Rünnak talvepaneele kodanliku ajutise valitsuse viimane tugisammas langeb sünnib maailma esimene Nõukogude riik. Sõdurisinelis töölised ja talupojad, keda tsaariarmee õpetas vihkama oma klassi loovad nüüd uue armee oma riigi kaitseks. Täna tähistame Nõukogude armee sünnipäev. 42 aastat tagasi. 23. veebruaril 1918. aastal andsid noore punaarmee võitlejad tõsise hoobi imperialistliku Saksamaa hästi relvastatud diviisidele ning peatasid Nende pealetungi Nõukogude Venemaa pealinnale Petro gradile. Punaarmee algusaastatest mõeldi sellele, kuidas kiiremini asuda rahuliku töö juurde. Kuidas kiiremini luua rahu, lõpetada noorele Nõukogude riigile pealesunnitud sõda. Heliarhiivist toome teieni, lugupeetud kuulajad, suure Lenini sõnad, mida ta ütles märtsis 1919. aastal. Kõige rangemat distsipliini on vaja armees. Ja siiski on klassiteadlikud töölised suutnud ühendada talupoegi, suutnud võtta enda teenistusse vanu tsaariohvitsere suutnud luua võidurika armee. Punaarmee on loonud ennenägematult kindla distsipliini, mis rajaneb mitte kepihirmule, vaid tööliste ja talupoegade eneste teadlikkusele. Ustavusele, ennast salgavusele. Nüüd on meie armee mõõtmatult kasvanud. Nägu on kasvanud Nõukogude sotsialistlike vabariik. Tedel liit 42 aastat on nõukogude armee seisnud rahu ja meie rahvaste vabaduse ning sõltumatuse kaitsel. Meie armee on kasvatanud mitmeid põlvkondi rahvaste vahelise sõpruse, vendluse ja internatsionalismi õilsate ideede vaimus. Täna võime rääkida meie armee kolme põlvkonna sõjameestest nendest, kes Oktoobri, tules ja kodusõja karmidel aastatel lõid uut tüüpi armee. Nendest, kes suure isamaasõjapäevadel kaitsesid sotsialismimaa vabadust ja sõltumatust kaitsesid maailma tsivilisatsiooni hävingust ja nendest, kes nüüd viimase 15 aasta jooksul teeninud nõukogude armees. Aeg lendab ruttu, kiiresti areneb elu, meenutab kodusõjast osa võtnud pensionär Aleksander Jakobson. Minul tuli esmakordselt relvaga väljas olla nõukogude korra kaitseks paar päeva hiljem peale oktoobrirevolutsiooni, kui Kernski koos Krasnodari vägedega ilmus järsku see loo juure välja, et sealtkaudu Leningradi tungida. Samal ajal aga Ööl vastu 20 seitsmendat oktoobrit tõstsid junkrut Petrogradis mässu. Nad vallutasid mitu valitsusasutust ja ühe objektina soomusautode garaaži. Mihhailovski mani ja siis ma olin siis vana vene armee soldat. Teenisin jonovski, kaardiväepolgus saadeti massaga, oli revolutsioonilist alistatud ja tegutses peaaegu oma pead. Sel korral. Meie rood kolmas rood said käsu minna Mihhailovski maneeži vabastama. Junkraid välja, tõmbad sealt. Meiega sõitis kaasa see arv tsooni komitee esindaja. Seekord veetsime seal garaažis terve päeva, see oli Nevski prospektil kaunis lähedal ja sinna koondusid meie ümber veel kunagi Hardlase salku. Madrus, seid sajand hiljem luua ühendusega prooraga, isegi kalurilt tulid meile madrused juurde, abiks ei ole koondunud madruste ja Carlaska koos. Meie vaidlesime keskrajoonis Nevski piirkonnas revolutsioonilist korda hoida. Hävitati kõik üles tõusnud kolded, võeti tagasi telegraaf, peapostkontor ja siis ihalvski loss. Siis Viiburi poole peal andis andmed sõjaväe. Esimene moment, kus nõukogude korra kaitseks tuli mul relvaga väljas olla. Juba revolutsiooniliste formeeringute koosseisus tuli mul teistkordselt tegutseda, see oli puna Kaardirühmas oma kodukohast Tartumaal Varbusse vallas kolmandat kordselt astusin juba punaarmee ridadesse 1900 19. veebruari algul viiendasse kommunistliku Eesti kütipolgu kui seda formeeriti märjem purgis peale selle, kui juba Eesti territooriumil valgete poolt okupeeritud kolmanda roodu kurvas seisus ja sealhulgas ka roodu komandöri abi kohal esimest lahingut meil toimusid. Mis oli siis punaarmee iseärasust, eks juba tema esimestel võitlusaastatel Peamine ülesanne oli nõukoguderevolutsiooni saavutuste kaitsmine oktoobri võitude kindlustamine. Armee olemasolemine dema formeerimine ei olnud mitte kui omaette eesmärk, vaid see oli kui revolutsiooniline vajadus et nõukogude korda kaitsta teda kindlustada nii sisemise kui ka välimise agressiooni eest. Ta oli täiesti rahvaarmee, jälgis ainult neid ülesandeid, mis olid omased. Olen siin olid paljudest rahvastest võitlejad, kes Nõukogude liidus elasid. Meil tuli kodus ja sündmuste käigus kohtuda Hiina rahvusest punaarmee lastega Nathan, hiljem, kui ma olin Harkovis haiglas, peale teistkordset haavata saamist lõunarindel olime palatis hiina rahvusest punaarmeelane. Ta oli raskelt haavatud nagu meiegi. Ta oli väga sümpaatne, väga mehine. Punaarmee tol ajal juba ei olnud mitte ainult võitluse armee, vaid taga väga suurel määral kasvatas inimesi meie ridades oli noori seltsimehi, kes mõned isegi rooli Võrumaalt endised karjased, talusulased armee ridades võideldes nad kasvasid ja hiljem peale sõja lõppu nii mõnestki, kes jäid elama, kujunesid välja tublid. Aktiivse Nõukogude tegelasi võiks näiteks tuua meie roodus kolmandast ruudust seltsimees haavalt tol ajal. Ta oli rätsepaõpilane olnud, kuid sellest noorukist kasvas välja tubli jõud. Hiljem ta oli Leningradis parteitööl, mitmes kohas olin ma tean, drugonnikus parteikomitee sekretär isegi 1940. aastal, kui nõukogude kord Eestis taastati, siis haavalt oli Tartu maakonnakomitee teine sekretär. Ja isamaasõjas olid polgukomandöri asetäitja poliitalal ja ta langes Sõrve sääres kangelasena võiks palju veel näiteid tuua, kus noored kasvasid meie ridadest välja ja olid väga vahvad. Väga energilised olid meil nagu poegadeks isegi vanematele meestele ja kes nendest elama jäid, nendest kõigist said aktiivsed töötajad sotsialistliku töö teinud. Aga teie ise pärast kodusõja lõppu kui rahu taastati? Õppisin kolmandast kommi ülikoolis. Peale selle töötasin partei ja nõukogude tööl Leningradi oblastis Leningradi linnas ja hiljem Eestis. Teie ise muidugi tegite läbiga viimase raske maailmasõja. Ja kui suur isamaasõda võidukalt lõppes, siis teie viimane töökoht enne pensionile minekut. Viimased kaheksa aastat sotsiaalkindlustusministeeriumis, ministri asetäitjana Ja meie armee teine põlvkond. Nende sõjatee algas samuti noorukina alustab tsemenditehase Punane Kunda direktor Albert Repson. Tol ajal ma olin tehnikumi õpilane ja sellest siis momendist hakkaski minu tegelik sõjade suures isamaasõjas. Algusel oli ainult lihtne reamees, käisin läbi Eesti korpusega kõik need lahingud kõikidel rinnetel kus kohal Eesti kurbus liikus ja kui viimased lahingud toimusid. Kui suur isamaasõda lõppes ja lõppes, siis olin ma juba kaardiväe vanemleitnant. Pude armees teenistus andis mulle ka, annab ka teistele eeskätt mehisust võitluses teatud sihikindla ülesande täitmisena annab ka julgust, tahtejõudu ja võideldest. Koos meil omavahel kasvas sõprus, kasvas see sõprus, mis on vajalik selleks, et oleks armee monoliitne võideldes Nõukogude armee ridades. Meie täitsime väga suurt ülesannet kõikide rahvaste tuleviku eest. Selleks et meie rahvas saaks luua paremad elu rahu tingimustes. Ja kuivõrd Nõukogude armee võitles isamaasõja päevil fašistlike anastajate vastu, siis ta täitis ka ühtlasi oma internantsionaalseid ülesandeid. Katkestame korraks Albert Repsoni mälestustelõnga ja laseme jutustada helilindil Hilli Ehandi sõnadega kellele tõi vabaduse Nõukogude armee päästes tuhandeid fašistlikust rahvusvahelisest valt heimi vangilaagrist. See oli aastal 1945 See oli just pühapäeva õhtu, kui punaarmee vabastas Meie vangla, mis kuupäev see oli, üks päeva pole vist hästi meelde jäänud, see jääb igavesti meelde. See oli kaheksanda Mai õhta. Rahvas, siis oli nii õudne paanika, kes hõiskas kestantsi, rõõmu, paanika, see on lihtsalt niisugune paanika. Seal oli laulu esimesena. Ma kuulsin akordioni, kus punaarmeele nüüd tuli uksest sisse teller, akordion käes ja ta mängis, siis olid sakslased kui ka purakat, kõik igast rahvusest hakkasid kohe tantsima, ootasid siis, et saaks nüüd enne kõhu täis ka siia, kui sealt müüride vahelt ära minna. Punaarmeelased trügivad kartuleid, sealiha ja kartulit ja. Missugune tunne Tiitsis valdas, kui nägite teie kannatuste rajale tulla? Lõpp, seda ei saa sõnadega kuidagi väljendada, see oli senine rõõmutunne nagu ei näe, ma ei oska seda väljendada. Aga selline selline õnnelik ja rõõmu, röömeestlesi ja vabadus jälle sulle koitis. Ja sa tead, et seal saad kodumaale. Abikaasa oli punaarmees kena, jõudis just 10 päeva hiljem koju, kui mina sunnide laagrist jõudsin. Teda aga tema küll see kenad ja öelda mobiliseeriti ja ta on praegust kodus töötab. Ja meil on kaks. Ja võib-olla istub ka praegu teie kõrval head kuulajat. Tagasihoidlik suure isamaasõja veteran kes ka tuhandetele on andnud tagasi nende elu, kes avanud paljudele rahvastele elu uue sisu. Miks siis nõukogude armee võitis? Jätkame jutulõnga, Albert Repsoniga. Et rinne ja tagala, see on üks tervikarmee, saavutas koos Nõukogude rahvaga võidu ja sedasama armee tagab meile rahuliku elu ja töö. Praegu. Suur isamaasõda sünnitas palju kangelasi, kelle rinnas särab Nõukogude Liidu kangelase kuldne täht. See on ka teil olemas operatsioonide eest Muhu saarel. Kangelaseks muidugi ei ole mina sündinud ja ei ole ka teised sündinud kangelasteks kui teod ise kerkivad esile. Kui sa oled koos kollektiiviga kui võitlejat teatud kindla sihi eest. Ja needsamad võitlejad minu rühmas vahtraorg Oskar Kukk, Allikmäe ja teised Nad olid samasugused kangelased võib-olla rohkemgi kui mina. Kui demobiliseeritud sõjamehed 15 aastat tagasi rahulikule tööle käed külge lõid sündisid uued kangelased töö kangelased ja ka see traditsioon on jäänud püsima meie päevini. Meie igapäevases elus ei märkagi nii tõelisi kangelasi, kes töötavad hästi ennastsalgav olnud. Sest me oleme juba harjunud, et, et meie inimesed on kogu oma hingega töö juures. Ja see võib-olla ongi Nõukogude armee endiste sõjameeste iseloomulikke jooni milliseid on sisendanud meile Nõukogude armee. Punase Kunda rekonstrueerimise ehitustanner oli võetud komsomoli šeflus alla kuulutatud komsomoli löökehituseks ja eks iga päev too rongid teile neid noori patrioote, kes tahavad olla tänapäeva ehituse esirinnas. Õige siin töötavad tõelised oma ala kunstnikud Montaasnikud Nikolai Levtšenko, Veski ja Allaiewseeva ja teised noored spetsialistid. Tsemenditehases töötavad tublisti Adamo sans Nõmmik, Saul, Peeter Kuulber, Peeter toomel. Need inimesed ja teised koos nendega töötavad hästi kuid neile on vaja veel palju abilisi. Selleks ongi vajalik, et meie vabariigi noored tuleks meile appi. Tegu jätkub kõigile. Ees on suured ülesanded, on vaja kahe kuuga teostada mullatöid 115000 kuupmeetrit kohale, monteerida üle 8000 kuupmeetri raudbetoondetail paigaldad ligi 30000 kuupmeetrit. Monoliitsed betooni. Mõned päevad tagasi lõppes Eestimaa Kommunistliku partei XII kongress, kus seitsmes Käbin oma lõppsõnas iseloomustas ehitajaid uue ehitus. See on tähtsam elu sisu. Ja meie armee kolmas see kõige õnnelikum sõdadeta põlvkond. Nemad seisavad valvel Nõukogude maa piiride puutumatuse eest. Sajad tuhanded miljonid noored, need, kellel sõjaväeteenistus selja taga on nüüd tehastes, vabrikutes, kolhoosipõllul ees, rindlased, need kellestki tihti juttu teeme oma saadetes ning kelle tööst ja elust nii laialt kirjutavad lehemehed. Siin ta on kolmanda põlvkonna esindajad Tallinna vineeri ja mööblivabriku montaažitsehhi töö, eesrindlane komsomoliaktivist ja õpilane Lembit Sära. Teenisin Nõukogude armees reamehena. Noorel oli see küllaltki suureks karastamiseks, meie oli seitse poissi, kuid viis rahvust nagu venelased, eestlased, ukrainlased, valgevenelased, armeenlased ja grusiinlased. Meie väga hästi sobisime üksteisega, armee kasvatas meid 11 abistama ja koos muidugi võidelda, saime üle paljudeski raskustest ja nüüd, kus on armeeteenistus läbi veel tihti, meenutame vanu teenistuskaaslasi. Ja siiamaani ja, ning sõbralik kirjavahetus demoniseerusin 1956. aastal. Meil on tihe šeflus töö sõjaväeosadega. Me korraldame ekskursioone, sõjaväeosadesse jääks samuti, ka sõjaväelased korraldavad meie ettevõttesse tehasesse. Siis me oleme veel andnud vastastikuseid kontserte. Teil ju Tallinna vineeri ja mööblivabrikus on sadu sadu noori, kellel samasugune tee on jalge all olnud nagu teil. Kuidas need noored töötavad? Meil on tõesti palju tublisid noori ja kõik töötavad hästi, näiteks võtame aktiivselt osa kommunistliku töö Silase nimetuse taotlemise meie tsehhis, ka kaheksa noort taotlevad seda nimetust. Kas praegu on juba kõik tingimused loodud ja kas on kõik tingimused täidetud, et teil see austav nimetus antakse? Jah, kõik noored peavad kõigepealt eeskujulikult oma tööülesandeid täitma. Ja siis osa võtma ühiskondlikust tööst ja olema esimesed õppetöös. Ega see nii kerge ei olegi käia peale tööpäeva veel õhtukoolis ja ka ühiskondlikust tööst osa võtta, praegu õpitud viiekümnendas klassis ma õpin ja Tallinna kümnendas töölisnoorte keskkooli kümnendas klassis Ja hiljuti avaldatud uus määrus miljon 200000 mehe demobiliseerimise kohta ja uusi töökäsi seitseaastaku ehitus tandritele. Ja meie teast rekonstrueeritakse ja seitsme aasta kuu lõpuks meil mööbli väljalase suureneb ligi kahekordseks on ka meil töökäsi kibedasti tarvis. Jutustasid kolme põlvkonna esindajat Nõukogude armee endised sõdurid. Inimesed erinevad teise loomude tööalade, harjumuste ja tavadega. Nad on leidnud oma õige koha elus ja selleks kasvatabki meid Nõukogude armee. Meid on aga miljoneid.