Vikerkäär. Päris on järjekordne saade Vikerkaar Valter ja Jaak Ojakääru külaliseks on täna näitleja ja laulja Andres Ots. Tere tulemast. Tere väikese parandusega laulja, laulja ei, ma peaks esikohal olema kas näitleja või laulja või see on nii vanad, vana küsimused. Et ma ei oskagi rohkem vastata kui just sellega, et noh, et eks ma olen ikka endila endine laulja rohkem. No aga kui kuskil laua ääres ikka laul üles võetakse, küll sinu hääl käid ikka üle teiste eest. Või käi. Vot jah, see on see, see on see õnnetu solisti solisti traagika, et tema tahab ikka kõige kõvemini laulda ja kõik loodavad. Aga nüüd, enne kui me edasi räägime, mul on teile kummalegi üks. No nii-öelda läheb viktoriini küsimus, auhind on, mul pole, aga küsida võib sellegipoolest. Ots on umbes niisama, levinen, ime meil Eestis nagu ütleme seep, kask, tamm ja mis nad kõik on, ma ei teagi täpselt, missugune on kõige levinum nime. Aga ma vaatasin täna hommikul enne saatesse tulemist telefoniraamatusse ja mis te arvate, mitu otsa leidsid Tallinna telefonil matest? Kumbki arvab, ma pakun välja 60 ei, rohkem vist üle 100 ikka laulo, ütle, ütle üks number, ma ei, 110 sadakümme maad Läks natuke vähem, võib-olla noh, niimoodi üks, 45 või. 95 90 ja no muidugi hea ja kõigil pole ju veel telefoni sees, meil on neid, kes järjekorras järjekorras ootavad. Ja jaagul on vist probleeme hästi teada, seal sina oledki, sest 15 aastat telefonijärjekorras no ämm kui nii-öelda ja, ja, aga ei, nüüd antakse lootust tõesti. Aga ega need otsad ju kõik sugulased ei ole omavahel muidugi jah, ega, ega, ega küll see selle selle liiniotsasid, kust mina pärinen vist peaaegu et eriti ei olegi, no kust kandist nad on siis? Nemad on rahamaalt Kesk-Eesti Kesk-Eesti. Aga on sinu käest ka seda küsitud, et kas Georg Otsa poeg võib midagi ka laulad? Mina olen Georg Otsa poeg küll. Minu isa nimi oli Aleksander Ots. No ja siis võid alati öelda seda, mis oli, eriti Venemaal, oli see noh, suur sensatsioon, siis oli selge pilt. Orgevitš suhtumine kohe muutus. Võrdlemisi jube ja said täpsustanud muidugi, et see polnud nüüd mitte. No eks ma ikka olen täpsustanud seda täpsustanud intervjuudes ka kadunud Georg Ots ja maagia. Aga muide üks asi, mis sind ühendab, Georg Otsaga, seda ma nüüd ei ole kuskilt raamatust vaadanud, aga seda ma tean ise. Et te mõlemad olete vähemalt teise põlve teatriinimesed. Karl Ots, Georg Ots, sinu ema oli ja minu isaga isa ka veel isaga ja no näed, tema oli lavanimi, oli seal. Aga see on hellitusnimisõnast your no jori, Malmsten, alustan sellega ainult tema oli Viljandis ja traalid tööliste vankris, tööliste ütlesin oma temaga kokku, siis said ema lavanimi, oli made varamade võrangu ja ots valangu hiljem. Aga isa suri 46. aastal. Tuberkuloosinakkuse. Nojah, näitlejatel oli seesama häda, mis paljudel teistelgi elukutsetele, kes pidid tuule tõmbuses viibima ja tolm, tolm ja lavatolm ja liimid ja muide just need liimi nii väga paljud kaevuvad ju vanad näitlejad, et see ma ei tea, millega nad nüüd teevad neid kulisse ja mina ka ei tea, ei tea, aga haiseb vähem vist kui vanasti. Vähem, aga niisugune spetsiifiline, väga armas lõhnadega. Ega see meid kapist ka eriti tervisele kasulik ei ole, mida enne iga etendust teha, see või vot seda, seda ma ei oska öelda, ma olen oma 30 aastat saanud teatris olla võrdlemisi vähese Krimmi ja väheste põrukatega püüdnud läbi ajada, aga mis siis, kui palju on sul paljaspäist ka tulnud mängida? Ei, paljas paist ei ole, et aga mis siis teha, roll läks minust mööda, ütles komissar. Aga mis siis tehakse, toodetakse kile pähe istuma, võtaks söögile pähe ja, ja see on niisugune? Ma ei tea seda seal mingi mingi mingi kummimass, mida siis kas mingi vormi peal tahaks väga peen kunst. Aga kas Andres Otsa puhul oli siis nii, et kõigepealt ikkagi tuli näitlemine ja laulmine hiljem kõrvalt või või kuidas? Oh jumal lapsest hakkas ikka ilmselt vist lahkamisega. Ma olen ainult ühe korra käinud elus näiteringis. See oli kadunud. Juhatatud laste ring vanas Tombis. Ja ja seal ma käisin vist ühe aastakese. Aga siis meil tekkis konflikt režissööriga, sest ma üritasin kangesti-kangesti hästi teada, mismoodi tüki peab lavale panema kas see oli kuskil kolmandas või neljandas klassis. Ja pärast Pole noh, niimoodi režissööri koha peal tükid. Ja siis ma siis ma ei teinud üldse kogu selle kooli ajama, nagu siis ma üritasin rohkem laulda. Aga kui sa mäletad omaaegset filminäitlejad, ma neid lava, näitlejad nii palju ei tea, aga jumal hoidku, kõik pandi laulma, kelleltki oli kirbuhääl või seal saksa filminäitlejad. Meil on need vanad 30.-te aastate lööklauluplaadid, kõik laulavad filminäitlejad ja, ja kes neist lauljad olid, olid kuulsad, veel võtan pilli, Forstia kuulsin lauljana plaate ja Ants Eskola. Ants Eskola oli muidugi nendega võrreldes ikka juba laul väga laulja. Aga kuidas nüüd, kas see kuulus lavakas sai ka läbi käidud, lombakas sai läbi käidud ja ma nüüd ringiga tagasi seal. Õppejõuna ma, jah, ma arvan, et aasta aega lavakõnet õpetanud teisele kursusele ja nüüd esmaspäeval hakkab siis uuesti koolile pihta esimese kursusega. Kas nüüd esimese kursuse peale on ka mõni, kellel mõni häälik tuleb paika panna, et kõik häälikud ei tule? Mul on tunne, et vist eri ei ole. Vähemalt mingisuguse trankide defekte nende vastu võetud hulgas küll nagu ei olnud. Aga, aga lauljaid on ahsoo ja üks noormees on minu meelest kas mitte rumalast noorkuust? Tead, mina mõtlesin ise just seda enne enne sinuga saatesse tulemist, et et sa ei ole kunagi olnud meie tipplaulja, aga sul pole kunagi ohtu kaduda täiesti nulliks. Aga ma mõtlesin just nende noorte peale, kes tulevad, löövad ennast korraks tippu ja siis ähvardab nii mõndagi. Täielik unustusse langemine või nagu venelased ütlevad? Nojah eks see sõltub sellest inimesest, tema nomis, osast elukogemust. Mul on kuidagi annetunud heas seltskonnas olla elu läbi. Mul ei ole olnud hirmsalt õnne, aga vahetevahel on olnud, aga aga kui ma sinna Tartu Ülikooli läksin omal ajal pärast keskkooli 62. aastal, siis ma sattusin väga heasse seltskonda. See oli üldse üks sula sula lõpuaegu ja, ja sugune vägev seltskond seal koos Hruštšovi sula lõpuaeg. Ma tahtsin küsida, et mida sa sinna õppima läksin, ma läksin, õpin prantsuse keelt. Ja pidasin seal noh, on aastakese vastu. Aga kuna maale mõnda kena inimest juba sealt ülikoolirahvastest tundsime, siis siis ma sattusin niisugusesse ülikooli kohviku seltskonda, kus mõned nimed, mis Paul-Eerik Henn-Kaarel, Jüri poeg, Hellat siis Matti Vaga ja noh, kogu see seltskond noh, minu meelest täielik olümpus, mina olin seal kõige noorem ja alati väga sarnameecilianationaaliberdanud puhkab mulla, tema. Ta oli, ma olen isegi tema paarile tekstile kirjutanud siukene natuke sulemees ja ta toimetas Pärnu lehte üks. Ja ta oli hästi huvitav isiksus temalt mõlemas saanud, muide rulli. Ülikooli näiteringis. Me tegime Hellati näitemängu Aadama esimene päev. Kuna mina oskasin hästi loogiliselt teksti esitada, siis alguses motivaga mingi saadamat. Ja mina pidin mingit kuradikestel mängima ja ma sain siis Aadama rolli endale. Päris noh, nisuses ilusas rahulikus kukule Aga see näitamegi lõpuks välja toomata, kahjuks. Enne kui läheme esimese muusikapala juurde, tuleb vist teha, võiks väike kõrvale põige teatrielust spordiellu, tänane Vikerkaar läheb ju eetrisse Euroopa kerge kergejõustiku meistrivõistluste viimasel päeval ja siin mõni päev tagasi saime ju eriti ilusa elamuse Erki Noole võiduga kümnevõistluses Andres Ots, tänane külaline, kas oled ise ka sporti teinud ja kas sa jälgid üldse sporti näiteks konkreetselt seda võistlust oli seal mahti vaadata. Ega ma eriti ei jälgi ja ega ma eriti pärast pärast noh, päris päris päris noort aega spurti pole teinud. Aga ma liigutan ennast päris hea meelega ja suvel sõidan jalgrattaga ja pikemaid pikemaid maid. Spurt. Aga noh, nagu Churchill ütles, nous poots. Nagu Jüri Aarma alati korrutab seda ka järgi, siis ma ei tea, ma selles tippspordist. Jah, ma vaatan vahetevahel, aga ma ei ole noh, eriline fänn. Nojah, kui mõelda praegu, noh, Ergid on tore vaadata, ta on ilusti musklis ja niisugune noor tugev tugev poiss. Aga ma vaatasin eile mõningaid seal televiisoris, eriti naiste juures tundub see silma, mõned on. Ma nüüd vabandan, nagu äraaetud hobused tähendab selles mõttes, et mõni teeb endale ikka treeninguks. On nii liiga no arvata või, või noh, kui, kui seda sporti üldse vaadata, siis ma vaatan rohkem mis seal silma taga võib toimuda ja kontsentratsioone ja ja noh, enese maksmapanekut kui niisugust sentimeetrid ja sekundid nagu eriti huvi. No see lugu, mida me nüüd kuulame, Andres Otsa esituses vist lõppeski sõnadega ei saa minust spordimees ei, vastupidi, ta lõpeb sõnadega, sai minust hoopis naise mees. Ja see on sinust ka saanud, ilmselt seda on minust kaasanud. Purjekaga sõita andis suvel nii, et nii kahjuks Käina kandis sõitsin suure säinas. Andi ei saa, ei saa minu meremees valge purjeperemees ei saa meil juustu, meremees valge purjepere. Prindiaeg ei ole hull, mul 100 joostud 10, null kahjuks jooksen ringi vanema palees. Ei saa, ei saa minu jooksu me. Ei saa minu Ostjo Soome. Kuuli viskad keri alla, see on Venemaa, ei salga. Hüppan nagu kasutada. Ei taba pakku. Küll ma tegin igat sorti maa ja vee ja õhus mark aga kõike sinnapaika, mis ei taipa. See oli kenaadipodelski laulu ja siit sai siis teada, miks ei saanud Andres otsast spordimeest. Küll aga naise mees ja selle laulu kuulamise ajal. Jõudsime veel sinu perekonnaseisu natukene lahti harutada rohkemgi. Sinu tütar on praegu, kus õppimas. Praegu õpib Tartus prantsuse keelt, lõpetas teise kursuse. Nii et nii nagu kunagi isa oleks prantsuse keelt õppima, nüüd siis tütar. No ma loodan, et tütar lõpetab selle kooli ära ka keele selgeks. Aga mina sain häälduse selgeks, aga kus ikka see Prantsuskeele huvi, sinul tuli siis, kui Lauri Leesi ei olnud veel suur tegija siin eesti koolimaastikul. Lauri Leesi läks hiljem Tartus Tartusse õppima kallista kanni juurde, kui mina. Meist eelmine kursus oli see, kus õppis Jaan Kaplinski. Kaplinski oli ka selles seltskonnas sõltumatu Olümposelt Alliksaar ja kõik praegu suured nimed. Nad olid siis juba mites nimed, vaid väga rikkad isiksused. Mina kõige rohkem tunnen Kaplinski ja ma pean ütlema seda, et ta on ühest küljest nii palju, kui meil on kokkupuutumisi olnud väga, väga lihtne ja väga ma ütleks niisugune noh, tavainimene, mida tavaliselt ei arvata niisuguste mõtlejate kohta ja teisest küljest tal on, läheb väga sügavuti, kui vaja minna on ja jah, ta töötas botaanikaaias tükk aega ja sõnaga inimene, kes lihtsalt teab, mida tal momendil kõige parem on teha ja kindlasti see talle andis ka palju. Selle tartu vaimu kohta on ju viimasel ajal kuulda olnud ka seda, et see pole ikka see, mis ta oli kuuekümnendatel ja et see on kuidagi nagu taandunud. Mida Andres Ots arvab selle kohta tantsida tahad, ma ei ole kohapeal. Ma ei oska ütelda. Aga. Aga mul on niisugune tunne, et ega need korporatsioonid vist päris tühja tööd seal ka Heiti ja ma usun, et nad ainult õlut küll ei Joonat ikka tegelevad selle vaimu harimisega ka mingil määral. Vähemalt mulle jääb niisugune mulje. Mine tea, võib-olla lihtsalt niisugune madal madalam seisuga ja võib-olla lihtsalt ka asi on selles, et praegu on nagu see äri tegemine tõusnud niivõrd esiplaanile must süda kirjutatakse, sellest räägitakse, kell on edukas kindlasti. No ja, ja praegu peab üliõpilane väga hoolega raha lugema ja arvestama seda, kas ta jõuab laenuprotsendid kinni maksta ja kes mida omal ajal näiteks minul ega Jaaguliga sinul hoia, ei olnud neid probleeme mitte sinnapoolegi. Ja, aga mulle tuleb meelde hiljuti ma lugesin ajalehest sirp, mida ma ikka loen veel. Ja novot kogenud hea meelega. Tore leht ja seal üks noor üliõpilane kirjutas minu arust väga toreda artikli, ta ütles, mis te kaagustate meie kallal. See noorsugu ei ole sugugi halvem kui noorsugu, Nad ei olnud Sokrates. Ja väga-väga minu arust väga meeldiv oli lugeda ta sõnaga kaitses oma põlvkonda väga veenvalt. Ja mul oli kevadel üks väga kurnav kogemusega, aga väga rõõmustav kogemus, samat Laanustikute vastuvõtueksamid. Ja mina küll sellest noorest põlvest pahasti ei arva. Täitsa naljakas. Noorest põlvest. Hakkasid enne saab, võetasid enne, aga nad on ilusad inimesed. Niisuguse lause sa oled ka üle 50. No minul, sa oled ikka noormees, pole midagi. Iseenda meelest. Üsna pikaleveninud lapsepõlvega lood on kõige kenam. Kas armastad lapsikuid tempega teha veel vahetevahel? No kes meid ei armasta, näiteks? Kui ma siia tulin, ma mõtlesin natukene, et mis ma siis olen või? Mina ei ole noh, suurt astroloogiahuviline ja ma igasugused horoskoope nagu eriti eriti ei jälgi. Aga noh, kui on inimene, kaalud või kaksikud, siis mul on niisugune tunne, et seal midagi selles on, et ta vist noh, nemad, see amplituud ühest seinast teise seina on niisugune päris arvestatav asi. Noh, selles mõttes, et. Et ühest küljest võid olla kangesti pedantne. Ja teisest küljest oi issand, laseks ka minna. Seente loedaga kroonidest, las lendavad kasvõi ka niimoodi. Nojah, aga siin mina leidsin ühe lindikarbi pealt veel ühe sinu uue ampluaa, kui nii võib öelda. See on üks laul kenaadi, Taanieli, eesti saun ja tuleb välja, et sa oled sind teksti teinud sellel laulul. Ja oi, aga kes meist ei oleks üldse luuletusi kirjutanud. Jaak ei ole, Jaak ei ole, ei ole. Mina olen tõesti, ei ole noorem mees ka meie ajal, kirjutasid kõik. Mina kirjutasin. Käsikirjaline kogu olemas siis anname ka, mõni mõningaselt, ei anna. Aga jah, kui kenaadi mulle selle loo pakkus, siis mina ei tea, mul hakkas Smuuli Smuuli tekst kuidagimoodi vastu ja ma jätsin järgi ainult refrääni, ma olin noh, kange ühiskondlikku asjaajaja ja sealt sellest tekstist, mis ma salmidesse ise sisse kirjutasin, sealt tuleb see välja ka, et et ma üritasin, üritasin noh, kergelt nagu ühiskondlik olla tolleaegsete võimaluste juures muidugi. Ja ütlen veel nii palju juurde, et kui Eesti Raadio fonoteegis selle lindi välja võtsime, siis siin oli teksti autorina märgitud ainult Juhan Smuul ja aga me kirjutasime täna siia juurde Juhan Smuul ja Andres. Ja muide, ma võin öelda, kus ma sellel teksti kirjutasin. Ma kirjutasin selle pargipingi peal Estonia ees. No mul ei ole sarnast suur maa peal eesti saun sauna ees kodu. Arvamus oleks tuline hea eesti saun mul endi sarnasteks. Ja särtsu tuleene. Küllaga oma saunas tahtsin lugu tema kõrget käin, reettkeesid karrade, puidu, vastaliste elu, logo, saidi saunas, poee. Täna Eesti sauna sarnastel Revesuure elva ajal Esstee sammul sa oled mu luule ja armaasoletsart struktuurile. Ja Eesti ei saa. Kui leiad ja ka soome sauna ei saa la ETK-le kreeka Levad Laido paska. Dubai. Need ei ole Saksamaa peale Oleme module. Saul sõjaväeluure ja sa oled särtsu. Ja sina Kihnus, Ruhnus, saare muuseumis ja virus võõruus, kork hoidsin esiema. Suitsusauna katus peal ja au, mul ei ole. Ja alles ees viisa. Une ja. Andres Otsa ilmselt raadiokuulajad teavadki eelkõige selliste rahvalike bravuurikas laulude järgi. Kuidas need asi tegelikult on, kas sa oled tavalises elus ka selline või on sinust heliloojatele kuidagi kujunenud selline imidž välja, et sulle tullakse pakkuma just selliseid lugusid? Kui ma tohin, vabandust, kui ma tohin vahele segada, siis mispärast minnakse pakkuma tavaliselt nendel Provuurikatel tekstidel? Lauludel On tähtis tekst ühte niisugust, noh, niisugust roosamanna laulu ma armastan sind ja seda võib laulda, aga tõenäoliselt sellepärast on teda väga palju valitud, et ta on näitleja ja ta toob teksti ja mina olen seda teinud, et, et on kindel tekst tuleb iga viimane sõna tuleb välja, sest nende laulude juures on tekst väga tähtis. On see nii olnud, teiste puhul ka? Jah, kindlasti tegelikult Montraagik. Aga, aga nojah Valtteri, sest omal ajal ma mäletan, kui oli kõik need tippmeloodiad ja mis need kõik olid mehed, maad ja mere ja, ja kõik need võistlused siis igal võistlusel sulle pakuti, laula seda küll, jah. Ja, aga ma mäletan sinu endaga. Ma mäletan ühte niisugust lugu, et sa pakkusid mulle hea ja ja lüürilise loo ka ja ma ei suutnud seda maha rahustada. Tulikate päev tuleb meil ja, ja ma käin teksti, ma käisin veel sul kodus seda õppimas, aga ei tulnud välja ja, aga tead, ma oleks pidanud nagu hästi laulma. Ei nüüd ma ütlen, see oli puhtalt minu viga. See oli naise tekst oli küll ka ja ja ma olen paar korda teinud niisuguse vea, ükskord ma pakuksin ühte laulu. Georg Otsale. Viiul, mida hiljem Heli Lääts laulis ja ja Ots ütles mulle kohe, et et see ei ole mehe teksti, on Debora Vaarandi tekst ja see oli leelo tungla teksti. Ja, ja naine kirjutab kuidagi teisiti, seda küll. Ja, ja kui Andres Ots ütles, et ta on tegelikult loomult traagik täielikult, siis on ju lüürika ja traagika, vahel on ju ka väga suur vahe, Need, lüürilised palad ei pruugi sulle sobida. Traagilised palad, see on midagi hoopis muud, jälle, aga neid sa ei ole eriti palju laulnud. No ma tegelikult mu elu üks ainukesi ideid oli, see mets mühiseb ümbertegemine. Omal ajal 68. aastal kaks või kolm kuud enne Tšehhi sündmusi. Ja minu meelest see on, see oli kohutavalt traagiline Hakatus millega mul õnnestus omal ajal Ja tõenäoliselt oli sel ajal see eriti raske ja kindlasti, et sa pidid seda tegema ridade vahel või ei, ma ei teinud, ridade vahelt ma teinud ja ma rääkisin selle loo, et et ma nägin tänava nurgal meest ja hakkasin mõtlema, et kuidas võiks kõlada see laul läbi selle mehe elu, kes on elanud need kolmekümnendat aastat neljakümnendatel aastatel nende alguse ja lõpuga praegu on 68 ja maailm ei ole palju rahulikumaks jäänud. See oli niisugune tekst, mille ma lahti sellele loole, et et ütlesin siis varjanud midagi ja ei varjanud midagi, ma läksin täiesti panga peale välja, ma ei kinni. Ma imestan, et mis kinni, aga disklahvi oleks ikka pidanud saama, sest ei, vastupidi, ma võitsin lauljat lauljate võistluse sellega ära. Ei no juhtus kaks korda seda juhtunud igasuguseid imelikke asju ja ei tol ajal oli väga kerge esinemiskeeld kuu aega kaks kuu, teine teine sama sama tasemega lugu oli. Millal oli see laste mäss? S2 80 ma mäletan väga 80 80 sügismaasõjaväkke läks autode ümberlükkamise hea ja siis oli siis oli 40 kiri ja ja noh, minu juurde keegi 40 tulnud, et kirjuta alla ja ma siis kirjutasin alla deklamaatorite konkursil Panso nimelisel esimesel. Ja lugesin teises voorus Bresti laste ristiretke nõndamoodi, et et see oli täpselt otse suunatud selle sügise paar nädalat tagasi toimunud sündmuste peale. Ja ei pandud kurat mind jälle kinni. Vastupidi allika andis, tema oli tol ajal see ülim juht, allik andis preemia parima sotsiaalse kava eest. Tuleb välja, et nad ei olnudki seal kõik nii väga püsti puru, punased kellad ikka aru said asjast. No ega Jaak ei ole kunagi olnud loll. Seda peab küll ütlema. Teie, aga nüüd see laul, mets mühiseb, millest ta oli juba siin on ka väga huvitav. Saateansambel seal Alar Ivanov, klaveril Paul Mägi on riiulil. Rein Roos on löökriistadel ja Peep Mandre bassil. See on, mis aasta see aasta on 79 79, tähendab, ma sain lindistada seda hiljem 10 11 aastat hiljem. Aga 77 oli mul teatris, oli mul väikses saalis laulu õhtulaulud sõelal ma käin seal kaasa ja, ja sõrmaseda laulsin. Ja seal oli mul niisugune tore ansambel Paul Mägi kadunud Eugen Felitsius ja, ja siis Peep Mandre. Ja, ja veritsust, kui ta tallinlastel oleks siis asendatud Alar Ivanov. Ja 79 me tegime siis raadios linte nende selle materjali materjaliga. Aga neid oli seal meil ansambel viskama Pärnust ära tulin, siis ma olen ennast kaks korda käinud, pakkumused nad suurt laulja küll ei ole, aga noh, et äkki oleks võimalik natukene laulmas. Esimene kord oli, oli 65.. Kui ma olin konsist tööl veel lavakunstikateedris, laborandina, see oli meie kursuse esimene esimene aasta pärast teisele kursusele, sain sinna sisse. Ja me istusime seal. Palazzy manas Palazzy kohvikus, mis oli konservatooriumis Stamblokaal ja Anu Anton oli seal ja ma küsisin, et kas ta ei tea mõnda punti, noh, kellele mingit teist algajat laulja lauljat oleks vaja, tema viis mind Ants Merist juurde. Siis madistada on meil siiamaani veel mingisugune vahetevahel mõni väike koostöö olnud. Aga üle 30 sellest Alinte kahjuks ei ole ja rütm või Mikid Nad ei lindistanud. Ja teist korda ma siis käisin seal selles uues Tombis esinema, sest mingil mingit perekonnaõhtul jumaldamis õhtuse seal oli. Ja Felitsuse mingi väike ansambel, mängis seal tantsuks ja ma Filitsust tundsin. Konservatooriumi astme saime kohe üsna hästi läbi ja ma küsisin talt, et kuule, et äkki saaks laulda ka. No ja siis hakkasidki laulma seal ansamblis nimega Fox Modern Fox, Fox ja ansambel. 78. aastal nimetati ümber ansambliga ring sest Fox oli oma nime väga ära määrinud sellega, et kaks tema liiget laskis kotkapäevadel jalga. Üle Turu Rootsimaale. See trummimees oli hiljem kuskilt Aafrikast vistiila tulid sõnumid ja see muutus õige maailma renduriks. Tont, võib-olla küll, jah, mul ei ole nagu ja minu parim. Ma ei tea, kas ta elab veel. Kuulda midagi nad laevade pärast mängisid seal Rootsis minu teada Latherist ka väliseesti plaadi nimistu, mida kadunud Reino Sepp mulle saatis Parindi nimi sees kindlasti ühe enam-vähemlaadne väikesed initsiaalid. No nüüd on juba mõnda aega oma järge oodanud, ikkagi see laul, mets mühiseb. Kuulame selle ära. Nonii. Un. Ö. Õ. Kõik. Õnne. Kas aimata võib elukuul ta lõi ta kartulit? Või pole, eks näinud? Nii ta õllekas Muuseumiöö tale. Aastaselt ja käru kukkuma. Andres otse minul on muusikatoimetajana sulle üks selline küsimus teades seda, et väga paljud vanema generatsiooni inimesed väga hoiavad neid oma lemmiklaule ja neile ei meeldi, kui mõni selline ja hea viis on kuidagi teistmoodi ära tehtud, aga sinul kunagi selle loo esitamise puhul ei ole tulnud ette sellist asja, et mõni taat või memm tuleb ja ütleb, et noh, et, aga kuidas ikka Artur Rinne seda laulis ja ja et see pole ju see lugu enam nüüd nelja. Ei, mitte iialgi, sest et noh, mõte on niivõrd selge, mida nad ise südames kogu tundsid ja kandsid ka neid hirmsaid aastaid ja seda enam olid, mitte mitte ei ole ja seda enam, et sa ju laval maalisid selle kogu selle pildi sinna juurde ja ma üritasin seda isegi žestidega maal. Jah, niiet nojah, siin on kihlase vahed televisioonis sa oled väga palju esinenud ja seal on kohe kõik näha neid žestid ka, aga aga raadio on selle kohaga tumm. Aga noh, selle eest jälle raadios mängib välja rõhud kõik see, mis näitleja. Ühesõnaga tema kõneaparaati kuulub. Ja tema väljenduslikus. Nojah ja selle poolest on mul viimasel hirmus hea meel, et noored poisid või, või noh, nooremad poisid on, on palju vabamalt laulma hakanud ja Banglubamalt ennast väljendama hakanud. Ma mõtlen näiteks Lauri Saatpalu see, mismoodi tema üritab keelega sedasama eesti keelega väikest nalja visata ja. Nii et Lauri Saatpalu on minu absoluutne lemmik, ma pean ütlema alati kui keegi teda hea sõnaga mina mäletan, siis ma kirjutan kahe käega alla ja, ja. Mul on niisugune tunne, et et kui ma üldse midagi teinud olen, siis ma kuskil noh, niimoodi kuuekümnete aastate lõpus 70.-te alguses olend üritanud vahetevahel ka lihtsalt seda stab keelemõnu keelemõnu nendes lauludes ka esile tuua ja mitte nii väga akadeemiliselt asja võtta. Aga nüüd mulle meenub üks vana, väga vana keelemõnu kui Aarne Oit, kelle teksti kaljude kassitekst oli vist puurida, puurida väga geniaalne tekst, võib olla geniaalne, lambale laseme üks killuke seda kellele see võib, aga Andres Ots väidab, et rohkem ta ei taha kui killukest, ainult kas see nagu on nii ära tüüdanud, et seda on nii palju mängitud või milles asi? Tead, kui aus olla, siis noh. No jube küll, aga ma olen see ühe hiti mees. Ma olen selle ühe hiti mees, kellest on jäänud ainult üks asi, tegelikult ma olen elus hoopis midagi muud üritanud ajada, aga see on jäänud nagu rahva sisse võib-olla hüljatud talud küll ka vastukaaluks sellele, aga aga see kindlasti. Ja, ja sama sama lugu on sellega, et 20 aastat pärast Pärnu teatrist lahkumist tuleb mulle 25 aastat pärast Pärnu teatrist lahkumist tuleb mulle mõni mees tänaval vastu ja küsib, et noh, et kas sa enam Pärnus ei olegi. Nii et ma olen sellega itimees olnud. Muide sellest Ühe hitist ma võin vahele põigates džässivaldkonda, praegu uudi hõlman omal ajal kuskil ütles, et Ta ei pääse ühest palast, mis neil oli see Uutšoppers pool Puuraidurite pall, nõutakse, alati nõutakse alati ja ta ütles, et mina olen tüdinud, orkestrile tüdinenud, aga me ei pääse sellest. Noh, see oli nagu Collins hiljuti pori džässifestivalil tahtis tulla big bändiga ja mängida Jatsu ei pääse kuskile, ikka kontserdi lõpus pidi kaks või kolm lugu laulma, sellepärast et neil oleks kõik see 25000 inimest nutma hakanud või ma ei tea. Äravad ära läinud seal kontserdil, nii et sa pead sellega leppima, Andres, midagi ei ole teha. Ja et me kuulame ka täna tibakese seda laulu. Ei hätta tegid puuriida, sulid täpid peal. Tõstis alget ja ta tõstis halge ja nõnda Alina hirmu. Tyoto uuri uue söödu, sai puuri ehitada, uurida, puurida, puurida ja jagu. Nii tuli isu, sest valge oli mitu ja köik oli eile taadi, käsi. Selle peale. Tehti ka ilus laul. Ei, muidugi vaidle vastu, ma olen seda tarvitanud ühes popurriis niimoodi lõpulauluna ka, aga mitte noh, niisuguse tungiga vaid noh, niimoodi hellalt hellalt teda tehes, et mõttega see tegelikult noh see sai ka niimoodi 70.-te aastate lõpus kuskil see tuli see mõte, et et noh, mis asi see puurit on kogu see jama, mis meil siin ümber on. Ja, ja eit taat selle puurida kokku panid ja noh, nii hästi-halvasti ta valmis said need, siin me siis selle puurida otsas oleme. Aga kas sa ei ole kunagi mõelnud ka asja selle nurga alt, et võib-olla sa oled tänu sellele laulule saanud tunduvalt rohkem igasuguseid kutseid esinema, kui sa muidu oleks saanud ja et ta puht majanduslikult on sulle ju ka kasulik ikkagi või Ojaa loomuliku või sa ei ole selline majanduslikult mõtlev inimene eriti ma olen väga viletsalt majanduslikult mõtlev inimene, aga, aga jah, ei kindlusta. No tänase saate jooksul on suhteliselt vähe kuuldud muusikat ja palju juttu aetud, nii et võib-olla siin saate lõpu poole, siis rõhume rohkem muusika peale. Järgmine lint on meil juba magnetofonid valmis. See on salvestatud aastal 1985, nagu võiksid karbit lugeda. Selle autor on Silja Aavik ja selle pealkiri on heinale. Esitajad Andres Otsa instrumentaalansambel Tõnis Kõrvitsa juhatusel, mis sulle meenub sellega seoses? Ai, sellega meenub mulle ilus ilus sume suveöö ja. Teatripuhkekoduköök, kus ma öösel üksinda kõndisin edasi-tagasi ja õppisin seda laulu pähe, sest see oli ka mingisugune võistlusmehed, maa ja meri vist võistluslaul. Täpselt nii, mehed, meri, maa või mehed, meri oma, vot see oli niisugune maa laul, mis sest, et sest, et tema on heinale ja ma olin seal heinal käinud ka ja siis oli nagu kogemus olemas ja teda oli päris armas laulda. Ma kuulasin kuskil hiljuti üle ja mõtlesin, et natukenegi väga vilets. Üks kärmesti. Viinale mind tüüdanud kõik on õige. Ei no jaa Jaa. Ööd omada. Ruumi. Jah, minna minna. Ja kata juustu ka elus olla. Aga ta ja veeta. Ja midagi karta? Kaelus olla vabalt hingata. Nii-öelda mida tõesti on tarvis õues ja kanguse kõik võimed ana, Heino hangude. Heinu täis küünid ja laudad ja lakala sääst praegu poole. Vaid hoopis heina. Ja käin pingata kaelas, õla ja vaeva saada ja Meeta v? Selle tänase Vikerkääru saatega on sama probleem, nagu on tihtipeale vahelgi olnud, et nii külaline kui ka Valter Ojakäär on niivõrd enesekriitilised, et ei taha kuidagi mängida oma laule ja oma kirjutatud muusikat siin. Tükk aega tuli auku pähe rääkida Waltarile, et ikka mõni sinu lugu ka Andres Otsa esituses tänases saates mängida, sest et Andres Ots on neid ju väga palju esitanud. Tegelikult no on küll, aga me siin kahekesi Andresega leidsime ühe laulu, mis noh, nii-ütelda üks nurja nurja läinud laul. Räägi sina, kuidas see asi oli? Ja, ja siis ma ikka vahetada sain ümbriku, et ümbriku nüüdsel ajal on ümbriku hoopis teise tähendusega, aga siis ma sain ümbrikunootidega sain ümbrikunootidega ja, ja näe, uus laul, uus laulja, õpin selle laulu ära, tuleb järgmine ümbrik, noodid punasega parandatud, mul on see kiri ka muide veel alles, kus, kus sa kirjutad, et niisugune lugu, et tegin loo valmis, jaak, kuri loom oli kuulanud. Soome raadiost oli tulnud täpselt sama lugu ja peaaegu no mingi mingi jupp oli seal kopp kui läinud. Ja siis sealt noodid kõik ilusasti ära parandanud punasega ja ma olin sunnitud veel ühe variandi selgeks viisi. Ja muide, Oit oli väga kartis neid niisuguseid kokkulangemise tihtipeale ikka helistas, et kuule ja Naissoo ka, et telefoni teel, et kuule kuulasite, et kas see on ja mina ütlesin, et ah tühjat, mis sa paned sa tähele, et nii palju sarnaseid laule on, aga vot sel puhul ma lihtsalt ei. Kui endal juhtub, siis on hullem kui teistel ja aga noh, see fonogramm, mille peale laulda, see oli juba valmis ja ja Kaplinski niisugune tore tekst ka ja lõpuks ma ei tea, ma ei ole, ma ei ole vist üldse seda raadiost kuulanud. Noh ühesõnaga mul hakkas süda nii valutama selle laulu pärast, mina vist ikka olen ja kuulame praegu. Hüljes ilma rännata, võime meres ringi rännata, sõrg sünnib särgita. Käid kella, värgid. Poiss kasvab aiateivasrihmata laps tuleb ilma isata ja siia sääski saada. Laul Nato horm oskusi ja küünla. Muusika meile lesta ja noori, ilma milleta ei saa. Ilma usuta joo. Ja Miina. Roos Ilmar roosita. Ja noorik ilma põleta veida. Just hüüda ilma usuta, jobu, isa viruta. No vot ja see oli siis Valter Ojakääru armastuslaul, mille ta mulle puhkus laulmiseks oli küll need armastuslaulud on väga lähedal. No see on ka rohkem liiga klinskil kirjutatud nii noh, mitte nii hirmus, tõsiselt. Aga neid ei olegi muud, kui arstiaeg juba minna viimase loo juurde, kas see oleks nüüd siis, kui mitte armastuslaul, siis vähemalt üks tõesti üks lüüriline laul sinu repertuaarist, Andres Ots, põhjamaa ballaad Üks viimase aja ilusamaid laule, mida mina üldse tean kahjuks millegipärast teda väga harva kuulda. Ja seda laulu ei laula mitte mina, vaid laulab Silvi Vrait, aga minul on seal refrääni musa ja vist ka Tarmo Pihlap. Ja jazz. Jah, nad laulavad, seal on päris mitu inimest, kes seal, kes seal veel laulavad kaasa. Ja see on minu teada minu viimane lindistus aastast, ma arvan, et 89 kus mitte neid võib olla ja muidugi laulu autor tuleks siis ka ära öelda, kui sa oled juba seda laulu nii palju kiitnud, seal kiidame seda poissi, kelle nimi on Tõnu Raadik. Ja kas mitte Villu Kangurit ka? Täpselt nii, tema tekst. Päike pilve tagant välja endal pisar silma. Pilve tagant välja. Pisar silma. Eksisin suuskadega sõidetud rada, tööd tabasin Eesti varjatud valu valgetel lumistel nõlvadel. Üksikud hüljatud talu uud katusega längus, neil õued, Meinhangetun, jänesed, koorin, muidu huvina puudki. Mustasid aknad, kui eides hambutud märtsituur. Kus need eided, kus need hommikul käisin kestauda, kes praegu tööd Kui paadid on turud meede raevu uus On see. Nad ootasid toitjate käes varem neist paari. Tõmmu ta. Kus? Uksele. Riga. Eksisin suuskadel sõidetud radadelt. Tabasin Eesti valu valgete lumiste nõlvade, aga üksikud tuut.