Tere, head vikerraadio kuulajad, kell on saanud 10 ja viis minutit ning huvitaja saade alustama. Mina olen saatejuht Sven Paulus ja soovin kõigile kuulajatele tujuküllast ja helget uut aastat. Aga millest me tänases huvitajas rääkima hakkame? Et Tallinnas siin stuudio akna taga paistab päike ja sajab lund, siis tegelikult tundub, et talv on tõsiselt siin, et mõneks ajaks. Aga miks mitte talvel ka matkale minna ja mismoodi talvel matkata, seda õige pea lähemalt uurimegi matkajuht Tõnu Jürgensoni abiga. Pärast seda kuulete lemmikloomarubriigis juttu sellest, kuidas lemmikute puhul hakata dieeti pidama ja selle jutu toob meieni Riina Reiman-Männiste. See järel tutvustame ühte ajakirja ning uues tunnis juba virgutusvõimlemine, toidurubriik ja kuulaja küsimuse vastus ka kõik see, et pooleteist tunni jooksul jääge kuuldele. Ja jätkame huvitaja saadet, räägime täna talvel matkamisest, mul on hea meel tervitada siin ühel aastavahetuse matkal matkajuht Tõnu Jürgensoni, tere. Tere. Tere kõigile. Ja head uut aastat ka. Jah, samuti, et see aasta oleks uus ja oleks kindlasti, mis on meeldiv ja, ja, ja nii edasi ja nii edasi, kõike kõige paremat. Meie seltskonnal tuli see aasta matkamisega erinevates RMK metsamajakestes suuremates majakestes ja ühes väiksemas ka. Aga kui nüüd veidi paljastada neid talvise matkamise eripärasid, siis mille poolest talvine matk kõige rohkem erineb teistest Motkadest? No eks kõige suurem erinevus tulebki tõenäoliselt selles siis talvel võib-olla oluliselt külmem veidikene vähem külvem kui sügisel või kevadel, aga kindlasti suure tõenäosusega on külmem isegi vaatamata sellele globaalne soojenemine on praegu täies hoos jätkumas. Siis noh, ma arvan, et meie põlvkond selliseid Palmilise talvesid Eestimaal veel niipea nägema ka sinnamaale me tõenäoliselt välja ei vea, aga millega tuleb arvestada, madalam temperatuur, see on põhiline. Kui me kõigepealt mõtlema selle peale, et kuhu tasub talvel minna, need talved on olnud ka väga erinevad, kohati on lund, kohati ei ole, praegusel hetkel on õues miinus 20 ja võib-olla rohkemgi. Paks lumi on maas. Mida sellise ilma puhul üldse tasub vaatama minna või kuhu kõndima? Noh, eks siin ongi see, et inimene peab kõigepealt endale selgeks tegema, et kas ma tahan näiteks laupäeva hommikul minna lihtsalt välja teha niikaua, kuni on valget aega seal jalutuskäigu võib-olla mingi lõkke lihtsalt kuskil õhtuks kodusooja minna. Teine võimalus on see, et kuna meil siin Eestis on riigimetsa majandamise keskus nii mõningaid matkaonni püsti pannud ja mõni neist on ka sellises kohas, kuhu naga autoga pole võimalik ligi pääseda, et siis noh, näiteks mõne rabasaare peale teha selline jalutuskäik võtta isegi oma magamiskotid kaasa ja ööbimisvarustus ja veestlase öö kuskil seal matkaonnis ja järgmine päev ära tulla, et see oleks nagu, ütleme niisugune kõige lihtsam ja ütleme ka tegelikult ma ise usun, igale inimesele jõukohane nagu väike niisugune väljakutse vahelduseks. Aga noh, eks loomulikult eraldi teema on see, et kui võtta, et nüüd ütleme selline nädalavahetus metsas, kus kas ööbitakse laabual laevu, on siis niisugune palkehitis, mis on kolmes küljes kinni ja katus on peale, kui üks pool on ees avatud, tavaliselt on sellises lõkkekoht, et soojus saab siis niimoodi põlema panna, tekib laava alla sooja peegeldus või siis on ka võimalus, miks mind minna ka telgiga välja. Aga noh, siis peab juba veidike nagu teadma üht-teist nagu tõlkidest, et mis kedelkon talvel parem, viske mitte. Noh, ma usun, et me saame sellest saabast rääkida. Aga noh, ütleme nii, et mitte milleski ei ole nagu mitte midagi ületamatud ja ütleme, need hirmud, et äkki hakkab külm, need on reeglina inimeste natuke suuremad, kui asi seda väärt. Kui me sellesama varustuse juurde lähmegi, siis tegelikult öeldakse ju seda, et pole olemas halba ilma, on olemas vilets varustus, mida ütleme talvel väga suure külmaga üldse kanda ja millised need põhimõtted riietumise juures peaksid olema. Vaat nüüd ongi see on see, et oma nii-öelda päevaplaan tuleb paika panna, et kui palju ma tahan füüsilise pingutada, liigutada, aga kui on plaanis ikkagi enamus, ütleme Valgast ajas näiteks neli kuni kuus tundi kõndida ja võib-olla kõndida isegi seljakott seljas, siis need riided vaatamata sellele, kui külm väljas ka ei ole. Et noh, ma käisin tagasi, vahetasin oma autokraadiklaas, näitas 26 miinust. Tegelikult kõndida on selline ilm väga mõnus, nüüd mul peakski olema vastu keha kõigepealt selline sooja pesukiht, mis juhib mul higi kehast eemale, teine kiht sooja pesu peaks olema selline, mis tagab nagu sellise soojapidavuse. Ja mis siis peale panna noh, peale võib panna lihtsalt kasvõi kõige tavalisemad mingisugused lihtsad puuvillased, mingid matkapüksid või mis iganes. Kas või kes saab kuskilt mingi sõjaväe vormipüksid või midagi siukest ja jope, mis nagu üles siis selga panna, et see peaks olema ka kindlasti mitte just väga paks, et noh, kui nüüd inglise keelest ära tõlkida, suht sell, et siukene pehmest materjalist niisugune kerge jakk, mis hingab väga hästi, sellest täitsa piisab ja lihtsalt võib mingi festival nagu kas selle jaki olla või jaki peale panna ja liikumiseks on sellest maailm. Vaat nüüd selleks momendiks, kui ma teen pausi või või siis otsustan üldse nagu paikseks jääda, siis peaks olema seljakotist soovitavalt võtta vähemalt sulevest, kui mitte, et sulejope ja see sulejope kuluks ära ka siis, kui on ütleme, külma seal vahemik viis kuni 10 kraadi, siis kui sa oled päev otsa füüsilist teinud, siis tegelikult ilmselt sa ei ole saanud ka veel senimaani aeg-ajalt korralikult süüa, sooja toitu ja midagi sellist. Ja kehal võib tekkida raskusi nagu soojatootmisega. Et siis olgu see sulejope ikkagi igaks juhuks kaasas ja mis on nagu väga hea. Pange seljakotiga endale selliseid nagu suusapüksid, siuksed, paksemad voodriga. Vot see on ka täpselt see, et kui sa jääd paikseks kõndida nende pükstega ebamugav, et hakkab nagu jalad liiga kuumamajja teele, olete higiseks ja võite kergesti külmetuda, aga vot, kui te jääte laagrisse, et siis ütleme, et peale nii-öelda koti seljast maha viskamist ikkagi mingi paarikümne minuti jooksul võiks tõmmata suusapüksid nagu kasvõi teiste riiete peale, et kas või nende samade teiste välipükste peale ja niimoodi ja loomulikult siis kui juba paikseks jääte. Mina soovitan, võtke seljakoti, pange omal sellised lisatallad, millel on üks pool nagu hõbedane või niisugune peegeldus nagu fooliumiga paikseks jääda, lükake see saapa sisse. Kõndimisajaks ei olegi nii hea, aga just paikseks jäämiseks lükake lisatald saapasse ja ja lisasokid ka kohe jalga, nii et selles mõttes nagu talvine peaks olema ka ütleme, julgelt numbri võrra suuremad, kui jalg on näiteks naisterahval 37, siis kindlasti võiks talvine saabas olla 38 38 pool, isegi etud. Probleemi tähendab võivadki siis tekkida, kui jääd paigale kõndida, miinus 25 kraadiga võib ka tavalise õhukese soki ka, mitte midagi ei juhtu, aga nagu paigale jääd, kohe tuleb panna lisatald ja teine sokk peale. Sokkide jalgapanemisel on ka tegelikult oma järjekord, et tegelikult peaks niimoodi olema, et paksem sokk, mis on nagu niisugune kohevam sellep vastu jalga ja siukene õhem sokk seal hoopis peale et mitte mingil juhul vastupidi, siis hakkavad jalad kergemini külmetama ja loogika on siis selles, et paksuke, kuid on vastu ihu hoiab nagu niisugust laiemat õhuvahet. Ja see õhk, mis seal vahel on, siis see soojeneb üles tagabki nagu jalal sihuke mõnusa konforce tunde. Aga kui nüüd on õhuke sopp vastu jalga, siis on see õhuke, õhuvahe seal oluliselt ka nagu saledam või kitsam ja ja võib jalg kergemini külma külmetama hakata. Tegelikult. Mis asi, mis peaks ka võib-olla selga panema, on soe pesu, termopesu siinjuures on mitmeid erinevaid variante, materjale, võib-olla mõned nõuanded. Olnud ka jah, tänapäeval ongi, see on see, et need tootjaid ja väga tuntud tootjad on juba päris palju ja on ka mitte tuntud tootjaid ja nii et see segadus ja selles valdkonnas nagu orienteeruda ei olegi väga lihtne, et noh, mina ise olen oma nahal ära katsetanud, kõikvõimalikud asjad, siuksed, sünteetilised ja sõna otseses mõttes plastmassist pesud ja ja, ja, ja noh, ütleme sellised nagu meriinovill sihukene, väga naturaalne ja väga nahasõbralik ja pehme ja et noh, eks nad kõik on omamoodi head. Aga pigem jah, ütleme, et see põhimõte, et esimene kiht, mis on vastu ihu, see võiks olla nagu selline kaasaegne, mingi sünteetiline materjal, mis juhib selle higi kehalt eemale ja vot siis järgmine võib olla, kas siis, kui on tõesti päris villane pesu meriinovillane või siis mis ma ise väga kõrgelt hindan, on mikrofliis, mida oma hinna poolest ei ole ka kõige kallim ja polardeks fliis, seda küll Polar teks, fliisi ei ole nii lihtne igalt poolt küll saada, aga kui täie, mida kauplusele järjepidevalt küsida, siis siis võib leida jälle ma annan nüüd siin soovitus, et kõiki neid asju ei pea minema mitte mööda spordi- ja matkapoodi otsima või täiesti vabalt võib näiteks teha korraliku ringi mööda tööriiete poode ja, ja noh, ütleme neid erialasid, kus mehed või naised peavad talvel külma ilmaga väljas midagi tegema, et neid, neid ameteid on päris palju ja selliste ametimeeste peale on ka mõeldud nii et et nüüd, kui võrrelda hinnaklassi, siis reeglina võib-olla see hinnaklass kohakuti võib-olla isegi poole odavam, kui tegemist on tööriided kütuseelemendiga nagunii, et agara, eks käige ja tehke ring peale ja kiusake müüjad ja küsitleme näidet, mis, kuidas ja et siis ma usun, et kindlasti võima võimalikult hea asja võitumale leida. Kidest ka veidi, kui nüüd kõndimiseks läheb, siis villast sokki kiidetakse, aga kuidas on siin veel teised variandid, mida veel võiks kanda? Lillašoki kiidetakse jah, aga minna see kange, see on see asi, et kuna tänapäeval väga paljud matkasaapad on sellised, millel on coretex materjal pandud üks membraan, mis veepidavust tagab saapavooder riide naha vahele siis villane sokk kipub seda korratajaks ära rikkuma ja kui need mikroskoopilised villaga jõugud pääsevad, nagu sinna korjatakse pooridesse, siis paraku see veepidavus kaob jala näolt ära. Aga on täiesti selliseid mõnusaid sünteetilisi materjale, mis oma omadustelt ma julgen väita, võib-olla isegi ületavad villa soojapidavusega. Täna võib täiesti vabalt leida selliseid nii öelda sama õhukesi kui niidisokid sokke, aga mis on mõeldud kuni siin 15 20 kraadi külmaga olemiseks. Paraku jah, hinnaklass ütleme, et kõige odavamad võib-olla on kuskil 150-st kroonist kuni sinna isegi 300, nii et selles vahemikus, et ega ta odav ei ole, aga samas ta on ka pikaks ajaks ja ja ma usun, et õigust saab ennast ära. Nii et, et täitsa minge, minge vaadake üle, mis ta seal suudab ta leida. Aga mis, mis on nagu villaga veel, et ma nüüd päris maha ka ei taha teha, et, et kui on muidugi jah, sellised saapad kui millal seda coretex ei ole, siis täitsa vabalt võib küll olla villane sokk, see, millega te laagris olete kõndimise jaoks ta võib-olla polegi kõige parem. Et ajab ja jalad pehmeks ja siis võib nagu vill kergesti tulla, aga nii et ühe koha peal passimiseks täitsa vabalt, miks ka mitte kaks paari villaseid jalga panna, mida nüüd sokkide puhul mina soovitan jälgida, et soki koostises oleks võimalikult vähe, puuvillapuuvill kipub niiskust endasse imema. Kui nüüd on jalg soe, pehme ja sokk hoiab mingisugust niiskust endas, siis on jälle see oht, et pikalt kõndides, kui inimese jalg pole piisavalt nagu harjunud, võivad kuskil või päka alla väiksed villid tekkida ja see juba võib nii-öelda selle ürituse ilu kergelt rikkuma hakata. Ja pähe ja kätte, mis tuleks panna. Ahaa, vot see on niisugune huvitav teema, et minule endale on nagu kaks paari kindaid sõrmikuid kaasased jälle ongi, et rändamiseks kõndimiseks, kuna ma üsna tihti kasutan ka matkakeppe, siis ma olen sihukesed õhemad topeltnahaga küll, aga ikkagi jah, mitte väga paksud siuksed, töökindad ja nendel on ka niimoodi, et miks töökindlad ongi, see on see, et kuna tihti tuleb ikkagi lõkke kallal tegeleda, siis töökinnas tema hinnaklassilt isegi väga korralik töökinnas ei maksa kunagi nii palju, et sul oleks tõust jäädavalt kahju, kui sa pead mingit potti kuskilt lõkkest välja sikutama ja leek või mingi tuli raudne kinda välimust omadus nagu rikkuda võiks, et sõnad selle üle. Ja siis, kui ma jään paikseks, Isamaal siuksed, korralikud, paksud lambanahksed, kindlad, mis ma lükkan kätte ja nendega nüüd hea koha peal tööd nendega teha, nagu ebamugav ja raske, aga aga niisama, et õhtul istuda seltskonnaga kuskil väljas ja taevast või lõket imetleda, siis selle istumise jaoks need sobivad väga hästi. Siis müts, millise müts olema peab, vot mina kasutan sellist asja, ma ei oska öelda, kuidas teda nüüd õieti nimetatakse ka poest on siukse nimetada Puff. Et sina, noh, ta on nagu niisugune ümar asi, mida sa kasutad, pea paelane kapuutsiga ja temast saab inimene tüüpi mütse teha, ta on siukene venivast riidest silinder põhimõtteliselt jah, see on selline hea asi rännaku ajaks ja, ja ja kui on ka väga külm ilm, siis tõesti võib lihtsalt veel panna mingi mütsi sinna otsa, aga ta hoiab nii mõnusalt põsed ja kõrvad niimoodi soojas ja ja on väga-väga tänuväärt leiutis, minu arust. Aga müts jah, et rännaku ajaks jälle ei pea olema väga paks ja niisugune pigem pigem isegi õhem ja kui paigale jääd, et siis siis jälle midagi soojemat. Vot talvel ongi selles mõttes nagu jah, võib-olla halb, et kohakuti nagu tekib tunne, et pead mingi garderoobi endaga nagu seljakotis kaasa tassima, aga aga noh, eks midagi ei ole teha, et kui juba niisugune hobi meeldima on hakanud, siis tuleb natukene pingutada ega muud teha ei ole. Grilled saab ära minnes või? Laga ta. Kell on saanud 10 ja 27 minutit, äsja laulis Uku Suviste laulu pealkirjaga sind otsides üks vist eelmise aasta kauneimaid laule üldse. Aga endine kerge lumesadu on siin Tallinnas asendunud nüüdseks juba päris tugeva sellise lumepöörisega ja sestap räägimegi edasi, kuidas talvel matkata ja vestluskaaslaseks on matkajuht? Tõnu Jürgenson. Kui me lisavarustusest veel räägime, siis millised vahendid nüüd teeksid, võib olla sellise lume sumpamise lihtsamaks. Matkakepid ratsevad. Mis veel, vaat, eks ta ongi ratsad ja need on sellised asjad, et noh, kui nüüd minna lauslageda raba peale, kus on paks lumi ja niimoodi, et seal, mis võib kasu olla metsa vahel liikudes, teinekord nad pigem võivad teha tüli, et, et seal kunagi ei tea, mis juurikaid ja asju seal ja lume all olla võib, et ei, lihtsalt ei näe ja, ja lõpuks on sul tempo madalam on hea siis, kui on sisse sõtkutud rada, aga kui on kohe lumi, siis jälle kepiga midagi teha. Aga lisaelement, mida mina soovitan küll kõigil talvematkahuvilistel nagu endale soetada on siis säärekaitsmed, mis pannakse siis pükste peale, ulatavad siis labajalast kuni põlveni välja. Noh, ütleme enam tuntud nime all on neid siis pahillideks kutsutakse. Et kus see sõna nagu pärit on, seda ma täpselt ei tea, aga vot sellised säärekaitsmed, need on küll head. Võite vabalt niimoodi põlvist saati lumes sumbata ja, ja jalad jäävad ilusti kuivaks ja, ja tegelikult on säärtega natuke soojemaid. Ei, nad ei lase nagu minna lume saapasse ja kulumi saabast ei pääse, siis on jalad kuivad ja ei teki jälle viljoni. Ja täiesti mõnusad asjad, et neid ma soovitan küll omale vaadata kuskilt. Kui nüüd on. Kalaleminek, millise sellise optimaalse, võib-olla kilometraažiga peaks arvestama talvisel ajal, olenevalt kliimast? Jah, ega talvel on muidugi nii palju, ei jõua liikuda, ütleme, et see, mida inimene suudab näiteks ma pigem kasutaks mõisteid nagu kevad ja sügis, et siis ei ole liiga palav ja ei ole liiga külm. Siis on nagu kõige pikemaid distantse võimalik läbida suvel teinekord palav, aga ka ei pruugi palju jõuda, aga ütleme, et see, mida inimene suudab näiteks sügisel, kui väljas on, ütleme, seal kümme-viisteist kraadi sooja, siis sellest võib julgelt talvel 40 protsenti kuni pool isegi maha lahutada. Et kui me lähme ikka täiesti metsiku marsruudi peale, et siis siis pole ka ime, et kuskil näiteks Emajõe suursoos valan, pideval võib meil tulla lõpuks keskmine liikumiskiirus kuskil seal kilomeeter kuni poolteist tunnis ja, ja noh, teeme siis näiteks siukse nelja viietunnise matkapäeva. Et ei ole just väga hiilgav nii-öelda läbitustid distants, aga, aga samas ma kujutan ette, emotsionaalselt pakub see kindlasti siukseid elamusi üksjagu, nii et et jah, väga ka siukseid, noh, ütleme, et oh, teeme üks, 25, täna noh, ma ei tea, selleks peab ikka olema eriline jääkaru ja, või elukutseline sõjaväelane, kes on treenitud selle jaoks, tavainimene ma arvan, arvestaguvad kuskil metsas rabas poolteist kilomeetrit umbes laias laastus tunniga, et siis selle järgi oma nii-öelda kava kokku panna. Ja kui läheb kiiremini, siis palju õnne, te olete füüsiliselt heas vormis. Kui läheb aga laagriplatsi valikuks üks võimalusel alati tõesti külastada neid RMK mõju. Teine võimalus minna kuskile turismitalusse, aga vapramad inimesed on valmis ka õues telkides ööbima. Kõigepealt võib-olla veidi sellest samast. Pätsi valikust, milline see plats olla võiks? Kõigepealt peaks jah, nagu enda jaoks selgeks saama ka selle, et kas antud piirkonna kohta on olemas mingeid piiranguid, miks seal näiteks ei võiks olla ja kui õnnestub leida koht, kus võib ilusti olla, siis siis järgmine asi, millest peaks lähtuma, kui ilusse kohtun, sest et noh, me eeldame, et ikkagi loodus on minek, üks põhjus ongi nautida seda ilu, mis seal ümberringi on, valige plats selle järgi, mis te olete lihtsalt sõna otseses mõttes meeldib. Ja kui mitte mingisuguseid takistusi ei ole, et see oleks näiteks mingi looduskaitseala või mingi reservuaar või mis iganes piiranguga territoorium, et siis siis tehke oma laagri püsti. Et talvel on ka see hea asi, et metsatulekahju oht on nagu miinimumini viidud, et suvel on sellega palju keerulisem. Et nagu lõket võib enam-vähem ikka üsna üsna kergelt teha kuhu vaja, nagu enda jaoks ja ja et, et selle pärast ei pea muretsema pärast samal põlema läheb, et lumi, lumi hoolitseb selle eest. Aga mis siis veel laagriplatsiga, et võib-olla koht liiga lage ei oleks, sest kui ilm kisub nagu tuulisemaks, ei peagi, ei tea, kui tugev tuul olema, aga kui on 10 15 kraadi külma ja vetika lagedam koht, siis, siis tuleb arvestada, tuul annab päris palju nii-öelda, nagu näiliselt miinuskraade juurde on, see võib asja ebamugavaks teha. Enne ma mainisin siin tõlkimisest talvel, et talvel nagu ööbida looduses, kuskil peaks telk olema võimalikult madal. Et niisugune, ütleme keskmine kolme inimese kuppeltelk kipub juba oma katuse kõrgusega natuke liiga kõrgeks jääma. Miks ta peaks olema madalam? Kõik me oleme koolis õppinud seda, et soe õhk on kergem ja tõuseb ülespoole. Mida madalam on telk, seda madalamale see soe õhk saabki nagu tõusta, kui te näiteks seal üksi-kaksi kolmi telgis magada. Paraku inimene noh, taastamad une ajal ikkagi ma hingab välja sooja õhku ja ja, ja noh, välitemperatuuriga võrreldav vahe tänu näiteks kahe kolme inimese keha lihtsalt olemisele telgis võib teinekord olla kuni 10 kraadi, isegi nii, et et see, kui teed telgi ukse lahti, siis tunned kohe, kuidas ütlemisega külm õhk voolab sisse. Nii et mida madalam on telk, seda tegelikult soojem on seal magada, et väga hästi minu arust talviseks matkamiseks sobivad sellised tunnel tüüpi telgid, kuhu poed kas külje pealt või kuskilt otsast eest sisse. Et kuppeltelk võib olla küll tuulesuhtlus kohakuti nagu vähem tundlikum, aga kui ei ole kuskil ei tea ekstreemses tundra või mägipiirkonda minekut, siis siis pigem ma eelistaksin jah, tunnel, tõlkijad on madalam ja soojem, magada kindlasti. Ja siinjuures ka tuleks valida kindlasti hea magamiskott välja. Ja vot see ongi nüüd niisugune huvitav asi, et täna me tegime sinna ühe inimkatse, avalikustame siis selle loodame, et sellest suuri pahandusi ei tule, aga viimased kaks ööd mina oma naise kõrval väljas maganud, et esimene oli kuskil 23 kraadi külma, siis oli Meil telk täna öösel magasime ilma tõlgita ja kuskilt ma juba kuulsin öösel oli vist olnud 27 kraadi külma. Täna otsustas meiega liituda üks matkasell, kellel oli üks magamiskott, mis oli mõeldud siis kuni null kraadi ööbimiseks ja teine kuni miinus viis kraadi. Magamiskotid omavahel need kokku panna niimoodi, et üksteise sisse. Siis noh, tema kommentaar oli see, et ta vastu hommikut veidike tundised jalgadel hakkas jahe. Tegelikult ei peagi olema talviseks ööbimiseks mingisugune tuhandeid-tuhandeid krooni maksev magamiskotti, sest ütleme, magamiskott, millega võiks magada mõnusalt mugavalt 20 25 miinuse juures, siis reeglina selle hinnaklassid hakkavad noh, mitte vähem kui kolmest 1000-st pihta, et ütleme, et niisugune isegi ma julgeks öelda, keskpärane hinnaklass on seal neli, neli pool vahemikus seal üsna ränk summa. Aga selliseid häid kvaliteetseid magamiskotte, mis on mõeldud seal mõne miinuskraadiga magamiseks, neid juba võib seal saada siukse vahemikus noh ütleme, et 1000 ringis jagu mingeid soodustusi jälgida, võib-olla veel odavamalt, need ütleme noh, 1000 krooni võiks vähemalt võita, kui osta nagu kaks õhemat magamiskotti ja ja neid lihtsalt koos kasutada. Ja miks on see mõte nagu noh, kuidas nüüd ütleme soojus seal ongi, et nagu kihiline riietumine, geniga, kihiline magamiskoti kasutamine, tekivad need õhuvahekihid, mis soojenevad ja, ja tänu sellele ei pääse ka nii kergesti, ei külm sulle ligi ja nii, et ütleme, kahe sellise keskpärase magamiskotiga on võimalik tegelikult saavutada üllatuslik tulemus. Nii et kellel on võimalus loomulikult oskamale kallis oska, kõige kallim asi? OSCE kõige paksem ja soojem asi, aga kellel on võimalus, ei ole te jää mitte millegist, ilma, et võtke tavaliselt keskpärased magamiskotid ja pangad üksteise sisse ja ja niimoodi, et kaputid oleks nagu peegeldusega üksteise vastas, et siis üks kabuutseb alla, teine jääb pealepoole, tegelikult saab väga hästi külma mööda saata, väga mõnusalt. Aga kas need magamiskoti sisse minnes peaks ennast ka riidesse panema või mitte, millised need nipid siin on? Noh, eks tavaliselt minnakse ikka magama, niimoodi põetakse pigem riidest lahti, et ega siin vist ka sama taktikat kasutada, mis muidugi jah, ütleme kui on päris õues plaanis magada või telgis, siis siis natukene see lahtiriietumine võib olla küll kohakuti, ebamugav, aga sele reeglina vähem kui minutiga mööda peale seda juba magamiskoti luku kinni tõmmatud. Aga kuidas mina ise olen reeglina maganud, et keha ülemise osa ma jätan nagu kinni, et mul on ka niisugune kõrge kaelusega soe pesu, mis hoiab mõnusalt kurguümbruse sooja ja pehme ja aga alakehamaa niimoodi, et noh, see on täpselt, kuidas mul tunne on, et teinekord lükkan lihtsalt öösel pikka pesupüksid alla nagu altpoolt põlvi, et et reied ja sääred saaksid siis nagu õhku, mis magamiskotis on lihtsalt soojemaks kütta. Et kui nüüd ennast liiga paksult sisse mässida ja minna magamiskotti, siis ongi see halb asi, et soojus, need riided, mis ta seljas on, ei lase seda soojust sinna magamiskotti. Ja vot siis võibki nagu see külmumise oht tekkida, et pigem võta riided endaga magamiskoti kaasa ja nendega nagu ütleme seda seesmist osa seal võib olla lisa vooderdusena, noh, ütleme need riided, lisa voodetusena kasutada. Aga jah, et liiga kubu Jussiks ennast tjah riietada, magamiseks küll hea mõte kindlasti oled, see tulemus võib olla hoopis vastupidine külmaga. Ja lõpetuseks lühidalt ka söögist, mis oleks talvisel matkal hea söögiasi, et ilmselt rasva palju pekki ja kreemikäkke siis ei hakka raudselt külm. Aga noh, pekk on veel võimalik kaasa võtta, kreemi käpp kipub ära jäätuma ja siis on juba talle vaja nagu kirvega kallale minna ja vaevalt et seda kaasa võtta. Noh, ütleme, et selles mõttes küll, et ei maksa nagu selle peale mõelda, et kui ma nüüd sööni mul tulevad näiteks suured sangad pärast puu selle peale, et noh, eesmärk on ikkagi lihtsalt meeldivalt öö mööda saata, külm ei hakkaks ja tegelikult nagu mis, mina soovitan enne magamaminekut tõesti, miks ka mitte süüa midagi Rasmasemalt mingeid lihapirukaid näiteks võtta kaasa miks ka mitte lihtsalt pann kaasa ja peekonit praadida ja teha omal õhtul magamine, kas seal mingeid peekonileibasid selliseid ja lusikatäis mett ka juurde ja ja mõnusa täis kõhuga kindlasti magama minna, sest siis jõuab keha öösel sooja toota. Külma külma ilmaga ei tohi minna tühja kõhuga magama. Keha peab kuskilt saama seda nii-öelda kütust, millega nagu ennast nagu üleval hoida selles mõttes kõik seda tööd. Et külm ei hakkaks, et mis on nagu hea jah talvel, et mis mulle endale meeldib, et saab võtta kaasa selliseid toiduaineid, mis ei rikne. Et noh, et miks ka mitte tõesti mingit kohukesi matkale kaasa võtta, sain glasuuriga, need on üsna arvestatavad energiapommid ja ja nad ei lähe käest ära ja selliseid asju süüa. Et noh, eks siin peab isiklikust maitsest nagu lähtuma, mina ei ole selline kuivainemees, et ma tõesti pigem pigem eelistan siukest rukkileivaga päev otsa peekonit süüa, kui mingisuguseid kaeraputrusid teha, aga või kiirnuudleid, et noh, see on jah nagu maitseasi. Et varasemas ajas mul tuleb meelde, et me vist näitasime kunagi isegi, kuidas kiirnuudleid ungari pekki ka teha, et noh, see oli niisugune hea matka, toitlejate nuudleid ära keeta, vesi ära kallata panni peale ja siis ungari peki kõrnetega saab siukse mõnusa rammusa suutäie, mis on üsna maitsev ka, et midagi sellist. Et ütleme, et liigse kehakaalu peale ei ole mõtet mõelda, tuleb selle peale mõelda, et soe oleks ja näiteks isegi talve, miks mitte enne magamaminekut. Minul on harjumus enne magamaminekut tass kohvi juua. Kofeiin läheb veresooned laiali. Veri voolab igal pool sõrmedes ja varvaste, seal on väga hea, mõnus ja ja kui nüüd ütleme peale seda viimast kohvilonksu maa poole tunni jooksul sa pikali visata, siis selleks ajaks pole veel kofeiin nagu aiuva jõudnud ja ei teki mul unehäirega hea, mõnus soe jook on sees ja väga mõnus on niimoodi norskama hakata. Kohe. Aitäh nende nõuannete eest. Matka tena. Jürgenson. Huvitaja juhul kui teil on täiendavaid küsimusi saatekülalisele, siis jätke need saate jooksul automaatvastajale numbril kuus üheksa kaheksa kaheksa üheksa viis kolm või e-posti aadressil huvitaja Eeerrärboee vastuseid kuulete nädala pärast kell 11 20 huvitaja. Istujal restoranis toolil. Külm on sõbral elu garderoob. Selles on liikumatud silmad, midagi Eller, linnud, Juldo. Kana katvat laseb väljervas kuskil kaugel, mõrtsuk laseb. Sa ruttu suureks, kas näed Pariisi Kairot surnumerre ära Slovad kodanikesse. Siis sul käiva rästik? Ja ära korda oma isa vigu. Õpi, keeled, kanna kübara. Palun arve, meil on muidki käike, oled arvestanud, mis? Kallis poe poole äike, nüüd pead teadma, kuhu käime. Sa ära solvuvad kodanikesse. Siis sul käivad hästi käevarre. Ära korda oma isa. Vaid õpi, keeled, kanna kübara. Sa ära too kodanik. Siis sul käivad hästi käbarad ja raporteerida oma isa. Vaid õpi, keeled, kanna kübarad. Kell on saanud 10 ja 43 minutit, jätkame huvitaja saadet ja Riina Reiman-Männiste räägib õige pea lähemalt sellest, kuidas kohelda oma lemmikut, kes on võib-olla veidi toiduga liialdanud. Ilusat aasta algust kõikidele loomasõpradele. Täna me räägime, loomaarst Valdeko Paavel ka sellest, kuidas oma pontsakatel kassidel aidata kehakaalu langetada. Valdeku sina kui arst oled öelnud, et sa tead küll, liigne kehakaal ei ole tervisele hea. Aga kui kassiomanike, võid sa öelda. Üpris armas vaatepilt on see, kui saama kassi voldikesi kõhu peal sügad ja paitab. Mida sa siis meie pontsakate kasside omanikele soovitada? Eks ta on jah, lihtsalt küsimus on nagu selles mõõdukuses, eks ole, et, et kui palju neid volte siis on normaalne ja kui palju on juba tervisele natukene ohtlik. Kokkuvõttes kaaluprobleemi kohta võiks öelda ikkagi niimoodi, et kaalus juurde võtta on tunduvalt lihtsam, kui seda kaalu pärast nagu alla saada, mis mis üle on läinud, et inimesed oskavad paljud enda pealt neid paralleele tõmmata. Aga kaaluprobleemidega on nagu selgelt see, et ega kuskilt õhust seda kaalu juurde ei tule, et, et ka ei tule seda kraaniveest, eks, et see kõik, mis nagu kassile külge tuleb, on, on sulaselgelt ikkagi ainult toidust pärit. On teatud eelsoodumus, et muidugi noh, näiteks ütleme, kas kastreerimine, steriliseerimine, mis võib soodustada, ütleme, tekivad aine vahetuslikud muutused väiksed ja, ja võib see ka ülekaalulisust tekkida mõnevõrra kergemini, aga selle jaoks on tänapäeval ikkagi nagu väga palju olemas piisavalt niukseid, kvaliteetseid toitusid, kus seda kõike nagu välja rehkendatud, et millist toitu anda, kui paljusid anda. Ja, ja samamoodi saab noh, mingil määral seda reguleerida ikkagi nagu silma järgi ka, et kui ikka vaadata, et kõht kipub väga punni minema, siis on seal viimane. On aeg hakata ka midagi nagu toiduratsioonis muutma, eks, et kas siis vähendada kogust või anda spetsiaalseid ravi toitusid, iseäranis kasside puhul toidukoguse vähendamisega peab olema mõnevõrra ettevaatlik, et teda nagu näljutada otseselt ei tohi, sest kassil ei tohi nagu puudu jääda toidus, asendamatute aminohapetest, nii et sellega võib ka natukene ämbrisse astuda, aga küll aga saab muuta oluliselt toidu kalorsus ja nende toitainete vahekorda. Jaa, jaa omal käel nii-öelda hakata seda putru kokku keetma on mõnevõrra riskantne, siis tegelikkuses ikkagi ei pruugi pihta saada, et mida need kui palju selles toidus on. Ja võib-olla üks väga oluline asi sind toitude koha pealt nagu veel, et ei kassid ja koerad ei ole tegelikult ikkagi nagu päris nii-öelda kuidas ma ütlen nagu inimeste toidulaua prügikastid ette, et nad ei peaks kõiki asju sööma, mis inimeste laua pealt nagu üle jääb, iseäranis selliseid asju, mis on, mis on väga rasvased, suurima osa nagu kaloritest saavad nad ikkagi rasvadest. Et inimesed näiteks väga kergesti saavad nagu süsivesikutest, eks ole, juurde kaloreid. Aga loomade puhul on see proportsioon nagu natukene teine süsivesikutest, nagu selliseid kiiresti tekkivaid energiaühendeid tuleb tunduvalt vähem kui rasvast. Nii et toit peaks olema lihtsalt natukene lahjem küll, aga noh, kui on ikkagi näha, et on nii-öelda mis hilja, see hilja juba, et oma jõududega hakkama ei saa, siis tuleb pöörduda loomaarsti poole, neid spetsiaalseid kaalu, alandamist, toite ja kaalualandamise programmi isegi on, meil on meil täiesti olemas, nii et tuleb lihtsalt nii-öelda tunnistada probleemi ja ja, ja tulla ja küsida, et mis nüüd saab, eks ole, et omal käel nende asjadega tegeleda ei tasuks ja mis võib olla veel, on see, et kui see ülekaalulisus nüüd kestab ja, ja jääb pikaks ajaks nagu ainult süveneb, eks ole, siis sellega võib kaasneda väga tõsiseid tervisehädasid. On aine, vahetuslike haiguseid, liigeseprobleeme ja nii edasi ja nii edasi, nii et et see, see hädade nimekiri, mis üle kaalulisest sugusest tuleb, on tegelikult kaunis pikk. Koerte puhul oled sa soovitanud kaalu alandajana üheks parimaks vahendiks ujumist. Kassika meelsasti uju, et toakass enamasti lesib kusagil tugitoolis või diivanil või vererahva kaisus. Kuidas siis tema liikumisega lood on? Noh, ujumine on üks hea vahend selle poolest, et keha saab väga palju liikuda, ilma et see massikoormus langeks liigestele ja kogu toeskonnale. Noh, tegelikult on ka vaieldamatult muid võimalusi, et ütleme, niisugune jalutamine sörkjooks, aga seda kõike saab teha nagu koera puhul tõesti, et koer on selline loom, kes on nõus sul nagu järgilonkima ja ja küllalt pikalt kassile nüüd öelda, et tule nüüd kõnnime sinna või tänna, see on suhteliselt lootusetu kassi nagu enda tahte järgi jalutama sundida on peaaegu võimatu, nii et praktiliselt ikkagi sõltub suurem osa toidust. Et seda tuleb teha suuremas osas toiduga kassiaktiivsust, füüsilist aktiivsust tõsta nüüd niisama lihtne ei ole ujuma teda panna nagu vaieldamatult kaasa. Kui koerte puhul soovitad sa enamasti ikkagi kuivtoitu ja oled rääkinud, et, et koerad võivadki ained söönud, krõbinate peal elada, kui nad ka vett juurde saavad ja muud polegi vaja, siis kuidas kassidega loodan, tulevad oma konservide ja kuivtoiduga toime. Ei tule ikka osta krevetti ja lasanjet ja mida iganes. Toitumise koha pealt on tegelikkuses ikkagi oluline, see oleksid olemas kõik vajalikud toitaineid õiges proportsioonis, et see, kas ta nüüd on konservi kuivtoidu või ise kokku keelatud pudru kujul, see tegelikult ei oma väga suurt tähtsust. Kõiksuguste asjadega on võimalik kassi toita, need, mis puudutab kaaned nendesse kuivtoidu kraanulitesse, siis jah, ma julgen öelda, et ütleme, need, mis on ikkagi lähevad nii-öelda kvaliteet toitude nimekirja, siis siis sinna ja vett juurde. Ja täiesti piisab. Eelduseks on see, et see toit, mida ta saab, on kvaliteetne, kui nüüd hakata nüüd andma mingit isevalmistatud, segusid või asju, noh kassi puhul peab silmas pidama seda, et kas on ikkagi lihatoiduline loom temale praktiliselt piisaks ka puhtast lihast kalast või, või siis siin mainitud krevetid, põhimõtteliselt nagu ka mingi lisana tulevad, tulevad kõne alla, aga kassile teha näiteks mingisuguseid juurviljaputrusid või midagi muud sellist sellest kassile nagu ei piisa, eks kassi kiudainevajadus on nagu natukene erinev koera omast. Aga kas, kui ta sööb niisugust väga nihukest lihatoitu, siis tal piisab seda siukest kassimuru natukene juurde närida, et ütleme, see kiudainevajaduse ära katta, seedimist soodustada ja suhteliselt ongi nagu kõik, nii et väiksed erinevused siin kassi ja koera toitmise vahel. Muidugi on. Assinnurina ei kuula iialgi ja kui kuulata, siis nälja seest ei tee. Ja kui teedki ei saa ikka miskit aru. Liiga kitsuke on inimese aroomi. Kas siin üldse pole ta Arvi nelja tuba värvitelekat ja autos tuhmuvad marmorkaminad ja Turkestani vaipa aga inimene paraku ei taipa. Aaduga assileega sellest aitaksin juba kui tal oleks lihtsa avakäigu loba. Nii et iga keel Nonii, see kassilaul Venno loosaare esituses läks tervituseks kõikidele kiisudele, olgu nad siis natukene tüsedamad või natukene kõhnad, aga olgu nad selle lauluga tervitatud. Aga kell on saanud 10 ja 52 minutit ja huvitaja saade jätkab siit oma tavapärase tutvustuse rubriigiga ja seekord olen lauale võtnud valmis sellise ajakirja nagu Eesti metsi. Tegemist on siis metsanduse ajakirjaga, mis ilmus eelmise aasta päris lõpu Poolas. Aga millest kirjutatakse? Peatoimetaja Hendrik Relve räägib sellest oma toimetajaveerus, et erametsandus on metsanduse üks võtmeküsimusi. Jaanus Aune aga räägib sellest, kuidas saada puidumüügi puidu müügil abi metsa ühistutelt, mis teenuseid pakuvad konsulendid ja milliseid rahalisi toetusi on erametsaomanikul võimalik taotleda. Ants Varblane erametsakeskusest aga räägib Eesti erametsandusest Euroopa taustal. Sellest, kui tihti on Eesti erametsaomanik mõelnud sellele, et suurem osa temale mõeldud toetustest tuleb Euroopa Liidu fondidest ja metsaomanik peaks oskama nendes orienteeruda on ta ilmaga, kõneleb jahi, kirjutab jahiseaduse muudatustest metsaomaniku pilguga. Meie jahiseadused on aegunud, kui maaomanik kaasataks aktiivsemalt jahindus leevenduks nii mõnigi praegune maaomanike ja jahimeeste vaheline probleem. RMK juht annab ülevaate sellest, millised on RMK otsused rasketel aegadel. Heiki Hepner aga kirjutab Euroopa metsaseltside koostööst Märt riista sellest, kuidas puit, puidu kasutamine ehituses pakub, võimalust pidurdada kliima soojenemist ja Kalle Karolesi teeb ülevaate Buenos Airese maailma metsanduskongressist. Lisaks on siin mitmeid teisigi põnevaid artikleid, nii et kõik, kes metsandusest huvitatud, siis värske ajakiri. Eesti mets on täitsa olemas. Kell on saanud 10 ja 57 minutit. Huvitaja saate esimene tund hakkab siinkohal otsa saama uues tunnis pärast uudiseid on juba võimalik hakata virgutusvõimlemist tegema ja pilte näete meie kodulehel ka huvitaja punkt vikerraadio ja Ülle Chedo tšello voodova näitab siis kenasti nende piltide peale ette, mismoodi võimelda?