Tuhandete kilomeetritele ulatuvalt suure isamaasõja hiiglaslikul võitlusrindel oli toimunud suur pööre. Oli purustatud see võitmatuse oreool, millega fašistid vallutanud suurem osa Euroopast ja tundes peapööritust reeturliku sissetungiga Nõukogude liidu piiridesse esimestel kuudel saavutatud ajutisest edust endova suures kõrkuses ja Uksakuses ise teenimatult olid trooninud. Oreool oli purustatud äkilisuse ja ootamatuse moment, kui saksa fašistlike vägede reserv põhjalikult tühjaks ammutatud andes vaenlasele uusi lööke nii lõuna- kui põhjarinnetel, kurnatus ja nõrgestades teda päevi ja öid nädalaid ja kuid kestvas kõrgepingega lakkamatutes lahingutes, koondades tagalas reserve, tegi Nõukogude armee ettevalmistusi suureks vastupealetungiks mis sai hiljem hitlerlikele vägedele. Liikudes edasi lääne suunas, haarasid Nõukogude armee väeosad ümber vaenlase poolt tugevasti kindlustatud tähtsa strateegilise punkti. Velikije Luki linna. 30. novembril 1942. aastal katkes Velikije Luki linnas asuval saksa garnisonil viimane ühendus maad kaudu välismaailmaga. Ligi 10000 moodsa sõjatehnikaga varustatud meest osutus Nende vägede poolt lõplikult ümber piiratud. Jättes linnani suurearvulise garnisoni, lootsid fašistid sellega rindelt ära tõmmata ning linna piiramisega siduda tunduva osa pealetungiva nõukogudele armeejõududest. Garnison pidi etendama tähtsat osa meie vägede pealetungi pidurdamisel ja sissemurde likvideerimisel Velikije Luki päts Tarmile ühtlasi aitama Hitlerlastel taastada rinnet selles rajoonis. Saksa ülemjuhatus oli andnud lubaduse edaspidi pärast nende ülesannete täitmist vabastada garnison piiramisrõngast. Seniks aga anti garnisonil käsk, maksku mis maksab vastu panna. Selle ülesande edukat täitmist pidi peale garnisoni arvukuse võimaldama veel Velikije Luki suurepärane kindlustuste süsteem. Fašistide endi arvamuse järgi oli Velikije Luki kindlustuste süsteem parim, mis nad kunagi olid ehitanud. Nende püstitamiseks töötati nii-öelda üheksa kuu, jätkates alatasaehituste täiendamist ka piiramise ajal. Peale linna ümbritseval tugeva kaitsevööndi olid ka üksikud linnajaod korraldatud ringkaitseks tähtsamatele, tänavanurkadele, tulistamist, võimaldavaile, väljakutele ja aedadesse oli ehitatud kindlustatud Pole pesad tänavate ja teede tulistamiseks piki tulega. Kivimajad olid kohaldatud lisaks kaitseks. Samuti oli organiseeritud kaitseks mõlemad kõrged raudteetammid, mis läbisid linna ida-lääne suunas. Kõik kindlustuste elemendid moodustasid hästi kooskõlastatud terviku olid osavasti sobitatud maastikuga eeskujulikult moondatud ja omasid tihedalt tulesid, et üksteisega kaevikusse oli ehitatud hulgaliselt ka tagavara tulepesi automaatrelvadele ja otsesihtimist. Suurtükkidele. Täpse tulistamise otstarbel olid mõõdetud kaugused meist ja laskurpesadest mitmesuguste orienteerumise esemeteni ees oleval maastikul. Velikije Luki sõjalist tähtsust olid fašistid ise korduvalt raadio ja ajakirjanduse kaudu toonitanud nimetades teda väravaks Ida-Preisimaale ja Berliini võtmeks. Seepärast Velikije Luki linna vabastamine. Niisuguste kaitseliinide vallutamine nõudis Nõukogude sõjameestel suurt surmapõlgavad vaprust ja mehisust. Velikije Luki nädalaid kestnud raevuka Est vabastamise lahingutest võtsid osa ka Eesti laskurkorpuse võitlejad. Lahinguülesannete eeskujuliku täitmise eest autasustati Eesti laskurkorpuse 1030 kaheksat võistlejat ordenit medalitega. Rünnates ennastsalgavalt vaenlase tugevaid kaitseliine Velikije Luki all võitlesid Eesti laskurkorpuse sõdurid ühtlasi ka oma sünnimaa vabastamise eest fašistliku armee purustamise nimel. Siin langenud eestlased, venelased, ukrainlased andsid oma eluga Nõukogude Eesti vabastamise eest. Ühiselt valatud veri tugevdas veelgi vennasrahvaste sidemeid. Velikije Luki vabastamise lahingud olid Eesti laskurkorpusele esimesteks suurteks ja tõsisteks tulerisseteks. Seepärast on need võitluspäevad meie endistele rindemeestele unustamatult meelde jäänud. Tihti kui võimalus, külastatakse jälle Velikije Lukit käiakse läbi kõik vanad, raskete heitluste paigad, sageli koos perekondadega ning siinsamas, kus terav silm tabab pommiaugu leiab üles kaevikuvalli, tuletatakse meelde kõike seda jutustatakse lisast pealetungist, Velikije Luki pakases, puisus abikaasale, poegadele, tütardele, noorematele õdedele-vendadele jutustatakse sellest kangelaslikkuse eest, millega siis nõukogude rahvas võitles oma kodumaa vabaduse eest ja nüüd kindla ja püsiva rahu eest kogu maailmas. Hiljuti käisime Velikije Luki vabastamislahingute paikades koos endiste rindemeeste seltsimees lemmingu sõlmesse Hermani erupolkovnik Felkmanni alampolkovnik lootuse Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitja Arnold Greeni ja Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee agitatsiooni ja propagandaosakonna juhataja asetäitja Vello rammega. Ümbrus on siin palju muutunud. Isegi tookord samm-sammult läbi käidud võitlusväljal kulus kaega vanade kaarikutega künka leidmiseks mitme kilomeetri kaugusel linnast kust avaneb vaade kogu Velikije Luki panoraamile. No vot nüüd me oleme kohal, kuhu koondus meie seitsmes laskurdiviis. Vot siin me näeme kohe. Paremal pool on need külad kuhu oli koondatud 27. Pork paremal tiivale. Siis oli keskel oli siin 300 spork 354. polkoli vasaku tiivaga sele leeveni raudtee. Ja siit sellest rajoonist algaski rünnak Velikije Luki suunas. Nende tugipunktide peal. Jaa, Sobakina, teised küllalt veel edasi. Mina olin sel ajal 354. laskurpolgu viienda roodu politseijuht ja nii nagu seltsimees Feldmann, kes meie palk oli siin keskel, võttis suuna otseselt trassanka küla peale rassanka küla seal ees on näha päris linna servas päris linna servas ja vasakul poole Levaatorit. Paremalt tiivalt läks meil siis kolmas pataljon ja esimene pataljon ja meie teine pataljon liikus vasakult poolt kõige vasakul tiival. Nii et meie rood läks juba üle Neeveli maantee ja seal vasakut kätt oli hõre metsatukk. Seda mööda meie rood ründaski Tarošenka küla. Esimesel päeval ja jõudsime jõudsime peaaegu rassanka ette välja. Meenutagem nüüd seda ka, kust see org sai omale nimeks sil vasakul surmaorg, tegelikult siit algas rünnak liiki Lucyle ja kõik meie väeosad juba liikusid kaugele sellest orust edasi. Kuid siia jäid peamiselt tagala osad CIAd maha, ütleme varustuse mehed sind käidi söömas siia, see oli ainukene koht, kuhu Kööbitsaid ligi sõita, sest eespool nagu siin näha, on täitsa lausmaastik langusega veel allapoole, see oli täiesti tulistada, vala kõik ja ükski ükski väliköök muidugi sena ette sõita ei saanud, ainult hiljem juba, kui me sealt esimesed need linnaäärsed rajoonid puhastasime sakslastest, siis juba oli võimalus ka köökiel sinna lähemale jõuda. Siin olid veel meie miinipildujapatareid, vaatluspunktid oli selles rajoonis ja siin muidugi neist liikumist ja kogunemistika oli, sakslastel oli muidugi see ala väga hästi sisse lastud ja nad süstemaatiliselt pommitasid siin küll miinipildujatest isegi nendes kuued, olulised olid vist neil seal all kuued olulistest ka lennukid pommitasid seda rajooni ja muidugi siin ikka oli surmajuhtumeid tublisti. Vaat sellepärast hakatigi siis seda orgu nimetama ka surma, orvuks ja ega muidugi hea meelega siit siia kehvi tulla ei tahtnud, kõik hoidsid Pihemale sellest kohast. Muide, valt siin rünnaku algusel langes meie tollaaegne polgu komissar Rüütli üks kodusõja, nii kangelaslike võitlejaid ja väga-väga tubli poliittööline oli ka meil polgus samuti selles meie polgu miinipilduja patarei komissar wind, kui oli seltsimees, see ma mäletan, Vink ja väga tubli mees langes siin ka pommirünnaku ajal ja vist seltsimees kangeräisin lähedal, kangeldasid, sai haavata ja siin pommi pommikilluga. Siin nagu näete, siin on, ennem oli siin lage maastik. Aga praegu on siia külvatud juba peale ja kasvab võrdlemisi suur mets. Siinsele surus asusid polkude staabid. Ja siin künka peal oli korpuse diviisi aga polgu vaatluspunkt. Mul on väga hästi meeles niisugusest, kui läksime pealetungile. Meie diviis tuli siia, kui ma ei eksi, 24. ööl vastu 20 viiendat detsembrit, sest enne olime teises suunas. Ja 25. detsembril alustasime pealetungi, näete, seal ees on lohk seal, kus oli võrdlemisi raske lahing, siis meie endine polgu komissar, hiljem kui üle viidi asetäitja poliitalal ARNO, viis mehed rünnakule ja langes kangelaslikult siin. Ja vot selle samal päeval said ka surma komsomolibüroo sekretär, kes oli ees ridades vares, nooremleitnant, vares ja sai veel surmaga. Olgu agitaator kapten Peil. Peale selle, kui juba meie parteitöölist Arno Vares Peil, kes surma said Kesukest Mehhivist rünnakule olid langenud, siis läks kah. Polgukomandör ütles niiviisi, et minu asetäitja on surma saanud ja teised on surma saanud. Nüüd on minu kord endale nende eeskujul viia mehed rünnakule ja sel päeval hiljem ütleme tund aega, võib-olla hiljem sai kah polgukomandör ise polkovnik mullas haavade praktiliselt ei mäleta, kas oli umbes 28. detsembri paiku nii kus sakslane avastas vaatluspunkti, kuna siis oli armee ülem, oli seal kindralit, oli seal päris palju, korpuse komandör oli korpuse komandöri asetäitja nähtavaks, diviisi komandöriks oli kah keegi seal. Ja sakslane otsustas siis hävitada selle vaatluspunkti. Võrdlemisi madalalt tuli patarei suunas, tuli üle patarei, viskas sinna paar väikest pommi ja siis selle vaatluspunkti peale viskas võrdlemisi suure pommi, näete nüüd, siin on see suur auk, mis on järgi jäänud. Mõõdame ta, ütleme, diameeter võib-olla siin meetrit, umbes nii, 15, sügavus on ka all vesi, aga sinna võib päris ilus suur maja sisse panna, praegu nagu näete. Ja, aga õnneks juhtus nii, et kaavika, kus oli, kus olid kõik armee juhataja korpuse komandör ja kõik olid sees, et umbes paar meetrit lehtri augu äär ei tabanud kui kalkuni ja sellepärast kõik jäid terveks, ainult polkovnik Kanger korpuse komandöri asetäitja sai põrutada, keda evakueeriti, ja üks leitnant oli üks sideohvitser, kes sai võrdlemisi raskelt põrutada, aga onu oli selle uni, mattis maa alla täiesti ära. Ma täpselt ei mäleta, aga igatahes mõned mehed kaevati sealt elusalt välja. Aga vist, kui ma ei eksi, paar meest sai ka surma sellest suurest pommist, aga õnneks, et ei tabanud just seda. Mida teile, seltsimees Rannese koht meenutab? Mulle? Hakkab. Silma kohe meie 120 millimeetrise miinipilduja patareipositsioon. See on siit üle selle lohukese künka vari ääres paistavad, paistab, siit on veel näha täiesti seitse auku. Kaevendid, kus olid miinipildujad positsioonil? Muidugi ümbrus on muutunud, siis oli see künkapealne oli täiesti paljas. Nüüd juba kasvab siin, nagu näete, noor mets noored männid kasvavad jaga paremale künkale, mis samuti oli siis paljas, on rajatud puukooli mingisugune istandus, väiksed lehtpuud paistavad seal. Veel võib siin öelda, et minul on tähtis koht veel sellega näete seal ees seal ees umbes nii kilomeetri maa ümber või vähem vähem on kus oli polgu eelvaatluspunkt just seal eelvaatluspunktis, sel ajal 31. detsembril vastu uut aastat öösi või õhtu, õigemini mind võeti partei liikmekandidaadiks partei liikmeks. Nii et sellega on kah. Mul väga meeles. Ja see oli kogu külla kogunes kommik Pehki esimene pataljon. Millise ülesande vallutada kammiga küla? Tegelikult olukord kujunes selliseks, et 13. detsembri õhtul asunud nähte positsioonidele paterstaabis. Nõupidamisel selgus, et vaenlane tugevasti killustunud Gaamika külas ja see oli eeloleval kõrgustikul. Ja järgmisel hommikul, kui esimene pataljon rünnakule läks siis sattus pater raskesse olukorda ja leitnant valge peapatarei andis siin otsustava hoobi, mille põhjal kammiga küla olevat tulipunktid tehti vaikseks ja esipataljon sai välja tulla tegelikult aga kaameka, kui valitseb kõrguslike ikkagi hitlerlaste kätte. Ja alles major Ermeli juhtimisel. Õppepataljon võttis kaanega küll ära ja siit sai tegelikult alguse uus ümber grupeerumine, mille põhjal läks rünnak põhiline rünnak juba Tarošenka külale, millest algas sisemine Veliki Luki. Ühes asusid fašistide peamised tulepunktid, mida kõige rohkem tuli rünnakule silmas pidada. Sampka oli kõvasti kindlustatud, punkt, tugipunkt oli Fankeeris tuledega parema tiiva peal kaanelt ka ees olid kohe meil Novo poova Sootova hali kraadovnid, külad olid kõik kindlustatud ringkaitseks. Nii kui ütleme, meie tahtsime vallutatud, salkad jõudsime sealt, kalla paremalt fotovast, oli sankeeriv, tuli peale, lõikas meie edasiliikumise pärast salka peale ära. Tahtsime vallutada Sootavad pärast salka tulepunktid kõik suurestama, tule Sootova ette. Väga raske oli Sootova peal jällegi minna ja kaanelt ka. See oli üks kõige optim punkt meil paremal tiival. Sellepärast et seinast meie parimat tiiva edasi minna. Ja see jäigi kõige viimaseks punktiks kaasneb ka seda, et kui me paluksime siis, kui juba meie teised ei pääsetud kõiki luuki linna peal juba sisse läinud, siis me vallutasime Gaamika ära. Tulin natuke peale. Võetatiivisiiendi keerasime minema kinno, kindlusega. Siit me muutsime pealetungi suuna üheksa kraadi ja hakkasin tungima Ita. Praegu on siin suured majad juba päris linna algus, Jaano Bradentslikkunud õitsetailin ja ta täitsa täitsa muutunud, et enam ühtegi seda vana maja ei ole, mis isegi ei pane vanade vaneme tase kohtades. Kindlasti. Siis juba tuli hakata pidama võitlust iga üksiku maja igaüks sellepärast ebalinna sees, kui siin oli veel meil tegemist puumajadega, siis juba linna seeezzin mööda raudtee pallisime raudteid minna, ta oli meil väga tugevalt punktid, näiteks raudtee, depo, remonttöökojad, siis nautija. Siin tuli lihtsalt võidelda kui ta ütelda käsitsi. Sakslane läks siia sära samas sekund hiljem või mõnikord isegi peaga tahtnud teise kanname, tungisime sisse. Kui me oleme vallutanud remonttöökojad autoremonttööga juba diviisi vaatluspunkt. Komandopunkt kolis ka kohe siia üle pidevalt juhtida väeosi, kuna see võitlus oli väga niisugune. Igav iga minut oli võtta uued otseselt vastu, kuidas suunatasin väeosi vaatluspunktide tillu tagasi, see sugugi maja taga oli vaata ja algul Simone küngaste suur külge. Pärast me kolisime juba sinna raudteeremonti liigutatud ja see oli, jäid viimase patus viimaseks selles punktis, seal me olime üks suur, kellel oli kiviga öelnudki, tantsib seal ja taksolennukid pommitasid aiast sealt samad keldrid lähedalt ja selle selle, selle remonttööga, tähendab me tundsime alla viis saksa plaanerit. Sellise väikese seitsmenda divislaid tegevus siis praegu just selle joone peal, tähendab selle kõik need joone peal, Zimme paratis välja, seitsmenda diviisi juba hakkasid edasi tungima 249. diviis, vot millele, millise diviisi operatsioon lõppeski, vunts asi, sellest sotti, palun. 14. jaanuaril ma käisin öösel luurel ja sain andmed väeosas, kes tegutseb meie naabruses. Ja kas näitas ära ühese pimeduses umbes Volsassi, Veliki Luki garnisoni ülema varjendi asukoha. Ma kandsin 15. hommikul sellest ette Kindralmajor Lombakule kes tegigi minul ülesandeks operatsioon läbi viia vallutatase Velikije Luki garnisoni ülema vastupanupunkt, kuhu oli koondunud kõik juhtimine Velikije Lukis veel tol korral tegutsevate gruppide ülejaamast sademed, et oli purunenud maja, mis praegu on üles ehitatud selle purunenud maja taha joonel umbes 200 meetrit, väga sild üle ehitatud. Me võtsingi oma lähtealuse sisse, naabrid mul see täiesti ära jätta. Tulistati ainult. Tähendab jaama suunas ja siiapoole selles suunas. Tagumine pool tahtsin tulistada, sa austasid tolle kahtlaselt šoti Andra suurid kinni suurtükkidega praegu siin näha ka betoon praegu nüüd on ta lahti tehtud, see oli kinni lastud täitsa Aubistaskist seda suurteks klassiskaat, aparatuuri, teata siin edasi. Selle sati idapoolsest natuke parema, näete, siin on üks väiksemat, vot kus oli sees see grupp, kes pidi kaitsma seda šoti sotti taga poolt, kuna siin ei olnud, kui see, et keegi peale tuleb. Svat isa oli ehitatud ehitatud Nõukogude. Gaasivariandiks pommigaasi variandiks ja muidugi väga tugev variant, tal oli pealilleks kolmemeeter, liiva sisend, raudbetoon väga tugev, õhub ammuistada, otse korrutada, suurtükimürsud, midagi talle kurja teinud. Mina eitas üles oma selle peatungi järgmiselt hamba suurit kinni. Ja siis tulen selle grupiga siia peale ja vallutan selle teise otsa ja seega siis blokeeri tänaselt sotti ja teen ettepaneku siis alla anda. Nii ka toimus, umbes viimid surid kinni, siis me jõuaksime siit pealt, mitte madalal, patsid peatatsukese kõrgemas puhast siia. Siia punkrilae peale kohe jooksin välja, nägime sealt sakslased kaevikutes, siis siis meie poisid hakkas alla laskma tulistama automaatidega Sagnatuid, vastas jänes Kristi tuli, tulin tavaliselt välja, tuli meie sama momendil vallutasid poisid järgmiseid khati, kes oli selle selle posid sotti toetusest pandu, patsin paremad nagu näete, sealt võtsime kinni 14-sse akvat, lihtsalt seal poisikesekraanid ukse peale, sakslased olid välja, tõstsid käed üles, andsid alla, seega oli meie selle ära blokeerinud. Nüüd käisid küsimus, kuidas seda inimesi kätte saada? Tulistada nad enam ei saanud, tunnistas vastase, ainult seal üks saba, siis me tegime ettepanekuid mitmeski saksa keeles nendele tanki alla. Ja nagu hiljem selgus, oli see 75 haavatut. Ja 175 tervelt võitlejad kangevad mees Jesotas sassi staabiga kontsassi endaga, kes siis siin varjendisse sobivad. Samuti on endal raadioaparatuur, juhtisid siit tervet seda operatsiooni umbes kella nelja paiku. Teised lipp välja ja palus, kas võtab vastu parlament, pöörispeal tuli see välja. Ma ütlesin ja võite välja tulla saadavuses välja. Paprika ettepanek, kas me võtaksime pasta, nende haavatut, nähtud humal seisund, mina võtsin avatud, vastasite välja, viisime Williamsile otsiku, evakueeris rägedega siit sinna jaama Luki jaama, pärandatakse Daugustele. Kuna me oleme mitmed juba siin võitjan, siis oli väga väsinud mehed ja meile väga mehe mehi tahtsid puhata, siis me tegime siin avaette lõkketule lõke, liipritest ja ühe poisi, panime palve siseneks puhkama. Puhkasime aega, saime korralduselt tingimata tot vallutata. Siis esimene laevu panin 200 kilu peale. See tulemusi ei andnud ma varem kirjeldatud, vot oli väga tugevalt ehitatud spaim teispool kah seal kilu peale, siia laeviale, seal lae peale ja siis kolmas kord ma mäletan tonni pool tonni, midagi oli 600 autokoorem ja auto korduvad jaapanis peale ja see andis mete otse lõhe alla, vaba selle vaid küll ei pea brausisse kus hakataks automaatika tulistama, me panime ka selle tüüblitega kinni. Ja siis ootasime hommikuni. On ikka pool ööd. Läksime kavaluse välja, läksime inimese moraali pane mõjuda, mõtlesin läbi. Ta kätega seda võtsime, selle liivakihi pealt järelevalvega. Praegusel seisame, jäi, harjud raudbetoon ja raudbetoonipastaga labidatega hangedega hõõruma. Ja ütlesime, et kui teie nüüd alla ei anna, siis paneme kolm tonni pialasimiseks, sodis see niivõrd nende moraali mõisa pähe pärast tuli välja. Wolfaabe välja tõsisemaid vahepeal ja tuli välja siin endale paberi peal seitse punki. Vaat mina muidu selle üle ei otsusta. Et lähme praegu meie diviisi staapi korpuse staapi, samas kõik käivad kindral Pärn otsatu küsimuse ära, mis seal oli punktide esile pundad elule endale jätta. Teine punkt oli ordenid alles, kõik kauged asjad. Kolmas isiklikud asjad, neljas, et neid koos vangis hoida. Siis oli veel niukesed. Kolm saada tagasi Saksamaale saata ja kõik niukesed punkte, mis on seotud isiklike huvidega. Sõitsime pärna juurde, kindral Pärn kirjutas lepingule alla. Sõitsime tagasi, jõudsime avad juurde, siis ma lasin avasti ära puhastada ja nüüd ütled kolleksbarbeda, kartsid meiega, lähme alla, tapame kõik maha korraga, siis tegi mulle ette, paneb mina üksi alla, läheksid temale pees, mina olen selle taga tal tihedalt koos ja siis meie Antsimis kolmes keeles kamanda. Kõigepealt siis mitte lasta väljekümnestralet ja mitte last eesti keeles kolmes keeles. Tamalex, palun ärge kohe sisse. No kõik on väga sünge nägudega, nad olid mitu päeva söömata olnud ligi nädal aega ja suure toimedi. Habemed olid koledad kaabel, läks kohe selle Fonsassi juurde Hannese dokumendi kätte nagu fans asju, ta luges lisaks kõigele naerule, kohe võeti meid nende tingimused vastu. Siis nad pakkisid oma asjad sisse ja siis oli vastupidi, järjekorras. Mina tulin eespool, Sass oli juba minu taga tihedalt vastaselga, jälle karjuse uuesti. Nestraliat juba enne vene keeles, et mitte lasta ja siis Saksamaalt ka siis mina tonni välja seal juba kogunenud väike kampa, poiss asi ja ava juurde seal relvad ära ja siis vahepeal helistas, ületasin kandis andmiseks valmis, oli siis 16. jaanuaril umbes nii kella kuueteistkümneid paiku operatsioon lõppenud ja teie olite. Mina olin raudtee, see roosa maja praegu seal vaatluspunkt oli diviisi komandöri vaatluspunkt, mina olin siis mul diviisiga muidugi korraldusi juhtide siin. Need viimased operatsiooni lemming likvideeris selle punkti ära. Me läksime edasi, mis kõik ülejäänud mehed olid, kolisime kokku. Läksime Teppo peal, see oli hommikul varahommikul poolkaitsja suurtüki kaasa ja sõitsin suurtüki üles raudtee äärde, sinna mõtlesime, tuleb kõva vastupanu nagu sakslased all depoos nägid, et suur tükk on üleval ja juba tõstsid käed ülesse ja annavad alla paar pauku tegid ja siis ma läksin depoos sissemeestega. Poolitäis haavatuid ja umbes 100 meest ja lisaks on sees kõik, tõstsid käed üles, kes relvad, kõik mahapoolne, point, relvad ilusti Maarans talle viimane sellega lõppes siis, kas sul viimane, viimane moment oli niimoodi ja? Ja sellega oligi siis Veliki Luki siis käisime veel, vaatasime lilla läbi kõik siin ilusti, mis siin oli? Mismoodi näidikud puhtalt varemad, igal pool varemed. Möödunud raskeid võitluspäevi ei unustata. Kunagi, ei unustata maailmast, ei unustata ajaloos Nõukogude sõduri kangelastegu. Ei unustada neid, kes kartmatult ja mehiselt andsid, kõik andsid oma elu rahvaste vabastamiseks fašismi orjusest. Isad ja emad võivad uhked olla oma poegadele ja tütardele, kes Eesti laskurkorpuse ridades võitlesid ja langesid kangelastena Velikije Luki vabastamisel. Igavene mälestus kangelastele, kes langesid lahingutes meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest. Need sõnad on kuldsete tähtedega kirjutatud mälestussambale Velikije Luki vennaskalmistul kus puhkavad õiglast sõjamehe und ka langenud lahingukaaslased Eesti laskurkorpusest. Astok olla meenias pinnast, olla Meie mees lint, uhke uhkeri, Ella olla olla. Uhkel. Soomre pihlakas Leisa. Näen sind, jazz, no see oli meie roodu komandör, asine Babale pihlaga, räime, Hango Jaakson pinud. Kurb. Kapten Jalasto on langenud 27. detsembri 1942 detsembril vee ja liimi. Liimets langenud 16 viimase lahingupäeva viimasel päeval. Alati võime siin kalmuküngastel näha värskeid lilli. Tallinna trammi trollibussitrusti kollektiiv on siia asetanud marmortahvli isamaasõjas Velikije Luki lahingutes langenud Eesti laskurkorpuse rindevõitlejate mälestuseks. Siin peatuvad kaua omaksed, endised lahingukaaslased, sõbrad seistes siin jääb pilk peatuma monumendile lowatti jõe kõrgel kaldal. Mis asja püstitati siia Velikije Luki vabastamisel langenud nõukogude sõjameeste mälestuseks. Kõrge obelisk suure punase tähega tipus lihtne hallist kivist justkui tükike meie paesiast sünnimaast paistmas üle kogu linna. Jutustamas kaugele Velikije Luki vabastamisel langenud sõjameeste mehistest kangelastegudest. Omavahel seltsimees lemming sõrmes Feldmann, avaldasime muljeid selle kohta, et kõrvuti selle mälestusmärgiga, mida nüüd püstitati meie võitlejatele on teiseks väga nii eredalt meie võitlejate mälestust jäädvustavaks kogu uus Velikije Luki linn ning ta nagu sümboliseerib vat toodud ohvrid ei olnud asjatud. Ma usun, et kõigi siin olnud vanade sõjaveteranide ühiseks arvamuseks on asjaolu et uus Veliki Luki kogu oma kauniduses on kõige paremaks ja võiks öelda kõige mõjuvaks momendiks. Ja eks näita, hool ja armastus, millega Veliki Luki lased on oma linna tuhast varemetes taastanud. Kui suur on meie rahva püüdlus rahule, niisugune uus, suurepärane. Linda sümboliseerib meie püüdlust rahulikku elule kindlale rahule kogu maailmas. Ma arvan, et seltsimehed, see külaskäik jääb viimaseks sest linn niivõrd teise juba oma eluga ja siis meie meesterahvasidemetega iilid kisub, et jälle tuleb põlved pidevalt kärbete linna vaatama.