Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Me rändame täna meie maakera kõige kummalisemad minu arust kahjuks on see kummalisus ülitugeva negatiivse varjundiga ei ole vist isoleeritumat, vaesemat ja rangemat riiki hetkel siin planeedil. Selles kahe Läti suuruses Aasia riigist on kõik nii rangelt see partei poolt paika pandud, et iga vale sõna või liigutus võib jääda sinu viimaseks ja seda ilma naljata. Ilmselt on tegemist ka maailma ühe militaarsõima riigiga, kus üle poole elanikest on sõdurid. Isegi turistid võivad ainult range järelvalve all käia ainult teatud kohtades ja näha teatud asju. Reeglite rikkumise eest saadetakse sind paremal juhul 24 tunni jooksul lihtsalt maalt välja. Seda riiki juhib üks mees, kes on tuntud eelkõige Hollywoodi filmidest, eelkõige multifilmidest ja nagu sellisele valitsejale omane, maitseb ta külluses kõiki maailma hüvesid ja pahesid, kui ülejäänud rahvas nälgib. See maa, kuhu me täna rändame, on Põhja-Korea, Kim Jong Ili riik, mis ähvardab USAd aatompommiga ja kus külastajale paistab, et kõik on Spartalikult paigas aga tegelikult lokkab lõputu vaesus ja viletsus. Meil on külas Mihkel, kellel õnnestus seal maal käia ja näha asju, mida tavaturist ei näe. Tere tulemast maailmalõpu põhja koreasse. Tervist siis kõigile reisipalaviku saate kuulajatele ja olen mitu korda proovinud sealt Aasiast juba välja tulla, oleme juba kaks nädalat seal praktiliselt olnud ja Aasia on üks ääretult suur, ääretult huvitav ja ääretult palju erinevaid riike seal on. Ja kas see nädalavahetus Aasiasse, täpsemalt me ütleb seda meile meie saatekülaline, kelleks on Mihkel Vaasa ja nagu ma siin sissejuhatuses ütlesin, siis riigiks on ütleme maailma meedia vahendusel kõige vastuolulisem riik võib-olla üldse meie maakeral. Tegemist on siis Põhja-Koreaga ja Mihkel käis seal paar aastat tagasi päris huvitav, samal kombel tervist mihkel teretagi kõigepealt, kuidas sa sinna riiki läksid, et ja miks. Miks käis sõber Lõuna-Koreas ja käis seal piiri peal enne manegi Põhja-Koread? Ja mõtlesin, et kui palju peaks vaeva nägema, et näha Lõuna-Koread põhja poolt ja selle uurisid, mis on viisid riiki pääsemiseks ja neid on päris mitu, et üks on turistina, siis teisena on võimalik pääseda, kui sind kutsutakse mingi sportmängude kaudu või äridelegatsiooni ja siis kolmas, mida ootan, mina, läksin, on korjan, tranžib Association. Et see on niisugune Korea valitsuse poolt toetatud organisatsioon, mis siis korraldab ja riigi poolt ametlikku kommentliku kutsega reisi sinna. Ahaa, väga peen, otsivad endale sõpru, lapsed tahavad, nendesugune, üllas eesmärk on tutvustada maaemale, et kogu see propagandlik jutt, mis on, et see nagu ei vasta tõele et see on nagu selle selle põhimõttega ja siis nad valivad iga aasta välja üle maailma inimesi. Ja mina kaks korda kandideerisin ja kolmandal korral osutusin valituks. Ka kaks korda algul ei saanud, ei saanud, millised need testid on seal kindlasti mingid testid, küsitakse su käest mingeid asju. Kus ei olnud, seal tuli täita kui informatsioon enda kohta, et ju nad siis kasutasid mingid kanalid uurimaks või polnud piisavalt atraktiivne. Ma ei kujuta ette vinnad ootavadki inimesi, kes järjepidevalt proovivad, et järelikult on tõsine huvi, et lastakse sisse. Sest kui meie grupis, kes nüüd ka komplekteeriti, oli seal mõned Euroopast ja Lõuna-Ameerikast ja mujalt, et ma ei olnud ainukene, kes oli ka mitu korda proovid. Ahaa. Niisama turistina ei tahtnud siis proovida. Ei sellepärast, et seda vahet ma teadsin, mida näeb siis turistina, kus on loetud pildid ja loetud nurgad, näiteks kus sa võid pilti teha ja kohad, kus sa võid minna ja päev päevade limiteeritud. Kuna meid kutsuti sinna Koreas armee 70.-ks sünnipäevaks, siis me nägime ka hunnik sündmusi, mis sinna vahepeale jäi. Me olime peaaegu kaks nädalat ja see maa on teistsugune, kui sa näed teda turistina turistina, sellepärast et see oli limiteeritud. Vastupidiselt, kui me olime ametliku kutse, kus meid veeti sinna kohta, kus elu sees tegelikult turistid ei, ei lasta. Käid nendest kohtadest, kuhu turistid lastakse kohur turistidel lasta, nendest me räägime täpsemalt, aga alustaks täiesti algusest peale, et kus kohas on Põhja-Korea ja miks on olemas Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, kas on kunagi olnud ka, ütleme, üks suur korea? Nii lihtsalt ja kiirelt, et on olemas küll oli kunagi päris võimalik viimase Korea Korea poolsaarel on saarel aga nüüd, teise maailmasõja käigus Jaapan vallutas selle Korea poolsaare, kahjuks ta küll kaotas, selle tulemusena jaotati Korea poolsaar pooleks. Põhi läks nii-öelda Venemaale, lõuna pool läks Ameerikale. Sinna tõmmati 38. paralleeli mööda piir vahele kaardi pealt ja sellega tekitati kaks eraldi korea riiki. Millest siis nüüd tänapäeval on üks üsna edukas ja jõukas ja teine on. Vaevleb raskustes. Milline see teine Korea, milline Põhja-Korea on, ütleme, milline pilt avaneb, kui kui maanduda oma lennukiga ja olla juba paar tundi Koreas. Kuigi ma alguses kujutasin ette, et kogu see jutud ja filmid ja on väga palju taotluslikult näidatakse Põhja-Koread halvas perspektiivis, et tegelikult see nii ei ole, siis kahjuks ma eksisin need juba ikkagi maha maandudes. Alustades sõitu lennujaamast hotelli poole, näiteks puuduvad reklaamid tänavatel. Ma sattusin ka aprillis-mais, et võib-olla see aastaaeg oli natukene kehv. Et rohelist ei olnud, oli pruun. Mustteede ääres seisid sõjaväelased, liiklust reguleerisid niisuguses vormis naisterahvast tühjalt tänavatel. Aga nad liikusid, liigutasid ennast, reguleerisid olematut liiklust. Samas ma ootasin juba sellised, et oli nagu valmistunud. Kõige suuremas šokis ei valmistunud. Tegemist on siis nagu, ütleme riigikogus, nagu üks mees on valitseja, kes määrab ühe parteiga riik nii-öelda võib öelda. Nii ongi. Kas mõningal määral saab paralleele tõmmata sellega, mis toimub näiteks praegu Kuubas või vanas nõukogude liidus, et kuidas seal see elatusjärg on, kuidas need inimesed seal elavad, kas poes on nagu asju ka osta või on seal mingi talongisüsteem või on sellise asja kohta saab informatsiooni. Ma Kuudaga kindlasti ei tahaks võrrelda, sellepärast Kuuba on väga liberaalne juba Põhja-Korea kõrval nõukogude liidust, kahjuks ma enda vanuse järgi nüüd nii väga ei mäleta, aga nii palju kui ma tean, siis ei ole sama hullem kindlasti, et mul õnnestus käia maal farmides, kus talupojad peenarde peal kaevuvad juurikad toitumiseks. Ja samas Panyangis õnnestus käia keeglit mängimas. Et see vahe on üsna suur, et kas oled ka linnainimene Maal inimene. Et maalõik on jäänud juba 90.-te alguses, oli väga suur nälg naljakriis, kus seal ligi kolm miljonit inimest hukkus. Et selle tagajärjed on siiamaani näha, et korea ise ei majanda. Ise ei kasvata eriti midagi, toetus kunagi Nõukogude liidus välisabist seega siiamaani seal maal ei toimu eriti mingit toidutootmist. Et see vahe linnainimeste maainimeste vahel on üsna suur. Ma kuskilt lugesin, et selle sõjavägi, Põhja-Korea sõjavägi on vist maailma üks suurimaid sõjavägesid, et kas oli ka nii, et igal pool olid ainult sõdurid nagu sa mainisid, siin seisid tee ääres ja on nii. On täpselt niimoodi ongi, et ma vaatasin just nüüd ka faktiliselt järgi, niipalju kui andmed on need ligi 22 miljonit inimestele Põhja-Koreas ja sõjaväekõlbulikud on üle 12 miljoni inimese. Ja nii mehed kui naised on kokku võetud ehk jäetud välja. Imikud ja pensionärid. Et seal on kõva naiste sõjavägi ka siis täpselt samad saanid. Ta reisipalavik on täna Põhja-Koreas. Meil on külas Mihkel Vaasa, aga sa enne mainisid nad ise midagi eriti ei kasvata, aga, aga kuidas see kliima seal sulle tundub? Sa käisid küll kevadel, aga, aga, aga kas on sulle mingit informatsiooni, et on seal nagu mingisugused mingid karmid talved ja mingid tüli kuivad ja päikeselised suved või seal ei kasva midagi veel? Kes muld või mis seal toimub? Me käisime ka põhja pool mägedes ja seal oli kliima palju rohelisem ja seal oli väga kena. Aga allpool see, ütleme Põhja-Korea lõunapoolne osa, et pigem on seal maapinnaga, ei ole tegemist, pigem on seal lihtsalt puudus toorainest, millest kasvatada midagi. Sest samamoodi nägin ka rongijaamas, kus oli Punase Ristikotid nende rongide peale Laatud, et kas siis sisaldasid seal nii teravilja viriisi, mida siis on kas siis USA või Lõuna-Korea saatnud, mis tegelikult kõlab väga absurdselt, kuna Lõuna-Korea tema kõige suuremad vaenlased on nii Jaapan kui Ameerika, samas Ameerika abi võtab ta vastu väga suure suuga ja Lõuna-Koreaga on siiamaani Põhja-Korea praktiliselt sõjajalal. Meil on küll relvarahu hetkel, aga nad ei ole lõpetanud ära sõda. Reisipalavik siis täna Põhja-Koreas ja valgustaks tema siis positsiooni siin maakera peal, et mis probleem tal nagu selle Lõuna-Korea ja USA-ga siis nii väga on, et miks USA ütleb, et nad on seal pahal tellijal koos Iraagi ja, ja Afganistani ja ma ei tea, kas seal kõik nende ja kõik, kes seal on, on ju, mis teema siis nagu on? Tuleb vaadata tagasi nähtavasti ajalukku, kui korea löödi pooleks ja põhja pool läks siis Nõukogude Liidu Hiina valdusesse Lõuna-Ameerika valdusesse. Selles peale on Põhja-Koreas kasvatatud sellise väga anti-ameerikamaana ja Põhja-Korea võtab kui seda süüdlast. Miks korea löödi lahku ja kui mingitel festivalidel mingid käisime mingitel kaardid, kus on märgitud, siis räägitakse alati sellest, et koorea unaid korea saab kunagi jälle üheksa, kui me suudame Marbaariast ameerika ära kaotada, siin jälle ühendame Lõuna-Koreaga. Põhja-Koreas, inimestele tehakse sellist peapesu, et Ameerika on selles süüdi, miks sinu tädi, onu, seal lõuna pool ei saa enam sinuga kohtuda, miks on korea löödud pooleks nii okei? Ja sellest ongi ta jäänud mulje nagu korealast ele endale sellepärast et Ameerika on nende suur vastane. Aga miks Ameerika ja siis sellest tingitud ongi põhjakorealaste viha Ameerika ja Jaapani ja vastu? Ja sellest ongi nüüd Ameerika jälle kardab Põhja-Koread, sellepärast Põhja-Korea relvastab selle vastu, et Ameerika hävitada ja lita siis korjad, sellepärast et ajaloos, kui Ameerika väed tõmbasid 53. aastal välja Lõuna-Koreast, siis Põhja-Korea vallutas ja ka Lõuna-Korea, nii et mingi hetk oli see, kus terve Korea poolsaar kuulus kommunistliku Põhja-Koreal, aga mille, mille olukord kohele tähest laastati, Ameerika väed tuli tagasi sisse, lükati Lõuna-Korea ülesse samadele. Käsitlus on päris palju ringi, aga isegi valitsuse kutsel oli väga palju asja nagu limiteeritud, et sa ütlesid ennem eetriväliselt, et sul ei olnud väga palju kohtumisi kohalike inimestega ka. Aga kuidas sulle tundus, et kas need kohalikud saavad aru, et mis nagu tegelikult toimub või, või, või noh, ütlevad jah, et noh, meil siin aetakse ta mingi ameerika asja tegelikult on kõik, on jumala chill või kuidas sulle tundus? Nüüd võrdle situatsiooni, kus inimestel puudub igasugune juurdepääs mingile välisele informatsioonile, ainukene informatsioonikanal on see, mis neil serveeritakse. Seega neil puudub igasugune, neil pole mingeid kujutleme, käin väljas, maailm, midagi muud, aga nad ei saa, neil ei ole võimalust. Rääkimata internetist või televisiooniski mingist muust asjast. Neil olevat puudub ligipääs informatsioonile ja seega nad ei teagi üldse, mis, mis on väljaspool on. Sellist asja nagu ei ole kunagi nagu Eesti NSV-s, et noh, me olime siin nõukogude liidus, aga läbi Soome televisioon versiooni me saime teada, et mis nagu elu tegelikult on Põhja pool on võimalus inimestel sisse smugeldada telefonidega ja pidada sidet inimestega, mis jäävad, no ütleme siis Hiina vabariigi mobiilivõrku pidada sidet teiste inimestega või kasutada raadiot, mis on, kas muugeldatustest raadiod ise on muidu krutitud paik ainult ühe sama kanali peale, neid ei ole võimalik vahetada. Kanalivahetus nupu polegi vä? Okei, vaatad telekat ka, mis sealt tuli? Sealt tuli niisugust kõnesid ja muusikat ja provokatiivse taustaga filme. Lugu muidugi saated õhtu kell 10 lõpetati ära, aga no selles polnud ka midagi, sellepärast et elekter, Panyangis keerati Kasama Kell ära. Kuigi meie hotellis läks elekter ära, siis hotellid on varustatud generaatoritega nähtavasti, et lugeda viieni, siis tuli nagu elekter tagasi Rudubalt ei näha, kuidas linnas veel teisel majal elekter tagasi, sellises teine hotell täitsa nagu suurlinnas, kui sellises lihtsalt elekter kell 10 õunaks, kõik keerati ära täpselt kuigi üks sõima sattunud sõitma ja ühe tänapäeval põles valgustus ja siis öeldi, et siin diplomaatiliste saatkondade tänav, seal jäädi ka tänavavalgustus põlema. Aga muidu keerati kõik ära. Reisipalavik täna Põhja-Koreas, Meil on külas Mihkel Vaasa, tulles nüüd nende inimeste juurde, siis üks kõige tähelepanuväärsemaid isikuid on siis kogu selle Põhja-Korea peamees Kim Jong ill kes seda riiki nii-öelda siis veab ja juhib, et temast on muidugi igasuguseid naljajutte ja, ja igasuguseid muid jutte ka, et mis positsiooni tema omab seal ja mis mees ta selline on. Tema peab kõike ja see ongi kõik, tema ütleme, võim on nüüd üles ehitatud tänu tema isa võimule, mis tema isa saatis korda ajaloos võideldes sil nüügi Jaapaniga ja siis ka Ameerikaga. Tema nüüd on selle suure mehe poeg, siis tänu sellele on tema suur kriit liider on sealmaal. Ma ei kujuta ettegi, mis oleks minuga juhtunud, kui ma oleksin teinud kriitilise nalja tema suhtes seal riigis juhtunud. No ma ei teagi, mis oleks, ütle, et heal juhul oleks mind riigist välja saadetud halval juhul oleks sinna jäetud kes teab, sellepärast ongi eluks ajaks vangi ja Eesti ei ole nii võimas rikka, kelle pärast sil mingi poliitiline skandaal tõuseks, et sellised naljad nagu hoiatati, nii kui me läksime Pekingist lennuki peale sõita, koreasse, kujutate ette, sellised naljad või vihjed on absoluutselt keelatud. Ja nüüd ja nüüd ongi need inimesed, nagu sa ennem küsisid inimeste kohta rääkida, siis kindlasti suur hulk inimesi ongi nii ära pestud oma ajudega, et nad võtavadki seda kui ülima tõena. Samas ma usun, Ta on ka mingi grupp inimesi, kes tegelikult reaalselt ikka saavad aru, mis toimub ja nende jaoks ei ole see üksainus inimene nagu. Mida sa kinni on kyll siis kes ta on ja ma saan aru, et tegelikult on ta nii-öelda nagu sa ütlesid, kõikide asjade omanik Ta on riigi valitseja, ta on riigijuht nii sõjapoole pealt. Kõik, mis puudutab välispoliitikat, on ainult tema otsustada. Kõik selle seal ei toimu mitte midagi ilma tema nõusolekuta. Aga kas need igasugused jutud tema kohta, et ma olen kõige suurem mingi Hennessy, konjaki, tarbija või ostab maailmas kõige suuremaid, kogusid endale sisse ja mingisugused sellised asjad, et kas see on nagu tõene? Vaat-vaat ei oska öelda, aga võib uskuda küll selliseid asju, ta elab täiesti privaatselt kuskil omades kohtades ja rahva elu temale, küll need korda ei lähe absoluutselt. Et noh, Põhja-Koread tegelikult juhib siis tema ja siis kommunistliku partei klikid. Kõik. Kas tema pilte, no igal pool väljas nagu tänavate peal näha ja umbes, et Kim Jong-il on parim? Pigem on isegi tema isa. Kindlasti on rohkem pilte, et tema on ikkagi ajalooliselt veel rohkem hinnatud. Nonii, aga ta on surnud, ta on surnud. Nad on Lätis nii tugevamale jälje Korea ajalukku et temast peetakse rohkem lugu, kuigi jah. Kindlam tema järglane. Kindlasti sa käisid temaga seotud mingites kohtades, et mis temast siis seal kohapeal ka räägiti, ütleme niisugust head, et mida ta siis teinud Korea riigi jaoks on. Et tema nii tähtis praegu on. Tegelikult kõigepealt oli ülivõimetega inimene. Tohoh. Milles ülivõimet seisnes? Vaata näiteks põhja pool on üks muuseum, muuseum on ehitatud nagu kalju sisse ja see muuseum sisaldab 90000 kuni 200000 eset, mis on kingitud Põhja-Koreale kas siis omast ajast Nõukogude liidu poolt või siis tänapäevast ja riikide, nii Venemaa kui ka lääneriikide poolt. Ja see on niisugune suur suur palee mäe sees. Ja siis räägitakse, jutud on sellised, tema lõi selle kolme päevaga. Aga mis tegelikult, milleks oli vaja transpordivahendid, millal maal liikuda? Meie meheta palee ise ehitas selle kolme päevaga, noh, sellised fantaasia, valda minevad absurdsed väited, kui nagu kõrvalt pealt vaadata, aga koha pealt vaadates inimestele on see nagu tõsi. Meenub veel mingisuguseid jutte temaga seoses ülivõimega Juta üks tamm, mis on ehitatud jõe peale, mis toodab elektrit, mis on nii ookeani kui jõe vahepeal, oli tema projekteeritud ja tema läbi viidud mis on tegelikult väga raskesse usutav inimesele, kes on tegelikult talupoja perekonnas üles kasvanud ilma igasuguste teadmiste sellised jutud, aga näiteks tulla tagasi sellesama lossi kohta, mis seal mäe sees on ta ettevõttest mastaapidest, siis seal kingituste näol näiteks on ikke väikesest Aipoodist kuni suurte rongideni, mis on kingitud, et näiteks rongivagunit, mis on kingitud, oli kingitud nii Nõukogude liidu poolt kui ka Hiina poolt siis Lõuna-Korea firma Hyundai, kes on ka tegelikult Põhja-Koreaga üsna heades suhetes, on teinud kingitusi autodonal. Ja siis ongi ja sinna vahele peale, mis iganes mahub maalid, mõõgad, mis iganes mahub ja oma uudishimu, kas ma siis uurisin, kas ka Eestist on midagi kingitud ja oligi kunagi oli käinud Eesti taekwondo Klubi, seal oli viinud pitsid, viinapitsi, viina võtsid maha. Kas kõik nagu Põhja-Korea enda inimesed saavad ka seal muuseumis on emad, ei saa kindlasti mitte see kohe kindlasti ei saa kõik käia. Ma arvan, et sa elad, saavad käia kolhooside parimad töötajad, noh näiteks kui seal kulutatakse mingeid ekskursioone ja selliseid moodi, et ta nagu ei ole salastatud, aga, aga sinna kindlasti pääseb priviligeeritud inimesed. Aga mis see kohalik inimene siis ta nagu niisugune tunne, et ta nagu ei tohigi mitte midagi teha, õige ongi nii, ongi nii, kui ta muuseumisse isegi ei saa minna. Näiteks seal on liikumiskeeld seal teede peal, kui sõitsime bussiga, on suured teed. Hayweid, neljarealised tühjad, aga mis seal peal näed, on kontrollpunktides, kontrollitakse sõidukeid, mis sealt läbi sõidavad. Et ka inimestel on keelatud lahkuda külast ja minna kuhugi teise külla elama, lahkuda, külaste, minna linna elama. Näiteks ainukene võimalus inimesel, kes sünnib kuskil külas saada Panyangi või mõnda teise suuremasse näiteks ongi linna on ainult siis, kui tahab ülikooli õppima. Kui ta on piisavalt tark ja ta valitakse välja minna ülikooli, õppima vastase ilusa elakese maal. Need tööd elab oma elu. On sul mingi informatsioon, mida need lina okei, käisid tööl ja aplodeerivad oma liidritele, aga mis on nagu siis nagu vabal ajal teevad nagu mingid siukseid kohti ka, kus samade lõbutseda. Pargid, vaat kuna me sattusime selle armee 75. sünnipäeval, siis päev enne seda oli riiklik püha, siis inimesed ei pidanud töötama, ütlen kohe ära, kuna pool selle riigi rahvastikust on sõjaväelased, siis nad tegid suurt midagi, nad lihtsalt valmistuvad ja on valmis sõjaks. Kuna oli pühad, siis ka sõjaväelased puhkasid ja me nägime parkides, kuidas sõjaväelased laulsid ja lõõgastusid, et see oli nagu esimene hetk, kui ma nägin selle reisi jooksul ja üks ainukene hetk, kui inimesed naersid et kui meie giidid meie ümber, kes oli neli-viis tükki, neid nägi ka naermas, aga kui ma nägin inimesi tänavalt naermas selle esimene ja viimane kord Aga linnas olemas mingeid lõbustusasutuses, mingit mingit kino või mingi mingi pubi või sa ütlesidki keeglit mängimas, aga vist kohalikud ei tohi sealt lähedalt? Nüüd, kui ma käisin keesid mängimas, siis ma jah, need inimesed, kes keeglit mängisid, nendel olid väiksed ordenid, väiksed, mingisugused lipukesed, rinnased need ka kindlasti nüüd jah, tavaliselt tavalised inimesed, lapsed, et ma arvan, et noh, kujutan ette Nõukogude Liidualaid pioneerilapsega isegi sinna kino kindlasti ole, sest Lääne filmid on keelatud. Et kui kino on, siis on see mingi liikuv kino, mis näitab neid kohalikke filme. Kõik need, kes käivad tööl, kuskil tehastes, käivad tööl, kes ei käi, ei käi ja et mingeid suuri tootmisi ka ei toimu. Sa ennem siin saadet, kui me natukene rääkisime juttu siis sa rääkisid vahepeal, et sa käisid ühe korra kuskil haiglas vist ja, ja, ja siis oli seal võimalus rääkida ühe kohalikuga juttu ka, et mis juttu tema puhus. Haiglasse, seal on niisugune nüüd kuidas maid näidishaiglale sugune haigla sünnitusmaja seda näidati ja siis mul õnnestus kogemata jääda liftist maha ja siis ma hakkasin tööd otsima, kuidas alla korrusele minna mööda siis sattusin mujale, kui oleks pidanud sattuma ja sattusin jah ühe naisega kokku kes oskas inglise keelt. Muidu nad vist ei olegi üldse nii isegi bussijuht või keegi, kes. Me käisime puhas, koos grupiga, ei rääkinud keegi midagi, et tema oskas inglise keelt ja põhjus, miks ta oskas inglise keelt, oli see, et tema oli käinud praktikal Saksamaal. Millest see tingitud oli ka sellest, et seal olid Siemensi masinad või mindiks muust asjast, aga, aga seal oma arstipraktikat tegemas ja temaga ma sain pahasena vahetada, siis ta ütles ka, et ma pean nüüd nagu lahkuma ja et ma rohkem vestelda. Et, et seal on ka kohalikega keelatud suhtlemine kohaliku keelatud välisturistidega suhtlemine, kui ei ole neile luba antud. Seega näiteks, kui me käisime keeglit mängimas ja seal olid inimesed, korealased, kes meie ümber valitsesid, neile on antud luba, kuigi nad inglise keelt ei rääkinud. Vastupidiselt inimesed, kelle otsime kogematu komistan, kellel oli keelatud. Sa mainisid siin, et käisite ka poes, et millised need poepildid seal olid. Puud, kus meid viidi seelikule kindlasti mõeldud valitsevale võimu parteitegelastele ja siis nüüd siis kes töötavad välissaatkondades või muud organisatsioonid sõlmisega sussid oli võimalik sellist asja soetada. Kui ma sõitsime bussiga linnas tavalisi poeaknaid sisse vaadates bussist, siis seal ei olnud küll midagi, olid nagu, mis minul on jäänudki pildid vanast ajast, kas olid tühjad letid ja on sul mingi faasia, mingi kann ja kogu lugu, et poes nagu bussid vaadata, siis on midagi see, kus meid viidi. Jah, seal oli enam-vähem nagu kõik, mis normaalseks elamiseks on valmis tarvis vaja. Okei. Reisipalavik on siis täna Põhja-Koreas. Meil on külas Mihkel Vaasa, kes seal lausa valitsuse kutsel käis ja räägiks nüüd nendest kohtadest kõigepealt, et et kus kohas sina käisid ja, ja kindlasti kui mainin ära ka, et kuhu tavaturistina, kes sinna nüüd läheb, kindlasti sinna minna ei saa, sest ma sain aru, et need kohad on limiteeritud, kuhu, kuhu turist saab minna või, või pilti teha või kuidas need asjad seal käivad. Et alustaks kõige lõuna poolt, on olnud niisugune linn nagu kaesong millest ma olen isegi kuulnud, et võimalik teha ka ekskursioone lõuna poolt, et kui lõuna pool teatakse neljapäevane ekskursioon, siis see on ka üks lind, mida näidatakse mis hinnaga tegemist on siis, kui see vana vana Korea linnaga viiakse, bussiga kohale näidatakse, ütleme kuidas meil see vabaõhumuuseum, et on selline alaseal näidatakse, kuidas vanasti Korea vabariigi ajal inimesed elasid siis käisime söömas mingis söögikohas, küsin vahele, kuidas vanad korrad lapsed elasid. Puuhütid jah, puuhütid, aga tunduvalt paremini võttes selle, missugused masinad neil tollel ajal näiteks olidki elektrooniliselt, mehhaaniliselt lihtsalt palju paremini kui tänapäeva korea inimesed kuskil maal. Okei, neil oli vähemalt millestki, millest toitu valmistada, toitu, kuhu säilitada ja nii edasi. Selle järgi võib nagu öelda, et kui nad näiteks kas või demonstreerimiseks sellise vabaõhumuuseumi ehitavad, mis ei vasta tõele, siis vaevalt nad näitaksid mulle külaelu, kus inimesed nagu silmad, aukus peas, sinna saab ka tavaturist küll, nagu tahab. Sinna ma arvan jah, et see, mis on, korraldakse nelja päevane reis, et sinna viiakse turiste. Aga aga täpselt, kui nüüd, kuhu turistid ei satu, siis ongi Panyangis on seal üks raamatukogu mille puhul öeldi ka, et seal omavad nad kõikide riikide raamatuid. Järjekordse proovisin panna proovile ja proovisin tuua mõne raamatu, mis on Eestist pärit. Seda nad ei leidnud, aga leidsin näiteks Soome raamatu. Ehk see on üks suur raamatukogu, kus tavainimene ei saa, see on tehtud ja kogutud raamatukokku ja näidatakse siis valitsuse poolt kutsutud külalistele, et näete, meil on siin ka välismaa raamatut. Päris hea. Nii. Palee, mis asus seal mäe sees, et sinna kindlasti turist ei lasta. Ja siis Panyangis endas veel käisime linna peal kõndimas, siis sa loomulikult koos giididega, et on, kuna ala, kus kohta võivad turistid minna ja siis on ala, kuhu ei võid turistid minna, et Haagu võis turistid minna koos giidiga olid hotelli ümbruses kuskil kaugemal etes raudtee poole minna, sinna tohtinud turistid minna. Aga kuna me ykskord kauplesime välja selle võimaluse ka saame metrooga minna sõitma ametroomlasel olemusega, no siis on kohe palju parem liiklus missugune siis metroojaamast tagasi hotelli tulema, siis me pidime tulema läbi linnaosast, kus ei tavaliselt turistide lasta, kuidas nende laste, kas seal on mingi silt, nõu turist või mingi turisti üldse ei saagi, kus seal riigis kunagi viibida üksinda, kui sa lähed hotelli, siis on all inimesed vaatavad, et selle hotellist välja püsisid hotellis üleval ja kui sa lähed hotellist bussis sõidab bussiga, sõidad saatja kaasas alati saatjad on ka alati kaasas ja sellest meil oli ka üks probleem, kus käisime söömas linnas, eks hingamine läks lihtsalt kõndima, libistas, sai mööda nendest valvuritest, läks linna peale kõndima. Ma ei kujuta ette, mis tema need soovid küll oli, ta käis ligidal ja tulid tagasi, siis järgmise päeva hommikul taati ta riigist välja saata, sellepärast et oli juba signaal jõudnud, et meie grupist inimene oli lasknud ilmavalvuritel ta kõndima. Esiteks vahetati meil valvurid kohe välja ja siis tema seletas, et ta lihtsalt siis tahtis käia, niisama ringi vaadata, siis öeldi, et ei, et väga tugev hoiatus, kujuta mingi reegli vastu eksinud, mis meil siin on, siis me saadame su riigist kohe välja ära. Selline üksinda kõndimine oli alati igal juhul välistatud. No teie kauplazette ikkagi välja sellise väikse jalutuskäigu, mis läks läbi sellise koha, kus turistid Ja kuna me metrooga tulime, sinna tuli metroost välja, siis hotell oli seal tuli lihtsalt kõndida ja siis öeldi, et ah stseen linnajagu, kus tegelikult me ei tohi teisiti tuua, aga mis seal siis nii väga olid? Mitte midagi ei olnud. Kõnehall ja must ja maailm, mida sa näiteks Eestis seal istudes ei kujuta ette, et võib-olla need aitavad filmi, et selline on Põhja-Koreas ja siis, kui sa vaatad seda filmi mõtet, et see on kindlasti propaganda, et see ei ole tegelikult reaalselt ikkagi võimalik. Aga on täpselt niimoodi ongi. Ja sa mõtled, et minu maailm näiteks ongi, piirdubki sellega siil, aga see on hoopis selline maailm, millest omas inimese mõistus kinnise kinni võtta. Näiteks kuigi veel tulles lennates Pekingist kaks tundi Panyangi, siis kas see vahe pekingi Panyangi vahe juba oli niivõrd drastiline? Üks on linn, kus on tule, et inimesel naer jätavad autod on puhtad. Värvid, värvid igal pool, kas reklaamide näol või inimeste riietanud, lähed riiki, kus domineeriv värv on nii pruun kui hall. Siis ma küsin siia vahele, nagu lähme nende kohtadega edasi, et kuidas tänapäeva tehnoloogia sinna üldse jõudnud on, et et mis, mis autod seal sõidavad ja metroo me saame teada, on mingid ilma nuputa raadiot, aga mobiiltelefon kui sellist ei ole olemas, seal. On selline asi, et seal 2002 kuni 2005 oli lubatud mobiilid ja siis keelati ära põhjust ei oska öelda, kas siis julgeoleku kaalutlustel või hakkasid ilmselt suhtlema treeniti viisid, kuidas suhelda välisilmaga, keelati mobiilid ära. Ma lugesin hiljuti sil september nüüd eelmine aasta. On uuesti mobiilvõrk tööle pandud küll, kuigi ainult pealinnas. Nii et kui mina 2007 käisin, siis mobiile ei olnud ainuke suhtlemisvahend, selline oli satelliittelefon. Autodest nägin päris palju uusi Euroopa autosid, Volkswagen, Audi, mis kuulusid kommunistliku partei juhtidele liikmetele. Siis selliseid vanemaid. Toyotasid, mis on siis oli kuskilt Jaapanist toodud, parempoolse oli järgi. Et ja need kuulusid kolhoosiesimeestele, siis oli jalgrattad jalgratastega peamine liiklus Johnson. Linnas oli veel trollid, ka trollid ja bussid, aga maanteedel oli rattad. Okei, aga liigume edasi veel ja ongi siis või kuidas see täpselt öeldakse, et mis seal siis veel on niukseid, kohti, mida sulle näidati ja mida tavaturist siis näeb, mida talle näidatakse, sest ilmselt väga palju valikuvõimalusi ei ole. Kindlasti Jussid Davor ütleme siis torn, et kuna seal Koreas on ka omamoodi usk, mida omal üritati levitada, uskus, mille põhimõte see mees on, domineeriv mees otsustab kõike. Siis selle usu puhuks on pandud üles selline torn. Ma ennem ütlesin, et kui elektrikeelati igalt poolt ära, siis tegelikult see torn jäeti ka öösel põlema. See on niisugune torn, mille otsas on kujundatud tõrvik ja sinna torni vaat et seoses sellega ja siis sinna torni viidi ka vaatama inimesi sinna ülesse, kus sa võimalik linnale panoraamvaade saada, näiteks söögikohtadest, kuhu inimesi, viidet viiakse, viida käisime ühes restoranis, mida pidas šveitslane tohu. Tema seal tegi ainult tööle hotelli ligidal, kus valmistati selliseid euroopalikke roogasid, aga samas oli sooga käia korea restoranis ja siis meid viidi kõige tüüpilisemad tavalisse korea restorani kus siis oli võimalik maitsta erinevaid korea palasid. Mina proovisin koera koeraliha. Aga on veel seal mingeid suuri võimsaid kujusid, hooneid, mingeid ajaloolisi, ütleme veel ehitisi või on kõik niisugune tänapäeval kolossaalselt suured betoonehitised. No need kõik betoonehitised, mis seal ongi, nüüd ongi säilinud 80.-test aastatest, et midagi uuemat, suurt ehitust, kui mina käisin, 2007 oli pooleli hotell, mis 91. aasta alguses ehitamine ära lõpetati ja nüüd on selle hotelli ehitamine-le kätte võetud ja tollel ajal asjalik saastavat pidi sellest tulema maailma kõige kõrgem hotell. Ahaa, ja nüüd ma olen näinud pilte, kus selle hotelli ehitus on uuesti kätte võetud peale 18 aastat, 19 aastat. Tundub selline klaasist massiivne ehitis tulevad. Aga kui rääkida veel kohtadest, siis sinnamaale, kus need viidi farmidesse, kus farmides ka näidati kahte talu, üks talu, kus oli selline esindustalu nähtavasti mis oli ka turistidele mõeldud. Aga siis, kui me küsime, et kas oleks võimalik ka kõrvalmaja näha mille siis pikkade läbirääkimiste peale õnnestuski ja mis oli selline talu, mida tavaliselt ei näidata turistidele siis näidati seda kõrval nii-öelda maamaja oma talu. Ja see oli, oli päris huvitav, sest olin lihtsalt seinad, põrand, madrats seintel, tapeet oli ka raadio ühtepidi ja kogu lugu. Ja selline kauss nõude pesemiseks, et ta küll ei olnud must ega midagi, aga väga primitiivsete vahenditega tehtud ja talu Eimina, mis meile näidati, kus olid seal diivanid ja televiisor, siis vahe oli märgata. Olid seal neil ka mingisugused loomad aias jooksmas. Aias mitte sealsamas, nii-öelda seal farmis või kolhoosis olid sarvilised. Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Põhja-Korea liider Kim Jong-il on nii armee juhataja, kaitseväe juhataja, riigipea, Töölispartei juht ning suur liider, nagu tema kohta põhjakorealased alati ütlevad. Teda peetakse maailma kõige suuremaks isikukultuse eestvedajaks, sest just selline olukord Põhja-Koreas valitseb. Koreas arvatakse isegi, et tal on olemas supervõimed, millega ta näiteks suudab ilmastikutingimusi muuta. Vastavalt oma tujudele. Räägitakse, et ta sündis kõrgel mägedes ja sünnimomendil oli taevas koguni kaks vikerkaart ja sinna tekkis ka uus taevatäht. Tema niinimetatud sünnitalu lähedale tekkisid puutüvele, sellel puhul uue liidri sündi tunnistavad märgid. Ja see koht oli pikka aega Korealastele imetlemiseks, kuniks saabus sinna üks jaapanipott, taanik, kes mainis, et need puud on kõige rohkem 10 aastat vanad. Pärast seda raiuti puud kähku maha ja terve territoorium suleti kõigile, et ei tekiks mingit segadust. Kim on tohutu filmi fänn. Ta erakogus on üle 20000 Hollywoodi filmid ja kord lasi ta röövida Lõuna-Korea režissööri oma naisega, et see teeks Põhja-Koreast filmirahva ja Põhja-Koreast saaks filminduse keskust. Räägitakse, et on maailma kõige suurem Hennessy konjakijooja pudelda lemmik konjakita maksab 600 dollarit ja aastas läheb tal selle kalli käraka peale umbes 7,7 miljonit Eesti krooni. Samas kui tavaline põhja-korea elanik olles töötanud terve aasta, isegi siis ei suudaks Ta ühte pudelit oma liidri lemmikjooki osta. Räägitakse, et kui ta esimest korda golfi läks mängima siis 11 tema esimest katset olid niinimetatud Huunin vann ehk ühe löögiga auku ja lisades siia tema armukesed pruudid, siis on Tiger Woods tema kõrval armetu, tegi. Reisipalavik täna Põhja-Koreas, Meil on külas Mihkel Vaasa, kes seal käis, sattusid Põhja-Koreasse, kas olid ka sel ajal seal, kui toimus, ütleme mingit suurt üleriigilist pidu või paraadi või ilmselt oli see siiski mingi sõjaline militaarparaad, ma arvan. Täpselt nii päris passiivne, mis seal toimus, et kaks sündmust on selle asjaga seotud, et esiteks ongi see nii-öelda paraad selle ette pean ära ütlema, et kui oli paraad, siis me küsisime, kas või fotokaameraid kaasa võtta, teha pilti sellest, mis öeldi, et on kaks võimalust. Kui kaamera võib võtta, siis sinna kommi ei tule üritusele, kui ta teile öeldakse, et kaamera ei tohi võtta, siis järelikult tuleb kriit liider sinna üritusele. Ja hommikul öeldi, et jah, kaamerad ei, võib võtta. Nii, nii ja see nüüd nägi väga huvitav välja. Asusin temast 50 meetri kaugusel, ohoo. Et mis ongi, mille pärast seda, kui hiljem nagu järgi mõelda ja mis tundub üsna loogiline, on see, kui nüüd oli see suur väljakustamas, vaat kus sul on ära jaotatud erinevate külgedega, kus oli kommunistliku partei inimesed, istusid, kus istusid siis inimesed, kes olid olnud edukad või kolhoosi esimehed ja siis tribüün, kus oli suur juht system's ESC tribüün oli ümbritsetud siis meie grupist, mis nüüd oli see 14 tükki pluss veel välissaatkondade ja muude organisatsioonide inimestest, ehked, kommi ümbritses hunnik välismaalasi küll madalamal korrusel, aga hunnik välismaalasi, ja siis pärast tekkis nagu mõtet, nagu miks, miks meid nagu kõige ligemale pannakse sellisele inimesele. Aga turvakaalutlustel selle pärast, kui üks kord aastas on teada, kui täpselt see inimene asub kui piisab ühest raketist, et inimene ärevil siis ta ümbritseb ennast võimalikult sellise voodriga välisemaid voodriga, täpselt nii, et Ameerika ei saa endale lubada, kui ta murrab seal paarkümmend Venemaa diplomaati. Asutast 50 meetri kaugusel. Milline ta tundus sulle? Ta oli niimoodi, me võime allpool ülevalpool nihukese lava peale, et ta ei rääkinud, huvitav oli see, et tema, terve see sõjaparaadi ajal tema ei rääkinud, tema tuli lehvetas, astus tahapoole ja mingi kindral pidas kõne. Talle vastu ei lehvitanud ta meile kahjuks kaljusid ikka lehvitas enda kallitele alamatele. Tundus lühikene, nagu nad ikka kõik seal. Aga see nagu jäi silma, et tema nägu ei suhte, nagu oleks hoopis teises maailmas ja tema nagu otseselt inimeste kontakti vastupidise täis. Kui televisioonis näidati kõnesid, siis oli täna väga elab, aga see tribüüni peal oli ta küll lihtsalt seisis ja lehvitasid suud lahti, pidas silmas pidas hoopis teine inimene kõnesid, tema asemel. Milline see paraad iseenesest tõi siis välja, nägi? Praad oli väga võimas lennumainitud, siis nii mehed kui naised on sõjaväes, et seal nägi sõjaväeüksusi osasid, kus naised marsivad, kalašnikovid õlal, mehed täpselt samamoodi ja eks nad siis demonstreerisid kogu oma jõudu, nüüd siis, sest need ka filmiti, seda ju esitletakse ka välismaailmale Põhja-Korea võimuna. Vaata, missugune sõjaline võim on. Et alustades tankidest lõpetades rakettide kõige suuremad, kõige väiksemad seal oma gruppi, siis tegime ka, arutasid, missugused Baraketisel slipp tuumalõhkepeale, missuguses mitte, aga kes seda teab. Aga, aga väga võimas. Kas kas selline asi oli ka, et kas kõikidele inimestele, kes sealt mööda marssisid, olid sihuksed, pea kohal, sihuksed ruudukesed, mis moodustasid, või see oli see oli Hiinasse, kus moodustasid suure näopildi. Nii, vaat nüüd ma ütlesin, et selle ürituse olid sead, kaks üritust, selle asjaga ja siis ongi korea korraldab aastas, mis kestab nädal kuni kaks pari rang. Ja see ongi selline sportlik üritus, selles osaleb kuskil 50 60000 inimest teevad mingeid harjutusi kehalisi ja nende taga on inimesed, kes täpselt ütleme, see on nagu multifilm, kus pilt jookseb, ongi, kus inimesed keeravad plaadikesi oma pea kohal, sellest tekitatakse kujutis. See on ikka päris võimas, kui sul on 50 60 inimest hüppav laadal teevad mingeid harjutusi ja siis ütleme kuskil sama palju inimesi on nende selja taga, kes keeravad pilti korraga sünkroniseeritud, kus on üks pilt ja teine pilt. Et see, see oli nagu hästi võimas panna nisugune hunnik inimesi tööle. Aga nagu ka räägitud sai, siis üks juhtidest ütles ka, et terve aasta otsad treenivad, treenivad selleks ja enne seda ürituse alguses mängime tänavate peal inimesed, kes karjumise peale pöörasid enda külge ja need valmistati ette sellise etenduse jaoks. No vot, kui me ennem siin arutasime, et mida korea inimesed tavainimesed linnas vabal ajal teevad, siis kui iga-aastase üritus on, et siis nad terve aasta otsa harjutavadki, seda muud muud ei olegi vaja lõbustust. Võtab päevast päris suur osa kindlasti kaua paraad kestis, paraad ise, kus sa nii kaua, kuni see sõjavägi marssis mulla tunnikena, kogu see aga kogu see protsess, kui me läksime kohale ja turvakontroll ja see oli mingi neli tundi, aga paraad kõnniti eest läbi oli tund aega. Kuidas sa turvakontroll välja nägi? Nagu lennujaamades korralik turvaväravatega ja vaadata asjad üle, et midagi ei oleks, millega võiks kellelegi liiga teha? Kõige paremal juhul ei oleks saanud ka fotoaparaati sisse. Või ka kindlasti mitte suure juhi julgeoleku niivõrd tähtis, et nad panustavad sellele, mida külje pealt, et sellist asja küll ei oleks kindlasti juhtunud. Oleme siis täna? Kim Jong illi riigis ehk Põhja-Koreas Meil on külas Mihkel Vaasa, kes lausa mehega peaaegu ühe tribüüni peal istunud ja, ja suurt sõjaparaadi vaadanud. Kuidagi tasuks küsida, et täpsustaks selle ikkagi, kui inimene läheb sinna turistina, et ja teeb mingeid pilte, et kas keda viiakse teatud kohtadesse, mida ta võib vaadata, millest ta pilti võib teha ja milles ta ei või, ja kuidas, kuidas see kõik seal reguleeritud näiteks, kui mul on filmikaameraga, näen sind. Esiteks, filmikaamerad ei ole lubatudki, et tuleb piiri peal ära anda, kus mobiiltelefonidega armastavad ikka tagasi pärast saad tagasi ja ma lihtsalt riigis olles ei tohi olla okei, aga kui nüüd täpselt see turismigrupp sellega minna, siis on limiteeritud vaatenurgad, öeldakse, et silgu tohib pilti teha ja sil kohas ei tohi pilti teha. Meil õnneks oli põhimõtteliselt vaba pildistamisvabadus aga öeldi ära, et ei tohi teha pildi sõjaväelastest aga sõjaväega seotud objektidest. Ja mina pidin kaks pilti ära kustutama, kus ma lihtsalt buss aknas kogemata olin saanud peale siis ütleme nii, kaitserajatised mida me ise ei märganudki, mis tuli liivakoti pärast ma vaatasin tagasi tulles selle rohi ja seal oli nagu kaitserajatis nähtavasti õhutõrje, mingid kahuritasud seal all. Et mul need pildid käest ära kustutada. Aga minul läks üsna hästi. Quinn sil nüüd meie grupiga oli kaasas kaks ametlikku ajakirjaniku Hispaaniast, siis nüüd reisi lõppedes reisi lõpus selgus, et oli veel neli ajakirjanikku. Ja siin nüüd reisi kestel nagu salaajakirjanikud salaja, et oli kaks tykki Horvaatiast, Exceli Brasiiliast ja eks oli ameeriklane, kes siis oli, ütles ta, elab Jaapanis, aga tuli varjutada ütlus Bloombergi Rumbergi uudisega Klubi jaoks või kuidas need välja tulid, tulid lihtsalt ükspäev möödus, sina oled numbrist, tule siia, et see Bloomberg tõlge viimasena see mul tuttav pärast saatis lingi Blumberi, kes on ilmunud sellest koree siis link Horvaatlased tunnistasid ise meile siin reisi kestel, et nad on ajakirjanikud ja brasiillane, see, see ka selgus reisi lõpus, kui ta palus ka küsis, et kas ta saaks mu pilte kasutada. Tegelikult ajakirjanik, aga sellel venikesel läksi kõige viletsamalt, sest tema kaamera nagu võeti veel lennujaamas ära, võeti mälukaardid seest ära ja nii et temale jäänud sellest reisist eriti pildimehesse midagi alles. Aga need, kes Horvaatias olid vaatlused siis nendega oli selline juhus, kus me käisime samas korea restoranis söömas ja kus siis ka oli võimalik tellida koeraliha. Ja mille peale siis Horvaatlane kukkus pildistama. Aga grupijuht sai pahaseks ja ütles, et ei, et sellist asja ei salli, et miks te teete, et kas tahate näidata maailmale, et meil seal ei ole mitte midagi muud peale koeraliha süüa? Sellise teema niisama enda jaoks teen. Ja siis läksime tagasi hotelli, siis olid seal ilmselt vastas, kes võtsid tema kutsutute kaasays, kustutasid need ainult tunniks temalt need pildid ära, mis seal seal restoranis tehtud. Et seega on väga kontrollitud see ikkagi, mis sa võid teha, mida sa võid näidata, aga me olime ikkagi eliitseisus võrreldes nende inimestega, kes käivad turismigrupiga lihtsalt. Okei suitsetan kustuti kaks pilti ära, et üks oli see nii-öelda kaitserajatise pilt, mis teine. Ja teine oli see, ma tegin ühest raamatust pilti muuseumis, mis oli väga vana raamat, millest ma ei, ma ei tea siiamaani, miks ta mulle, miks sa ära kustutati. Oli 1400, pärit mingi raamat, oli papüürus või mingisugune niisugune raamat sugune asi, kus need lehed koos ja tegin sellest pilti ja siis tuli see, seda ei tohi olla seal, pead ära kustutama. Ma ei, ma ei tea, miks, pahandas neid. Nii et see, kes koreasse nagu läheb, see peab nagu arvestama sellega, et kust tohib pilti teha ja kui ta teeb valepilti, siis lihtsalt tahab või ta ei taha, see pilt nagu kustutatakse ära ütleme nii tänava peal, siis käies seal kohalikud lähevad mööda minnes. Kohalikest võis teha pilte ja see ise päris palju pildistada neid, et selles mõttes see see ei olnud nagu probleem teha kohalikes pilti, aga kohalikus ka päris raske teha lihtsalt kohalikes pilte, sellepärast et sõjaväelased oli nii palju iga pildi peal ikka eksis mõni sõjaväelane ära aga ka sellest nagunii enamasti probleemi tõusnud, aga tänapäeval teha majadest inimestest, et see nagu meil oli üsna üsna nii-öelda lubatud, et mul õnnestus üle 1000 pildi teha, niiet. Kas sul pärast, kui sa koreast ära tulid ja kas oli pärast ka, ütleme, mingisugune järelkontroll sulle, et sa panid oma pildid oma blogisse üles ja kirjutasid sellest reisist ka, et kas tuli mingisuguseid signaale kuskilt ka tagantjärge? Pärast vaatasin jah, kes on linkinud minu blogi pilte ja siis see korjan Princzypasesse, issand, kes seda juhib, üks hispaanlane, tema oli oma blogides oma jutus maininud mind ja pannud linke siis minu lehekülje peale, kus ta oli maininud, et et ma olen, olen ikkagi liiga palju pilte nagu üles pandud, kuigi ta ise minuga ühendust ei võtnud, aga, aga ta kirjutas, et see inimene nagu ei ole koreas oodatud, sest ta nagu näitab Koread halvast küljest, mis nagu minu arust siis halb külg on, võib-olla on see, kus ma olen siin maalt maalt teinud pilte ja inimesed, kes otsivad põllu pealt juurikad, et see võib olla. Aga see Association isegi, mis organisatsioon see siis täpselt on, kas on mingi Põhja-Korea-meelne, mingisugune inimgrupp kuskil Lääne-Euroopas, kes seda asja? Et seda juhib jaks, hispaanlane, kes siis, ma ei tea, mis põhjustel on ta nagu väga Põhja-Koreameelne ja ta on enda ümber koondanud siis inimesi ümber maailma, kes on ka täpselt siis Põhja-Korea siis mingi riigi võisi poliitilise vaate nagu pooldajad. Kui meie grupist oli see juht ja üks teine inimene jah, kolm inimestel kokku, kes oli Korea selle organisatsiooniga seotud, siis ülejäänud lihtsalt kasutasid seda organisatsiooni sinna riiki reisimiseks. Aga muidu stantskune omamoodi üritus on, et riik üritab toetada seda organisatsiooni mingit pidi, et see levitaks, seda ideed, kui hea elu koreas on või et kui mitte halb elu koreas on ja need ilmselt kasvatavad oma tarbeks ära Jackiks seal mõned on ka tõsiusklikud. Nii et sinul on tegelikult Põhja-Koreaga nagu asjad ühel pool, nagu ma aru saan, väga tige, isegi tahaksid turistina saaksid. Vot ei tea, ma kardan sind visa läbivaatamiseks nad ikkagi kuskilt minu andvad üles võtavad, et ma ei tahaks proovida seda proovida, kas nad ootavad mind sinna ja ta võib-olla isegi täiesti väljastavad selle viisaga lihtsalt ootavad, et minuga seal midagi korraldada, sest ei farmi. Põhja-Koreas oleme täna oma reisipalavikuga suhteliselt omapärane riik võrreldes teiste riikidega, mis me siiani oleme reisi valulikkuse saates rääkinud. Kuidas turistid seal üldse praegu on, et on seal mingid andmed, käivad ikka turistid seal. On midagi on, sest vaatasin, et korea üks suurimaid tuluallikaid peale relvatööstuse tööstuse oli ka turism sinandiku üritavad inimesi meelitada seal olles teises hotellis nägime päris palju välismaalasi, kes kas siis on seotud mingite organisatsioonidega või siis on oma plaanidega tundnud sinna, et ajada mingit äri Põhja-Koreaga. Eks need mõjutavad nagu arvuliselt päris palju, seda inimprotsenti aga, aga, aga samas otseselt nagu ei puutunud nii palju turistidega kokku, et ei ole nagu, kus sa lähed sil Veneetsiasse või Roomasse, kus sa näed seal turistide hordid, et sellist absoluutselt ei ole, et kus on see sõjad, on kahe Korea vahel saun. Et seal nägime teine bussitäis turiste, et kas ise olid järelikult olnud Lõuna-Koreas ka sinna vaatama neljapäevasele reisile. No ütleme nii, et sina oleksid kindlasti sinna sellepärast, et lihtsalt huvi pärast vaatama seda riiki, milline seal tegelikult on, aga mis asi see on nagu Põhja-Koreal, et kui millega ta meelitab neid riste endalt, et mida ta siis näitab, kui ta tegelikult mitte midagi taha näidata, kõik pildid ära kustutab salapärale kas või seesama salapäraga, mis, mis tal on, et sellega meelitab ka turistid, tulge vaadake, aga te ei saa mitte midagi pildistada. Et vot nii kinni riik, aga kuna see teil avaneb võimalus seda näha, siis. Okei, kas seal on muidugi mingeid, ütleme peale selle tumeda ja halli linnaga, ütleme mingisuguseid teisi kohtasid ja kas seal on nagu looduslikult mingeid ilusaid kohti ka näiteks mingit on seal mingit randa, on seal mingit metsi, kus abi ütleme, mõnusalt aega veeta ja, ja niimoodi tunda ennast nagu lahedad. Randa meid ei lastud. Et selle kohta ma ei oska öelda, kuigi tsoon nagu ja öeldi, et inimesed käivad küll seal suviti. Ei, aga ma arvan, et see on välja valitud inimesed ja väga mingisugune kindel piirkond. Aga põhja pool, kui me läksime mägedesse sedasama, siis oli küll seda rohelist nagu metsa märgata ja siis oli, siis oli väga ilus seal üleval, aga vot allpool võib-olla tõesti panekski aasta aja, lasteaia miinuseks sa tahad, et ei olnud nii väga värvilist rohelist nagu tunda. Kuidas Koreas üldse saab, kas sinna muidu maja mingi viisa teha ja kuidas sinna lennata saab? Kui mina käisin oma 2007, siis oli üksainukene lend Pekingist ja viisa sai taotleda Pekingist aga viisa taotlemine ja selles mõttes nagu lihtsam, et mina pidin taotlema Hiina viisa ja siis Põhja-Korea kontaktisik Pekingis tegelase edasi selle viisataotluse. Aga nüüd ma olen lugenud, et on pandud tööle erinevad rongiliinid Pekingist, rongiliin ka tuleval pandud veel tööle erinevat rongiliinid, mis nagu tulevad Venemaalt. Ja samamoodi Vladivostokist oli lennuliin. Et nüüd tundub, et on jälle tõusnud liikuvus. Et võib-olla sealt ongi turistide kasv tingitud, kas Lõuna-Koreast on võimalik siseneda Põhja-Koreasse? Ametlikult on nii, et Põhja-Korea muudab seda kogu aeg, üks aasta on lubatud, teine aasta mitte, on, keda nad ei luba, on ameeriklased lõunakorealased ja Iisraeli kodanikud, keda nad ei luba oma riiki, kelle pass omanikuna ei saa olla. Kui 2007 käisin, siis oli see üle mitmete aastate esimest korda, kus lubati ka meie grupiga neli ameeriklast sisse. Aga ainuke tingimus oli see, et nemad saidki olla neli päeva seal riigi, siis nad pidid lahkuma. Ehk kui hakkasid pihta see paraad ja need Errangse pidustused kogusele inimestega, siis pidid pidid ameeriklased ära minema, et neil ei lubatud viibida ainult neli päeva. Suhteliselt karm ikka see värk on, seal pandi ameeriklased pandi bussi peale lennuki peale ja nägemist. Jah, täpselt, et ega neil neil oli ette teada, oli öeldud, et nad saavad viibida ainult riigis neli päeva, kui hakkavad pihta, sest nad peavad lahkuma, nende reis on selleks korraks loetud. Et kuigi see esimene osa, kus olid need muuseumid, kuskil näidati nii-öelda ameeriklaste tapatalgud Korea sõja ajal ja nii-öelda nendepoolset genotsiid, mis läbi viidi, et nagu see näidati kõike ära, kui ka ameeriklased olid. Ja siis, kui nad ära läksid, siis meie programm ka natukene muutus. Kas seal on ka samuti nagu näiteks Kuubas on, et seal on kaks raha üksnes konventeeritav ja teine siis ütleme kohalike inimeste raha või kuidas selle rahaga on? Tegelikult meil kohaliku rahaga kokkupuude puudus. Meil ei lubatud kaariku raha omada, sellepärast et kui me käisime kuskil söömas, siis oli see niikuinii makstud ja noh, on poes, käisime, soovisime mingeid suveniiri osta, siis neile meeldisid nii EUR kui dollarid väga sobisid ikka. Harkarinud, siin on see, mis neile meeldib, väga ja seda suveniiripoodi nad igal pool üritasid nagu sättida, tee peale, läheksite kulutaksid oma raha siin. Aga mis õnnestus, kui me üksteisele teises hotellis jõime õlut ja ootasime teisi inimesi, kes teiste giididega jõuab meie juurde? Käisin, vahetasin raha. Ja kuna ma teadsin, et see raha ei ole lubatud, siis ma kinga sees smugeldas sele Ligist väljal. Mis, mis see raha nimi on? Vunk long. Kas seal kohalik elu kallis, muidu ei saa lihtsalt olla väga kallis? Üks giididest ütles, ütles, et tema kuupalk võrdleb sama palju kui see suitsupakk, mis ta talle kinkisin. Okei siis ei saa väga palju midagi maksta. Ja kuskilt andmetest ma vaatasin, et palk on kas 48 dollarit oli kas kuskil CIA, Pharpuk või Vikipeediast või kuskil ma vaatasin, et tuli senine anna jookseb ikkagi 40 78 dollarit, et on seal nagu palk. Et ma arvan, et see näiks, kehtib täpselt nendele, kes siis töötavad turistidega või kes on haiglas, et nagu maal kindlasti ei ole sellist summaga mingit pistmist, aga noh, samas ütlen, kui see rahaga ongi neil olemas, ega sellega ei ole midagi eriti teha selle midagi eriti osta sellest. Okei, jah, see on tõsi, sa mainisid mitu korda siin juba, et sa käisid söömas ja koeraliha, kuidas koeraliha maitses. Mis koer oli kõigepealt. Toorest peast ei näinud aga pehmelis jäneseliha maitsega. Et ka teised läksid, läksid seal edasi ka, proovisid koera aju, aga sama mina loobusin. Tahtsin lihtsalt ära praadida liha, et samas võib-olla tõesti oligi, võib-olla jäneseliha ka serveeriti seda koeraliha pähe, et ei oska öelda. Aga väga hea küll midagi hullu, mis nad veel söövad, seal veel pakuti head toidukava muutus üsna tihti, üsna paljus võttes arvesse, kui me läksime sinna hotelli kohe esimene õhtu kuni selleni välja viimane päevani, kus alguses oli kolmekäigulised söögid, siis lõpus ainult oli maandunud see ühekäigulise peale, et järjest keerati koomale. Et tavaliselt oli riis, riis, mingi salati tükikene, kas siis kanaliha või mingit muu liha. Okei siis kohalikku õlut ja kui käisime kuskil mainisin hotellis, ootasin teisi järgi, siis oli võimalik osta ka importõlut näiteks Heinekeni. See on väga huvitav. Need on need niuksed, ütleme kohalikel siuksed pubid, kus nad käivad õlut joomas ja võtavad napsu ja löövad tantsu. Ei näinud küll ühtegi, ei läinud need sellised kohad, kus meiegi alkoholi tarbisime, need olid täpselt hotelliga seotud kohad tänabel sõitesse, kui kohanud küll kuskil, kus oleks inimesed kuskil väljas istunud või on üsna kindel, et sellised nagu masskogunemised on tegelikult neil juba keelatud, et ega nad ei saagi kuskil nagu ninapidi maas koos istuda oma plaane arutleda. Üle kolme inimese koos saadetakse laiali veekahuriga misjärel need hotellid seal olid. Nii asusime mingisuguses sport, hotell et meiega sealsamas hotellis ma nägin spordidressides ja siis mingi võrkpalli jalgpallimeeskonna korealased kuskilt mujalt linnast ööbisid. See oli välismaalastega, aga linnas, mis asusid selts, kõne, tavaline midagi eriti modell, aga linnas, kus olid teisi turiste või siis ütleme, ärimehi, need nägid väga-väga viisakad välja. Et nad nagu üritad ikkagi jätta muljet, et kõik on ilus ja selles mõttes ongi väga imelik vaadata seda hotelli seal hotelli ees olla, siis kui näiteks tulime metroost 100 meetrit eemal, siis kus on kõik niisugune hoopis teine maailm ja siis nagu noaga lõigatud moel. Oleme Põhja-Koreas oma reisipalaviku iga laupäevase saatega. Meil on külas Mihkel Vaasa, enne mainisid ka siin, et ega sealt midagi eriti osta ei ole, aga igal pool olid sul nii-öelda tee peal ees ka siis suveniiripoed, et millised suveniire vahvaid seal siis saab osta. Seal müüdi mingit tooteid, mis on tehtud Kinsengist ja mis asi see on? Juurjuurikas juursingi juur. Et sellest seal oli kas siis mingid ekstrakt, mingid siirup või siis mingi ravioole. Mina ütlesin, olid, mis nad ütlesid, et need on pohmelli tabletid siis muud moodi igasugused kujukesed küll mitte nende liidritest, vaid lihtsalt rahvariietes inimeste kujukesed, okei, ja siis pildid, mingeid looduspilte, selline nänn, mida võimalik osta koju kaasa saad öelda, et see on nagu Põhja-Koreast toodud, ta on kutsikast poliitilise taustaga, sest nagu Pekingis üritati müüa mulle kella kutsel maod mingi pildi peale, et sellist nagu kohe kindlasti ei ole, et see oleks nagu alandav. Nende. Aga mingid lipp või mingeid siukseid asju ka, et sa saaksid osta paraadil lehvitada. Lippu ei näinud, aga ma ostsin rinna rinnamärki. Linna värk oli küll, kui Põhja-Korea lipu ostsin, mitu tükki. Kas see on õige jutt, et igal inimesel peab alati olema see rinnamärk rinnas? Need, kes olid ülikonnaga abi pintsakuga nendel oli küll jah, et selline, kes oli sealmaal nagu tööriietega, nendel ei näinud, aga kellel viisakamad riided, nendel oli küll rinnamärk. Et selline maa, et suurt midagi kaasa pole võtta, peale väikse ravi juure ja pilte ka eriti ei saa palju kaasa võtta. Lõpetuseks tahaks küsida veel, et et kui sul oleks nüüd selline roll, et ütleme nii, et sa töötad turismibüroos ja sa müüd reise Põhja-Koreasse, et mismoodi sa reklaamiksid inimestele, kes nüüd tundsid, et noh, ei tea, kas see on minu jaoks, on need, mis, mis sinna nagu võiks otsima minna või miks sinna Peaks nagu minema võib-olla sellepärast, et näha maailma, mida sa mõtled, et tegelikult reaalselt ei ole võimalik eksisteerida tänapäevases maailmas, et see on nagu see nagu reaalne, kus sa seal sees viibida selle tehisele film selle nagu väljamõeldud reaalselt ongi nii, kus inimese elu maksab vähem kui leivapäts, kes reaalselt ongi nii ja see ei ole mingit sõjatsoon, kus kohalikud omavahel tapleksid, vaid see ongi kogu riigi poliitika, selline. Sa oled väga palju mitu korda maininud, et pärast oma reisis, oled uurinud, et kas sul on natukene selline noh, mitte korea vaimustus, aga, aga Korea on jätnud selle sellise, mingisugused Põhja-Korea on jätnud selle mingisuguse sellise mulje, et sa hoiad ennast kursis kogu aeg, mis, mis seal toimub ütleme välispoliitiliselt, mis seal toimub sees. See, mis sees toimub, seda nagu jah, kahjuks eriti ei ole võimalik teada saada, aga välisikka jah, sellepärast et see on niisugune moodi, kui ma olen käinud Marokos Hispaanias, need uudised mind ei huvita, nii palju, kui on kuskil üks teine riik juba, mida on tegelikult ainuke, see on üks ainukene maailmas alles jäänud, et et mingisugune noh, nimetame siis sidemega, on ikka säilinud. Mis sa arvad, kui õige see jutt on, mis nendest räägitakse praegu ütleme siis noh, läbi Ameerika suu, et kui õige see jutt tegelikult on, mis nendest räägitakse? Kui ma ennem kartsin, et võib-olla sellest jutust väga palju valet olla, siis kohapeal olles ise nähes, ma arvan, et enamus jutt vastab tõele. On on nagu reaalne oht ka, ütleme siis läänemaailmale Nii nagu ei ole midagi kaotada enam. Et kuigi nad on üritanud selle viisakal teel proovida riikidega hakkama saada, läbi saada, et siis saada toetusi toiduna vahel või siis kütuse näol, et et nad on vahetud nagu sugune öelda koer nurka. Meil on nagu suht ei ole enam varsti enam midagi kaotada, et et nad ei reaalset ohtu. Nadi sõjalised nad ei saa kujutada, sest neil relvastus ikkagi ole seal ainult inimmass, mis saab võidelda, tõstnud võib-olla võimelised, kui neil ollakse rakett koos tuumalõhkepeaga, nad saavad teha mingit kahjustust, aga see oleks ka selle riigi lõpp. Et kui palju ja selle riigijuht tahab riskida oma lõpuga selles kinni. Mis sa ise arvad, et milline Põhja-Korea tulevik on ja milline tegelikult ta võiks olla? Ma samas arvan, et Põhja-Koread tulevik läheb aina paremaks selles suhtes, et kui nüüd nähtavasti toimub ka liidrivahetus varsti, et asjad hakkavad minema natukene pehmemaks, et kui siiamaani seda liidrid toetasid nii-öelda kommunistliku partei vanad olijad, et need hakkavad ka varsti ära kaduma, et asi hakkab nagu lõdvenema, kui võtta arvesse seda, et kui täpselt sama liiklus, mis on välismaailmaga pandud, toimima järjest rohkem hundale nagu tehas Põhja-Koreas, kus ta palkab Põhja-Korea, lasi samamoodi näiteks hotelli ehitamine, mis nähtavasti on ka Hyundai grupi poolt, et selline nagu väga väikeste sammudega ka, pigem ma arvan, et selline võib-olla veel üritavad midagi saavutada väljapressimise teel, aga vaikselt Lähevad viisakamad tööd. Et kas on võimalik täiesti see, et kunagi on olemas jälle üks suur korea? Ei üks suur korea mitte, ta ikkagi jääb kaheksa riik, sest see on ikka niivõrd erinev ka Lõuna-Korea ja Põhja-Korea kahe pulga erinevad otsad. Et üks Korea seal on tube tõesti kapiir ära, aga rahanduslikute inimeste pole mingi park generatsiooni vahetust. Eks selline asi on võimalik, aga kui seal näiteks piir nüüd toimubki, lõdvenemine, inimesed lastakse avaks, siis Põhja-Korea jookseb inimestest tühjaks lõunasse, aga, aga ega inimeste vahe jääb ikkagi. See keel on juba muutunud, ahnii, minul täitsa erinevad dialektid ikkagi juba sellepärast, et lihtsalt Põhja-Korea on jäänud nii-öelda see vana-Koreas jälle tulnud muud. Tihtipeale ka täpselt see keelend samaks, aga Lõuna-Koreal on väga palju läänemaailma mõjutusi, endal on tekstist aru, aga, aga sõnavara on juba teine. Jah, isegi saksamaade ühinemine omal ajal oli tegelikult ju annab siiamaani ikkagi natukene on tunda, et seal oli ka päris lõpuks päris raske protsess pole siiamaani tegelikult veel ära lõppenudki ja ja tundub kuidagi nii, et need koreas on veel rohkem erinevad, kui Saksa demokraatlik on vabariik omal ajal olid. Aga Mihkel, suur tänu, et sa sellise huvitava maa meieni tõid kindlasti teistsuguse, kõvasti, teistsuguse kui siiamaani meie riigid on olnud, mis on ju väga tore ja loodan, et sa leiad tulevikus veel lahedaid kohti, kuhu minna ja millest meie raadio kuulata tere, ja rääkida suu tänasele. Kindlasti aitäh. Selline oli siis reisipalavik Põhja-Koreast. Kas järgmine nädalavahetus oleme jälle Aasias? Seda näitab juba aeg.