Sõnaline kultuurisaade iga neljapäeva hilisõhtul. Stuudios on nüüd Alo Põldmäe Gazas arhivaarsed avastused teatri- ja muusikamuuseumist. Ilusat. Ja. Mai ongi inimesi matu Vincenti vaati A. Tere selle Artur Kapi romansiga nimega metsateel. Alustasime saadet Eesti muusika suurkujust kuldsest stsenarist, naan põllust keda saatis klaveril tema kauaaegne ansamblipartner Karl Bergeman Hamburgist. Ja see laul pärineb Naan Põllu soolost Tseedeelt, mis ilmus ta teeks 96. aastal plaadifirmas forte. Ka kõik järgmised muusikanäited on sellelt plaadilt, mille salvestused on tehtud Hamburgis 1963. 64. sel aastal. Ja hilisema plaadi restaureerimistöö on teinud Jüri Kruus. Niisiis 23.-st novembrist 1998 on eesti rahvusvaheliselt kõige tunnustatum lauljanna Põlva arhiiv Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornis asuvas arhiivihoidlas. Arhiivi tõid Saksamaalt Eestisse teatri- ja muusikamuuseumi. Direktor arvas ning siinkõneleja materjalid andis muuseumile üle Hamburgis Naan Põllu leskproua Liidia põld, kellele ütlen siin edasi veelkordse suure tänu. Koosarhiivmaterjalidega tõime Hamburgist äraga Naan Põllu väga hinnalise aastakümnetega põllule omase põhjalikkusega hooldatud nootide kogu. Selle äratoomise kergendamiseks oli Hamburgis hoolikat eeltööd teinud proua Krista Karu Eesti muusikaakadeemiast, kellele ka suurtena. Näen põllumuusikat ka nootide kogu läks Muusikaakadeemia noodikogusse ning vestluses Eesti Muusikaakadeemia rektori Peep Lassmanniga avaldasin arvamust, et Naan Põllu noodid reaalsuses eeldaksid säilitamist nimelise koguna. See ei tähenda muidugi sugugi, et nootide kasutamine oleks üliõpilastele või pedagoogile takistatud. Vastupidi, noodid peavad olema kättesaadav võtavad ja seda eeldab ka tõesti noot, nootide erakordsus ja paljud noodid ei ole üldse Eestis varem olnud. Kõige hinnalisemad noodid leiaksid koha noodikogu arhiivis. Aukartust äratava arvuga kogu enamuse moodustavad tegelikult Naan Põllu igapäevatöös läinud noodid. Algul, see tähendab 1945 46. Siis, kui varemetes Saksamaal polnud kuigi palju võimalusi muretseda trükitud noote kirjutas Naan põld suure osa vajaminevatest nootidest ise ümber käsitsi. Need on sajad Eesti heliloojate laulud ja romansid Itaalia, Hispaania, Vene-Poola, Soome, Saksa ja paljude teiste maade heliloojate laulud opereti ja ooperikatkendid, oratooriumida, marjad ja palju muud. Need käsitsi ümber kirjutatud noodid jäävad hoiule teatri- ja muusikamuuseumi. Käsikirjaliste nootide fondi. Muuseumisse läinud arhiivi põhiosa moodustavad aga 27 Jaan Põllu poolt põhjalikult koostatud grappucky. Ja need sisaldavad kontserdikavu fotosid, artikleid, brošüüre küll, et ning muud dokumentaalset materjali. Ligi 60 aasta pikkusest aktiivsest solisti tööst alates õpingutest Arno niitoffi ja Helmi Petlemi juures, Tallinna konservatooriumi lauluklassis ja lõpetades materjalidega seoses Naan Põllu. Arvukate õpilaste esinemistega. Muide, naan põllul oli väga palju õpilasi Hamburgi muusikakõrgkoolis. Scräpukid sisaldavad samuti tegevust, säästvaid materjale. Stipendiumifondis, mille eesmärgiks oli noorte lauljate edutamine. Jääb võib kahetseda, et nõukogude perioodil Eestis tegutsevat funktsionäärid ei kasutanud ära soodsat võimalust Eesti laulu üliõpilastele hea õppimisvõimaluse loomiseks kus oma eesti mees oli heas fondis Hamburgis ees. Tegelikult hakkame ilmselt alles tulevikus aru saama sellest, missuguse raudse eesriide taga elasime Nõukogude perioodil. Ainuüksi Naan Põllu täielik isoleerimine kodumaa muusikaelust. Sellest kujukas näide. Naan põllul ei võimaldatud ühtegi korda esineda kodumaa publiku ees jäida hingelt Eesti lauljaks. Ta jäi eestlaseks kestes eesti laulukultuuri Euroopa tasemele või õigemini öeldes euroopalikule tasemele. Olles sunnitud elama ja töötama välismaal. Põhiliselt Saksamaal haaras naan põld endasse Saksamaa laulukultuuri parimad saavutused ja tema töövõime oli imetlusväärne. Olen mitmel korral rajal olnud Naan Põllu kodus ja alati on ta rõhutanud, et kõik, mis ta on saavutanud, on saavutanud ainult tänu väga visale järjekindlale süsteem sellele tööle. Muidugi, kuidas tal väga oma õppejõuga Loode-Saksamaa muusikaakadeemias ja selleks professoriks oli Šveitsi päritoluga pedagoog Fredrik Usler, kes hoolitses Naan Põllu eest sõna otseses mõttes nagu omale lapse eest. Erilise meno saavutas naan põld Saksamaal, oratooriumilauljana aga sagedaste ooperite kontsertettekandjana. Esimesed esinemised olid Lübeckis 1945. aastal sealse eestlaste muusikute gruppi. Eesti kunstnikud Lübeckis koosseisus ja kavas ikka ja jälle Eesti heliloojate laulu paremik. Kuulamegi nüüd Juhan Aaviku laulu kojuigatsus. See on laul heliloojalt, kes samal ajal leidis põgenikuna varjupaiga Rootsis. Metsa poole. Igaviku laul, kojuigatsus, naan, põld oli eesti klassikalise soololaulu esitaja, lääne suurmeister. Saksa laulu liidi esitamisel oli ta omandanud suuri kogemusi ja see tuli kasuks ka Eesti laululoomingu esitamisel. Mitmed eesti laulud Naan Põllu ettekandest täiesti uues valguses justkui uue nurga all. Eriti nauditav on tema puhul teksti kõlaliste nüansside esiletoomine ning erilisel kohal eesti autorite loomingust olid Mart Saare laulud. Laule on naan põld esitanud. Võib-olla kõige sagedamini ta oli heliloojaga kirjavahetuses sai saarelt mitmeid laule, otse käsikirja täna kätte. Ja nüüd on need käsikirjad jälle tagasi Eestis. USA Eesti muusikafondi väljaandel ilmus bostonist 1964. aastal suurt tähelepanu äratanud heliplaat Mart Saarelauludega millel põld esitas tol ajal Eestis täiesti tundmatu laulu. Must lind. See on saare poolt kirjutatud 1909, kui pass andis tooni. Uus Viini koolkond. Seal on siis sellised mehed nagu Webern, Schellenberg, Berg. Eestis arvati selle laulu kohta, et teda polegi üldse võimalik ette kanda. Naan põld tõestas siiski vastupidist. Tema esituses kuulamegi laulu must lind ja see on kirjutatud Karl Eduard Söödi sõnadele. See oli Mart Saare laul, must lind. Eesti publikut jaoks on tegelikult täiesti varjatuks jäänud naan põld kui suurepärane oratooriumilaulja ning ka ooperite kontsertettekandja. See osana põlluloomingust on aga suurejooneline ja suurepärane. See on maailma tipptase. Selles lendasin isiklikult alles nüüd, 18. novembril, kui viibisin põllukodus ja proua Liidia põld tutvustas meile verivärsked CDd, millel Händeli ooper Xerxes ja ühe ühes peaosas naan. Põldplaat on tehtud Müncheni raadio 1009 62. aasta salvestuse põhjal, dirigendiks Vjatšeslav kuubelik. Kahjuks ei saa seda tee veel kuulajatele tutvustada. See oli firma poolt saadud plaat, mis kingiti Liidja põllule. Kuid mõni päev tagasi telefonikõnes teatas Lydia põld, et plaat teatri- ja muusikamuuseumile on olemas. Ja tuleva aasta märtsi alguses, kui tähistame teatri- ja muusikamuuseum 70 viiendat juubelit ja toimub juubeliürituste sarjas mälestusõhtu Lydia põlluosavõtul, siis loodan seda plaati endale Opeli ooperi Xerxes ettekannet tutvustada. Raadios. Tagasi tulles Eesti laululoomingu juurde. Peab ütlema, et näen põllurepertuaaris, oli ligi 140 eesti laulu. Korduvalt kuulsin teda ütlevat, et Eestis pööratakse liiga vähe tähelepanu näiteks Riho Pätsi Tuudur vetiku, Alfred Karindi, Artur Pi lauludele. Nende autorite laululoomingu paremad ajad. Põllu sõnul seisvat veel alles ees. Pätsu loomingu asetas naan põld otse Mart Saare kõrval. Pätsu laulude kohta ütles ta, et need meenutavat koloriidilt prantsuse intressionisti kuulamegi praegu Riho Pätsi laulu õhtune meri. See oli Riho Pätsi laul, õhtune meri. Naan põldu võlusid väga dramaatilise pingega Eduard Ojalaulud ja üheks populaarsemaks tema Repad repertuaaris on olnud laul Me olime nagu lapsed Anna Haavasõnana. Seda laulu on ta laulnud heliplaati juba kolm korda. Peab ütlema kõikide nende laulude noodid. Põllu poolt käsitsi ümber kirjutatud noodid, mida me täna oleme kuulanud. Kõik on nüüd hoiul teatri- ja muusikamuuseumi noodihoidlas. Nüüd kuulame veel Edvard Oja laulu. Me olime nagu lapsed. La olla? See oli Eduard Ojalaul Me olime nagu lapsed. Minu ees on 20. jaanuaril 1947 alustatud Põllu laulupäevik, mida ta pidas professor Fredrik Vusleri juures ja 20 Janar. Selle juures on märgitud, et üheks esimeseks paluks, mis professorile naan, põld on ette laulnud olid Tuudur vetiku sügislinnule. See päevik pakub väga suurt pedagoogilist huvi kindlasti tulevikus. Siin on kuupäev kuupäeva kõrval sisse antud tunnis toimuv. Ja ta mõtiskleb, millist laulu rohkem harjutada, millele rõhku panna, kuidas hingata, kuidas meelde jätta Husleri märkused ja kõik see on tema jaoks olnud äärmiselt oluline. Sissekanded sellesse päevikusse lõppevad. Kolmandal veebruaril 1948. Lõpetame Eduard Tubina Ernst Enno sõnadele loodud lauluga igatsus ja see on ainuke Tubina laul, mille naan, põld jõudis heliplaati laulda üldse, naan põld aga laulnud kümmet Tubina laulu. Täna jääb täiesti teadlikult, rääkimata Naan Põllu elude üks põhjapanev maid tahke. See on oratooriumilaulja märkigem vaid seda, et näiteks Johann Sebastian Bachi Matteus passiooni evangelistid osa on põld laulnud 202 korda. Seda saavutust annab ületada Naan Põllu kuratooriumi laulja, ooperilaulja juurde jõuame aga loodetavasti mõnes hilisemas saates. Saadet jääbki praegu lõpetama Eduard Tubina laul, igatsus. Kohtumiseni. Kuulsite Alo Põldmäe, arhivaar seid avastusi, teatri- ja muusikamuuseumist. Sõnaline kultuurisaade iga neljapäeva hilisõhtul.