Väga kaksipidiseid mõtteid võib meis esile kutsuda helilõik arhiivist. Ta võib meid rõõmustada, võib ka kurvastada. Temaga koos rändame möödunud aegade. Ja kõik, mis selles ajas on olnud head või halba jookseb liinikunas. Meenuvad kohtumised, meenub Leelatu. Irl, Andres Ender, riivalmittensendan turgeluntnarpat siin Tallinna ringhääling saatjatega Türil ja Tartus. Anname heliplaadi Berliinis, kus räägib meie SS sõjakirjasaatja Boris kelt Tjanov. Viibin Berliinis olen teel Eestisse ja kasutan paaripäevast peatust Suur-Saksamaa pealinnaga tutvumiseks. Sellele ilusale linnale on Tõdama õudude Pittlerdi vajutanud. Anglo-Ameerika õhu gängsterid ei ole kohkunud hävitamast rahulikke elanikke, tapmas vanakesi, naisi ja lapsi. Säärased on siis nende jultunud mõrvata. Sõjalised eesmärgid. Välkkiirelt on koristamise ja töökomandod kohal ning asuvad päästetööle. Varjenditesse rusude alla jäänuid kaevatakse välja ja kuhu juurdepääs on raskendatud. Aetakse hapnikuvoolikuid. Et päästa võimalikult palju inimelusid, on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Nii räägiti okupeeritud Eestimaal 17 18 aastat tagasi. Ja meenub kõik, meenub läbielatu. Meenuvad. Et päästa võimalikult palju inimelusid on ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Akrist tõusis Pika Hermanni torni alllinnas ning külavahe teedel veeresid puldan katega autod. Ja nii koguti siis vanglakambrid täis. Ega seal magamisruumi ei olnud. Nendes kambrites oli tegelikult nii umbes 24 mehe narrid olnud kunagi, aga põrand oli niivõrd täis, et päris seal ukse ees seal istudes kamm magasid. Teineteise vastavad mehed. Olime ühes kambris Tallinna sadamakapteniga. Oli kunstnikke. Mäletan kunstnik laibuga näiteks. Isegi paar kuud olime mari naabrid siinsamas Tallinnas. Oli palju töölisi, samuti maalt talupoegi, uus maasaajaid, kes olid maa saanud ja kes selle eest nüüd. Et 40 40. aastal Nõukogude maad andis. Nüüd pidid vaevlema ja paljudki neist hukkusid. Fašistlikest koonduslaagrites. Siis iga ööse kutsute kambris paarkümmend meest teesi koridori pimedasse koridori ja need läksid hukkamisel. Ja iialgi ei saa piisingeni koonduslaagri endine vang number 41607 Eevalt kallas jastutchovi koonduslaagri endine vang number 80221 peet sillaots unustada. Et päästa võimalikult palju inimelusid on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Nii sirutas haakristiga pull oma tiibu üle Eestimaa aga küüned poleks ulatanud kõikjale, kui poleks olnud neid. Missugustel eesmärkidel oma kaitseorganiseeriti oma kaitseorganiseeriti alluvus, kuna pärast santi ta oli ju ka teatud eriülesandeid. Mida mõista eriülesannete all. No esiteks vangistamine pärast olid viinud ka mahalaskmisele, kus kohal toimusid mahalaskmised Reiu metsas samuti Tammiste metsa selles ümbruses võrdlemisi lähedal Pärnule. Kui palju neid inimesi korraga mahalaskmisele viidi, kellel oli seal 20 inimest peale ja nii edasi. Harilikult kaks kolm autot, üks autose vahel välja. Pärnus oli üks kogumiskoht nõndanimetatud pleti ait, mis asub siis meie töökoja lähedal. Ja seal oli ju kõik kokku korjatud, keda kahtlustati kommunismi. Ja üldiselt oli olukord niisugune, kui keegi tuli ja näitas näpuga, vaat see oli, see lihtsalt viidi ära, vangistamise olid tõesti väga sageli. Seda jutustas endine omakaitsemees Herbert papp. Paljudki elaksid veel, kui poleks olnud Kameid. Teie Jaan Lääts kui endise okupeeritud Eesti poliitilise politsei assistent. Teate meile kindlasti jutustada poliitilise politsei struktuurist ja tema osatähtsusest inimeste hävitamisel. Enam-vähem neljas osakond, poliitiline osakond ja Esstees oli Kaarli puiestee neli 500 kriminaalosakond, see asus seal, kus praegu on nukuteater, selles vaidlema paralleelselt kaks osakonna nelja ja neli p, millega tegeles osakond osakonnal üldse kommunismivastane võitlemine silk seoses sellega olevatki küsimused. Kuid temal jagatud alaosakondadesse näiteks saareferentuurani kommunismivastane võidelust, võitlus, peet ja see, et ma ei tea need kirjanduspropaganda Abja, siis käisid Väljase kontrullist kõikidel 1000 inimese kohta nende ettekannetes selgus midagi, et tema tegutsenud nende isikutunnistused, mis seal ettekandes sakslastelt tegi sisantide vanimas. Kas te teate ka sellest nõndanimetatud karistust projekteerivatest komisjonidest? Aga millega seletada seda, et inimesele, kellele näiteks on määratud, ütleme, kaks aastat, aga teda ei vabastatud selle aja ära istumise möödudes sest neid juhuseid on. Pahatihti need inimesed läksid pärast mahalastavate nimekirja. Ent kas ka nendele, kellede kohta ütles rassiteoreetik Alfred Rosenberg rassiliselt paindlikumad elemendid on meelde jäänud? Et päästa võimalikult palju inimelusid on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Saadame päevauudiseid. Eile pidas kindralkomissar Litzmann kõne ametisse astumise puhul. Ta nimetas, et eesti rahvast juhitakse edaspidi üksnes Adolf Hitleri tahte järgi. Täna kõneles ringhäälingu kaudu kaasmaalastega omavalitsuse juht doktor mäe teemal. On alanud tee uude tulevikku. Oma kõneluses. Ta ütles, kes kahjulikku tegevust on arendanud, seisab vastava karistuse. See on puht politsei säiline küsimus, kes oma meelsuselt ei ole ühiskonnale vastuvõetav. Seisoleeritakse ja ka see on puhtpolitseilik küsimus. Missugused sammud meie maa puhastamiseks vajalikud on, seda otsustavad ja teostavad vastavad võimud. Võitlus peab teostama äärmise järjekindlusega ja paljusega. Toompealt näitas haakristsuunda ja metsa tukkades ning karjamaade soppides viskasid labidad aukudest liiva ja mulda rahva puhkepaikade tarvis. Elmar mäe juhendas aine mere käsutas ja kõrgema rassi eluruum õues Euroopas laienes. Aruande blanketid täitusid. Tallinn Harju prefektuuri poliitilise politsei aruanne. Detsembril 1941. Valmis jah. Kuhu meesiti pooleli jäime? Lasnamäe Vasalemma oli ainult Keskvangla ja nii siis kirjutage. Senini poliitilise politseiametnike poolt vahi alla võetud 4365 isikut. Võtke mõni rida allapoole. Lahtrisse püüdud. Exe koteeritud 1391 inimest ja koonduslaagrisse mõistetud 1137. Ja alla lööge. Aine merele allunud poliitilise politsei assistent Jaan Lääts meenutab veel Nii et kõik olenes ühe inimese tahtest Ja referendil jäi ainult uue Euroopa huvides otsustada kas raisata kohe mõni gramm tina või ajada veel läbi muistsete rüütlite piinamisvõtetele. Kuulete. Andke kohe Türi jaoskonna politseikomissar. Tere paides Sammul räägib. Täna me saime Tallinnast Brüsselit ventivia. Jajah, presseli. See on koheseks täitmiseks. Võtke vastu dikteerin. Kõik mustlased tulevad iga valla kohta eraldi arvuliselt siia teatada. Naised, mehed. Debits füürer pressel kirja number w w ära 33 murd 42. Kas selle tubli asuka kohe tööle? Karge ja imeline kevadehommik. Tuul toob Vasalemma murdusid ümbritsevast võsast ja liitudelt maa igavesti hingevalt noort lõhna. Seisame tihedasti üksteise kõrval avatud trellitatud akna ees. Vasalemma marmoriga laaditud platvormidel istuvad tugevas valvurite sõõris mustlased. Üks nendest aga laula. Omaaegne populaarne mustlaslaulja pilveaare. Peagi tuli Vasalemmas vedur ja viis vaguni mustlastega Tallinna, kust nad viimsele öisele teekonnale viidi. Ja harjunud käsi kirjutas ka pilveaare nime taha. Ühe ainsa tähe E-eksikuteeritud. Nägin seda nimekirja nüüd 17 aastat hiljem. Ja tunnen nagu hingeksin jälle vangla akna juures koos kaaslastega karget kevade õhku. Ja jälle laulab pilveaare. Nii kirjutas fašismi koonduslaagrite endine vang Karl Õismaa Haapsalust. Iga poliitilise politseiprefektuuri juures istuti koos ja mõeldi põhjusi, et sulg võiks üha kiiremini kritseldada surma, surma. Eriti viljakas Tallin Harju poliitilise politseikolmiku tegevus koosseisus. Esimees Arkadi Visnapuu referent Hugo Okas, maa ja liige Tõnu Rõuk ja komisjon asus tööle. Viktor Rauberkki kahtlustatakse kommunistlikus tegevuses. Walter Renzi kahtlustatakse Konstantin kaugele, võttis osa seinalehe tegemisest. Henrik Ojamaa on kommunismi pooldaja. Et päästa võimalikult palju inimelusid on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Ja nii tasapisi pidigi Eestist kõige lähemas tulevikus järele jääma ainult geograafiline mõiste. Trellitatud vagunid veeresid läände. Kabeed sillaots tegi kaasa selle sõidu. Mis puutub hilisemasse perioodi, kui juba ment fašistlikul Saksamaale siis seal kollases laagrites oli kokkupuuteid paljude rahvaste esindajatega, kus oli seal näiteks. Mäletan, sõitsime kord ühespraamis metroost kvarteti seal oli prantslasi. Oli üks Pariisi Ülikooli professor, muide, kingis olla verd, trellid, tal olid tagavaraprillid. Fenomad läksid katki. Ta kinkis ühe trellid, hol oli üks prantsuse klaverikunstnik. Oli meiega ühes laagris Hollandi kuningliku ooperitenor väga suurepäraselt laulis ja nende, mis asi oli see, et nad olnud sellest rassist, mida fašistlikud elajad tahtsid näha tähendab, ei olnud sellest niinimetatud aariat tõust ja selle tõttu enamus nendest pidi ka oma elu jätma nendes surmalaagrites. Sirle Andres Ender rei valmittensender turge Lun Dorpat anname katkendi heliülesvõttest Estonia kontsertsaalis, kus pikema kõnega esines kindralkomissar SA Obergruppenführer Litzmann, muu hulgas ta ütles. Seejärel välja kõik ilma erandiga kuuluvate teineteist tundma ja teineteisest aru saama. Peame teineteist abistama niivõrd, kui see on vajalik ja võimalik ja peame ühiselt andma sõjaaegseid raskusi, eparaat laad, tühisel nautida õnnelikku rahuaegne. Aja ma. Hoiatasin õiglaste sõnadega. Selle järel esines Eesti omavalitsuse juht doktor Hjalmar Mäe. Saksamaa ja äpa ju, kes võitleb tõe ja õiguse eest, ei saa mitte merre tervet Eesti rahva jaga teisi rahvaid, saksa rahvajuhi tahtel. Võime meie korraldada oma asju ei tee. Ja mina olen veendumusel nagu kõik meie, et Saksa sõjavägi saksa rahva esindajana Meie hulgas konstateerib et Eesti rahvas ei ole mitte tänamatu rahvas ja et truudus on Eestis. Ešelonis puidu ja Petseri kloostri aarete, kariloomade ja munakasti masinate arhiividega veeresid Suur-Saksamaa inimesi veeti tööteenistusse ja vanglad, laagrid töötasid täie koormatusele. Trellitatud vagunid veeresid jälle täislastiga tagasi, et tuua lisauute massihaudade tarvis. Olin üks neist Tšehhoslovakkia kodanikest, kes viidi viiendal juulil 1942. aastal tere sinilinna keetusse Nürnbergi rassistlike seaduste alusel. Esimesel septembril 1942 viidi meid sealt koos mehega Leedu kaudu Eestisse. Pärast viiepäevast teekonda jõudsime viiendal septembril 1942. aastal Raasikule ligemale 35 kilomeetri kaugusele Tallinnast. Raasikul tehti meile teatavaks, et asume lõppjaamas ja meid aeti suure kisaga vagunitest välja. Tuhatkond Tšehhoslovakkia kodanikku Maitan tuli siia. Siin on vaiksem. Tööta. Vanaks hakkan jääma. Kui madalad pilved jooksevad just nagu tahaksid alla kukkuda ikka sinna kauge männituka taha. See on siis Eestimaa skp, Talle son. Korraldusse kuulub. Siin jaamas vastu SSlased ja Eesti politseinikud Fratsub nivool. Nende hulgas oli ka Jägala laagri komandant Aleksander Laak. Kõigi vangide pagas pandi ühte hunnikusse, keegi ei tohtinud jätta enda juurde midagi peale selle, mis tal oli seljas. Meid jagati kahte rühma. Ühte naised ja lapsed. Teise kõik mehed naised ja lapsed pandi ilusatesse sinistesse, autobussidesse. Neid busse nägi tolleaegne Kaberneeme elanik Helene panku. Ma olin selle kaheteistaastane ja siis ma nägin, kui palju ilusaid lapsi oli, selles bussis ma ei näinudki, ei mäletagi enam teisi inimesi, aga neid lapsi, neid oli ema süles nisukesi üks viie-kuue aastaseid läksid mõned ta tööda, imik vara, see oli vist kella nelja aeg, ma olin väga varane ja vaatan seda auku ja näen, et seal pooleli inimestega on tükati liiva peale visatud, liivale inimeste vahele langenud ja kõrgemad koha dolomiidi väljend päid ja jalgu ja kukleid ja ma läksin sealt joostes minema lähemale enam ei läinud. Mis mõte teid valdas siis, kui te Siis ma laupäev ring, ma olin juba. Kui ennem külas kuulub niisugust asja, et neid tapetakse või või inimesed enam poolt rääkinud, aga no mina ei oska seda kuidagi uskuda, nii ilusaid lapsi, kui need olid neid ega vist midagi niisugust sündide ja siis ma sain aru sellest kogu tõest, et see tõesti niimoodi oli ja see nii häiris, nii algas, ma ei oskand mõelda, ma ei saanud sellest ka kaua üle kahe lihtsalt näod jäid mulle nii meelde nende laste näol, keda ma siis elavalt nägin ja mõtlesin, kõik sina aukus nüüd. Et päästa võimalikult palju inimelusid on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Neid sõnu mäletan hästi ka praegu. Terve päeva ootasime ülejäänud inimesi. Hiljem, kui küsisime, kus nad on. Öeldi, et nende eest on hästi hoolitsetud. Et nad töötavad soojas ja kergetel töödel. Ja nende eest hoolitseti. Kuid veidi teisiti. Nad saadeti veel samal päeval sinnasamasse lähedale Kalevi-Liivale. Neilt võeti ära kõik väärisesemed, isegi kuldhambad tõmmati välja. Õnnetud pidid ise endale hauad kaevama ja lahti riietuma. Ja siis lasti nad maha. Et päästa võimalikult palju inimelusid on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Ja kõike seda peensusteni läbi mõeldud tapatalgud juhtisid Riia koonduslaagrist õppekomandeeringuid saabunud Jägala laagri komandant ooberst Turn füürer Aleksander Laak ja tema asetäitja Ralf Gerretz. Lastetapja kuulsuse võitis endale Viik. Häid näpunäiteid aga endise isiklikult Ain Mere. Et päästa võimalikult palju inimelusid on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Arnold Madar, kes Kalevi-Liiva mändide vahelt kohvritega laaditud masinat ära juhtis, teab jutustada, kuhu sõidutee edasi viis. Laagi käsul ainult kaks korda käisin Haapsalus. See oli, tähendab esimest korda käisin siis, kui tähendab see teise. Eželoni lõpp oli kõik juba ära olnud, see on kuu aega või poolteist hiljem, kui need riided ja kõik olid sorteeritud. Sihiks laupäeva õhta. Mina pidin veel Tallinna sõitma, aga Laak täiete. Et meie lähme Haapsalusse siis tema laadis tähendab see laupäeva õhta 20 kohvrit sinna auto sisse ja siis tuli Gerretz ka kaasa. Laak ja Gerretz, siis sõitsime Haapsalu tema oma kodusse. Väga ilus, soliidne maja oli. Siis tõmmati, tõmbasid masinas, on hoovi peale. Tema laadisid need kohvrid maha, eks seal oli kõiksugu kulda, briljanti ja ja kalliskivisi ja kellasi. Ja jälle võidi pidutseda. Kuldhammaste eest tasus vaeva näha ning Suur-Saksamaa peanatside kiitus truu teenimise eest maksab ka midagi. Küll sa võid lasta ennast oodata, lihtsalt ei saanud kohe kuidagi tulla mu mees neid nii palju ilusaid asju, et ei ole uhke tekstiilikupongi neid niisuguseid asju juba. Näeksin. Räägitakse seda nii interneti juures. Ja see pidi vedama kuld ja hõbeasju kohe kohvrite viisi, kui tõesti ta pidi hirmus rikas. Tuleb mingi poore. Ka võiduka lõpuni päevid maden minema, austused, kohustused. Uue Euroopa eest peab ju ohvreid tooma. Et päästa võimalikult palju inimelusid on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Ent Uue-Euroopa paindlikumad elemendid lõid kartma hakkasid hirmu tundma tuhandete süütute kuulidest puretud kehade ees. Kaleviliiva täis aetud augud tühjenesid ja mändide varjus suitsesid inimkehadega tuleriidad. Künkal aga töötas inimkontide purustamise masin. Kanarbiku vahele jäid nööbisuurused, luukillud. Et päästa võimalikult palju inimelusid on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Hiir, Landes Ender rei valmittensender turge, lund, Tarpat. Anname heliplaadi Berliinist, kus räägib meie SS sõjakirjasaatja poriskelt dialoog. Ja kasutan paaripäevast peatust Suur-Saksamaa pealinnaga tutvumiseks. Sellele ilusale linnale on Tõdama õudluse pitati vajutanud. Anglo-Ameerika õhu gängsterid ei ole kohkunud hävitamast rahulikke elanikke tapmas vanakesi, naisi ja lapsi. Säärased kondis nende jultunud mõrvarite sõjalised eesmärgid. Välkkiirelt on koristamise ja töökomandod kohal ning asuvad päästetööle. Varjenditesse rusude alla jäänuid kaevatakse välja ja kuhu juurdepääs on raskendatud. Aetakse hapnikuvoolikuid. Et päästa võimalikult palju inimelusid, on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Ja nii võtsid Kalevi-Liiva massihauad vastu ligi 6000 inimelu. Ühe tööpäeva Läbilaskerekordiks oli aga 1200 naist last Rauka. Need on teie elutöörekordeid, Ain Mere, Ralf Gerretz, lastetapja viik. Nüüd hoiate aga veel eriti kokku, kuna esitate rahvale oma tuhandeliste skeletid ja aruande. Teid seob ühine kohtukutse. Teid tuuakse rahvakohtu ette selleks, et mitte kunagi enam ei korduks. Kurb möödunu, et mitte kunagi enam ei jäetaks mõõka hullu kätte. Et meie lapsed, lapselapsed võiksid mängida, õppida, töötada, olla õnnelikud, tunda rõõmu elust. Heliplaat on teinud oma töö. Jälle läheb ta arhiiviriiulile. Et võib-olla kunagi tulevikus meie lastele on abiks ajaloole.