20 aastat tagasi ilmus Eestis kontserdiareenile ja kohe-kohe ka salvestist Ena Eesti raadioeetrisse uus omanäoline kaamera ansambel. Kaamerata Tallinn. Esialgses koosseisus olid kolm meest, Jaan Õun flööt, Mati Kärmas viiul ja Heiki Metlik kitarr. Kuid peagi hakkas Mati Kärmase asemel mängima viiulit. Üks daam kuuldlica Christian. Praegu, 20 aastat hiljem. Seda ansamblit ei ole enam. Teispoolsusesse on läinud ja nõunia Ulrika Kristian. Kuid täna on stuudios Heiki Metlik, et tuletada meelde seda ansamblit. Sellest ansamblist on jäänud ju mälestused, kauneid kontserti, mälestused ja palju salvestusi. Kuidas sai Heiki see ansambel alguse? Kõigepealt aitäh kutsumast, sellisel võiks öelda jõululaupäeva reedel stuudiosse ja vestlemas tööst minu jaoks elus väga tähtsast ansamblist, kes on võib-olla andnud rohkem kui ainult koos musitseerimise vaid ta on kujundanud ka mingit elufilosoofiat ja ma usun, et tänasel päeval on nagu kõige paslikum sellest rääkida jõulude eile õhtul. Ja kui sa mainisid, et kaamerate, Tallinn mis 1978. aastal loodi et sai nagu peagi populaarseks nii kontserdilavadel kui ka raadios, siis selle loomise kohta ma võib-olla ainult tooks ühe seiga, millest see tegelikult kõik. Kas see hakkas ühes trepivestlusest Georg Otsa muusikakoolis, kus Jaanowni jooksis, noh, peale minu kontsert tee sealt muusikakoolis niiviisi trepi peal mulle vastu ütelda, et sina oledki nüüd see uus noormees, kes meil on esimene kitarrist, pioneer ja ma tahaks kitarriga mängida, aga me räägime sellest kunagi hiljem, tal oli kiire nagu alati. Ja see hiljem oligi üsna varsti tegelikult, nii et mul on siin õnnekombel veel säilinud vanu märkmeid. Graformaal nagu ma olen, kirjutasin tol ajal ühtteist üleski, et näiteks esimene raadiosalvestus 78. aastal oli 18. aprillil, et see ongi nagu esimene fikseeritud koostöö, nii et tegelikult me hakkasime raadiost peale, et alguses salvestasime ja ja siis tulid alles kontserdid ja esialgu siis kahekesi ja esialgu kahekesi ja konkreetne sona tuli veel tšehhi helilooja Chile tšekisonaat, ma usun, et see on raadio, kuna tekkides veel olemas ta muidugi vajab, omab sellist ajaloolist väärtust, mitte muusikalist väärtust. Sellele järgnes kohe maikuus, 27. mail seitsmendal-kaheksandal aastal, siis televisioon, salvestus Rapla maakonnas Kehtna mõisas peeglisaalis. Ja mul oli sel sügisel juhus viibida Kehtnas järjekordselt ühekavaga ja kujutage ette, nad mäletavad siiamaani seda telesalvestust või see oli nagu publikuga telesalvestus, nii et see 20 aastat tagasi tehtud selline salvestusel inimeste mälus nagu püsinud. Ja sellele tõepoolest järgnes üsna varsti. Võta ansamblisse viiulguna, tegelikult. Ja muusikat, mis tol ajal Eestimaal liikus, oli väga vähe ja flöödi ja kitarrirepertuaari jublisamatuid vähe, nagu ma ütlesin, et me hakkasime tšehhi lootest peale. Aga need õiged varasalved on flöödikitarrile, on muidugi Itaalias, Saksamaal ja nii edasi, aga küll oli Nikkolo paganiini muusika väga populaarne tolleaegses Nõukogude liidus ja kui ansamblisse tuli viiul, see tähendab seda, et meie repertuaar avaldus Nikkolo pomaniini sonaatidega siis kuskilt kuskilt hankisin ma mingit ferendandoka rulli siis itaallased Riiod, kaks turni. Nii et see oli nagu selline taas juba ja äsja kõlanud Corelli sonaat on ka üsna ansambli algusaegadest. See nagu laiendas seda ampluaad barokkmuusika poole ja kirikumuusika poole ning ma mäletan, et esimesed helbeedki kandsid just sellist muusikalist käekirja nagu Corelli Karulli ja iseäranis Corelli kirikusonaadi kõlasid väga ilusti. Kunagi narr on üsna habras Pasok antenni abil, et siis see kooslus nagu sobis aga hästi. Siiski nendele kolmele pillile, ütleme, heliloojate originaalteoseid on vist üsna vähe kirjutatud, pidite kohe hakkama ise seadeid tegema. No ma ei ütleks mitte niivõrd, et vähe kirjutatud, küll aga nende kättesaadavus tol ajal tol ajal ei olnud selliseid võimalusi, et internetist vaatad järgi seda nooti mul on vaja tellid ära ja seal on kahe nädala pärast siis kodus, noh ja siis, mis sa selle eest maksma pead, need tol ajal ei olnud, et meil on võimalus maksta ja tol ajal ei olnud ka võimalust tellida, sest igasugune korrespondent välismaale. Mulle oli läbi kontrollida iga soonide nootide tellimine, see oli, ma ei tea, kustkaudu seda oleks pidanud sooritama küll, aga meil oli palju sõpru. Eeskätt siin soomes. Kanadalased, letist Bildaayer, Saksamaal Immanuel Lockeesid, flöödimängija samal sauruse sõber need läbi sõprade just ja, ja hiljem ka kontsertreisidel, kus me viibisime tähendab mõningased tunnid kas mõnele raamatukogule või noodikauplusele ja tasapisi see repertuaar täienes. Iseäranis muidugi oli suur valdkond itaalia muusikat. Kas nii, et siinkohal mul ongi üks kontserdikava Aastast 1979, kus on Jaan õunaflöödijuhtu Kadrioru lossis 30. septembril ja seal kõlas. Anton Illi serenaad flöödi-le kitarrile mis on tõepoolest originaalteos selle kõrval ka milliVäike-süüt, flöödikitarrile, ka originaalteos, mis, mis me saime Pariisist ja tänu oma sõpradele. Georg Friedrich endale ei sonaat, siis löödi kitarrile, see oli mingi jaapani noot, mis meieni jõudis, siis ma ei tea, kas siis otse Jaapanist või läbi Soome. See, need olid, see oli muusika, mida me siis väga pikki aastaid mängisime. Ja siinkohal vast olekski meie koostööd peegeldada Jaaniga kuskilt aastatest 78 79 ja mängida süüdile kitarrile üks tuua, mille on kirjutanud itaalia helilooja Francisco Molina muideks väga huvitava heliga sellega ja ja nauditav, nii et alati, kui seda muusikat, mida me oleme salvestanud, võib kuulda näidendites teatritükkides, nüüd usun, et kuulajal on nii mõnigi helinud tuttav. Flööt, viiul ja kitarr, see on selline kooslus millega saab mängida igasugust muusikat, tõsisemat, pisut kergemat muusikat. Ansambel sobib ka kõikvõimalikesse saalidesse ruumidesse õuga küll lossi saali, küll kontserdisaal, Maali, väiksemasse kammersaali. Ja teie ansamblile pakuti ka ilmselt mitmeid huvitavaid esinemisvõimalusi erinevates kohtades. 80.-te algul vast ansambli käekäik oli üsna õnnerikas, selles mõttes ütles, et mind hakkas kasutama Televisioon ja Eesti Raadio palju ära televisioonist, manigam siin eelkõige reklaamiklubi, mis seal tol ajal väga populaarne saade. Noh, ta võib-olla et tänapäeval võib võrdsustada ajakirjaga ka kroonika, et mida kõik loevad ja kõik vaatavad. Ja reklaamiklubi andis populaarsust ka kuulajate hulgas ja tõi palju inimesi kontserdile. Võiks öelda, et muusikat nüüd kõike muidugi selle ansambliga mängida ei saa, tal ikka jääb oma ampluaa oma tunnete skaala. Ent päris Prokofjevi nii ja nii ja Šostakovitši või, või Beethoveni välja ei saa jõuda. Selle ansambli kõla nivoo ja ja installatsiooni mõttes värvide mõttes. Kuid sellel alal sai üsna palju katsetatud ja otsinguid ja minu meelest üks kõige toredamaid. Mõtteid oli vokaalsolistide kaaslemine. Ansamblisse esimene koostöö meil algas Ludmilla Dombrovskaga, kellega ma juba varem tegin koostööd nagu tuuana. Ning tema tõi siis kaamerata Tallinna repertuaaripoliitikas alates vanad Itaalia romansid ja muidugi vanad vene romansid ja rahvalaule. Ning siin on mul üks kava 1986.-st aastast, mis annab üsna kujuka pildi, et mida me siis tol ajal tegime või mängisime. Loeme autoritel head teleman paganiini, Veeber praga tuntud serenaad oma headuses ja loomulikult kõik need laulud üleüldse oli alati saadetud siis ansambli täiskoosseisuga flöödi viiuli kitarriga. See tähendas seda, et nadolid üsna Morokestraalselt kõlasid. Ja edasi siin juba originaalmuusikat Boris Parsoniani eritsitatiiv viiulile ja kitarrile ja see oli ka üks esimesi lugusid, mis tekitas eufoori. Ester Mägi tuuad löödile ja viiulile, mis olid ja on olnud läbi aastate. Ansambel Tallinna kaamerata Tallinna repertuaar baaris ja olev Sauja. Anti Marguste lood, mis olid meile kirjutatu tuleb, Saul oli selline tsükkel, keskaja laulud, kus oli hõngust siis sellist rüütlikul kultuuri ja ja väga teretulnud muusika ja sobis meie ansamblile ning lõpus siis mille romanss varlaama, keeldi pukki ja selline kava kanti, et 86. aastal Minskis näiteks. Pealegi, millal Don Browskad? Astus meie ansambli uksest sisse Leili Tammel. Ja tema tõi jälle oma natukene ooperliku. Sellise repertuaari. Sel lahneri Serenaadid ja Berliini Harjetad, mis said ülipopulaarseks, olid samuti mõnedel teedel ja aga samuti ka Eesti muusikat. Türnpu, Kreek ja Leili Tammel võiks öelda selline õue helilooja Kuldar Sink kes kirjutas siis valdavalt tänamus oma laule A capella laule, kuiv ansambliga laule Lely Lillil endale ja sealt pudenes siis kaamerata Tallinna repertuaari, teist ja aasta taastad Me laulsime tema vaikust. Sarjast sünni ja surmalaulud ning samuti ka üks väga tõsine teos, mis olid meie repertuaaris alati kiriku kontsertitel, oli Stabat maatorises. Ning Leili Tammel kõrval oli ka Tiiule Evald meil väga pikka aega koostööd tegemas. Siin on 88.-st aastast üks kava, kus kõlab kavade Pealkiri maa pealkiri on Ave marjad läbi aegade nii-öelda siis 10 aastat tagasi rakendasime seda ideed. Ja meil oli kaastegev ka Mikk Mikiver kes luges siis Shakespeari selle kava sees ja seal kõlasid habeme Riiad siis kirubiinilt Kaczyinilt. Ja Meile spetsiaalselt kirjutatud Olev Sau, Ave Maria, mis oli Siberisse küüditatud eestlaste mälestuseks. Nii vast olekski siinkohal kui kuulata just seda Olev Sau Ave Mariat, sest see on üsna väheeetris kõlanud ja, ja kahjuks ka see idee, see have marjade kavad plaadile viia. On see jäi pooleli, ei teostunud. Ansamblile jätkus küll koduseid esinemisi Ki kuid üha rohkem ja rohkem tuli pakkumisi ja kutseid kontsertiteks ja esinemisteks ka väljaspool Eestit. No ilmselt tuli see nagu mingi loomuliku protsessi järget näiteks seegi lugu, mis oli olev sauavam Riiamisele lindistatud 10 aastat tagasi ja nendega väga mitmed teised lindid, mõned jõudsid heliplaatidele ja heliplaat on kõige parem vahend ju tegelikult interpreedi ja, ja ka muusika reklaamimiseks. Ja. Seetõttu saigi kaamerata Tallinn üsna peagi ratastele. Esimesed reisid olid juba kuskil 80.-te algul veel linnad Browskaga Ma mäletan, Belgia oli üks esimesi reisi, kus me spetsiaalselt see tuli meile kuidagi väga ootamatult, et kuskil kolme nädala jooksul tuli kava ette valmistada ja kohe sõita, nii et me olime natukene isegi shokis sellest. Ja edasi juba Saksamaal Kiili muidugi sõpruslinnade kaudu Kiilis. Edasi Itaalias ma mäletan Veneetsias ka leili Tammeliga kirikukontserdi seitse kirikukontserti sai mängitud. Ning üks mälestusväärsemaid reisi oli 1989. aastal Soome kammermuusikafestivalidel siis kolm nädalat, mis haaras enda alla siis kõik suuremad soomefestivalid sealt Süsma forssa kajani. Kõik nüüd hetkel ei meenugi. Aga see võiks nimetada, et see oli juba tegelikult mingi nagu interpreedid nimetavad ringi peal olek ja kaamerata Tallinnal on see oli väga tähtis, et me saime selle koosseisuga mis tegelikult tuli omas mõttes alternatiivne muusika keelpillikvartetile, klaveritrio, tele ja Me saime nagu sellise staadium, et mind võeti ikkagi tõsiselt ja pandi samadele reklaamidele, kus kruti meie pildiga oli siis kvartett või Petros kui kammerkoor vä. Et see oli nagu suur au ja samas ka suur vastutus ja see sundis palju rohkem tööd tegema ja just mitte kvantitatiivse suunas, vaid kvalitatiivse suunas. Sest meie viga alati oli see, et, et meil oli väga palju repertuaari solistiga ja vahest isegi mõnele pikale ringreisile, me sõitsime välja, meil oli kaasas kolm kava ja me enam ei teadnud, mida harjutada. Ja ja mees, naersin, et repertuaaripagas on väga suur, aga mida me täna õhtul mängime? Mis teil enamasti oli, ütleme väljaspool Eestit kavas. No väljaspool Eestit oli väga mitmeid kavuse, sõltus sellest, et kas meie ülesanne oli anda kirikukontsert, võib mängida selline kerge salongimuusikaõhtu või siis tutvustada eesti muusikat. Ja ühe näitena ma toon siin ühte ilusat turneed, mis järgnes kohe üsna varsti pärast seda Soome kolmel nädalal list turneed. See oli 91. aastal novembris Austraalias, kus me andsime 14 kontserti ja see oli tõesti nüüd reis, kus meil võiks öelda, mis oli nagu kaamera, vaata, kõrgaeg sellel hetkel võib-olla ei saanudki veel sellest aru, aga aga kus me suutsime nagu sa saavutada suurt tähelepanu ja kontserdituli, et enamus välja müüdud sõna otseses mõttes nende piletid ja enam ei jätkunud neil selles muidugi peab tänama. Selle kontsertreisikorraldajat, praegust Eesti aukonsul Austraalias Malle Tohverit, kes moodustas siis seal meeskonna ja ja tegi selle nimel poolteist aastat tööd, et me saime siis mängida sellistes suurtes linnades nagu mönberm, känberna, Sydney, New kästel. Millele nagu paralleeli, ma ei oskagi oma elus interpreedi ilus tõmmata, tähendab et mis oli nii muusikalises mõttes kui ka see, mida riis andis, mida see reis pakkus? Ütleme majandusliku vaid, vaid, ma mõtlen justkuivõrd palju ta rikastas. Meid kui, kui noh, inimesi, kes, kes peavad saama uusi emotsioone, uusi kohtumisi, uusi impulsse seda kõike andis. Ja selle kontsertreisil võib-olla oli ka omapärane ampluaa selles, et me andsime selliseid dinee kontsert, et sellest, et me mängisime, eks ole, Sydneys kirikukontserti, tõsise muusikaga seal olid ka sellised dinee kontserdid, minu meelest Eestis on väga vähe veel seda kontserdivormi üleüldse, tähendab kus müüakse välja siia kontsert ja kutsutakse kohale inimesed, kes peavad lugu gurmaanlusest ja nad söövad meeldivalt ja selle vahel siis einestada. Vabandust, kuulavad muusikat siis heas esituses. Nii et, et see ülihea söök ja hästi esitatud muusikat tegelikult neid annab üsna hästi kokku viia, nii et sellest on nagu võib-olla meie firmadele, kes tegelevad inimestega toitlustamisega teenindamisega, uusi mõtteid. Mul on küll kunagi isegi selle mõtte printsile välja käinud, aga aga neil on ilmselt väga palju tegemist, eriti aasta lõpus, kui jõulumaraton on käimas. Üks oluline aspekt oli ka see, et Nendel suurtel turniiridel ja kontsert kontserdi suurtes kontsertsaalides ma mõtlen just suuris kontsertsaale selles mõttes, et nad olid suurtes linnades ja saalid kuhu on raske pääseda, tähendab, kus, kus saalis mängimine juba on, on selline au auülesanne. Et see tõi ka sellise aspekti. Nõuti või meilt, oodati Eesti muusikat ja meil ei jäänudki siis midagi muud üle, kui Jaan Õun ja, ja Mati Kärmas ja hakkasid kirjutama ja mina püüdsin abiks olla. Siis hakkasid kirjutama heliloojate pintsakule ja paluma, et nad kirjutaksid neile muusikat. Ning meile vastati üsna üsna kiirelt ja nimetan vaid üks, kaks sellise heliloojate rea praegu René Eespere, Kuldar Sink, Matti Kulbergi, Ester Mägi, Peeter Vähi, Raimo Kangro ja muidugi Erkki-Sven Tüür veel hiljem kirjutasid meile mitte ainult ühe teose, igaüks vaid üsna palju, kui need teosed trios eeskätt just ja ja tuua siia muidu ka kaob kaal vormeest Ester Mägi puhul ja kul Talsingi puhul pokaal vorme, siis ansambli saatel. Et meil oli uhke tunne minna ühele sellisele turneele, kui meil oli ikkagi noodimapi vahel eesti heliloojate looming, mis oli kirjutatud Eestimaal, mis oli kirjutatud spetsiaalselt neile mis oli kirjutatud ansambli võimalusi ja piire arvestades ja pealegi, mis oli ka väga hea muusika, sest enamus sellest muusikast kõik on jõudnud heliplaatidele. Ma mõtlen juba CD-dele ansambli. Aga kuidas välismaa kontserditel eesti muusikakavad vastu võeti? Nii huvitav, kui see ka ei ole, siis tegelikult Eesti muusika nagu öeldakse, slängikeeles, läkski paremini peale. Nii võib see tuua soome suurel pikal turneel, kui kaustad ole turneel kui ka Saksamaal. Need teosed munetsis, efektsed, mõned väga sügavad, ütleme, René Eespere triivium, mis on pälvinud rahvusvahelist tunnustust, väga sügav teos. Kõlas fantastiliselt kiriku kontserditel ja õieti väga heaks muusikaks. Peole tuldi noote küsima Peeter Vähi, efektne Salvador Dali mälestuseks. Teos kutsus alati esile braavohüüdeid ja ja selliseid linnainimesed olid lausa, et kes, kus, mis tuldi küsima. Ester Mägi kantus muidugi sai alati fantastilised. Aplausid eriti Soome, sest ma mäletan niisuguseid Soome mõisakontserte ja kammermuusikafestivalidel, kuda sobisele olustikuga sellise sakraalse värvinguga pealseks arhailise helikeelega sobis vist ilmselt siis Soomel antuurile ja oli noh, need on teosed, mis nagu tõesti kroonesid meie kontserdikavu. Ja laseme siinkohal vast kõlandage siis ühe teose, mis on Peeter Vähi teine osa temaalsest teosest Salvador Dali mälestuseks ja olgu öeldud, et see oli kirjutatud kaks nädalat enne Salvador Dali lahkumist siit ilmast. Ja Peeter pani käe südamele ja ütles, et see oli lihtsalt mingi impulss või mingi sisemine tõuge, mis talle andis nagu käsu seda teost kirjutada ja ilmselt on ka selleks tulemus selles teoses kuulda. Ansambli Kodused kontserdid olid väga intiimsed ja mõnusad vana õuna ladusate ja humoorikat kommentaaridega. Kuidas teil omavahel see töö oli organiseeritud ja kuidas teil omavaheline läbisaamine ja ansambli õhkkond oli kolm härrasmeest kuuldud ja juustule. Sest ma tõesti ei ole palju rääkinud ja tol ajal ei olnud nagu moes rääkida ühe ansambli köögipoolest. Mäletan ainult ühte Peeter Vähi kommentaari, kui ta Tui oma teose esimest korda meile proovi ja me tegime nagu sellise musta proovi. Kusjuures eelnevalt tulime, et natuke need saanud valmistada partiid. Aga pärast kruvida ütles, et, et selliselt hästi läbi viidud või urbaniseeritud proovi, et ta ei ole nagu kohanud ühegi ansambli puhul. Et kus nii ratsionaalselt aega ära kasutatakse, kus nähakse konkreetselt, mis eesmärgi nimel on vaja tööd teha ja ja ei raisata aega nagu tühjade mõtete või niukseid. Rutiini peale vaid kõik on väga konkreetne, väga lakooniline, läbi mõeldud. Ja selles suhtes tõesti tuleb Jaani ees müts maha võtta, et ta oli selle ansambli kunstilise juhina. Nende oli muidugi väga erudeeritud muusik kes oli pikkade kogemustega väga musikaalne haalne, ta oskas nagu kuskilt kondiüdi kaudu tajuda muusikastiili, selleks ta ütles, et tema jaoks stiili õppida nagu raamatust või et, et see temale pahane. Kuigi ma vahel tõin endale ka raamatuid ja artikleid, väljalõikeid, kuidas ühte või teist asja võiks teha või eriti just paruki puhul. Aga ta nagu tunnetes nende asjade lasi enda seest läbi, oli nagu selline antenn, kes võttis vastu ja see, mis ta sealt välja peale kodeerimist tulid, et see oli kõik väga hästi tunnetatud ja väga õige ja ta selle õige tunnetamisega kunstilise lähenemisega nakatus ka neid siis nii mati karmast, kui kui mind ja tavaliselt me leidsime alati ühise keele, tähendab see, see, mida nagu välja pakkus lavastajana-režissöörina, ütleme jutumärkides. Et see sobis kõigile. Ning nagu sa mainisid, et kontserdi kommenteerimisel samas võib-olla sealt saigi alguse nagu teine kontserdivorm, et Jaan oli selline väga lahtine, ta tuli publiku ette ja ta alati lisas mingi kaks, kolm sõna teosele või miks me just täna õhtul seda teost mängime ja suutis nagu sellega tuua publiku meile lähemale ja, ja meid publikule lähemale ja ma vaatan, et, et tänapäeva Eesti kontserdielus on juba üsna laialt levinud, interpreedid vestlevad, publikuga kommenteerivad ja, ja ma isegi oma kontserditegevuses ja solistile mängides alati räägin kas või oma lastest ja parema kontakti ja, ja mida meil siis peljata on, et miks me siis peame kõva kraega lavale minema. Et see on tegelikult kontserdi filosoofia üks osa, et minu jaoks on kontserdimängimine, on nagu striptiis heas mõttes, et ikkagi seal interpreedi striptiis ta tuleb, plikud riietab oma hinge seal lahti. See ei ole mitte siis riiete ära võtmine, vaid veel midagi sügavamalt oma hinge lahtivõtmine ja kui ta on aus, kui ta on publiku vastu aus, siis on ka publik tema vastu. Ause ei ole kiitusega kitsi, aga publikut me ei saa kunagi petta, iseäranis noored publikud, ütleme, laste publikule. Ja. Üks mõte veel siia juurde, et kaamerad Tallinnas oli ka läbisaamine omamoodi omamoodi tähtis või see ei olnud ainult muusika tegemine, kus, kus kolm instrumentalist tulevad kokku, panevad noodid puldile ja ja mängivad seda niiviisi, et see läheb hästi kokku ja kõlab puhtalt vaid see oli pigem ikkagi nagu inimestevaheline suhtlemine ja tähendab juba märatovi tegelikult juba omal ajal Veneetsias siis sellist kunstnike ja muusikute ühendust, kus inimesed tulevad kokku, vestlevad kunstist ja muusikast ja ja naudivad seda, et nad suudavad teineteist rikastada ja nii oli see ka kaamerata tallinlased. Et me läbisime üsna palju teineteisega kallal reisidel kaks-kolm nädalat. Noh, paratamatult olime teenides energiaväljades sees ja pidime suhtlema igal päeval, nii pidime suhtlema, respektiga, samal ajal olema toetama teenindust õlg õla kõrval rasketes kontserdid reisides või ütleme, nagu Austraalias ka esimesed seitse kontserte anti järjest iga päev kontsertkursus, kus kaks-kolmsada kilomeetrit oli iga päev ülesõitu. Kujutage ette, milliseid võisime välja näha. Nii et, et see on tähtis, et me ise saime sellest väga hästi aru ja rääkisime ka need asjad lahti, et, et ikkagi see ei ole mitteansambel käiakse haltuurat tegemas siis ERSO või, või mingi muusikaakadeemia tundide kõrvalt, vaid see on ikkagi ühendus, kus mängivad kolm solisti ja aga just see ongi see niuke kolme solisti monoliitsed tekitabki sõna sellise ansambli, mis suudab heal tasemel esineda ja ei olegi ja kuulajale pakkuda midagi enamat kui lihtsalt hästi mängitud muusikat. Enne viieteistkümnendat sünnipäeva oli teel toimunud solisti vahetus, millal ja mis asjaoludel see täpsemalt toimus? 90.-te algus, ütleme Eesti vabanemine tõi ka kaasa selle, et, et enamus muusikuid Palju muusikat, ütleks niiviisi tänavusega ja palju muusikuid läksid mängima põhjamaadesse ja Saksamaale ja minu meelest vist isegi Türki või kuskile. Et sest noh, meie majanduslik seis oli teada ja ja väga paljud eriti just noored muusikud olid ikkagi raskustes ja tahtsid ka mu lastele banaane osta. Ja see oli täiesti põhjendatud. Ning nii oli ka Mati Kärmas tegi oma valiku mitte nüüd loodusliku valiku, vaid pigem ikkagi selles, et ta oli väga pikki aastaid olnud juba ERSO kontsertmeister ja ta tundis, et on väsinud ja ta vajab kohta, kus ta saab natuke rahulikumalt elu elada. Ja nii ta siis läkski mängima Kuopio linnaorkestrisse ja ja meie Aastal palusime siis ansamblisse mängima oblika Kristjani. Ning alati on, küsitakse või on ka tol ajal küsiti et mida tõi see ühe kolmandiku ansambli muutus 33, kolm, kolm protsenti. Mõni ma ütleks nii, et kui Mati Kärmas oli, oli selline väga poeetiline mängija ja poeetiline viiuldaja sisurrika Tal oli, oli oma mängus natuke teine mängustiil ja kraad ja väga suur kriitikameel, et sisuliselt me ei kaotanud midagi. Ühe ansambli solisti vahetusega, vaid vaid et vastupidi, võib olla tugevdasime seda niisugust nurgakivi. Midagi, kus on kriitika, kus on. Nagu rentaablus tabamise protsendis ja jahul ikka kindlasti andis ansamblile väga palju juurde ka oma niukse hingelise olekuga, naiste vana. Mõningaid probleeme nägi teise kandi pealt ja meie pidime jälle temaga. Arvestame. Nii et ansambel tugevnes naiselikkuse läbi Naiselikkuse läbi see ei tähenda muidugi, et ansamblil oleks nüüd tulla mingi raamiliaarne maitse juurde, vaid pigem vastupidi plikal oli kõige kriitilisem, ma mäletan Rootsis ühte peale fantastilist kirikukontsert ja kui me leidsime, et noh nagu vene keeles on väljend Alsoniakkuda, ta enam ei saagi paremini minna ja siis ta tema ütles rahulikult peale kontserti, et täna oli päris lootustandev kontsert. Nii et selle näite ma tõin lihtsalt selleks, et nagu heegeldada, siis tema tema niisugust head vaimu, mille ta andis ansamblis ja 94. sel aastal, seitsmeteistkümnendal mainisin, on mul üks kava siis kui ka marata Tallinn pidas oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Siis oli meil omapärane kontsert, kus meil oli palutud siis kõik ansambliga koostööd teinud solistid ansamblis. Meile musitseerisid kaasa, siis ma lähen nüüd esinemise järjekorras mitte tähtsuse järjekorras. Tarmo Sild bariton Tiiule, Evald sopran, Annika Tõnuli sopran, Mati Palm bass, leili tammel. Ja kava oli üsna omane näoline lõpes Rossini kasside kuuriga, kus siis kõik solistid mängusid. Aga meie ise andsime siis esimeses pooles sellise kolm ilusat sonaati nagu telefonid, riiesonaatektuur, Kreutzwaldi tühjusanati tuur uppus üheksa, number kolm ja Erkki-Sven tüüridraama, mis oli ka tollele Samile kirjutatud. Nii et see kava nagu peegeldab siis kõige paremini ansambli nägu ja. Kas me võiksime sellest kavast midagi, kuule, jah, no ma pakuks võimaluse siin kuulata väga toredat Kreutzeri ilusaid Kreutzerizonaati. Triosonaate siis sellest esimesest osa, mis alati meid, kui me tahtsime heas tujus mängida head muusikat, siis saate mängisime seda Kreutzerid riiulit, alati nautisime seda. Eesti Raadio fonoteegis on terve rida analoogsalvestusi kamar ratta Tallinnalt kuid Teil on välja antud ka neli Elpeedia neli CD plaati. Hiljuti esitlesid koos kaija Urbiga viimast plaati, mille salvestamist te alustasite. Koos jaaniUldrikaga. No see on tõesti õnn olla, et me oleme palju viibinud, stuudios, olime palju stuudios, võiks öelda seda. Ja kui seal fonoteegi arvutus masengi lasi välja need lehed, tähendab, seal oli siis neli lehekülge pealkirjadega, siis ma ise ka olin üllatunud, et seda muusikat on nii palju salvestatud. Ja teisest küljest silbiaeg on küll möödas, aga, aga need LP plaadid, mis omal ajal said vällja vastut firma meloodiaga, nüüd on ikkagi ka mingi märk, sest öelda ansamblil neli plaati. Kolm siis küll Triiuga ja üks Jaan on aga kahekesi, aga me nimetasime ikkagi seda ansambliplaadiks oli ka omal ajal hea. Sest need plaadid olid ju müügil Leningradis, Moskvas, kus me käisime, Arhangelsk, Murmask, mingi saha linn, oli neid plaate, need seal ikkagi muusikakaamerata Tallinna muusikaviimine maailma ja nüüd need siidiplaadid, mis on ilmunud siis üks siin on igaüks saksa plaadifirma antosega üks Eesti plaadifirma, et ega need plaadid on ka müügil Rytase poolne niga ilmunud plaat maailmas ligi 50. riigis seal. Ja mul on õnn, et sinna peale said salvestatud just need teosed, mis olid spetsiaalselt meile kirjutatud, siis nagu ma mainisin juba ees pele Tüür, Kangro vabandust, tüüri teost me jõudnudki salvestada, sellel plaadil oli seal ühel järgmisel plaadil. Ning viimane plaat, mis me nüüd Kaiaga võiks öelda lõpetasime, on see, kus kaamerata Tallinnaga. Alustasime ideed koos jaaniaulikega salvestada just Kaiaga plaat, kelle häälenatuur, kelle paindlikkus ja, ja hääle volinduslikul sobis ideaalselt ansambli õhulise faktuuriga. Ja need teosed, mis meil siin koos alustasime, suugotatsiuliaanid Frankmartajani jõululaule ja villa lõbusa Kuldar singi muusikat sinna kõrvale, need teosed saime õnneks veel salvestada enne jaani lahkumist. Ja meil oli ka üks kontsertreis veel lusikaga seal 97. aasta sügisel Saksamaal, mis oli nagu kaamerata Tallinnal ette planeeritud, seal ju ka näiteks on väga pikalt ette ning pikka aega oli see kontsertreis meil lausa õhus, me pidime selle ära jätma, kui, et ikkagi tegime nagu selle reisi siis Eesti kammermuusika solistide nime all. Ja see reis tõi nagu vanad mälestused kõik meelde ja tekkis nagu võib-olla isegi soov jätkata veel ka valate Tallinna käekäiku ja ja Jan una abikaasa Katrin. Nägi ka, et võib-olla tulevikus Jaan Õuna tütargi on, kes praegu õpib Norras. Asendab kunagi oma isa selles ansamblis, kuid elu on tegi väga traagilise pöörde ja kus Ulrika Kristian lahkumisega selle aasta jaanuaris tõmbas ta kriipsu peale igasugustele ootustele plaanidele. Ja nüüd, äsja paar nädalat tagasi ilmuski siis Eestisse müügile heliplaat kus 50 protsenti sellest Klaadis helimaterjalist on salvestatud siis veel ansambliga kaamerata Tallinn ja 50 protsenti iili materjalist siis salvestasime kaija juba kahekesi ja pühendusime selle heliplaadi oma. Kallite kolleegide oli ikka Kristjan ja Jaan Õuna mälestuseks. Jaa. Kuidagi süda on rahulik, et jõulutaks, sellega saime valmis, kuigi see kõik need tööd ja tegemised on seotud alati aja kulgemisega kiiremini, kui me ise tahame ja ja siinkohal tahame eriliselt tänu avaldada Eesti raadiole, kes oli mõistev ja ja aitas, meil tegi oma stuudiouksed lahti ja samuti ka ravimifirmale Faizer, kes ulatus ulastas abistava käe ja ja sponseeris seda heliplaati ning mul on ütlemata ja tunda seda, et midagi sellest tööst, mis seal kestis 18 aastat on saanud heliketastele ja, ja alati, kui me mõtleme oma kolleegidele kasvõi jõululaupäeva eelõhtul, et siis, millel on võimalus võtta riiulilt plaati ja panna muusika peale ning me oleme jälle koos nendega. Aitäh. Aitäh sulle, Heiki, täna tulemast stuudiosse ja meenutamaks ja rääkimaks nendest aastatest ja sellest koostööst.