Vikerkäär. Tere tulemast kuulama saadet Vikerkaar, ütlevad Valter, jah, Jaak Ojakäär ja Jaagule nüüd esimest korda meie külalisele võimalik öelda, et tere tulemast, kallis koolivend Rein, ma võin seda öelda Jaanus Nõgisto-le, sest sina olid seal Pirita koolis ka kunagi sa vist päris lõpuni ei olnud, mingi must kass jooksis sealt vahelt läbi. Tere. Mul on jah olnud muide kas õnn või õnnetus õppida Pirita koolis, kus mind kaheksandas klassis välja visata visati äärmiselt halva õppeedukuse ja tõelise pätitegemise eest. Milles see väljendus siis, kas lihtsalt pikad juuksed ja rokkmuusika või midagi muud veel rokkmuusiku karjääri nulli siis veel aega tohutult palju, kui ma olin lihtsalt pätia ja kaheksandas klassis. Kui kool peale algas, siis me klassiga nagu läksime metsa, pidasime seal ühe peo maha ja siis ma jäin esimest korda elus sellist jooki nagu benediktiin ja ma pean ütlema, et see jäi ka viimaseks. Magus küll, aga tagajärjed on hirmsad. Eluka väljaviskamine igal juhul pirita kool, mis ta praegune nimi oli stama gümnaasium igati soliidne, nutab ilmselt kuumi pisaraid, et nende Õpetajate vilistlaste hulgast ei ole meest nimega Jaanus Nõgisto ETV pearežissöör. Ja noh, eks neid koolis, kui eriti, kui vaadata seda popmuusikat ja rokkmuusikat, siis neid, kes on koolist välja lennanud, leida on ikka päris palju, vist. Karta on elamus, selle muusika loojaid ja mängijaid. Mujal maailmas ma Eesti Eesti inimeste elulugusid nii hästi ei tea. On jah õppinud kõikvõimalikes kunsti spordi ja ma ei tea, mis koolides ja just ma pean silmas selliseid ansambleid, mul on muidugi kunagi mõjutanud ja mulle meeldinud nagu jess Genesise, Rolling Stones siis need on kõik ühed pätid olnud ja akustika insenerid, parimal juhul. Jaanus, sina oled ka vist oma elu jooksul väga erinevad, tõid proovinud? Praeguseks sa oled jõudnud. Kohu no praegu on minu ametinimetus Eesti televisiooni pearežissöör peadirektori asetäitja. Kuidas direktoriga läbisaamine on? See on kohe üks küsimus, mis kuulajaid huvitab, nagu selliseid? Närvilises ja väga aktiivses asutuses, nagu Eesti Televisioon on, ta vaheldub sõltuvalt seatavatest ülesannetest ja lahendatavatest, probleemidest ja poliitikast ja ilmast ja ja puhkusegraafikutest, ja see on täiesti normaalne ja seal, kus, kus on temperament, seal tihtilugu juhtub ka igast põnevaid asju. Ma arvan, et Eesti Televisioonis on väga põnev aeg. No ma. Ei tõmbaks nendest põnevatest asjadest ka natukene seda saladuskatet kergitada või jäme diplomaatiliselt nende põnevate asjade juurde. Tahtsid kõik põnevad asjad, noh erinevalt raadiost televisioonist Ka näha seda, et pärast neid ajakirjanduses raputatakse seda Kui meil on alati selline telekriitika muidu sügavalt vapustanud, eks ole, kui kusagil ajalehe arvamusküljel keegi kirjutab kolm rida, siis tihtilugu teleprofessionaalid, kes on ju tegelikult noh, iga, mis haritud ja normaalsed inimesed võtavad mõne algaja ajakirjaniku sellisest torkest tohutult tuld. Sellised diskussioonid võivad muutuda tundide pikkuseks kraaklemiseks. Ma ei arvanud, et sellesse peaks nii tõsiselt suhtuma. Selles mõttes on ju raadio üks väga rahulik koht, sest üks asi on nüüd nagu juba öeldud, et üks asi on, mis teha, teine on missa ainult kuulda on ja ütleme, raadio sõid nii mõnigi asi jääda märkamatuks. Mõni palju hullem asi kui televisioonis ja seal lüüakse see suure kella külge muidugi. Paraku see niimoodi on jah, sest televisiooni võetakse Seniaanid nagu teatud mõttes autahvlit raadiol, selline funktsioon, ma loodan, on ammu-ammu lõppenud, raadiot kuulatakse, noh seal on võimalus valida. Siis, kui aega on, siis mina saan autosid. Kuulata, paraku siis, kui ma istun autoroolis. Aga televisiooni suhtutakse jah niimoodi, et seal autahvel, et kui seal midagi öeldakse, visati midagi, näidatakse sisend, segas, reklaamib mingit sündmust, inimest või, või probleemi või siis või siis vastupidi, üritab seda väga niimoodi halba valgusse seada ja ma pean iga päev vastama telefonikõnedele ja emailidele, mis on väga kentsakas. See on muide väga hea ja termilise autahvel, sest tõepoolest on inimesi, kes lausa ummisjalu trügivad, et saada televisiooni ja see oleks nagu mingi noh, mingi ta kurss, mingi preemia, et vot nüüd ma käisin televisioonis ära. No suur osa, noh, Eesti, ma ei tea, kas jutumärkides või ilma muusika businessis saabki tegelikult toimida ainult siis, kui seda lugu või, või, või seda pilti või seda visiooni või tsirkust või mis iganes on nagu televisioonis esitatud, sest see pole midagi teha, see avaldab mõju seal alati niimoodi olnud. Nojaa, see on nii puht professionaalne, aga neid ma mõtlen neid. Reet Linna ja neid hommikutelevisiooni ja seal käivad ju lihtsalt ka niisama jutuvestjad, mitte profid alati. Palju markantsem näide on muidugi noh, selline muusikasaade jälle ma ütlen, ma ei tea nüüd kas jutu märts ilma mille nimi on seitse vaprat, eks ole, meil on tohutult probleeme seal noh tõesti kaugel sellest, et ma tahaksin, et Eesti televisioonis Mingi tsensuur, oot, mul midagi meenub praegu hiljuti ajakirjandusest käis läbi, et sina isiklikult, Jaanus Nõgisto olid vist välja põrkinud sealt ühe pala mis pidi olema majja Pariku esitusest. Kui ma ei eksi, ei, seal pole ei majja barricu ega selle lauluga ausalt öeldes mitte mingit mingit pistmist. Noh, mina ei tegele isiklikult ei seitsme papa tegemise ega selle produtseerimis, aga aga teades seda seltskonna, on mul põhjust neid usaldada. Seda enam, et vahetasime alles hiljuti välja selle, selle saate produktsioonimeeskonna täies koosseisus välja arvatud režissööri abi ja, ja mul on põhjust neid usaldada ja, ja nendel on õigus ütelda teinekord muusikutele, ettevõtjatele või kes nad iganes on ka ei, alati ei pea ütlema ja, aga Maia Varikule nad ütlesid. Ei jah. Ma arvan, et nad tegid seda. Pole minu asi öelda, kas ma kiidan seda heaks, mina usaldan neid, aga mitte. Aga nüüd on nii küsimused näiteks seesama seitse vaprat. Üldiselt arvatakse, et see on niisugune noortesaade, aga ma tean väga vanu inimesi, väga vanu daame, kes vaatavad seda huviga seda saadet. Missugune ettekujutus on nüüd televisiooni seestpoolt vaadates selle vaatajaskonna kohta? Mina usaldan kõige rohkem numbreid, me oleme viimase viimase aasta pooleteistkümne jooksul õppinud ka neid numbreid vaatama ja nendest aru saama. Kaugel sellest, täitsa noortesaade, seda vaatab ikka pigem hea grupp üle 50 aasta, ausalt öeldes. Kuigi ta peaks olema noortesaade Tingimata olema, noh, kultuur on kummaline asi, see läheb peale, eks ole, kuni kuue kuuendast kuni ma tea, 69. eluaastani Ja paneme natuke juurde veel, Valter on 76 ja mina, mina pean ausalt ütlema. Ma olen vist ühe ainsa korra seda vaadata, mitte põhimõtte pärast. Aga lihtsalt sellepärast, et vot no lihtsalt ei ole aega kõiki saateid vaadata. Ja, ja ma ei oskagi öelda, mida ma nii päris regulaarselt vaatan. Rohkem olen vaadanud neid enne valimisi, neid debattisid ja nii rohkem, nii mis saad nagu kaasa mõelda. Oot, kui nüüd poliitika juurde läheme, siis ma arvan, et kuulame nüüd vahepeal natuke muusikat ka oleks, oleks juba aeg Jaanus kõigi muude tegemiste kõrval, sa oled ikkagi muusikamees ka. Ei, ma arvan, et ta kole, sest no ma ei ole kunagi sellist vahet teinud, ükskõik mul on, millegagi oli muidugi tahan saan ja mul on võimalus tegeleda, siis ma tegelen väga paljude asjadega peale muusika ja teleresi suuriga purjetamisega näiteks. Aga music, kus ma loen ennast ka praegu, jah, kuigi ma niimoodi muusika business i mõttes või noh, laval esineda paraku kuigi resolutsiooniga nüüd ei olnud kaua aastaid tegelenud, aga, aga ma komponeerin endiselt, ma mängin endiselt pilli. Ma olen suhteliselt heas vormis. Ja sul on midagi väga uut meie saatesse kaasa võetud. Võib seda nii-öelda, no see on üks plaat, mis sai valmis just kaks tundi tagasi, kui seal andis mu kauaaegne kaasvõitleja Priit Kuulber. Selleks et Eesti Televisioon saksa oma ident muusikat edastada normaalse kuju, selleks tuli see pressida nagu CD-plaadi peale ja ja Priit nagu toimetas selle asja ära ja 122-st episoodist koosnev plaat on nüüd valmis ja, ja nüüd saab ETV väljastusosakond seda operatiivselt rakendada. Et noh, see on minu kõige värskem nagu muusikateos või kuidas öelda. No kuulame siis kõigepealt selle kokkupressitud seitse sekundit ära, mis seal on? No ei olnud seitse oli 10 sekundit kas seal on, ütleme saadetes oma kindel koht või? Programmikujunduses Eesti televisiooni programmi kujunduses oma kindel kohtade esineb, eks ole, koos videograafikaga selle majoska, kõikide kõikide Eesti televisiooni disainielement ega ta ka, et see kuulub nagu ühelt poolt nagu, nagu sellise reklaami reklaamitöö juurde, eks ole, sest ka Eesti Televisioon eks ole, oma programmi oma imidžit nagu arendab ja, ja see on üks minu põhilisi tegevussuundasid praegu. Ja see muusika tegelikult ma töötasin selle süsteemi välja juba juba kusagil aasta aega tagasi ja viisin ka väga kiiresti ellu, sellepärast et, et selle järele oli väga-väga pakiline vajadus, kui nad, ükski Eesti telekanal ennast niimoodi pole nagu, nagu reklaaminud ja identifitseerinud. Kuivõrd noh, mulle tundus, et ma olen, nagu on uues ametis selleks kutsutud, siis ma viisin selle võrdlemisi kiiresti ja jõuliselt ellu. Ja seal oli üks pikem lugu üle minuti pikk. Kuidas seda nagu ei saa kasutada, nii saadeti vahel nii väikese välja hüüdjana, vaid tal on omandanud Teine, et tal on oma kindel kindel funktsioon. See komplekt koosneb erineva pikkusega muusikalõikudest, muide seitsmest sekundist kuni kuni kahe minuti 30-ni, et see on kõikvõimalikeks juhtumistaks, mis on küll planeeritud, aga, aga nii Phillerina saatega, päeva alguse saated, aga lõpuooterežiimi otsesaadete puhul ja noh, kõik need funktsioonid, mis ühest elamus on, kõik on selles mõttes ka muusikaliselt ja, ja videograafiliselt selle selle kontseptsiooniga täidetud. Kas mõnikord ka niimoodi, et kui mõni esineja jõua saatesse, võtab all garderoobis kalosse jalast, et siis siis pannakse muusika käima. Jumal, sellest selliseid asju õnneks juhtunud ei ole, ma loodan, et ei juhtu ka kuigi mõtlen. Mis tingis veel sellise muusikalise kontakti loomise vajadus, oli see, et, et ma tihtilugu juhtusin nägema, kuidas just nimelt Eesti televisioonis millegipärast esitati kõikvõimalikku popmuusikat noh, sellise Villeri või sellise, kui midagi juhtus Või mis ei pruugi sobida, ei pruugi sobida. On ja Telegeerib selle vastutuse väga madalale tasemele, eks ole, mina tahaks küll, et üks telekanal või raadiokanal oleks väga, väga stiilne, raadiokanaleid enamuses on, sest nende tegevuse objektiks ongi, eks ole, muusika ja sõna televisioonis on võimalusi rohkem, aga samas eks ole, no ma arvan, et see on üks osa Eesti televisiooni. Muide, see on üks väga huvitav teema praegu, ma olen nõus sellest tund aega rääkima, seda aega ei ole praegu. Näiteks ma võin praegu kivi visata ka raadiokapsaaeda. Näiteks üks saade oli, kus oli väga tõsine vestlus tõsistest asjadest Eesti riigi tulevikust ja kõigest puht eesti asjadest ja vahele pandi mingi inglise keelne poplugu, vaat see oli mulle nagu Mil Telliskivi millisest raadiokanalites räägid praegu ma jätan selle, rääkimata selle vastu, patustavad kõik. Nii et vot see ongi just see, millest sa praegu rääkisid, et vot need niisugused konkreetsed, juba valmis tehtud, niisugused Phillerid need välistavad selle, et kuskile toppida midagi, mis üldse viitmiselt ei haaku sellega, mida parajasti inimene peaks tundma. Aga kui ma täitsa veel TV3s samal ametikohal, kus praegu ETV-s, siis seal oli muidugi asi selge, kuivõrd selle, selle telejaama, eks ole, selline disain on loodud mujal. Põhiline tjaile loodud, eks ole, rahvusvaheline ja seal tuli koos nende video, videoklippidega tuli kaasa ka niuke, muusikakomplekte tuli kaasa selline väga konkreetne dokument, kuidas midagi kasutada. Ja ma pean ütlema, et see oli mulle väga mõjuv, sest oma olemuselt olema väga korralik inimene, ma tahaksin kõik käiks plaanipäraselt, niikuinii ei käi, aga vähemalt tahan, et nii oleks. Ja ma tahaksin ka Eesti Televisioon käiks plaanipäraselt täpselt nagu kellavärk. Ja Vikerkääru saade käib ka plaanipäraselt nagu kellavärk, nii et mängime nüüd siia ühe selle filler, siis selle pikema Philleri vaele, mille Jaanus Nõgisto kirjutanud. Valter Ojakäär pani tähele, et selle selle filler juures oli siin üpris huvitavaid selliseid külalisi, nüansse ja mina kuulsin, Kornasid ja ma mõtlesin oma lihtsameelsuses, need on ka masinaga tehtud, aga need vist ei ole niisugune masinaga tehtud, aga nad on samas ka ehtsad. Kollo. Mina ei ole muidugi muusikatehnoloogias, eks ole, mingisugune suurem spetsialist, mul on küll üks instrument, mille nimi on korg, Trinity proo, see on selline sämpler ja muusikatööjaam, mis sisaldab endas kommunisti jaoks. Sellised vajalikud elemendid sisaldab tegelikult stuudio kogu efektiploki ja klaviatuuri ja ja tarkvara, mis tõesti sisaldab endast olekuga täitsa ehtsate sümfooniaorkestrite kõiki pille. Kogu maailmalöökriistu, kaasa arvatud kitarr, kitarristid, kitarri pole siiski võimalik nagu sämplida, seda on võimalik trampida, aga seda pole võimalik kasutada, aga, aga. Ütlesid, et me oleme siiski jõudnud nii kaugele, et enam ei ole nagu noh, ei kõla nagu viiulidega, nagu Korno, eks ole, võtta tegelikult. Tegelikult ongi seesama. Aga nüüd ma küsin päris niisuguse asjatundmatu küsimuse vahele, tähendab kui rääkida Kornalist. Korno puhub ühe pika noodi, sinna masinasse läheb pornotämber. Ja siis sellest noodist saab ükskõik mida teha. Põhimõtteliselt küll noh, teatud teatud teatud oktavi piirideks, korru kõlab loomulikult, eks ole, selge see, et klaviatuuri või mängida ka väga kõrgeid noote, kas elu ei seisa enam Korno olles korroga, pole võimalik ja teatud teatud olete või ma ei tea. Ühe pooleteist oktavi piirides on võimalik strichid tekitada. On võimalik, eks ole. Fantastiline Ma ei ole selle Üldse mingi fänn, eks ole, ma kasutan seda noh, selles mõttes nagu, nagu muusik, eks ole, või nagu nagu kõik, kas harrastuslik või tõsimeelne heliloojat, et ma ei ole sellest vaimustunud, aga aga ma pean ütlema, et see on noh, loomiseks väga, väga meeldiv ja mõnus ja kiire, kiire vahend, eks ole, suurem osa selliseid reklaami kujundus muusikast ja ma arvan, et tehakse niimoodi, ütleme majanduslikult mõttekas. Esiteks ja teiseks ta kõlab Aga mulle tuleb meelde ühe Postimehe noore kriitiku nisugune, võrdlesin räige avaldused klaverit ja viiulit, diaflöödid ja kõik hunnikusse panna. Ja ära põletada. Pole tarvis, ütleme selles valguses Kornud pole ka enam vaja või kuidas sa sellesse suhtud? Hoia jumal selle eest, see oleks kole. Ei no ma ei tea, palju neid ühe inimese tahtmisest või unistustest oleneb, aga aga sellist olukorda oma küll ei tahaks, kus nad muusikat ainult, kui puudutega tehakse ja igat nooti võib töödelda ja võib tekitada ja simuleerida, aga, aga selline elavpillimängija elav, elav muusika, ma arvan, elab üle kõikvõimalikud sajandivahetuse ta tehnoloogiaga. Jaa, jaa. Küllap see on vajalik ja see jääb igal juhul sealt. See vallast. No siin nähtusse ongi see vahe, et üks on stuudio, kus võib kõike teha, aga teine on kontserdisaal, kus sa lihtsalt ei saa. Mulle tuleb meelde küll üks juhus kuskilt 46.-st aastast, kui kui ühte Valgre laulu laulis üks neiu, kes õppis muusikakoolis ja ei tohtinud avalikult esineda, kuule janud luba, see oli, tol ajal oli ta nimi Eli Sau põld Eli jalajas hiljem. Ja siis tehti niimoodi, et viidise vana kohutav suur vene magnetofon kontserdisaali lavanurga peale ja pandi see käima koos meie estraadiorkestri lindistusega, kus ta laulis, ja siis meie imiteerisime mängu ja lavalt tuli siis Valgre lugu kui ma ei eksi, see oli vist, oli vist seesama unist unelmate tänav või mingi üks tema vanemaid lugusid ja ja vaadake, kuulge, me olime jõudnud sel ajal Eesti esimene play-back popmuusikas kontserdisaalis. Muidugi käinud väga paljudel Eesti muusika businessi üritustel ja suvetuuridel, aga mulle mingisugust tunnet, umbes 80 protsenti sellest muusikast tulebki Päkiga võib-olla noh, seal lauldakse võib-olla mingid read peale, aga see, mis ma näinud olen, seal võrdlemisi masendav. Sõnakese, elavast musitseerimisest, elavast laulmisest. Juttu tegelikult ei ole, ta on ta võib-olla väga kõrgetasemeline meelelahutusšõu olla, aga aga noh, see on see valdkond, mis mind isiklikult üldsegi huvitav. Aga Jaanus Nõgisto tänase Vikerkääru külaline, mis valdkond sind kõigepealt hakkas huvitama, kui sa üldse muusikat hakkasid kuulama, sa oled, ei võtnud ise ka siin oma lemmikansamblite plaate kaasa. No ma jätan selle. Vineerist kitarrisaagimise. Sellest on palju räägitud. Seda ka teinud ja telefone lõhkunud, et sealt heli veid varastada. Aga ma olin väga halb, selline tehnika ei tule välja, sinagi. Aga. Mida raadiost kuulasid? Tollal tuli vist neid teisi raadiojaamu kruttida. No mul jah, oli üks selline väga vana. Ennesõjaaegne raadio, mis, mis rohelise silmaga nagu töötas, aga eks ma ütlesin midagi, midagi kuulsin ka ja ma pean ütlema, et mulle õudsalt meelde selline ansambel nagu bläkksabad kusagil. Ma olin siis seitsmete aastate alguses ikka väga noor veel, eks ole, purjetasin oma muusikale täitsa kõrvaline asi niimoodi, aga, aga ma pean ütlema, et see jõud ja see energia, mis talt nagu äkki välja pressis, võib-olla see on niisugune üks, üks tõugamis pärast, ma hakkasin ise niimoodi tõsi, tõsisemalt võib-olla kitarrimänguga tegelema, sest ega seda pida kusagilt, noh, niimoodi tegelikult ei olnud. Ja enamus minu põlvkonna kitarrimängijaid on ju tegelikult ilus sõna otseses mõttes iseõppijad või üksteiselt õpivad pigem niimoodi. Aga see oli üks bänd, mis mulle kohutavalt meeldis, muide, meeldib seniajani. No kuulame seda tõuget siis natukene. No nüüd ma saan juba päris hästi aru, miks sind seitsmekümnendatel aastatel Pirital keskkoolist välja visati. Esimene asi, mis ma tegin 30 seitsmendas keskkoolis, kus ma Et seal on siis järgmine, Pirital oli 36.. Jah, see oli kulunud. Numbrid läksid kohe järgmise numbri peale. Esimene asi, mis me seal tegime, kohe organiseerisid bändi. Ja loomulikult ma mängisin seal trumme, mitte kitarri, vaid trummi, see kestis paar nädalat õlut, aga aga kaheksanda klassi lõpupeol see bänd juba oskas kaheksat lugu ja kaheksa lauga sai, sai mängitud tubli mitu tundi, sest neid lugusid sa ju otsast peale hakata ja sinna vahele igasuguseid soolosid virutada. Õud oleks siis seda praegu kuulata, aga, aga väga energiline sas igal juhul oli selle bändi nimi oli aatomi triikraud. Kas kas sealt peale sinu veel mõni kuulsus? Tuli selles bändis mitte küll selles alguses seal mänginud Olav Osolin trummi ja selles bändis mängis basskitarri peitrannik või kes on praegu TV3 üks juhtivaid helirežissöör? Nii et telereklaamitegijad nagu moodustasidki, siis selle ansambliga. Nojah, kui niivõrd purjetaja tundsime jaburier pärast purjetamise juurde, me läheme veidi hiljem sellega, ma tahaks natuke sind tagasi hoida veel praegu. Aga üks ansambleid, kes on samuti sinu selles plaadikapis pidevalt ilmselt seal niimoodi mitte. Tolmukorra all on ansambel jess. Jah-s on sõna otseses mõttes eeskuju lemmik ja mis iganes kõrvuti samas näiteks muide Led Zeppelini olnud läbi läbi kogu elu ja on seda ka praegu ja ja Essiga seoses. No ma võin, no mitte küll otseselt tema muusikaga, vaid sellesamasuguse mõtlemislaadi ja, ja nende vaimsete illusioonide ideedega, millega hakkas peale Ruja kunagi, kuhu mind kuueteistaastast nagu mängima võeti. Et see põhjustas minu sellisest teadvusest sellise tohutu murrangu ja, ja, ja üks nuh kusagil hiljem ilmunud lugu teenuse sensule, seda ma pean üldse maailma muidu rokkmuusikat kõige kaunimaks looks üldse. Jaa, jaa, ja ma pean ütlema, et see lugupidajate nutma millegipärast, sest ta nii neetult ilusad ja, ja, ja Esson õudselt tähelepanu väärne ansambli õige mitmes mitmes mõttes, eks ole, kuigi ta pole praegu üldse moodne selles mõttes, et ma arvan, et see, selline see ansambel nseerimis ületab sellise popmuusikapiirid. Ta on muutunud nagu maailma kultuuri ja maailma muusika muusika osaks, sõltumata tegevusstiilist žanris. Nii et sina, juhus, sina kui kitarrist ei kuulanud üldse mitte seda, kuidas näiteks Tief au seal mängib kitarri vaid sa kuulasid seda? Üldiselt, seda ma kuulasin. Aga üldiselt ja üritasin ette kujutada, ma ei saanud. No ma ei saa nende tekstidest ausalt senimaani aru, sest üldiselt on üks paras jama. Nüüd ma inglise keelt no enam-vähem normaalselt oskan, aga, aga kõik see kokku moodustas sellise illusiooni ja, ja unistuse ja kui kui üks muusika seltskond on muusika Vabbe rokkmuusikakäiku niimoodi oluliselt muutnud, siis on just ess oma uskumatus sellises stiililises kokkusobimatus, eks ole, seal need inimesed, neid ei ühendanud mitte midagi, eks ole, muide Gandhanud vestern kitarrist siis klassikalise põhjaga pianist ja ülejäänud hoopis teistelt elualadelt mitte mitte ühelgi nendest tegelikult praktiliselt muusikalist haridust ei ole, aga kokku tuleb täiesti tõsiselt, kõlab uskumatult põnev muusika. Seda lugu kuulates tuli Jaanus Nõgisto meelde, kuidas ta käis ansamblit Jess vaatamas. Üpris huvitavas kohas Poolas, Varssavis on see, kuidas seda nimetatakse, neid Se Staliniga Stalini kinnitasime, kellele kingitus seal ja siis kui ma tohin vahel rääkida kiiresti ühe jutu, käisin kunagi Varssavis ühte operetti vaatamas oma poola keelt ei oska, aga mul tõlgiti vahepeal ja ühte nalja tõlgiti, et seal oli üks mingisugune Pärsia šahh, ütles Poola neiule, et ma kingin sulle palee ja et täna on väga, mulle on juba palee kingitud saalides rahvast pani müür, kama plaksutas, niiet ei lasknud enam edasi. Kuna see palee oli Nõukogude Liidu keegitud all teks. No see on nii, kui ma ei tea, tordi peal nagu mingisugune jurakas keset seda Varssavi linna nad maha lõhkuda. Kuigi võiks ju ausalt tõesti nii koledad. Aga selle Eesti kontserdiga seoses ja noh, ma olen varasest lapsepõlvest saadik igatsenud näha seda, seda bändi nagu linaga, eks ole, mingeid võimalusi pole tegelikult olnud, eks ole, sest mina olen üldse esimest korda elus välismaale 89. aasta lõpuks. Aga, aga siis üks esifännide seltskond korraldas ess esines esimest korda Ida-Euroopas üldse Varssavi paraku ka viimast korda. Ja, ja mul õnnestus sinna kontserdile sõita läbi Poola politsei vägivalla ja sadu 100 dollarit tuli anda politseiniku tee ääres, nägid. Rääkima temaga pole mõtet hakata, sest siis on niru ja saanud ka, eks ole, aga me jõudsime. Kohale hommikul kell kuus kontsert hakkas õhtul kell seitse ja läksime seda Stalini kingitust vaatama, see väga huvitav, ma olen tõeliselt, on väga suur ja seal on sissepääs hästi palju. Selles majas toimus paralleelselt lennundusnäitus kokkade kongress amatöörteatrite festival ja siis lõpuks tagumise sissepääsu juures, me leidsime ühe ukse ja kassaluugi, kus oli kleebitud A4 formaadis valge paberileht kuuli trükitud siis välja kõik see, mis selles jubedas majas kuu aja jooksul toimub jälle üks päev enne essi esines seal Chipendeils meestelt striptiisishow siis oli sinna kirjutatud jess, sulgudes Anglia ja järgmisel päeval toimus seal mingi lennuks näitusest ja siis olid punase pliiatsiga kirjutatud juurde, et varsti tuleb ka siin. Et asi oli täiesti tõsine, endiselt kartsime tõmmatud ja see pilet maksis kogu ehk siis 36 dollarit. Kas oli väga odav? Iseenesest, eks ole. Ja me läksime muidugi mitu tundi ennem kohaline otseselt alguses ikka veenduda, et meid pole tõmmatud ja siis ma avastasin ennast istumas esimeses reas otse sti huvi vastas, kes oli kolmeeetikast eemale ja ma pean ütlema, et sellise vapustava kontsert, mida, mida ma elus olen kuulnud, kuigi ma olen küll vähe kuulnud, eks ole, aga aga siiski noh, ma olen ka päris suuri staare näinud, aga, aga midagi sellist, mis toimub selles väga väikses saalis, tegelikult see on väga väike, väiksem kolinal. Midagi sellist ma pole kogenud. Ei muusikuna ei kuulajana, nii et mind kohutavalt nutma jälle saanud niukene, väga kummaline. Ja see publik koosnes sellistest noh, minuvanustest vanematest, inimestest, kellel olid kaasas lapsed, kes muide laulsid kaasa s-i, väga komplitseeritud vokaalpartiisid, mida, mida mina näiteks ei oskaks teha, sest nad on liiga keerulised, liiga kõrged ja aga tõeliselt vapustava bänd kõlas, kõlas sama hästi nagu plaadil, aga seda mängiti ka samade instrumentidega, millega plaadid olid tehtud. No see muusika oli nii elav, kui ta üldse olla sai. Ma ei ole väga nostalgiline inimene, ma nägin, et mõned asjad, mida ma kujutasin, et noh, kui raske võib olla neid lindistada, näiteks kitarripartiisid mängiti lõdvaele vantsiga ühe korraga. See kõlas täpselt nagu plaadi mingisugust muusikalist keemiatega peale mäng või midagi sellist ei olnud. Oled sa kindel selles saates, et ma nägin, ma olin kõrval, ma kuulsin, kuulsin näpuliikumist kitarrikeelel. Noh, ilma võimuta, ma olin nii lähedal, lihtsalt. Võib-olla ma kaotasin selle tõttu Elisa vapust. Provokatsioonina küsimus, kas sa võid nimetada praegu antud hetkel mõne niisuguse bändi või mõni niisugusi esineja, kes sinus suudaks kutsuda esine esile umbes niisugust vaimustust suhted praegusest prae praegu sa oled ja sa oled tele teles ju kursis enam-vähem selle nõelamist, mis jookseb praegu nii-ütelda. Ja kui sa mõtled, tähendab, heites kõrvale kõik eelarvamused ja kas võiksid nimetada midagi analoogset praeguse popmuusikasituatsioonist? Ma vabandust, sest ma ei taha öelda, diees on popmuusika, kaugel sellest ei pakkus kaduma selles Nojaga antud lugu, praegu peab ütlema, et see siiski, nagu sa juba ütlesid, seega väljudatud raamid väljuvika raamidest. No sellised asjad, mis toimivad vanast ajast peale üksikus Rolling Stones või ja siis on ju ka praegu tegutsev, eks ole, kuldset on ta on ta nagu koosseis, eks ole, aga mis on nüüd värskelt loodud, värskelt moodne nad võivad olla huvi pakkuda, eks ole, kui sellised mitte halvas mõttes nagu modellid, eks ole, kes täidavad teatud muusika, businessi, funktsioone. Aga ma pean ütlema, et midagi sellist, mis mind vapustaks erutaks, noh loomingulises mõttes, noh, mis on tõesti nüüd loodud nüüd loodude erakord, erakordne jaa, jaa, uudne. Ma pean ütlema, et ma ei ole midagi sellist ausalt öeldes kuulnud kõik on millegi millalgi korduseks ole. Kui vaatame erinevaid žanre, eks ole. Kantrimuusika kõlab täpselt samamoodi, nagu ta kõlas 20 aastat tagasi hevirokk tegelikult kõlab täpselt samamoodi nagu tubakas, mängib, läks avat ja ja millele punkti tegelikult pani retseptorid. Kuigi seal on tuhandeid uusi nimesid, nüüd igasugu kuigi on, eks ole. Aga nad muide ei varja ka seda, et nad on selle asja kloonid. Tulemise järjekorda, eks ole, oli Led Zeppelin siis tuli Äärosmitatule, no genees on selge, nemad seda ei varja, eks ole, aga Ma ei tea, kui on teatud sellised, noh see on nüüd teatud mängus nytid, eks ole. Kus midagi totaalselt revolutsiooniliselt uuendusliku Heino viimasel ajal sündinud ei ole. See muusika on väga hästi kõlama, minule meeldib tohutult. Aga ma saan samas aru, et see on väga kaheks kolmeks aastaks selline popmuusika selle otseses, mitte halvas mõttes, aga ta ei ole mitte midagi rohkem, ta ei pretendeeri mitte millegile, mis oleks rohkem. Vot see seedib mind selles mõttes ärevaks. Mida ärevaks, aga selliseks kibestunud küüniliseks, et et võib-olla Konsa mu heast kinni, et ma arvan, et noh, seitsmekümnendatel oli rohi rohelisem, inimesed andekamad, aga, aga, aga ma pean tõesti ütlema, et ma ei ole midagi sellist kuulumis. Medinud erutaks. Minule meenub praegu mõni jutuajamine Priit kuulbergiga näiteks sinu radikaal ei no temal seda väga konkreetselt lühidalt tähendab umbes jõuame samale järeldusele, et kuidagi nagu ei, ei tule midagi tõeliselt uut, on muidugi väga kurb perspektiiv selles mõttes, et et no kas tõesti me oleme jõudnud siis mingi tee Sa või peab ju midagi uut tulema. Kindlasti tuleb, no ma ei tea, see aeg kui mina käisin veel sõna otseses mõttes lühikestes pükstes ja mitte ainult tähtpäevadel, mida Valter kindlasti teab, mis eelnes tiitlitele. Lööklaul möllas niimoodi, eks ole, kui palju me teame sellest, noh, 10 aastat enne biitleid sellest lööklaulust, mis oli kohutavalt populaarne, eks ole. Küllap tuleb selline selline murrang popkultuurist siis, kui selleks on vajadus, kui selleks tekib mingisugune eriline kass, tehnoloogia. Seda küll vaja, sellisel puhul see on jällegi nii-öelda ratas käib ringi, et see ei ole midagi uut, tähendab uut selles mõttes, et tuleb midagi vana tagasi. Et kas tõesti see popkultuur on ennast ammendanud nüüd täielikult või ma ei tea. Ma kardan, et see läheb liiga pikaks selle teemaarendus praegu. Oli tollel ajal ka, eks ole, sead, mis mind tõeliselt huvitab, noh, ma olen ka ise sel ajal produkt, eks ole, kui nii-öelda seitsmekümnendad aastad oli muusika ei olnud ainult business, nagu ta on praegu, kuigi muusika on kaotanud ka sellise, noh ta ei ole enam maailma üks suuremaid rahategemise mooduseid, kuidas juba palju tähtsamaid rääkina sport, näiteks sport. Lisaks muusikale langen muidu sellesse oluliselt selles rahateenimise nagu, nagu edetabelis aga tollel ajal oli väga müstiline, eks ole. Praegu mõeldakse sellele, kuidas promoda, müüa, reklaamida, aga ma ei usu, et jess Genesis ja Zeppelin alustasid sellest, et noh, palgati produtsent, kes müüb see seltskond produtseeris oma muusikapilte ise, muide. Vot see langus, muusika müüdavuses võib olla tingitud ka sellest, et me oma tagaaias ei saa õli pumbata ja kodus relvi ka ei tee, aga muusikat me saame juba CD plaate teevad juba kodus. Ja, ja see on üleproduktsioon, sa mõtled vein? Ei noh, see on nii kaugele arenenud, et kodus saab ju palju seda teha, mida enne pidid poest ostma või stuudia üürima, praegu kodus teha, kodus teha ja ja see ongi selle muusikabisnis omamoodi hukatus, sellepärast tahetakse tühjadele kassetile ja on pandud peale maksud, eks ole, ja ja nende maksudega kuidagi hüvitada seda, et inimesed kodus väga palju teevad, ise juba enda jaoks. No selle vastu me ei saa, ega vaevalt et me tahame, eks ole, aga küllap see peab niimoodi minema, küllap tekivad mingid uued, ka muusikalised, sellised väljendusvõimalused ja kui aeg on küps, siis sünnib, sünnib kui selline oskus ja sünnita selline muusika, mis põlvkonda liigutama. Loodame kõige paremat, aga tänase saatekülalise Jaanus Nõgisto enda muusika juurde me ei ole veel jõudnudki. Õieti ka järgmine lugu ei ole sinu kirjutatud, aga see, mille sa nüüd oled välja valinud, on Igor Karsnek murtud lilled Hando Runneli tekstile. See on üks meie nagu viimase plaadi mis ilmus nagu selle üks parimaid lugusid, mille Igor on, on teinud ja ma pean teda üheks Igori paremaks looks üldse. Et ja seal on päris vahva kitarrisoolo. No me teame kõik, kes kitarri mängib. Jaanus Nõgisto, sinu suur hobi on lapsepõlvest saadik olnud ju ka purjetamine või kas see on hobi, see on selline suur armastus. Nad on armastuses on olnud kunagi minu elus kõige tähtsam. Hakkasin purjetama kusagil seitsmeaastaselt, kui kui ma ei käinud Pirita koolis, kui ma käisin 40 teises keskkoolis ja ma läksin Pirita kooli, õigupoolest sellepärast, et ma saaksin purjetamistreeninguid teinud patsiendi kasuks lähemale. Ja ma võtsin seda seda väga tõsiselt ja jõudsin ka nii kaugele ja kõrgele, kui võimalik tollel ajal oli jõuda enne, kui ma hakkasin pilli mängima, ma olin mitmekordne Eesti meister, aga kõvasti ära neetud Nõukogude Liidu meister. Aga, aga elu tõi mind tänu oma lapsepõlvesõpradele sel alal jälle nagu tagasi ja, ja nüüd ma olen jälle mitu aastat nagu väga edukalt purjetanud avamerepurjetamise alal koos oma ansamblikaaslase ja sõbrad Itaago. Miks sa muide tookord ära lõppes, purjetamine, kui sa olid ikkagi juba selle ära nähtud Liidu meistriks jõudnud? No mul oli väga tormiline puberteet, ma ütlen ja, ja Pirita kool koos seal oleva seltskonnaga ahvatles mind igasugustele igasugustele tegudele ja nii et ei jõudnud otsimisele mõjuda. Trenn ja siis ma armusin ühte tüdrukusse väga tõsiselt ära ja siis ma üldse trenni ei jõudnud ja siis ma ühel päeval märkasin, et nendel on sinna oodata. Mind kutsuti küll tagasi mõne mõne aja pärast, kusagil aasta pärast nagu tegema, aga siis ma olen juba juba harjutasin kitarri, ma ei tea, 16 tundi päevas ja siis mõned neist arvavad. Aga kuidas seda praegu tundub, et nendest tolle aja purjetamisõpingutest on siiamaani mingit kasu. No kindlasti on, sest nad on teatud teatud oskused, kogemused, instinktid, mis arenevad välja just noh, väga varases lapsepõlves. Et on asju, mida ma õppima, eks ole, on muidugi purjetamine, selline ala, mida, mida lõpuni ei oska. Seda õpitakse kogu elu ja seda ei saada kunagi selge, kunagi ei tea, kustpoolt, tuul puhub noh, võib ka nii-öelda need jõud, mis on nagu inimese vastas, seal on siiski niivõrd tugevad, eks ole. Et noh, kunagi ei saa öelda, et ma olen kõvem kui ma ei tea, loodus, et et seal saavad kogemuse ja kavalusega toime tulla, aga mitte kunagi niisugusest jõust tugevam olla, et muidu mulliks. Aga nüüd plaanitakse ühte suurt ettevõtmist seoses purjetama, sa pead silmas ümber maailma. Ma pean seda silmas, sina vist osaled seal ka ühel etapil vä? No ma osalen küll kolmel järjestikusel etapil ja mul ahvlased meeldiv võimalus veeta sajandivahetus sellel reisil. See reis algab peale septembri keskel ja sajandivahetuseks detsembri keskpaigaks on ta jõudnud Buenos Airesesse, kus ma siis nagu laevastun ja teen selle reisi ümber Kap Hoorni kaasa, mis on kõige, ma tahtsin just küsida, kas ilgem jälgib maakera? Muidugi seal planeeritud niimoodi, et aastas on muide mingi kaks nädalat, kus seal on normaalne ilm. Me üritame läbida KaPourni sellel ajal, kuigi noh, selline olukord eksisteerib seal niimoodi vabalt läbi saab, on seal väga harva siiski. Aga. Kui kaugel sa muide varem oled üldse purjetamas käinud, ma mõtlen peale Tallinna lahe. No ma olen, noh, Eesti ümber ma olen sõitnud, eks ole, kõikvõimalikke kattidega, mis meil siin on, aga, aga kusagil niimoodi ookeanil ma ei ole kunagi. Nii et ma pean ütlema, et inimesi, kellel on ookeanipurjetamise kogemust Eestis, on üldse ühe käe sõrmedel võib üles lugeda, eks ole. Noh, võidusõit on selle reisi kaasa teinud nagu Alar Volmer. Aga rohkem neid kogemusi polegi kellelegi, nii et nüüd avaneb võimalus järgi proovida, kas saab hakkama balti merekogemustega ookeanil. Kas see seltskond, kes kavatseb reisile minna, meenutab vahel ka esimesi eestiaegse paberossi karpi Ahto ja Ahto Valteri? Meenutab, see on jah, klubis on see absoluutselt teada ja muide, selle reisi lõpp kaob ajaloo hämarustesse. Kellelgi pole õnnestunud täpselt tall välja selgitada, kuidas reis lõppes, sest noh, katkestasid selle, aga, aga, aga kuuldavasti ta üritas seda jätkata sealt teiselt poolt. Ma ei tea täpselt, kuidas see lõpeb. Võib-olla ma ei tea, kas nad siis ei olnud ju neid tehnilisi vahendeid, mis praegu, nii et kui teie sõitma lähete, siis ilmselt on siiski natuke julgem tunne, et päris päris ära ei kao. Aga see on ükskõik, kas raadioaparaadiga põhja lähevad või ilma ümber maakera. Iga aasta kusagil paarkümmend jahti, eks ole, see pole mingi võidusõit, eks ole, mida see seltskond korraldab, et umbes paarkümmend perejahti sõidab ümber maakera. See ei ole mingisugune ennekuulmatu asi, aga, aga samas ma ütlen, eks ole, eestile keda ümbritseb meri ja kes noh, on ka mereriik. Ma ei tea, kas jutumärkides või ilma Eesti lipu kunagi ümber makra sõidetud ja see oleks esimene katse see missioon ära ära teha. Need vennad, Walterit minu arust neid oli kaks venda. Nendel oli vist ikka palju viletsam see alus ka. Ma olen selle aluse maketti näinud seostada veel meremuuseumis ja ma olen näinud sul ühe, ühe saksa purjespordiklubi nagu auhind huvitaval kombel ma ei tea, mis, mis põhjustel nagu selleks on makett nagu tekkinud, aga see on noh, meie mõistes nagu folk, boot, selline Põhjamaade rahva, vaata et see on väga väike, vaata aga folk poodiga on sõidetud üle Atlandi, nii et seal pole kummipaadiga või kui on tahtmist ja riskijulgust, aga see pole midagi, midagi väga ekstreemselt, aga ekstreemsed see projekt, aga, aga ma olen sellest väga innustunud ja on ka viimane aeg see lapsepõlveunistus nagu, nagu teoks teha ja kui palju mul selline võimalus pakuti, siis ma annan endast maksimumi, et et kogeda midagi, mis on tõeliselt viimasele. Milline on järgmine muusikapala, mille oled välja valinud? See on üks võlanukuteatri tarbeks tehtud lugu, mille nimi on ajaloo õppetund selle teksti pärast, mille kirjutas spetsiaalselt Rujale Juhan Viiding tekkis omal ajal väga paksu pahandust teha. Ja ja see oli üks minu lugu ka ja mul seisis ausalt öeldes nagu vallandamine televisioonist nagu silme ees. Kui komsomol, eks ole, tekkis kunagi tekkis tohutu müstilisi probleeme, millest kaasaegne üldse enam aru ei saa, eks ole. Mind suunati pedagoogikaülikoolist, eks ole. Eesti televisiooni tööle ja siis äkki tekkis probleem komsomol ja soovitati nagu muu muu tegevusvaldkonda valida, kas siis oleks muusikasaated, Avo Hirvesoo ja luulevik korjasid sealt noortesaadetest üle seal nagu ei küsitud, kas on teistest kõigist kümned aastad nooremale mees konsul või mitte, sest seal keegi teine enam kaevama. Kuidas see Rujal see nukuteatriga sidega Alender? Arendamine nukuteatri näitleja jah, teatud aega ja siis. Me tegime selle koostööd või kui, kui, kui minu, noh, selle bändi liidriks oleku ajal ja ja seal on õige mitu nagu niux tavaetendust välja tulla ja lapsi kohutanud. Täiskasvanute tükse Gulliver ja Gulliver soli Mati Undi nagu nagu sket ja Juhan Viidingu laulutekstide päris äge muidugi. Selline oli tänane Vikerkääru saade Valter ja Jaakko ajakirjas soovivad külalisele Jaanus Nõgisto, ole palju edu ümber Kap Hoorni seilamiseks ja jääbki lõpetama tänast saadet Jaanus Nõgisto. Muusika. Veerev kivi on järgmise pala pealkiri.