Rakvere poolt tulles ilmub ta nagu ootamatult sinu ette laimust vesi, kuumli, majad tänavatega kurginõud hoovidel. Ta järgneb sama loomulikult Lepasele sügavusele nagu kärestikud madalas vees. Auto põrkab merega, õigemini Peipsil sõnaga üsna peagi kokku jääb võimalus keerata rohketest kurkidest alistatud rohelusse vasakule. Veel rohkematesse kurkidesse paremal. Keskuses peetakse matuseid. Kogu linn on üle ujutatud auto lugudega, mille servadel õitsevad mustad lindid ja kõikjal askeldavad igat sorti inimesed, kellel tume riietus on kohmetult selga tõmmatud. Keskväljakul tipib kaks plikaohtu leinajad, nagu paar musti luiki. Väikelinna mõlemad restoranid on matuse puhul kinni pandud. Niisiis jäämoliiaga üle tühja kõhtu vallutada kuni õhtuni ja juua üks kohvitassi teise järel. Mida must veelased sulle ilma küsimata peale pakuvad? Hermiine, kes asub maailma kõige keerulisemal nimega tänaval võtan neid niisuguse enesestmõistetavusega vastu, nagu me oleksime näiteks majaehitajad ja tulnud siia tema idüllilist oaasi kohendama. Sellepärast, et ta on põlenud, palju jaksu ja kannatada saanud. Aga miks ta sai natuke pommitati, siin olid saksa laevad, olid sadamas ja Vene väed või vene lennukid tulid ja kukkusid siis pommitama ka, aga iga koordilinud laevad peale läks majade peale. Ja siis linn kõik, mis tuleb, nüüd on see kahelt poolt teed, oli ju nii palju maju ja kõik ja need kõik põlesid ära, suurem osa ainult ühe tartu tänavat jäi, aga Narva maanteel põles ja siis järve väärne külg kõik põles. Tulemeri oli kogu aeg. Kuidas on, üldse sõja ajal oli, kas inimesed hoidsid kokku? Lagunes symbol, vot see oli nii, et kui alguses no ütleme nagu eesti aeg oli, siis ma käisin muidugi koolis oli veel koolilaps ja nii ja naa. Aga siis minu isa oli jah, niisugune ikka väärikas nagu ja väärikas ja, ja tema siis muidugi suhtles väga palju ka vene rahvaga ja siin oli muidu läbisaamine vene rahvaga haruldaselt ja need olid vist vanad venelased ja need olidki solid, Saariaid kunagi põgenenud, kui usu pärast neid hakati kiusama ja siis need olid juba siin nagu põhismisele Dianeediba oskasid ka juba törssisid kõik eesti keelt, sellepärast et ma olin kaupluses, töötasin, siis tuleb sinna minu juurde üles, teise korra peal oli siis tuleb, ütleb, et oi, ohjer miinusega oikaga kajati linna treppik, näed, ta ei ütle, et aitab juba ühe sõna eesti keeles trepp, et ma olin teise korra peal, vaat nii, rääkisid seda vene keelt. Ja, ja siis Leningradi inimesed käisid siia väga palju siis nad ütlesid, et Leningradi turul me kohe tunnen ära, kes on muster kandist. Nemad ei räägi õiget vene keelt, panevad eestikeelseid sõnu hulka ka siin Ködises kolju, must World, Peterburi turule, algarboy muidugi kõik see rannaäärne. Kui te siit lähete, kuni Kasepeni välja need majad, need on kehitatud kurkidest. Ainult kurgid, sellepärast siin on neid kurke nii paljude ja jahuga, et ei ole turgu enam, vaat siis oli Leningradi turg, oli suur turg ja, ja vene rahvas armastab ikka hurtsikud, jõugurtsikud muudkui ja nemad ei kangesti palju sõivad, kuid isegi minu minu poeg ja, ja, ja abikaaskäisid Leningradis, meil oli ka suur kui kurgima ja kuigi käisime mõlemad tööl ja peet, poeg töötas Rakveres metsamajandis, aga iga laupäev sõitis siia ja siis läksid isaga Leningradi turgu. Nii et äri käis. Ja, aga nüüd on kinni ta muidugi noh, neid ei saa, piirid on kinni või mina tead, olid või mis siin nii suured on. Aga muidu eesti aeg siin elasid inimesed hästi ja siin oli hästi palju kaupluseid. Ikka kohe üks 30 40 kauplust oli muidugi erakauplused ei oli küll, oli ka riikliku ETK, see oli riiklik ja siis olid Thekla üks oli veel üks riidekauplus oli, aga muidu kõik ise olid kõik need ärimehed ja kõik nad elasid ja, ja kõik nad olid ja siis oli muidugi. Talvel oli siin Eesti aeg väga palju rahvast, seepärast siin ümbruses kuskil ei olnud keskkooli. Ei Tudulinnas ei Avinurmes ei tormas ainult mustes. Vaat siis tulid lapsed kõik talveks siia kooli ja suurem osa ühiselamu oli väikene, aga suurem osa korterites, igal poeg võeti korteritesse ja siis elasid, niiet talvel oli siin mustris nii palju õpilps. Mis elu siis käinud õpilaste ümber üldse must, must ja see oli, ega ma ei saa ütelda, koolis oli ikka täitsa kõva kord ja noh, ikka tänapäeva korraga me ei, ei. Mis nüüd siis on ligadi-logadi vä? Emiti ligadi-logadi, aga, aga teinekord on küll, ma just ma mõtlen seda rõivastamist, võib-olla ma olen ka aegunud vanaaegne, nagu mu poeg mulle ikka ütles alati. Ema, mis me vaidleme, seal olid aegunud. Siis ma natuke aega räägin vääga vanamoodsalt, et tänapäeval peab ju olema teistmoodi. Aga mismoodi siis ennevanasti pidi olema rõivas? Ma räägin näiteks lastelgi keskkoolis, keskkoolis pidi olema kindlasti noormehel lips ees. Ilma ei võinud olla, aga nüüd seksiks üldse koolistanud noorustegana täis need kriipsu ja Eino pilves kannabki sulik sõita. No ja tema näeb välja tõeliselt nagu ilves, seal ainult kõrvad puuduvad. Aga siis kuidas meeldib Ilvese kikilips? Kikilips teeb mehe sekiks öeldaksenski laudid jale isegi ministrilt kõnepuldis. Kõik klubi. Eks ta ole ka. Eks ta ole ka, ikka, on ilus mees. Ega ta muidu mitut naist ei pea? Ta peab olema, vaatan, teil on seal väga niisugune eksklusiivne raamatukogu üleval morjak ja silland. Jah, tõe ja mis kõik veel, mul nii palju raamatuid, meie olen natuke raamatuhaigega. Olete läbi kõik, kes läheb nagu soojad saiad. Kui saad raamatu ikka, loed kohe läbi. Hiljem paned siis kõrvale, aga pärast? Mõnikord lemmikraamatuid siiski korda hakkab, mulle meeldis väga nendest viimastest raamatutest ja tuulest viidud. Ja, aga mul oli üks tuttaval minu kooliõde, kes elab Kanadas. Tema läks ära ta 40. aastal, sest ta oli nagu sakslane või nemad läksid siis minema. Aga me olime kogu aeg kirjavahetus, sest saksa aed, ta saatis mulle pakke ja ja, ja siis tuli mingit vahet ei olnud, kui tema oli sakslane ja ega me ei teadnudki, et õieti sakslane on, aga kuidagi suguvõsast oli. Vot selle lapsena tunda ei olnud. Meil käisid siin, juudid ka olid, koolis käisid, juudipoisid, Levardovskid olid, neil oli niisugune jalanõude kauplus ja nad ise tegid ka neid jalanõusid? Ei, meie ei teadnud midagi, kas on juut või kes kõik olid ühesugused ja huvitav, et siis küll mingisugust rahvusvahet ei tehtud, kas on juut või venelane, kas praegu tehakse? Võib-olla mitte enam aga, aga, aga ikka nagu, aga ka mõnes kohas vahet kus kani ka, noh nagu tahetakse rohkem kani panna ikka nagu. Minul pole ka, peabki olema, et peab olema igast rahvusest juhtivatel kohtadel. Aga need lemmikraamat, mis siis on lemmikraamat tuulest viidud siia Kristiina lauritsa tütar? Kas liiga sünge ei ole, ei ole, magada saab, saab, aga teate, kui teda teist kord loeti, ta on hoopis teistmoodi, kui esimest korda loeti loomise, murdasin, müüdi ülemöödunud talvel uuesti, nii huvitav on teda talvel lugeda. Sobib talvega kokku, sobib? Niisuguse mulle meeldis see, vot neid raamatuid mulle meeldivad, aga miks lauritsa tütar just, mis seal meeldib mulle tema oleke, tema kodune kasvatus, tuss ja kõik, kuidas ta kasvas ja kõik, kuidas see on kuidagi miskine, põhjamaine ja no kuidagi ja läitis temperamendiga, aga vat tuulest viidud seal on hoopis teised. Ja seda lauritsa tütarde kasvatati seal nagu ei tea mida. Kas see siis tõesti meeldis, kas tõid, kasvatati samamoodi? Oli see eelis. Ja ma ei oska nüüd ütelda, tegelikult ma olin, ema, ma olin isa lemmik. Armastasin ise rohkem kui ema, vaat kui halb on nii-ütelda, et emast vähe, aga isa oli niisugune elavama iseloomuga ja temperamentsem ja niisugune ja väga rahvuslik, tal oli väga palju vene rahvusest sõpru ja kõik ta nii väga palju käis, aga ema oli niisugune vaiksem ja tasakaalukam, ta ei räägi aga muidugi sügavalt usklik, jälle olid seeme aga aeglane ja, aga isa ei olnud mind kordagi kunagi. Aga emal tutistas, mul olid siin tukis, kui midagi olile võttis, tutist kinni, tutistas kasutagi viha. Ei olnud nii väga valus, aga ma panin plehku kohe. Aga alandav ikkagi. Ei osanud nagu aru saada, aga, aga noh, vahest küll oli jälle tutistes mind siit, aga siis ma ikka püüdsin isale rääkida. Ema, täna jälle Mituudistasid juustest. Mis isa ütles, satšov, ära tee väljagi, emal võib-olla oli paha tuju. Et minu isa ja ema, ma ei taha nüüd väga ülistada oma vanemaid, aga ma pean ütlema seda, et nad elasid nii, et mina kunagi nende noh, nagu nende oma isiklikud tülid, et mina oleks neid kunagi kuulnud, et kõik tehti nii, et mina ei teadnud, kui neil olid. Aga minu ema muidu muide kallastelt pärit oli. Aga isa oli siis mustest ja nendel oli vanaduse vahe ka. Ema oli isast liis aastat vanem sööbidivis siis väga hästi mõjuma. Aga kui ära surid 36. aastal, siis isa suri viis päeva ennem kui ema, niiet pühabematsin isa ära ja esmaste suri ema järel. Elus armsad, aga. Millest noorena unistasid? Unistasin palju, aga mind ei oleks lastudki Sid mustest ära, sest ema ja isa ei tahtnud mind iialgi, et ma läksin kodust ära läinud, kass teinud viha veidi digiküll. Kas on niisugune tunne, et elu oleks nende pärast siis lörri läinud? Ei oska ütelda? Ei ole mõtet? Ei ole üles tulistasid. Unistasid, unistasin, tahtsin näitlejaks saada. Miks näitlejaks? Digija meeldisid, siin käisid siin tihti eesti aeg igasuguseid opereti ja käisid kõik võõrad näitlejad ja lauljad kes nüüd silmad ja kõik ja sisin nii. Tüdrukutele kõigile meeldisid niisugused. Aga sellest ei tulnud, midagi? Ei tulnud, kuigi tunnistuste peal mõned tunnistused nüüd leidsin, on igal pool laulmine väga hea, emal ema ühe paki leidsin ja seal sees on siis paar-kolm minu tunnistust koolitunnistust siis vaatan, et laulmine küll väga hea olnud. Aga ei läinud Tallinnasse proovima ka ei vanemate pärast ja käsi lubanud ei oleks lubanud kindlasti. Aga hiljem, kui siis, kui oli see saksa aeg oli, noh siis siis ei olnud ju miski, aga siis tuli nõukogude kord. Ja siis siis muidugi kodust ei saanud ära minna, siis oli meil niisugune asi, et et neid taheti kulakuks teha. Ja siis muidugi kuidas saime teada, et me oleme seal nimekirjas ja kust naabrite heade inimestega saime ühe niisuguse, kes oli just see julgeolekuüleni tol korral mustes ja talinaabrite juures korteris. See ülemus oli niisuguse äärmiselt madala arenemisega inimene kuskilt, kust põhjast oli tulnud niisugune nagu. Missugune aga naisel oli väike laps, ta ei oska isegi naisele panna või sellele lapsele panna. Ei, ei siis perenaine kõik aitas, noh, niisugused jaga. Aga siis nad saivad hästi läbi ja see perenaine, kaeva väga, aitas neid ja siis peremehel perenaisel, kes küüditati postkontori ülem, siis ta arreteeriti, saadeti Siberisse. Aga see julgeoleku ülem ütles, teate, mis teid on kah, olete nimekirjas sõites siis. Aga Ma katsun seda asja nii. Ja siis neil oli üks väga ilus, maal oli siiski nii kolm karu originaal. Ja, ja siis me võtsime selle selle, selle maalija sõitsime Tartusse siis selle postkontori ülema abikaasaga ja sõitsime Tartusse ja ei läinud, ei andnud komisjoni kasti, andsime ostu-müügi Woody, sealt saime raha. Vaat siis ta andis selle pistisse sinna. Ja pärast hiljem selgus, et ta ütles, et ka meie Pereol. On tehtud, kus tahetakse teha, et nimekirjas on, aga siis oli nii, et siis mina jälle ema või isa siis muidugi andis minu kätte raha, Need olid tsaariaegsed, kuldrahad 10, niisugused ja 10 tükki, et vii ja mina ütlesin isale nii palju küll pole mõtet anda selle eest, et võib-olla veel lorijutt ja kõik ja ei hakka nii palju andma. Aga siis isaldis küll, kas sul on siis parem olla seal kaugel võõrsil? Kui saab ikka kodumaal olla, ana ära läksime, siis hakkasin üle andma, ta ei saanudki, siis ta läksi minski, suur pikk peenar oli hernepeenra taha, läksime sellega. Ja, ja siis temaga suurimaid kasvanniga tsaari, ta oli nii tohmanid, ta isegi teadnud miskit tsaari kuldraha vist välja näeb. Siis ta uudised Adadajat, Sto akad, pisikesi poisse, ikka uudis, et kas on 1800 ikka tsaari aednik oleks nina siis näitasingi sõrmega ära talle ja, ja tõesti, kui tuli küüditamine, neid nimekirjas ei olnud. Aga hiljem minu abikaasa hakkas seda asja uurima ja siis ta sai aru, et oli asendatud kellegi teistega. No kuskilt mujalt keegi olid oli pandud, sest arv oli juba kinnitatud ja arvuliselt pidi ta klappima. Mis tunnet tekitab praegu või, või siis leidnud, ma tean küll, kes need olid, aga ega seal ei olnud ka ühtegi kõige paremat siis olid niisugused kah natukese, nii kehvad inimesed olid, siis olid pandud niisugusel tasemel, aga need muidugi ei saanud aru, mis nad ikka teenida saadeti, aga üks põgenes rongist veel ära jõgeva. Nii et meie jäime siis siia ja, ja nii oligi, siis muidugi tõsteti meid majast välja maja natsionaliseeriti ja hakkas kohe siis see protsess peale peale seda, kui küüditatud hakkas, siis tulid juba uued ülemused, siis tuli Siimusti rajoon ja kõik siis võeti majast kohe välja. Ja, ja no siis hakkas see kolimine, kuhu minna. Siis oli see maja siis isa arvas, et teeme sellest ühest aidast, teeme elamistoa, siis laskis teha sinna pliita ja niisuguse soojamüüri ja ja et lähme kolime siis sinna. Siis mina muidugi ka aitasin seda asja siin õiendada ja ja siis ma kuulsin, et mind tahetakse töölt vabastada, siis ma töötasin ja siis ma pärast no et ei ole sobiv. Ma siis töötasin juba hoiukassas alul telefonis tina ei ole, sobirno ei kahtlane võib-olla, ja nii ja naa ja ja siis ma sõitsin Tallinnasse ja Tallinnas, siis sain töökoha, aga Tallinnas sain ka parajasti, mul oli üks tuttav, see kunagi hoiukassas, kui töötasime, ta käis siia kontrollimas Tallinnast ja see oli ka üks Venemaa eestlane ka elas vale nimega. Et ta siin ja see sisu võttis mind sinna hoiukassasse Tallinnas just sinna. Raatuse platsil sai keskhoiukasse suur, seal ma töötasin kassapidajana ja just mitte selles esimeses, vaid teises kassas, kus olivad kõik noh, niisuguste noh, nagu olinit väljamaksmisest, kui tulivad neid oma obligatsioone kontrollima, et kas nad on võitnud ja kõik, vot seal kassas ma töötasin. Ja ja päris hästi läks ja kõik juba hästi ja kõik ja ükskord tuli mustrist üks miilits sinna ja nägin kassas ja ütles. Ah siis teie töötate siin ja oligi kõik. Ja siis hoiukassa juhataja ütles teadjad, andke avaldus sisse, ma ei taha teid vabastada nii, aga andke avaldus sisse, et ise lähete ära, tahate ära minna? Mis aasta see oli, see oli 1009, oot. Nii see oli 1000 949. või 50. aastal. Ja, ja siis muidugi oli nii, et kui ma siit ära läksin, kah veel oma põhjus oli ka, sest mul oli ju tuttav, sina teateid ka, räägin ära vä? Oma abikaasa lu, vot tema saime tuttavaks siin ja Talimust või kohalik inimene ja ja tema oli, isamaasõjainvaliid oli talulisid, jalg oli ära ja kui ta oli seal seal seal hospi seal Venemaal oli, siis noh, selles invaliidide kodus siis oli tulnud sisse üksnes kamp sisse, kõik suured ülemused tulid sisse ja parteisse hakati värbama kõiki neid invaliide, aga mõnel pool kätki olemas üldse tema sai Leningradi all ja siis seal olid viidud seda, mis elutee sealt lennukitega viidi, neid siis sinna välja, et muidu oleks jäänudki sinna soppi. Aga nad olid kõik juba siis vigastatud olid kõik saanud ja, ja siis muidugi parteisse kõik tema ütles, et minu kõrval oli, kellega ma ühes toas oli, tal ei olnud üldse käelabasid, ma kirjutasin teemast ka, et tahab küll parteisse, mis ei taha, noh, kõik võeti suure žesti kogu palju, mitu protsenti saati sealt ja ja tuli siis nüüd siia ka ja oligi kõik nii ja nii. Ja vaat siis hakati teda ette, et niisuguse inimesega nagu mina olen, et ma pidin olema väga ohtlik inimene ja niisugune ei tohi parteilasega üldse suhelda ja vot kirjad kava nüüd hakkasin tahtma korrastama, siis leidsin ühe kirja, kus esimene sekretär on nii halvasti minust kirjutanud, et kuidas mina olen sakslastega pildistatud ja olen olnud ühes organisatsioonis, mis on skaut või mis? Ei vot gaidid ja skaudid olid skaudid, olid poisid, gaidid, tüdrukud, täiesti võõras niiskes organisatsioonis pidin olema võib-olla välisluures, olles. Seda ju kirjutati väga meelsasti, et kes on, millise välisluureliige. Ja, ja siis hakati muidugi ja nii kaua siis sõeluti ja siis visati minu mees parteist välja. Ja mina läksin ees Tallinna ära, aga tema Nad tahtsid ikkagi, et ta ei läheks ja, ja et noh, et ikkagi minuga teeks lõpu, aga tema sõitis mulle järgi ikka Tallinnasse ja Tallinnas me abiellusime 52. aastal. Ja, ja siis muidugi, eks siis pärast ennem ei tulnud siis Tallinnast ära ka, kui Stalin ära suri. Vot siis tulime Mustvee tagasi. Nii et siis hakkas vähehaaval minema see elu jälle uuesti, aga aga no ülekohut oli õudselt tehtud, aga noh, mis teha, midagi teha, vot öeldakse, et minevikku, kurjategijaid ei maksa tänapäeva karmilt karistada. Samas oli, kui ma tahtsin korterit saada ja siis See, mis ta oli, see prokurör hakkas siis ka ütlema, meie linnavalitsusele valmistasin oligi täitevkomiteed. Et ikka korter peab andma, kui te välja tõstate inimesi ja nii ja naa siis linnapea See tõusis püsti, ütles Ani pol lõigulagi unisti val it v Kreeslas. Saite arusaamises, oleks pidanud tabureti otsas magama, ma ei tea, aga ega neilgi ei olnud mingisugused, neil olid teate nagu vanasti oli see vanaaegne mööbel, teate, niisugune rohelises ametiga ja nagu sohvad ja need toolid olid, aga no tema leidis, et need on Kreesladiati vannid. Noh, midagi poolt ja oli siis kuulake, ongi kõikaga. Aga noh, ikka kulakuks, mind ei saadud teha, siis, aga no välja visati majast küll. Ja siis olimegi väljaski, mina olin siis Tallinnas siis kui Stahlil ära suri, siis tuli muste tagasi. Ema ja isa jäid juba nii vanaks ja kehvaks ja nad ei olnud võimelised kahekesi enam olla. Ja siis oligi nii, et tulin siia tagasi, hakkas vanematest kahju, tulime siis mõlemad siia tagasi. Ja siis saime töökohad ja siis igatahes mina siis sain isegi oma vanavanemad ära, mata ja kõik. Aga muidugi isa oli siis ei olnud ju, kuhu surnuid? Rannas oli nii väike ruum. Puusärk siin õieti mahtunudki, aga, aga sisi, et isa oli kirikus veel mölder, siis isa viidi kirikusse, viidi nii, et isa sai kirikus maetud, aga mina siis ütlesin emale. Et kuidas nüüd siis teeme, et kas viime sinka kirikusse, aga ema ütles, et ei ära mind kirikusse vii mul siin hoovis iga kivi armas. Hoovist. Nojah, vot nii, ja siis nõukogude korra, et noh, eks siis sai vatti küllaga, aga noh, seal ära elatud ka ja ma ei ütle enam midagi. Ja, ja siis Eesti valitsus on ka ei ole niisugune ka nagu, et nüüd oleks midagi eriti striks. Mina küll. Võib-olla ma olen võib-olla tõesti ei saa aru sellest Poliitikust. Kuulopuleeriti. Nii väga meeltmööda ei ole, mis eriti on vastu, ma vaatan, et siin rajamine on tehtud, et see juuksekarva viieks ajamine. Nüüd, kui mul see abikaasa ära suri, siis ma pidin selle maja tegema oma nimele. Sest et see maja tehti siis nagu pooleks pool minule, pool tema oma ja ühest poolest siis jääb üks neljandik pojale. Nii on see määrus, poeg ütleb ema, mina ei taha seda ja mina ei hakka jamama, ei, mina ei taha mul isegi päris korteri ja nüüd ma olen siin ja, ja mis me tee oma peale, hakkasin seda oma peale tegema, noaaliks tegi tõesti see, see asjaajamine, see ei kõlba see jälle. No lõpuks siis sai ka otsa peale, et sai siis lõpuks ära tehtud, nüüd siis veel käisin seda veel maksmas, seda maadi pidin ära ostma ei ja et mul veel EVP-d on alles siis sellega, et ei ole vaja sularahas osta. Et nendega sain siis ära osta, aga kõik see asjaajamine liiga pikaldane, mina enamus aga ikka tahtis oma maja tagasi saada või see erastada. No aga mis ma siis teda jätan, nii, ma mõtlesin, et poeg on ja pojale, aga no nüüd suri poeg ära ei ole, kahte kuud tagasi suri ära. Nüüd ma olen üksinda. Kui raske on üks ei ole nüüd väga raske, ei ole saanud. Kas saab üldse kunagi üle? Ei taha uskuda. Rask ei soovi mitte kellelgi niisugust asja, et mis on kõige raskem üksildus. Õhtune öine. Hommikul kell neli ma nüüd olen ärganud ülesse siis kui see asi juhtus, Ma kutsusin kiirabi välja. Ta digitsin küll temaga igasuguseid asju ja siis tihti mulje ka süsti ja. Vot kell neli ta suri täpselt kell neli. Mina ärkan ülesse, ma ei ole sellest üle veel saanud. Aga nüüd nüüd ma vaatan, et keegi õpetas, et õhtu aga võtma mett, et see paneb sind magama, aga ei pariga. Täna olen jälle üleval. Valge väga raske kaotus jäädeksid kõige raskem elus ja. Sellepärast kui te olete elate, elage hästi sõbralikult oma vanematega ja saage kõikidega hästi läbi, siis on teil head mälestused ja teid ka sellist, mul on naabrid ka niisugused, vot siinsamas, palun, mais üksinda ei maganud, ta käis minu jutte magamas peaaegu terve kuu iga öösel tuli siia. Kas head mälestused aitavad, aitavad palju aitavad? Annavad jõudu lihtsalt usku, et on ka ikka veel inimesi, aga halvad mälestused kaovad nende taha ära. Lühemaks muutuvad. Ei, ma ütlen küll, te kõik olete siin noored ja kõik küüdki ikka hästi läbi saada kõik. Kuigi dile teinekord öeldakse, ärge tehke väljagi teeteid kuulnudki, vissi oli midagi, öeldi, mis maksaki tiha numbrist. Ja siis iseennast ärritad ja, ja ise lähetega stuudiost välja. Kas ei ole õigusele? Me siiski lubame talle, et me ei jaga omavahel hästi läbi, saame kõige rohkem majas vedelematest asjadest raba mind hoopis väike plastmasskarbike millega saab pereraadiot kuulata ja ainult pereraadiot saatejaama vahetus nupp puudub, üldse. Selgub, et niisuguseid baptistikogudus siin jaga. Eriti tänuväärne on see kaup vaestele pensionäridele, kelle raadiod on levialarevolutsioonist tummad ja kellel täitsa ükstaskõik, mida nad kuulavad. Mõni ime, et nende kõnepruuki on selliseid sõna järgnevusi sugenenud, mida ainult rängi jutustajatelt kuuleb. Näiteks juhtuks siis, kui neile kinkida crap, kus ainult raadio kahte tuleb, kas kaob nende jutust igasugune seostatus ja nad hakkavad Slangikalt mulisema. Meie lahkume Hermiine juurest rohkete pisarad kate saartel ning võtame suuna baptisti koguduse peakorteri poole. Siinne baptistikogudus on suure kuulsusega Abja rääkida mitmetel sugu kondlikel põhjustel, nagu seda öeldakse. Selle tõttu on tal musta inimestele ka tohutu mõju nagu üldse terves Eestis. Inimesi, et mis te arvate, nende mured ja rõõmud, mis meil on, et et millised oleks nende rõõmude meised, nende mured, mida te võiks. No üldiselt statistika järgi paistab, et Jõgevamaa on siiski üks kõige väiksema sissetulekuga piirkondi Eestis võib-olla siin Kagu-Eesti ja, ja, ja Ida-Virumaa valla Kobleile sarnased kandid. Meie maid tuntakse põhiliselt ütleme kurkide ja rääbiste järgi võib-olla see on lihtsalt selline majandusharu, mis, mis siin on nagu üsna üsna valdav. Et. Ta kümneid on juba siin kurke kasvatatud ja ja ka rääbist nagu lihtsalt kusagilt mujalt Eestisse ei saa, kui Peipsi äärest ja ütleme, siin must vä ja Mustvee ümbruskonna väikesed sadamat Lohusuu ja, ja Kallaste ja ja need on sellised paigad, mis, mis on selle poolest nagu tuntuks saanud. Aga kuidas need kurgid, jääbised, liituvad neid rõõmu ja muresse? No see on nüüd see, et see on, millega meie inimesed nagu ennast üleval peavad ja mis on nende elu, elu sisu, sellepärast et siin nagu sellist tööstuspiirkonda, midagi sellist suuri suuri ettevõtteid ei ole ja, ja mis on mis, mis tegutsevad, need on ütleme, ka seotud just just sellega, et siin Mul on viimasel ajal nagu rohkem paistab, just selle ütleme siis järvekülje pealt või selle rääbise külje pealt. Et siin selline firma nagu Peipsi Trade meil meil nimetatakse lihtsalt eesti keeles seda, seda teise poolega inglisekeelset. Asutuse nimetust see ilmselt siiski on hulka inimesi Peipsi ääres nagu haaramas ja, ja see on, see on ühest küljest rõõm, et on inimestel äraelamine ja teisest küljest ka mure, et, et ega see leib kergelt kätte ei tule. Aga kuidas ikkagi inimesed elavad raskelt, kergelt, raskemini kui mujal kergemini mujal? Siin paistab siiski, et üsna üsna selline vaevaline kanton, et noh, mis, mis minu jaoks iseendast on näitaja, ma ei tea, see on jällegi võib-olla, vajaks vajaks üle-eestilist võrdlust, aga mind isiklikult murelikuks see, et et enesetappe on siiski meil küllaltki palju ja tänagi konkreetselt on, on matus, kus minust mõni aasta vanem mees kantakse manalateele. Aga kuidas te arvate, kas selline tõeline südame usk, kas see aitab inimeste raskustes ja kas seda on märgata ka siin? Ma olen veendunud, et see aitab sellepärast, et muidu ma tegeleks võib-olla puudega edasi ja näen seda, et et ka meie kogudus koosneb küllalt noh, võiks öelda läbilõikes selle ümbruskonna inimestest ja, ja nagu tunnetades neid neid probleeme läbi läbi koguduse liikmetega. Me lihtsalt püüame 11 rohkem toetada ja ja üksteise muredele kaasa elada ja kaasa aidata, et et inimesed tuleksid lihtsalt nendest raskustest läbisest. Ma olen siiski optimist selles suhtes, et tulevik võib midagi rõõmustavat meile veel tuua. Aga kas see on usk, kui toetamine, praktiline või usk kui teoreetiline või praktiline aitamine? Ma arvan, et see on seal nii üks kui teine, tähendab usk, mis on inimese isiklik veendumus ja teisest küljest usk, mis on seotud oma oma lähedase inimese praktilise aitamisega. Olgu. Te ütleksite ka mõne sõnaga, kuidas baptism erineb näiteks luteri usust mida, nagu peetakse ju Eestis riigiusund, eks. No kui patismi vaadata, siis nii Eestimaal kui ka ütleme Maailmas selliseid väga väljapaistvaid isiksusi ei ole eriti nimetada. Ja, ja see on pigem just selline rohkem rohkem nagu isiklikku laadi. Ma ütleks niimoodi, et see ühest küljest selline iseseisev joon kus, kus, nagu oma usu ja, ja selle isikuvabaduse eest väljas ollakse ja, ja teisest küljest ka ka siis tunnustatakse teisi Ma ei näe, et ütleme, selline mingeid nisukesi väga erilisi saavutasime, saaksime, ütleme, baptisti kui me selle ajaloo taustal esile tuua, aga aga lihtsalt vaadates vaadates seda seda meie levikut üle kogu Eestimaa, ma näen, et et see on lihtsalt üks, üks osa meie meie maainimestest, kes on leidnud, et just selline usuelu just selline koguduslik praktika ja jumalateenistuste stiil on, on neile vastuvõetav. Tähendab, mina rõhutan siiski seda, et kõik kristlikud kirikud olgu siis luterlased, olgu, neli pühilased, olgu metodistid nad põhiolemuses on nagu sarnased ja tuginevad ühele alusele, aga aga need erinevused on pigem sellist, sellist teatud välist laadi ja teatud traditsioonide ja jumalateenistuse stiili tarvitamise osas. Aga ta hoiab ikkagi omaette. Ei lähe luteri kirikusse. Ja me hoiame omaette sellepärast, et see see laad, mis, mis on meie koguduste aluseks Ma ei näe, tähendab, selles mõttes, miks me peaksime nüüd nüüd luterisse minema, ma näen pigem seda just et me võime võime just sellistena, nagu me oleme üksteise kõrval väga hästi elada. Me võime teatud asju koos teha, eks ole. Me võime, võime teha ütleme selliseid ühiseid üritusi, kus, kus kirikud saavad 11 toetada. Aga, aga ma ei, ma ei näe mingit vajadust selleks, et et noh, et üks peaks nagu teisesse kuidagi kuidagi ära kaduma või teises teises üle minema. Ma näen seda, et et mitmekesisus on meie rikkus ja me tahame, tahame hoida seda, seda oma oma. Laadi kuidas konkreetselt, see aitab Simmust veel, milliste näpunäidetega? No see aitab Selles, et kui inimene on Sattunud mingisse probleemi ja on parasjagu selle üle muretsema, et missugune on on võimalik lahendus sellele siis siis piibel räägib üldistest lahendusteedest. Piibel räägib näiteks sellest, et et kui inimene on, on haigeks jäänud, siis, siis on, on võimalik minna arsti juurde, on võimalik leida rohtu sellele, sellele tõvele või hädale, mis, mis on tulnud. Ja samas on võimalik ka palvetada jumala poole, et jumal kingiks tervist. Ja ma näengi just seda, et et selline tasakaal on võimalik, et, et me ei rõhuta ei üht ega teist poolt üle, et me ei ütle, et et arstiteadust pole vaja. Jumala ainult ootabki seda, et tema poole pallutataks ja kohe krabinal kõik saavad terveks. Praktikas seda seda ei juhtu. Ja samas me näeme ka ja tunnistame siiski meditsiini teatud puudujääke ja ja ma näen seda, et siin on, siin on mõistlik tee, et me me tunnetame jällegi seda tasakaalu, et ühest küljest me tunnustame ja palume arstide tööle õnnistust. Ja teisest küljest jällegi me tunnistame ka seda, et jumal siiski ka tervendab jumaliku väe läbi, nii et see on, ütleme, üks üks valdkond näiteks, mis, mis võiks, võiks olla inimestele juht nööriks ja ja teisest küljest jälle. Me võiksime nagu analüüsida, et mis laadi on see probleem, et millest, millest see on tingitud, et et kõik kõik, ka terviseprobleemid ei ole, ütleme, konkreetselt mingisuguse rohuga lahendatavad, et võib-olla on ka näiteks selline küsimus, et inimene on, on, siis ütleme jumalast nagu ütleme, eemale läinud, et ta ei ole jumala tahtmist tähele pannud ja, ja siis on selline kiriklik praktika nagu me ütleme, meeleparandus, et inimene, inimene palub andestust ja korraldab asju ja suhteid ja mis, mis võisid olla, olla selle probleemi tekitajaks. Nii et et üldiselt ma näen, kuna nagu kahes kahes suunas, et et siin on lahendused nii probleemidele kui ka teisest küljest. Juhtnöörid, ütleme noh, selles mõttes, kui ei ole probleeme, kui, kui, kui kõik tundub nagu väga hästi minevat siis, siis nagu üks PÖFFi seadustest ütleb, et see läheb mööda ja sellega tuleb, tuleb arvestada, et, et noh, et nagu suuta kõigis olukordades nii heades kui halbades hakkama saada ja minu meelest piibel on siin küllalt hea juhtimisel Kas Mustveel on küllaldaselt kogemusi, et üldse probleemi ei ole? Ma arvan, et, Kuna see tuli jutuks nii ilusasti, siin kõlaks nagu Mustvees oleks selliseid juhtumeid palju. Ma arvan, et pigem see probleemideta elu on võib olla erandlik nähtus või minu meelest siiski, igal inimesel on oma probleemid ja ja ja lihtsalt probleemide laad on, laad, on erinev. Aga selle enesesituatsiooni juurde tagasi, mis juhtub siis, kui inimene leiab endas külgi, mis ei ole piibli poolt aktsepteeritavad? No ma näen seda, et inimene võiks mõelda sellele, et et missugune on võimalik lahendustee, tähendab, on on, ma näen nagu mitut-mitut pidi, et, et ühest küljest on, on see noh, võiks nimetada nagu individuaalne lahendusteed, inimene isiklikult ütleme otsib ja püüab leida selle, selle tee, mis, mis tema jaoks on, on lahenduseks. Aga samas ma näen seda, et, et kui ta üksinda ei suuda seda, et ta siiski ka noh, julgeks seda tunnistada ja siis siis otsiks sõprade või inimeste, kes, kes suudavad aidata abi, et, et siin on, siin on noh nagu kaks, kaks laadi, et kes, kes on võib-olla tugevam isiksus, suudab ise leida selle tee üles ja, ja ka selle praktika kuidas, kuidas talle tulemuse annab ja, ja siiski, kui, kui ta näeb, et lahendust ei tule, et siiski on sõpru, naabreid, koguduse liikmeid, kes, kes võiksid aidata, kas nad võivad alati mõtlen mitte alati sellepärast, et võib-olla kui naaber on ise mingisuguse puntra otsas, siis, siis siis on raske aidata, aga, aga ma näen seda, et kui, kui siiski järjekindel olla, siis, siis leiab selle lahenduse. Igal juhul. Igal juhul tähendab ma põhimõttelise optimistina ütlen seda, et igale probleemile on lahendus, senikaua, kui inimene elab siin maa peal. Ja kus see lahendus on? See lahendus on, on selles selles välja pääsutees nüüd, mida, mida ta leiab, mis, mis tema jaoks on, on sobivam, tähendab, ma näen seda, et, Kui selle koguduse jaoks sobiv Miks ta ei ole koguduse jaoks sobiv? No kui see peaks piiblist välja kanduma No siis on siis on niimoodi, et et tal on nagu valik ja otsustus ja, ja ilmselt ka see on probleem, ütleme koguduse jaoks, et kuidas, kuidas kogudus vastu võtab sellise lahenduse, mis nüüd mis nüüd kaldub ütleme piiblist või koguduseõpetusest kõrvale? Ma näen, see on, see on nagu nagu väljakutse kogudusele, eks ole, et ütleme, mingi konkreetne olukord inimese elus tekitab sellise pinge, ütleme, piibli õpetuse ja koguduseõpetusega. Ja noh, ma näen siiski selline koguduslik praktika võimaldab seda pinget lahendada. Kuidas teil siin sellises väikses kohas, kus kõik tunnevad kõike, jagus jälle kirikul või kogudusel on nii suur roll linna elus, kuidas te suudate neid probleeme lahendada? Just vastavaid? Ka ma ütleks, noh siin on, siin on mitu teed, üks üks võimalus on see, et ütleme, kui, kui nüüd keegi koguduses kass tunneb ise ise probleemi, et ta ta tuleb, räägib inimesega, keda ta usaldab, kellel on sellised nagu hingehoidja Teadmised ja võimed, et ta, et ta suudab anda teisele ammendavat nõu ja teine võimalus on siiski seega mida, mida meil võib-olla nii nii väga pole praktiseeritud, aga mida mina näen, siiski on see, et ütleme, kogudus kogudus tuleb, tuleb kokku sellise noh, ütleme koguduse põhikirja järgi nimetatakse üldkoguks, aga, aga noh, ta, ütleme selline lihtsalt koosolek või, või koosviibimine, kus, kus asju lahti, räägitakse, et me võiksime üksteisest paremini aru saada ja probleemist paremini aru saada. Teil on ühesõnaga või mitte nii, ühesõnaga, teil on üsna suur võim inimestele, kuidas te talub, et oma võimu. Mina näen siiski seda, et. On raske seda vahest välja kannatada või mitte kannatada kanda. Seda on küllaltki raske kanda, sellepärast et. Ma tunnustan inimese iseseisvust, inimese vaba tahet otsustada. Küljest ma näen, näen seda, et, et jumala sõna piibel ja, ja ütleme ka nüüd selline koguduse põhimõtted, need annavad teatud teatud raamid teatud suuna inimese elule. Ja et neid, et neid ühendada nüüd niimoodi, et inimene ei tunneks ennast nagu ahistatuna või või kuidagi kuidagi teatud niisugustesse sundkäikudesse surutuna on, seda on päris raske ühendada. Aga, aga ma näen, et see on, see on võimalik hea tahtmise juures ja, ja kui, kui inimestel vähegi on, on nagu sellist sooviga. Koostööks kui raske sellist head tahet on omada ka kutsumuse küsimus, et et kui ma, kui ma nüüd olen otsustanud puude juurest inimeste kasuks, siis, siis kui ma lihtsalt pean nagu ka iseennast ilmselt talitsema, et tähendab, et mitte mitte mina ei pressi oma tahet peale niivõrd, vaid, vaid ma püüan, püüan nüüd inimesele selgitada seda, et et tema inimene siis isiklikult on vastutav jumala ees kõigi kõigi asjadega pärast ja ja, ja et see ei ole mitte niivõrd ainult ainult minu tahe või minu minu soov, mida ma püüan talle selgitada seda, mis, mis oleks nagu tema elu jaoks vajalik või siis ka mittevajalik. Aga, aga et ta ta mõistaks seda, et jumala selline üldpõhimõte ei ole mitte mitte niivõrd inimesi kuidagi noh, reeglitesse raamidesse või, või teatud sellise Käsu alla panna aitava vaid inimese vaba tahte järgi otsustades, et ta võiks võimalikult mõistlikult elada. On väga raske mõõta, kust algab või lõpeb hoolitsemine ning algab raamidesse surumine. On kuidas on, igatahes kõige tähtsam on, et Mustvees on süda alles ning see mõjub kõige kaugemale.