Tere päevast, lugupeetud kodanikud, ülekuulamine alustab. Riigikontroll koostas sel nädalal auditi, mis väidab, et kõigile Eesti haiglatele jätku tulevikus patsiente korralike arste ega ka haiglate korrashoiuks piisavalt raha. Ülekuulamine uurib täna, kui palju see vastab tegelikkusele. Kuulamine. Ülekuulamise toimik number 130. Haiglate ja ravikvaliteedist ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks Danilov Halles amet, Eesti haigekassa juhatuse esimees. Hannes Danilov kui suure üllatusena teie jaoks tuli riigikontrolli audit, mis ütles, et haiglavõrgu optimeerimise otsustega venitamine kahjustab riigi huve väga suurelt ja tugevalt. Ei olnud üllatus, see on enne ka teada. Me oleme riigikontrolli koos seda auditit teinud mitut moodi. Riigikontroll on läbi vaadanud meie materjale ja me oleme tutvunud sellega, nii et nii et riigikontroll oli see, kes ütles välja lihtsalt haigekassa jaoks juba ammu teadaoleva karmi tõe, et Eestis ei peaks ega tohiks olla nii palju haiglaid meil praegu on. No umbes nii, et kuningas on alasti. Ühesõnaga, selles mõttes te olete finantseerinud kogu aeg süsteemide, olete näinud, mismoodi raha jookseb sisuliselt üle üle otsa vaikselt, aga, aga olete olnud sellega nõus, sest et poliitikud ei ole sarve hakanud ja on nii-öelda vaikiv vaikiv kokkulepe kodurahu osas. No alati nõus pole just olnud, ma olen oma seisukohti avaldanud, aga ma pean ütlema, et nii päris ei saa öelda, et nüüd aastate jooksul on kõvasti raisatud, lihtsalt tulevik on selline, et keerulisem teenus koondub suurematesse haiglatesse. Perearstiabi ambulatoorne päevaravi on rohkem arenenud ja ei ole mõtet hoida kaadrite ressurssi kinni väiksemates kohtades, sest pole patsiente. No Hannes, see on üldteada fakt, küsi selle imiku käest ka, kes veel rääkida ei oska eriarstide järjekordade kohta, ta ütleb kohe sõnade järjekorrad on üle mõistuse pikad. Mismoodi see asi on tasakaalus ja balansis, et kui ühest küljest on raviteenus justkui läinud kättesaamisel keerulisemaks järjekorrad pikemaks, siis teisest küljest selgub, et haiglaid, haiglakohti on liiga palju. No haiglakohti raske öelda, kas palju või vähe, see sõltub sellest, kuidas on patsient, aga selle järjekordade ja kättesaadavuse ja kvaliteedi vahel on sõltuvus. Kui me tahame sajaprotsendiliselt kättesaadavust, et kohe homme on igal pool, siis peaks ehitama igasse külasse mingisuguse haigla. See tähendab seda, et me ei suuda tagada kvaliteeti ravimegi lihtsate rohtudega aspiriini ja briljantrohelisega. Kui me tahame kvaliteeti, siis me peame tsentraliseerimisest riistad kvaliteetseks. Arstiabiks on üsna kallid ja seda me ka teeme. Ja see tekitab järjekorrad. Küsimus on, mis on mõistlik järjekord, see on nagu põhiküsimus. Küüniline skeptik jutu peale ütleb praegu, et ta kuuleb jälle seda nii-öelda suure Tallinna ja ja suur Tartu ideed, kus üks haruldane või ütleme hästi oma tööd, valdo masin ongi püsti Tallinnas ja teine Tartus ja ja vaene maainimene siis renti, kui endale elamispind selle jaoks, et oodata nendes suurtes linnades. Päris nii hull ei ole, aga ma võin öelda, et üks kiiritusaparaat, eks ju, vähikliinik kiiritusaparaat maksab koos ehitusega 150 miljonit krooni. Nii et see on suhteliselt surnud summa. See ei ole niimoodi, et me saaksime seda iga igasse maakonnakeskusse ehitada. Käsi, ma ei tea, millele põhiseadusele, aga või kõige rohkem südametunnistusele enesele, kuhu teie enda nägemuse kohaselt praeguse süsteemi üleval hoidmine või arendamine selle süsteemi, mille riigikogu võttis vastu, eks ju, 2000.-te alguses, 2002. aastal ja millega ta nagu ise ütlesite, ka väga rahul ei ole. Kuhu on kõige rohkem raha kulunud, mida selle arengukava raames on tehtud valesti? Ma saan aru, te ütlete kohe valesti, on väga kõva sõna, eks ju. Aga, aga siin on põhimõtteline Arengukava on lõpetamata, see reform on lõpetamata just üldhaiglate ja kohalike haiglate suhte osas. Ma võin öelda, et ilmselt peaksid muutuma kohalikeks haiglateks ehk nendeks haiglateks, kus ei ole statsionaarset, kirurgilist ravi, siis on väga oluline, vahetame nüüd inimeste keeles ka lahti, mis see tähendab, see tähendab seda, et kedagi ei panda haiglasse operatsioonile üleöö. Ehk operatsioonid tehakse ära, kas ambulatoorselt lõigatakse midagi või siis päevaravis ühe päeva jooksul. Et ta ei ole statsionaarsete haiglas kirurgilise ravi jaoks see on oluline vahe. Ja neid haiglat just seda ravi ei peaks olema, võiksid olla Valga, Põlva-Jõgeva-, Hiiumaa ja noh, siin rohkem ei olegi nagu need haiglad peaksid olema siis need, kus on niinimetatud kohalike haigla, kus on ainult ambulatoorne ravi, päevaravi, hooldusravi ja siis erakorraline ööpäevane valve, selleks, et noh, mingid vigastused, asjad, avariid ära, kaetakse nii-öelda kerget laadi traumapunkt. Jah, kergelt laadi traumapunkt, mis töötab nagu kaheksast viieni aga räägime nüüd lahti selliseks selliseks nii-öelda väikehaiglaks ümberkujunemisel, milliseid raviteenuseid näiteks jääksid Hiiumaale alles, kui me räägime nii-öelda haigusi pidi praegu Hiiumaale jääksid kogu ambulatoorne ravi abi, kes seal praegu vastu võtavad, ambulatoorsed, arstid, siis jääks kogu päevaravi ja hooldust, ravin ära, tuuakse sünnitajad, ära toodaks kogu nii-öelda statsionaarne kirurgiline ravi, kõik see, mis on vaja üleöötükk aega pidada, jääks kolmneli jälgimispalatit. Inimene kui tuleb mingi murega sisse, kohe ei oska öelda, mis tal viga on. Teda jälgitakse sõnal radioloogiline teenus, Nuutne röntgen. Teda saab uurida, vaadata ka süüa ära või läheb järgmisel päeval koju. Põlva-Jõgeva- ja Valga puhul mul nagu küsimusi väga ei teki, sellepärast et tõesti ehkki ma saan aru, et nende inimeste nahas olles küllap mul jälle küsimus tekikski, aga ikkagi seal on asustatud punktid, sellised, kus kohas siis haigla olemas oleks, ehk siis selline piirkondlik haigla, need on lähedal, sinna sinna juurde saab. Hiiumaal käib põhimõtteliselt nüüd, kui see uus praam valmis saab. Noh, ütleme niimoodi keskmisest statistiliselt kaks või kolm praami päevas. Mismoodi sealt haiglat kavatsetakse ära saada, Hiiumaa jalaluud murduvad ohtlikult ka peale kella viite. Isegi ohtlikumad kui vaja. Aga see on planeeritud ikka helikopteriteenus, mitte praam. See tuleb odavam hoida sinna pidevalt online'is helikopterid koos meeskonnaga koos väljaõppega koos kõige selle kütusega, kui hoida seal haiglat sellisel tasemel haiglat ja haigekassa hakkaks, ostaks nii-öelda helikopteri ja hoiaks selle spetsiaalset hiidlast. Tere teenust me maksame praegu ka, aga meil ei ole eraldi helikopterit, tellitakse piirivalve helikopter, aga selle maksab kinni haigekassa. Nagu praegu on seal aga haigla olemas, eks ju, selles mõttes funktsioneerib, kui siis teenus vähemaks läheks, kas siis tekib oma helikopter või ootate endiselt piirivalvega? Kaaluma, võibolla on kasulikum isegi osta helikopter näiteks Mustamäe haigla juurde ja hoida teda seal kogu aeg sõiduvalmis, et kui on vaja, siis tuuakse äragi. Aga kas me räägime praegu sellest, et see oleks optimaalne selleks rahalises mõttes väga, väga tark, kui Hiiumaal näiteks, eks ole, ma toon ühe näite, ei oleks öelda sünnitust või, või sealt ei võetaks pidevalt sünnitusi vastu. Kas see on ka nii-öelda ravikvaliteedi mõttes kõige optimaalsem ja targem otseselt nii-öelda sünnitajate või inimeste patsientide mõttes kõige kvaliteetsem, kõige mugavam ja parem? Ta ei ole võib-olla kõige mugavam, aga kvaliteet algab sünnitustest sünnitustel kuskil 500-st sünnitusest aastaks. Et siis on nagunii-öelda kõigil ämmaemandate arstidel põhiliselt ämmaemandad, et nii-öelda käsi soe. Hiiumaal oli eelmine aasta 60 sünnitust. Ja seal saadi hakkama. Kõik toimis hästi, põhimõtteliselt jah muidugi, aga tõenäosus, et midagi juhtub, on tunduvalt suurem kui siis, kui inimene iga päev võtab kaks kolm sünnitatavast. On alati olemas, aga vaadake ainult nii, et on kogu aeg plussid, ühtegi sellist riski ei ole, niisugust asja ei ole isegi eestiraadius. Seitsmeteistkümnes isegi siin Hannes, mis oli see põhjus, miks see reform pooleli jäi, nii nagu te praegu ütlesite, et see ei läinud lõpuni, miks seda ei ole siis varem ära tehtud, sellepärast et tõesti, kui te toote need võrdlusarvud Hiiumaa sünnitajate osas, siis on selgelt ju tegelikult piltlikult öeldes ikkagi raha natukene näinud nagu tuulde. Me oleme üleval hoidnud süsteeme, mille jaoks tegelikult klientuuri ei ole. Klientuur on, klientuur ei ole olnud nii-öelda piisav selleks nii-öelda suurte arvude seadusest loomulikult ühe inimese jaoks on hästi oluline, et see sünnitus on seal ligidal. Aga kui suurt pilti vaadata, siis ta peaks olema nagu kaugemal. Aga miks reform lõpuni läinud, noh, see on poliitilise otsuse küsimus. Ilmselt poliitiline tahe ei ole veel nii kõva olnud. Aga lihtsalt on mul pidevalt valimisi ja, ja keegi ei ole julgenud öelda, et oleme ausad, nii või teisiti jätkata ei olnud mõtet. Jah. Selle kokkuvõtte juures, mida on tehtud, on ka ette heidetud seda, et haiglahooneid ei ole suudetud korrastada soovitud mahus. Ma ei tea, kas see on otseselt etteheide teile, aga süsteemi rahastajana oskate seda kindlasti kommenteerida. Miks meie haiglad ei ole värskendatud sellise hooga, kui esialgu oli planeeritud? No tegelikult nüüdse värskendamine on ikka läinud päris hooga käima, viimased aastad on olnud rahastamine päris hea ja ka amortisatsioonikulud, ehk siis need rahad, millest saab remontida ja parandada, on päris head olnud ja haiglahooned halvad välja ei näe. Ja eriti suured tõuke on andnud juba Euroopa fondid, meil on need minu teada kuskil ligi kolm miljardit praegu kulutanud uute majade ehitamiseks, nii et see on suur asi. Samane audit ütleb ka seda, tervishoiu töötajaskond vananeb ja pensioniealiste töötajate osakaal järjest kasvav, ehk et siis nende kvaliteetsetest korralikes arstidest jääb üha rohkem ja rohkem puudu. Kas haigekassa seda kõike teades, nagu te ise ütlesite teie jaoks olnud siin raportis auditis mitte midagi uut on selles osas pingutanud ja, ja kui välja töötanud meetmeid rakendanud, et arstkond ei vananeks? Vot neid meetmeid meil ei ole, et arstkond ei vananeks. Aga. See oleks lihtsalt kõrgem palk noorematele arstidele. Jah, sellist meedet ei ole ja ma arvan ka, et kogenumad ja, ja vanemad arstid peaksid ka rohkem teenima, sellepärast et arsti kujunemine võtab ikka 10 15 aastat ning kogenud arste kujunemine. Aga mis puudutab, et me ei ole midagi teinud, siis ikkagi on on palku tõstetud ja muid selliseid asju, kaader siin seisaks, sest nagu te teate, on võrdlusalus väga lihtne. Soomes töötamine on ka võimalik eestlastelt. No aga ikkagi, mis te ise näete, mis oleks nii-öelda see võimalus hoida rohkem neid Eestis õppinud arste siin kinni, et see noh, number või näitaja ei, ei oleks nii drastiline see vananemine siis tegelikult see, see ei ole praegu hull, see on probleem, siis kui me vaatame viie-kuue aasta nii-öelda kaugusesse, siis on see probleem veel teravam. Kaks asja üks on konkurentsivõimeline palk ja teine on töötingimused, mis vastaksid nagu huvidele ja väljakutsetele, mis arst loodab sellest süsteemist. Aga kui me vaatame viimaste aastate arstitudengite vastuvõttu, siis on üks tugevama konkurentsiga kohti. Nii et ma loodan, et neid peale tuleb, kui me suudame hoida just konkurentsivõimelise palga ja siis huvitava töö Kas põhimõtteliselt teie enda isiklikus nägemuses läheme sellest hetkeks sellest dokumendist kõrvale, kuidas teile tundub, kas riik peaks rakendama mingeid mingeid nii-öelda sunnismaisusest teatud piires või teatud kohustuste võtmise ulatuses, et, et see number ei, ei. See keskmine vanus on number, ei, ei, ei kasvaks pidevalt. Ehk teisisõnu jätma neid arste kuidagi sunniviisiliselt meile koju tööle. Neid, keda riik on, eks ole, koolitanud päris pikalt, et nad ei läheks ära ja oma teadmisi kuskil mujal rakendaks, vaid ikka meil Eesti inimestele Eesti haigete peal. No mulle see meeldiks, aga mulle on seletatud Euroopa Liidu reeglid, seda ei luba. Nii et me peame ikka selle ära kannatama ja, ja Me peame nagu mõtlema seda, et see Eesti tervishoiusüsteem peab olema nii atraktiivne, et ka siis, kui inimene läheb ära mõneks aastaks, et ta tuleks siia tagasi uute kogemuste, uute teadmistega, see on hästi tähtis. Me ei tohiks anda signaale välja, et ah, me sellest ei hooli, ei tea, mingu, kuidas läheb ja Me peame näitama, et nad on stabiilne, hästi korrastatud ja kenasti organiseeritud. No aga mis see nii-öelda praktilises arsti elus tähendab, atraktiivsus ja kenasti korrastatud, stabiilne kõikse see tähendab palka, see tähendab diagnostikavahendeid, see tähendab Küllalt niisugust arvu patsiente, et oleks siis nii-öelda haiguste loetelu selline, et oleks tegemist ja huvitav arstil siin töötada. No aga ilmselt Norra, Rootsi või Soome taseme palkasid. Me ei saa lähitulevikus kindlasti maksma, seda enam, et meie elanikkond, kes tegelikult ju ju raha teenib selleks, et saaks maksta ka järjest vananeb ja kahaneb. Absoluutnumbrites me ei konkureeri, aga me näiteks konkureerime suhtarvudes küll, sest et ka Soomes on arsti palk keskmine kaks kaks nagu kestmist, kaks riigi kestmist ja Eestis me oleme umbes samal tasemel. Jah, absoluutnumbrites me ei konkureeri, aga siin on ka selles mõttes elu odavam. Et kui inimene lausa Soomes elades on ta kulud ka kõrgemad kui siin. Nii et põhimõtteliselt selles ükskõik millisesse tulevikku vaatava aaskavasse jääb sisse see moment, et Eesti arstkond teatud hulgale määral siiski ihaleb siit minema. No ma usun, et mingi protsent ikka jääb mitte ainult arstkond, vaid ka teistel erialadel, ilmselt on see protsent olemas. Tuleme tagasi korraks Põlva-Jõgeva-, Valga- ja Hiiumaa haiglate juurde, millest me rääkisime, mismoodi nende jaoks praegu see protsess edasi välja näeb, iseenesest see audit, millest ma siin täna räägime, riigikontrolli oma noh, ei muuda nagu Eesti elus midagi, peale selle, et kulub lihtsalt rohkem paberit, seda trükitakse erinevates instantsides välja, see ei ole kohustuslik selle alusel noh, otseselt ei, ei hakka tööle ükski ükski masinavärk, see on uus asi. Mis edasi saab. Noh, edasi, nagu ma ütlesin, on poliitilise otsuse ja tahte küsimus, need haiglad ei tohiks saada üldhaigla tegevusluba, vaid saanud saada kohaliku haigla tegevusluba, nagu on Jõgeva haiglal, kus meil ei olemas statsionaarset kirurgiat on hooldusravi väga tugevasti, siis on ambulatoorne päevakirurgias klassikaline kohalik haigla, teised peaksid samamoodi, mine. Millal selline tegevusloa uuendamine muidu plaanis on, et siis saaks öelda, et teie enam sellist luba ei saa saata selle väiksema haiglaloa? No minu teada nüüd ongi, kas oli juba eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses nii et tegelik viis aastat sai täis viie aasta viieks aastaks antakse tegevusluba, nii et põhimõtteliselt praegusel hetkel võiks selle karmi otsuse ära teha. Tundub küll, no tundub, et see riigikontrolli hinnang on nagunii-öelda tulnud tulnud õigel ajal ja õigel hetkel, mis aitaks seda otsust teha. Kui paljudele inimestele mõtlesin, nendes väikehaigetest, keda me oleme siin nimetanud, tähendaks reaalselt ka töökaotust, kui enam ei oleks üldhaiglad? No ilmselt mõnele jah, tähendaks ka töökaotust, kuid mitte väga paljudele, sest teatavasti meil on maaga on haiglates või nendes üldhaiglates on praegu kaadripuudus kirurgid, hanesseoloogid ja valveringid näiteks kolm valveringi 24 tundi peab üldhaigla praegu katma ja meil sõidavad arstid suurematest linnadest väiksematesse ja, ja teevad selle töö ära ja residendid. Nii et võib-olla väga palju neid ei olegi. No teades, et, et väga palju on seal nii-öelda pensionäre ja kõrgemas eas arste, siis on on raske loota, et nende, nende liikuvus kasvaks hüppeliselt, nii kui nad oleksid nii-öelda sunnitud olukorras. Seda ma ei usugi, ma usun, et mõned ikka kaotavatega Te ütlesite me jutuajamise algupoolel, et perearstikeskused või perearstisüsteem on nii-öelda enam-vähem arenenud piisaval tasemel, et me võime siis neid väikseid üldhaiglaid koomale tõmmata, mis see tähendab, et perearstisüsteem on piisavalt arenenud, kummalisem jõutakse, see tähendab seda, et lihtsamad haigused ja, ja niimoodi rohkem levinud haigused, sagedasemad haigused, nendega saab perearstisüsteem kenasti hakkama ja ei ole vaja koormata eri haiglate ehk siis üldhaiglat. Kui teil on haigekassajuhina, teeksite sellise korraliku auditi, siis mis on need perearsti süsteemi hetkel nõrgad kohad? Perearsti süsteemi nõrk koht on, see ei ole tingitud ainult perearstisüsteemist, meil on nagu see vahe eriarstisüsteemi haigla ja perearsti süsteemi vahelise vahe on natukene, niimoodi. Ei ole päris täpne kohusesaatekirjade saatmine ja saatekirjade uurimine ja ja see, see nagu täpsustub praegu seoses e-tervisega ka, kui meil tuleb saatekirjakeskus, siis perearst saadab saatekirja elektrooniliselt, arst vaatab juba pikalt enne üle, millised patsiendid, millises järjekorras, milliste diagnoosidega see vahe läheb sujuvamaks vahe ei ole praegu eriti sujuv. On seal veel mingisuguseid probleeme, kas perearstide täiendõpe on, on piisavalt hästi toimiv, kas perearstid saavad ennast piisavalt täiendada, sest noh, enamasti need nimekirjad perearstil on üsna suured sõnad ka ütleme, töömahtu päris suurt, et juba seda aega, kus perearst saaks reaalselt ennast täiendada, väga ei olegi, see on kohustuslik tööjuhendiga, kui ma ei eksi, siis 60 tundi aastas on kohustuslik täiendus, nii et ma arvan, et see on piisav praegu. Et perearstisüsteem on leidnud väga palju selliseid osavaid nippe ja nõkse ka endale visiiditasude kehtestamiseks, mis on samuti tegelikult noh, nii-öelda mittelegaalne Tegevus on ebaseaduslik ja sellele tuleb reageerida. Tegelikult seda ei tohi teha. Olete te viimasel ajal saanud reageerida või mille alusel haigekassa saab reageerida sellisesse olukorda? Lepingu alusel Meil on lepingus kirjas mõlemapoolselt alla kirjutatud, et ei võeta mingit visiiditasu, ei mingil kujul, ei sussirahana, ei remondi, Raana, ei talvepalitu rahana, ei mingit sellist, kas ei ole, on, kui rikutakse, siis leping lõpetatakse, ei siis on ette nähtud nõue, ehk siis trahv. No kui inimese käest seda küsitakse kuskil perearstikeskuses, olgu see siis sussi või mantliriputamise, raha, mis iganes, kuhu ta peaks pöörduma, mida tegema võtma, küsima kõigepealt kviitungi ja tulemusele haigekassasse. Siis me saame alustada menetlust selle perearsti vastu, kes reegleid rikub. Ühesõnaga, tuleme nendesamade haiglate juurde, mis kinni lähevad juurde tagasi, praeguse seisu järgi uut arendusarengukava, see, mille alusel siiamaani 2002.-st aastast toimetatakse uut arengukava ette plaanis võtta, ei ole. Praegu minu teada ikka mingi arengukavaga sotsiaalministeeriumis töötatakse. Mille rakendumisaeg on siis aastast? Ei ole praegu öeldud, mis ajal see võiks rakenduda. Ehk teisisõnu praegu otsustatakse midagi nendesamade sedasama haiglasüsteemi osas mille auditit me praegu laenasime. Jah kas seetõttu oleks teie käest ka alusetu küsida, et millal siis reaalselt need samased väike haigete ja me oleme siin juba korduvalt nimetanud, muutuvad üldhaiglates siis kohalikeks väikesteks haiglateks ja ma ei oska sellele vastata ja mingeid prognoose teha on siin täiesti alusetu. Me oleme prognoosinud seda 2002.-st aastast alates. Ja alati on, prognoositakse jooksnud. Nii ja naa, jah. Jõgeva haigla ka ikkagi õnnestus, Jõgeva haigla on kohalik haigla, nii et päris nii ei ole, et tulemus on null. No aga see on ilmselt üks üksik erand, mis kinnitab reeglit. Jah, võib ka nii öelda. Ülekuulatav number kaks Aavik Gennadi amet siis Hiiumaa haigla peaarst. Gennadi Aavik, kas teile Hiiumaa haigla juhile meeldiks ja ütleme teie patsientidele hiidlastele sobiks see, kui ühel heal päeval kõige lähemas tulevikus Hiiumaa haigla ei oleks enam üldhaigla, vaid oleks nii-öelda väike kohalik haigla. No minul isiklikult ei ole küsimus, kas meeldib või ei meeldi? Selge see, et meie oma niivõrd väikse mahuga töömahuga ei siis ei püsiks üldhaiglana, kui oleks vähegi korrektne ühendus mandriga. Kuid arvestades sellega, et silla ehitamine mandri ja Hiiumaa vahel ei ole vist sellel sajandil perspektiivis siis ma ei lihtsalt ei kujuta ette, et siin oleks võimalik kaotada haiglat, kes täidab tervishoiuteenuseid üldhaiglale esitatud sellised mahud. Doktor tooge kõigepealt emotsionaalselt mõned näited, mis kirjeldaks seda teie väidet, et juhul kui seda püsiühendust ei oleks et siis ka haigla üldhaiglast Sis kohalikuks haiglaks muutumise korral olukord muutuks hiidlaste jaoks kehvemaks, milliseid, milliseid juhtumeid silmas peate, kui ta kui ta, kui ta seda väidet esitate? Nakatub mälu järgi taastada, see oli küll, mitte sellel aastal, see oli varem juhtunud näiteks üks, üks kiirabi tööpäevatöö mis Hiiumaa haiglas oli kaks südameinfarkti liiklusavarii kahe üliraskelt kannatanud koos jalgade aputatsiooniga ja aju kolju. Raske traumaga teise siis äge äge kõht, mis lõpes operatsiooniga soole sulgumise tõttu. Kokku seda väljakutset, neist hospitaliseeriti erakorraliselt kuus haiget. No kujutage ette sellise erakorraliste haigete tulva juures, et mingisugune helikopteritransport suudaks tagada nende haigete jõudmist Hiiumaalt ühe tunni jooksul abi osutava haiglasse, mis asub mandril. Kui meie kopteri väljakutse ja kopteri saabumine pärast väljakutse esitamist meie poolt võtab aega üle tunni tagasisõit veel 40 minutit ja siis jõudmine haiglasse võtame seal teise tunni juurde, siis minimaalselt kulub hiiglasele erakorralise abi saamiseks. Kuju lülitada välja Hiiumaa haiglas kaks ja pool tundi vähemalt. Nii et me ei saa kuidagi tagada Hiiumaa elanikele nõuetes püstitatud aeg üks tund jõuda abi otsustavasse haiglasse. Ka siis mitte, kui peaks minema käik kui haigekassa juhi Hannes Danilovi, see plaan, et Mustamäe haigla enda jaoks võiks olla kusagil olemas kiirabi, mis siis tõepoolest on valmis teenindama kogu aeg ja ei pea ootama, millal näiteks piirivalve helikopter saab siis tellimust või siis hädaolukorras appi tõtata. Et kiirabihaiglas on helikopter koheva kiirabiga võtame aega, helikopterilend on 40 minutit tagasi, teine 40 minutit on juba üle tunni. Aga anname veel teised ajad juurde. Arusaadav no kui me vaatame nüüd teiselt poolt, doktor Aavik, siis on ka täiesti selge, et ka see näide, mille te tõite, tõite te ju nii, nagu te ise ütlesite eelmisest aastast? Jaa, jaa, noh, õnneks taevale tänu, ei ole selliseid episoode väga palju, kindlasti on ju ka päevi ja õnneks ka nädalaid, kus kiirabi sisuliselt nii-öelda territooriumilt välja ei sõida ja mitte sellepärast, et paak on kütusest tühi, vaid et tõepoolest haiged ei ole vaja edele. Ja parandan natukene, meie kiirabi ei sõida üldse territooriumilt välja. Sest Hiiumaal on ainult üks kiirabibrigaad ja tema ei tohi lahkuda Hiiumaalt, ta peab olema iga hetk väljasõit. Me korraldame siis haiglad transpordiga või kutsume välja siis aviobrigaadi abiks või reanimobiili, kes tuleb oma transpordiga. Selge see, et iga päev see ei ole ja see on kas müstiline juhtum, mis kauaks meelde jätnud. Kuid samas tahan toonitada, et 10000 elanikku on Hiiumaal. Kas me võime nende arstiabi kvaliteeti kuidagi halvendada, kust tõmmata piir selgelt väiksel saarel? Vormsi Abrukal? Seal ei saa olla haigla. Aga kust tõmmata piir, kust elanikkonna arvust seda siis haiglas ära kaotada? Ja taas toonitada veel, et praegu haigekassas? Ta teeb väga aktiivselt auditeerimisravikvaliteedi suhtes. Võin võin öelda, et kõikidel erialadel auditeerimistulemused on Hiiumaa haigla töö kvaliteedi suhtes rahuldab kui mitte öelda isegi head. No ma segan teid korraks vahele, doktor, aga Hannes Danilov sealsamas ülekuulamisest meie kambrikeses ütles, et kui Hiiumaal on aastas umbes 60 sünnitust, siis tavaliselt sünnitust, vastuvõtvale meditsiinipersonalil on nii-öelda praktiliselt ja kõige parema kvaliteediga töökogemust siis kui nad aastas võtavad vastu umbes 500 sünnitust. No et, et kui nüüd seda näidet aluseks võtta, siis tekib küll küsimus, et kuidas Hiiumaa haigla on saanud nii-öelda siis kõige paremad hinded seda ravikvaliteedi auditeerimist. No ju siis meie arstid on väga hea kvalifikatsiooniga samal ajal eesti naisarstide liit on oma seisukoha võtnud, et Hiiumaal ja Kuressaares mõlemal saarel peab säilima sünnitusabiarsti tasemel ja nemad on rahul meie kvaliteediga. Kas te nii-öelda väiksema haigele majaadid nimetada veel väikehaiglaks, aga aga siis öelda väikese haigla, te peate kuidagi eraldi seisma oma arstide hea kvaliteedi eest ja korraldama koolitusi, lisa lähetusi kuskile praktiseerima suurematesse haiglatesse, et nad saaksid selle vajaliku kogemuse, mida ühes väikehaiglas võib-olla ei tule, sest et noh, lihtsalt saarel selle 10000 elaniku seas siiski ei esine mingeid teatud sorti haigusi või sümptomeid või nähte, mida nad saaks nii-öelda siis praktikuna järgi proovida ja ära ravida. Võin öelda, et kuni selle aastani ei ole meie tohtrite ja keskmeditsiinipersonali ja isegi hoolduse õdedel mingit takistust olnud täiedes kas siis töökohal haiglasse või läbiviidavatel kursustest osavõtust. Sellel aastal on natukene raskemaks läinud lihtsalt finantsiliselt. Rahastamine on oluliselt langenud meie haiglas väga oluliselt kohe. Ja võib-olla peame viima sisse piiranguid täiendusel selleks aastaks. Aga see ei olegi see nii-öelda ohtlik koht, kus kui personal ei saa piisavalt siis täiendõpet, et haiglaravi kvaliteet langeb ja olekski võib-olla ehk siis mõttekas tehase see lüke, mida nii-öelda ravisüsteemi riiklikult planeerivad inimesed sooviksid ilmselt teha, et muuta siis Hiiumaa haigla kohalikuks haiglaks. No võin kindlalt öelda, et ühe aasta täienduste langus ei mõjuta inimese oskusi aga ma ei ole öelnud, et see täienduste langus peab, peab toimuma. Genovi Aavik kui hästi teil on töötajate siis personali keskmise vanusega, seesama audite heidab Eesti haiglasüsteemile ette ka seda, et vanus Eesti meditsiinisüsteemis on väga-väga kõrge ja, ja järgmistel aastatel tõuseb üha ehk noori süsteemis ei tööta ja jäänud on jäänud, on vanem vanempersonal. Vot, see on meil tõesti suur probleem, et meil on üle poole arstid pensioniealised ja siia saada uut tööjõud on, on väga raske sammas, meil käivad külalisarstidena, meil haiglasse on kokku ainult 11 arsti aga külalisarstidena käivad meil üheksal erialal. Inimesed, kes viivad sil läbi vastuvõtte ja mõnel erialal ka teostavad siin operatsiooni. Nii et pea pooled arstide juures käivad nii-öelda gastroleerimas Ma ei ütleks, et see on ainult gastroleerimas seos täiendus teistel erialadel. Meil on käib reumatoloog, kardioloog, ortopeed, keda ei üldhaigla liik ei nõua neid erialaabi osutamist. Aga me oleme seda võimaldanud. Kas olete te kokku löönud ka, kui palju riiklik rahakassa võidaks sellest, kui Hiiumaa haigla ei oleks enam üldhaigla, vaid kohalik haigla? No ei ole kokku löönud, kui suured kulutused tulevad helikopteriteenuse rakendamise kõikidel haigetel erakorralist haigetelt, keda oleks vajule saasta. Aga põhimõtteliselt, kui palju sellega hoiaks raha kokku, kui need osad teenused kaotataks ja haigla ise muutuks väiksemamahuliseks. Otseselt võib öelda, et kahe ööpäevase valve ärakaotamisega hoiaks kokku kaks ja pool miljonit umbes aga nüüd arsti personali töökohtade järgi kirurgias jääma, günekoloog peab nagunii jääma ambulatoorselt abi osutama. Erakorralist haiget peab ju nagunii ravima, kas meie haiglas või kuskil mujal ja harilikult oli ju nii. Mida kõrgema etapi haigla, seda kallimaks kipub osutatud raviteenus minema? Ehk sellist suuremat kokkuhoidu sellest ka reaalselt ikkagi ei näe. Lisaks need helikopterikuludele. No aga haigestub ikka ravim kuskil. See on tõsi, Hanno Pevkur teie juures visiidil käies, mida lubas, saite ta talle selgeks tehtud selle, et vaatamata sellele auditile ja vaatamata Hannes Danilov ja tema meeskonna veendumusele selle osas, et Hiiumaa haigla staatus tuleks muuta on sotsiaalne minister teie paadis toetab Hiiumaa haigla jätkamist üldhaigla. Ma tahaks öelda, et see ei ole mise praeguse ministri, vaid kõikide teiste ministrite arvamus on, et Hiiumaal tuleb säilitada saarelise, see eripära. Ka praegune minister oli asjaga nõus. Ta ei näe praegu võimalust ära kaotada siin eriarstiabi osutamist. Ülekuulatav number kolm. Uusik Aivar amet, Tapa haigla juhatuse esimees ja peaarst. Aivar Kuusik, teie, Tapa haigla on millise staatusega hetke, kui me vaatame Eesti nii-öelda haiglate süsteeme, järke Te olete kohalik haigla, te olete üldhaigla. Milline haiged olete. Me oleme kohaliku haigla staatuses, aga meie kitsam eriala oleks järel ja hooldusravihaigla. Te olete ka samamoodi üldhaiglaseisuses, nii nagu need haiglad praegu, kelle osas haigekassa plaan? Jah, meditsiinisüsteemi rahastajate plaan on neid aste madalamale viia, mis Tapa haiglas juhtus peale seda, kui teid üldhaiglast kohalikuks haiglaks taandati? See on olnud üsna loomulik protsess. Me oleme seda teadnud juba aastaid ette. Arenguplaane tehtud nii maakonna tasemel, rääkimata riigisi tasemest viimasele. Ja me oleme teadlikud olnud. Eriarstiabi läheb tsentraliseerimise teed. Head näited on ju naaberriikides Skandinaaviast olemas ja kõik on mee jaoks läinud täiesti ootuspäraselt. Aga ikkagi, mis, mis nii-öelda haigla, kui mõtleme haiglat, kui, kui asutust, kus töötavad inimesed, kus on mingid tööprotsessid, mis on konkreetselt teie jaoks muutunud selle selle staatuse vahega või tasemevahega? Selge see, et me oleme tegelenud aastaid enese kop tõmbamisega ehk siis personali vähendamisega efektiivistamise ja nii edasi. Kas see teie olete ennast kokku tõmmanud, kas see on noh, kui me vaatame siis haiglat, kui osa kogukonnast on, see tähendab ka seda, et tegelikult tapal kogu siis raviteenuste osutamine on miskitpidi ümber struktureerida. Et seetõttu, et, et teie olete omi nii-öelda otsi kokku tõmmanud kood koomale tõmmanud ennast on ka näiteks Tapa perearstisüsteem saanud mingi teatava lisakoormuse või lisaülesande endale. Otseselt mitte, sest jaoskonnaarstid olid kunagi, nad on jätkanud sama tööd või samas mahus, ütleme nii. Patsientide hulk ehk on vähenenud. Perearsti valitakse sageli mujalt oma elukohast. Elanike hulk nii väikses linnas on vähenenud. Ja siin on kindlasti päris oluliselt muutunud. Mis tapasse puutub, siis elanike arv on meil viimase 20 aastaga vähenenud ligi poole võrra. Palju praegu hetkel on tapal elanikke jäänud alles. Alla seitsme ja poole 1000. Kui palju on, on selle kokkutõmbamise käigus tulnud Tapa haiglas inimesi koondada? Kunagi nõukogude aegse pärandina oli meil üle 100 töötaja kõvasti 120 130. Ja praeguseks on jäänud 75. Aga milliseid ka poole võrra pea poole võrra, tõesti, milliseid teenuseid siis, kui te nüüd konkreetselt nende inimeste keeles räägite, milliseid arstiabi Vorma siis Tapa haigla hetkel pakub elanikele? Tõvasutus selles mõttes, et me oleme ainukene erastatud komplekt Tiina erastatud raviasutus 95. aastal siis kui veel erastamisagentuur oli töös ja meiega lasime nii kiirabibrigaadi kui polikliiniku ehk ambulatoorse osa statsionaari. Ja algul jätkasime nii kirurgia kui ka sisehaiguste osakonnaga ja praeguseks on mõlemad aktiivraviosakonnad üle viidud Rakvere haiglasse. Ja meil on säilinud veel polikliinik, eriarstiabi ka mingisuguses väikeses mahus diagnostikaga ambulatoorses osakonnas ja kiirabi ja pakume ka perearstidele renditeenust. Nemad ei ole pidanud endale mingisuguseid tööruume valmistama. Investeerime sinna niimoodi otseselt. Kas see, et Tapa haiglas siis aja jooksul on välja läinud Rakverre statsionaarne ravi ja kõik need kirurgia ja poole teenuse kas see tähendab reaalselt ka tappa elanikule mingit sellist teatavat takistust arstiabi kättesaamisel või vähemalt nii-öelda kvaliteetse kohaliku ja lihtsasti kättesaadav arstiabi kvaliteedi langust? Ma arvan küll, et mitte vahemaad on nii väikesed ja transpordiprobleem Eestis pole. Ma ei usu, et patsient sellega oleks midagi kaotanud, pigem ikkagi eriarsti kvaliteeditaseme tõusuga. Positiivsed need teie sisuliselt ka oma haigla töös, nägite, et, et sellist tõsisele heal tasemel kirurge teenust teil ei olnud enam mõttekas pakkuda. Aga loomulikult jaa, mis nüansid olid lihtsalt need olime ikka varem süsteemist, mis oli selgelt ülepaisutatud, ehk siis see nõukogude aegne süsteem Aga mis seal reaalselt siis oli see, mis nii-öelda igapäevaselt hakkas tunda andma, kas, kas tõesti ei olnud piisavalt patsient arstid pidid istuma nii-öelda käed rüpes? Täpselt nii, täpselt nii, see tähendab investeeringute võimatus, käibed nii väikesed, et ei ole võimalik kaasaegset tehnikat muretseda jänes. Nii et ühesõnaga ka arstide enda lihtsalt kvaliteet langes tänu sellele, et meil ei olnud piisavalt ravijuhte Loomulikult aga see on käinud, see on, see on käinud käsikäes nii-öelda loomuliku protsessiga ja ka ülevalt poolt administreerimiseks. Et kõik on olnud nagu hästi-hästi loomupärane Eestis, ma arvan. Aivar Kuusik, mida te soovitate oma kolleegidele neile, kes seisavad praegu selle olukorra ees, kus haigekassa näeb, et nad peaksid oma teenust pakkuma, komisjon kokku tõmbama ja tänase ülekuulamise jooksul me oleme väga konkreetselt rääkinud siin Põlva, Jõgeva, Valga, haiglatest, Hiiumaa omast lisaks Hiiumaa on võib-olla natukene teine olukord, sellepärast et meri on vahel, aga need kolm lõuna-jaa jaa, Kirde-Eesti haigla, nende hulgas, mida te nende juhtidele soovitaksite, mismoodi peaks peaks selles olukorras käituma, kus sellega huvi rahastamise vähendamise osas on olemas? Mul on raske kommenteerida, sest Lääne-Virumaal, kus mina olen kogu aeg töötanud, meil on olnud ravi suhteliselt optimaalne. Me räägime voodite arvu ja meditsiinitöötajate arvu elanikkonna kohta, meil ei ole need protsessid nii valulikud olema. Aga kus on olnud proportsioonid nagu veidi halvemad nii-öelda siis on need protsessid valulikum, on. Ma arvan, et kolleegidel ei maksaks väga muretseda, et sageli kõik loksub ise paika. Ülekuulamise toimik number 130 haiglate ja ravikvaliteedist toimik, avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.