panetu võeti siia järjest ja kus ka teie neid busse nägite siis 100 meetrit eemalt tihest, kus sisse keeras, ei ava peale. Me võitsime parajasti kartuleid ja siis autod tulijad saia. Siis hakkas kõhukelme kuulipilduja, vagun ja kisa oli lisa koostasime kodutrepi peale, umbes seda vaatasid otseliinis umbes pluss kolm kilomeetrit ja see mulje nii palju kolejatada võin kuulata, kus kohta siis bussid sõitsid, bussisõitjad siia suurema sedasama mäe alla siia kus need mäe tagasi. Ja siis seal vahetati need bussijuhid ära enne endise bussijuhid ja siis nüüd oma oma mehel oli 100, ei tea, need poisid siia ja valmis talle. Ja siis siin oli tol ajal ta veel kalmistu, ei olnud aga mahlakese platse. Ma nägin ka buss ja kui need mööda sõitsid ja elan just seal tee ääres ja see oli nii õudne, üks suur inimeste summ hauas ja nii õudsalt tapetud ja hirmsa, noh, me ju kuulsime seda kisa ennem ja ja pärast seda põletamist ja hauad olnud avatud ja siis oli siin suur lohk oli, kus need, see on seesama koht, kusjuures on seesama ja siis oli sugune kraav kaevatud ja sealt kraavi mööda nähtavasti aeti sinna sisse auku, inimesed ise ei teadnud, kuhu nad lähevad, ega inimesed ei teadnud seda ennem, kui nad olid siin laua ääres, sest nemad ei ju ei näinud midagi. Ja siis mina nägin ka, kui inimesed olid seal hauas sees pool auk hauda oli tühi ja ja pool oli täis, aga liivali pealt ära tuisanud, siis oli seal näha EMiks selg, inimesed võttis riidest lahti ilmselt vaid riidest lahti, jah, need pesu pesu oli näha kuskohal, siis riidest lahtivõtmine toimus. Võtme asub siin avast umbes üks viis kümmeetart. Esimeses lohuse siin esimeses lausa 44. aastal raksnaks taganema. Ja siis ta hakkas segama ja siis nad hakkas põletama, neid kondipuru on kõik maalisin paksult täis, kohe. Kas siis kaevati haudadest uuesti? Ta oli siis vale, nii palju tugev, seda nii-öelda ei tohi aga siin enam nüüd kaevatud sina märki järgi oled inimese keha season, ole must suits kogu aeg selle koha peal tõus yles olev ainega valati üle, siin on ainult luude tükke näha, kõik see õudsem oli see, see suid inimesel, rasva suits, mis läks kuus kilomeetrit kaugele juba olla, tuul rummu siin täis olla neil üks vesti, kus need augu suhteliselt peenikeseks jahvatatud külvati laiali kanarbiku siis muidugi särgid juriinidelt müüdi jäänul, särginööbid olid tõmmatud kol särgiga tükis, nii et riiuli veel nööbi küljes. Tiir äravõtmine oli ja ja mis tuima töötlesin teeki kuulda, auti siin mäe peal välja suust kuldhambad puruks kiide vahel. Seal ikka jõhkrad inimesed võisid niisugused ju korda teha ja seda täpselt ligidale ka ei saanud tulla, kuulipildujad ümber, pandi pärast uuesti bussi ja viidi minema. Keda siis siin maha lasti? Väga mitmest rahvusest inimesi. On nähtud ja kuuldud bussi peale siin peatuses inimesi, kes on rääkinud saksa keelt ja eesti keelt ja koha pealt on siinsamas, meie juures on väljakaevamise kohad, kus on saksakeelsete pealkirjadega toidunõud. Ja mina isiklikult nägin inimesi, keda peeti kinni Jägala laagris, kaks noort tütarlast. Ja neid toodiga siia Kalevi-Liivale. Ja minu arvamine oli, et nad olid kuskilt kaugemalt. Ja veel üks veretöö tunnistajaid hingelt ja füüsiliselt invaliidistunud parimates aastates inimene. Teie heline Volkov, kui vana te siis olite, kui esimest korda astusite kaleviliivaküngaste vahele? Kui ma olin selle 12 aastane, sain sügisel 13. See oli siiski väga ilusad, suvel või kevadisel päeval kuumemal sõbrannal läksin näitamise, Kalevi-Liiva tulid mulle külla, see oli väga ilus koht oma loodusepaikade poolest. Kes seal on käinud. Jõgi jookseb all ja siis toomingad õitsevad mäe peal. Me ei saanudki sinna mäe peale, tol korral veel õieti olles osaleks Kärm läksid mäe peale, mina jäime taha tulema, kui meil juba tuli püssimehega üks püssimees meile vastu ja ütles, et siia ei ole vaja tulla. Et me lasime kõik hoiatamata maha, kes imest üles tuleb ja. Mis keeles teil jutuajamine toimub? D keeles päris sulaselges eesti keeles üks musta lipsuga mees, kõrge randiga, müts peas, niisuguses rohekasvormiriietuses. Ja meie nagu kohmetasime, ütlesime, millel see põhjus on siis või? Julgesin veel midagi nagu küsida, siis rääkis midagit lasketiirust, siin jääd laskmine hoiatamata lastega kõik maa, kes siia tuleb, et öelge edasi ja nii suure hirmuga ma ei tea, mis pidime mäest alla saime ja Läksime koju poole kogu tee ühtegi sõna rääkida, ikka kartsime veel. See oli teie esimene kohtumine Kalevi liivaga. See oli esimene kord ja hiljem, kui ma jälle ükskord tulin linnast, ma ei tea, kas ma võib-olla käisin siis esimest korda linnas ja selle kaudu liiklustega bussiliiklust, mitte midagi ei olnud. Juhvlikku autoga sain, Piibe maanteeotsani öeldakse üsna Ramadelt keerad. Ja sealt tuli väga palju bussi suunas kaaberla poole, kus minu koduküla oli. Ja mina ajasin üks kolme ussi kinni ja vaatasin rahvast täis ja ükski ei pidanud kinni pääle mind läks venelasi üks üks kümmekonna bussi läks niimoodi mööda, suured punased bussid, sain kodukülla, siis oli üks bussina kaaberlion tee peale kraavi läinud ja mina ka siis läksin sinna, seda vaatan päris lähedale ja siis ma nägin, kui palju ilusaid lapsi oli, selles bussis. Ma ei näinudki, ei mäletagi enam teisi inimesi, aga neid. Neid oli ema süles, nisukesi üks viie-kuue aastaseid läksid mõned ta püüda hommik vara, see oli juba kella nelja ajal, et ma olin väga varane ja vaatan seda auku ja näen, et seal pooleli inimestega on tükati liiva peale visatud, liivale inimeste vahele langenud ja kõrgemad kohad olnud, müüdi väljend päid ja jalgu ja kukleid ja ma läksin sealt joostes minema lähemale enam ei läinud. Mis mõte teid valdas siis, kui te, siis ma laupäev Ma olin juba nagu ennem külast kuulnud niisugust asja, et neid tapetakse või, või inimesed enam Kont rääkinud, aga no mina ei oskand seda kuidagi uskuda, nii ilusaid lapsi, kui need olid neid ega midagi niisugust sündide ja siis ma sain aru sellest kogu tõest, et see tõesti niimoodi oli, see nii nii häiris, nii palgas ma ei oskanud mõelda, ma ei saanud sellest kaua-kaua üle kahe lihtsanõudjaid mulle nii meelde nende laste näol, keda ma siis elavalt nägin ja mõtlesin, et kõik siin aukus nüüd. Kas te tol ajal teadsite ka, kes on timukad? No me ikka arvasime, et need, kes, kes kogu aeg seda vahet käisid ühe väikse sinise autoga käis mitu ohvitseri ja need olid kõigi Mei kõnetasime neid. Covemarjult tulime, nemad rääkisid meiega ja me ikka olime sellel arvamusel, et nende käest peab see surm tulevatest teisi seal ei käinud. See autode liikus vähemalt iga päev käis korra kontrollis, kui seal ka midagi minu teada ei olnud, tapmist ikka, see käis vahet ja kui tapmine oli, siis ta oli kogu aeg liikus. Ta vahetaks väike sinine auto. Kes olid siis Kalevi-Liiva tragöödia ülem timukad, kes juhtisid otseselt loomaliku tapatalgud? Mida teab jutustada Jägala laagriülema Ooberst Turn, füürer, laagi, autojuht Arnold Madar Mäletan, kuidas käisime kord laagiga Raasiku jaamas kooli saabude ešelon, üle 1000 inimesega kolloid, autobussid ja veoautod. Uurisin, kuidas laagrites vangidele. Nüüd lähme sauna, inimesed aeti autobuss, nende kraam aga laaditi veoautodele ka minu masinale panti paar kohvrit ja lapsevanker inimeste riisumist Raasikul juhtis laagriülema asetäitjat Gerretz ja teistesse ohvitserid. Juba raudteejaamas olid valitud välja need vähesed inimesed, kes viidi Jägala laagrisse. Ülejäänud aga ligemale 1000 inimest või õieti Kalev-Liivale. Sõitsin koos laagriga Sõnna tee. Laak ütles mulle teadsa, madar need kõik saksa rahvavaenlased ja füüreri käsul tuleb nad maha tappa pilt, mis avanes minu silmades kale liival. Õudne. Paljud alasti naisi ja lapsi, nägin naisi lina lastega süles, nägin, kuidas nad põlitasid valusid mõrtsedukatelt armu ning jaga sauna sinna komataks kered ja näitas käega. Valmis kaota haua poole. Käisin haarsessaagi juures kaks korda nii sind sinna üle 70 suure ning raskes summatinia kohvi. Küllap need olid kõik täidetud tapetult võetud riiete väärti astmetega. Tean, et laagrist said kingitusepakke paljud niisugust mõrtsukat nagu mere ja nii edasi. Kes oli mereAin-Ervin Mere okupeeritud Eesti julgeolekupolitsei üle? Tema otsesel juhtimisel töötasid surmalaagrid kus tulistati kaitsetute inimeste pihta kuumaks püstolite ja kuulipildujate rauad. Trassiti joodi, vägistati. Laagi autojuht Arnold Madar tunnistab Tapmispaigale viidi iga kord kaasa terve kast viina. Enne mõrvamist joodetise mõrdlikutel. Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministri asetäitja erupolkovnik Hugo virn kav meenutab. Tunnen Ain-Ervin Mere 1009 lennukitest aastast peale kodaniku Eesti armee realiseerimist. Ta asus teenima punaarmees. Suure isamaasõja alguseks jõudis mere oma teenistuse redelil 180. laskurdiviisi staabi operatiivosakonna ülemaks. Ütle, et ta oli karjerist iseloomult lipitseja pugeja. Ta püüdis igasuguste vahenditega kuhjata kõrgematele kohtadele. Püüdis geidele meeldida ta mitte ainult ülemustele, vaid ka kaasteenijatele. Weroli jooma. Armastas viina ja oli tihti purjus. Rahadalt sageli ei olnud raha ees oli ta valmis, aga käike tegema. Ja siis saida mazda reetur. Staadi operatiivdokumentidega jooksis ta üle, et reeturina teenida. Esimene räpane kiitus oma fašistlike ülemuste poolt. Küsime, kas oli juhus, et pärast reetmist oli ta juba mõne kuu pärast okupeeritud Eesti julgeolekupolitsei üle võib oletada tema käitumist arvesse võttes, et ta oli kurikuulsa viienda kolonni mees. Kas kuulete, seega täitsite teie Ain-Ervin Mere oma reeturi kohust teolite rafineeritud timukas lõpuni. Te püüdsite varjata kõike, mis võis teile hiljem varju heita. Kuulakem. Käskkiri 10.-st jaanuarist 1942, mille te saatsite laiali poliitilise politsei ja prefektuuride juhtivatele tegelastele Kõigi koonduslaagris surnud vangide laipadega tuleb toimida kui eri koheldutega mis tähendab, et on kategooriliselt keelatud neid omastele välja anda. See käib inimeste kohta, keda teie käsul, Ain-Ervin, MereKõikvõimsa Richi nimel moonutati tundmatuseni, keda peksti nootidega, kellel murti käsi ja jalgu. Teie olite ka see, kes põgenes koos teise timuka ooberst turm, pan füürer riidpaluga. Pärast Eesti vabastamist Berliini kuste organiseerisid Eesti Hitlerliku organisatsiooni mis põhikirja järgi pidi ühendama kõiki eestlastest hitlerlasi rahvussotsialismi põhimõtteid. Ja praegu mängib sõjaroimad Ain-Ervin Mere jällegi tähtsat osa. Nüüd juba-Inglismaal emigrantlikus ladvikus. Nüüd võitlete demokraatia eest samasuguse demokraatia eest nagu Hitlerlased võitlesid sotsialismi eest. Ma ei oska praegu neist küll arvata, et nad üldse oleks inimesed olnud, mul on omal kaks last ja ma ei oska mõelda, kuidas võib üks inimene tulla ja tappa ära teise inimese lapsed. Sel inimesel küll ei peaks südant seas olema praegugi, ma olen selle tagajärjel lapsepõlvest pärit, veel öeldakse, aga see on just sellest kõigest väga raskest ajast jäänud mulle mälestusinvaliid unistus, mida ma pean kandma, võib olla eluaeg. Nüüd on sellest juba õige õige palju aastaid möödunud 18 aastat möödunud. Kuid räägite seda kõike nii, nagu oleksite sündinud alles eile. Niisugune asi ei saa küll kellelegil meelest ära minna, kes ta ise on näinud, sellepärast et see jääb igavesti meelde. Ja ma mõtlen, et nendel inimestel, kes seda tegi terve, olgu kuskil rahu Hitlerlikke koonduslaagrite endine vang Eevalt Kallas. Nõuame meie, kes siin elame, kes elusana on Saksamaa koonduslaagritest tagasi saanu ja meie neli, kes oleme elus siin Jägala laagriehitajatest. Kes nägime. Neid maaki, kerre džid merre ja kõiki teisi fašistide ninamehi. Me nõuame, et ka mere oleks Gerretzi kõrval rahvakohtu ees. Kondine roimade isa, kas sinuni ei koosta talvises tuisus, lämbujate kisa? Kas ikka veel verest ja viinast on purjus, raudristiga uhkeldab lurjus. Hei, sina naeruväärne Augustus pahupidises roojuses sinust mõtegi, mustus, inimsüdamete soojuses. Oma hävitatud linnade nimel oma hukatud laste nimel oma mõrvatud naiste eest. Papad tulevad läbi tulest ja veest ja pole paika enam päästvaldimil. Nad tulevad krampunud, käsi tulivad. Inimlikus vihas nad ei väsi, sest varem ei kustu valu nende veres ega lihas. Kas ei tunne, kuidas mullapind põletab juba su kandu? Sul pole enam barjavaid randu, koolnute käed, kõikjalt leiavad sind. Sinu ümber pole vereta kändu ega käbi. Sina 1000 aastane inimsoo äks. Tuletame teile meelde sõjaroima Ain-Ervin Mere koos tule.