Missugune peaks olema elu, millega võiks rahule jääda. Nii palju kui on inimesi, on ka eriarvamusi. Märksõnadena tulevad kõne alla raha, karjäär, armastus, lapsed ja nõnda edasi. Kuid tuntavalt isesugused meie hulgast vist äsja nimetatud loeteluga ei lepiks, vaid tahaksid juurtega jalustrabavad väljakutseid. Et alles siis, kui on nendega toime tulnud, teadvustada ja selline ja ainult selline on elu, mis mulle tõesti pinget pakkuma. Arvan, et tänase keskööprogrammi esinejad Erki Korp ja liiliat katsion just viimati mainitud hulgas Erki Tallinna laste turvakeskuse juhatajana. Liilia psühholoogina. Ma ei tea, kas on asendamatud, aga ilma nendeta ei kujutaks toda nõmme teel asuvat maja ka ette. Järgnevalt kuuleme, kuidas elatakse seal oma igapäevast elu ja kuidas rõõmustataksega kõige pisema Nende valguskiirte üle tunneli lõpus. Saates laulavad Tuuli Taul, Hedvig Hanson, Tõnis Mägi ja Riho Sibul ning Tallinna laste turvakodus käis Haldi Normet-Saarna. Sei näole. Meenuga. Hoopis teisiti. Nii näole. Seenuga. Hoopis teisiti. Erki ja liilia teie tööpäevade hulgast ei leia ilmselt kahtegi, mis teineteisega sarnased oleksid. No eks ta nii ole, et Tallinna laste turvakeskuse Nõmme keskuses on jah, sõltuvushäiretega lastele neli osakonda tänasel hetkel avatud, see tähendab seda, et igas osakonnas on 10 last, pooled tüdrukud, pooledam poisid, nii et kaks osakonda tüdrukutele-poistele. Ja tõesti, ega see töö nende lastega siin kerge ei ole. Kõige-kõige tähtsam ongi just see, et me suudaks nagu mitmest küljest neid lapsi mõjutada. Ja, ja seetõttu kindlasti need inimesed, kes siin töötavad, peavad olema sihikindlad tugeva iseloomunärviga ja ka selles mõttes väga hea enesevalitsejad, et see laps tõesti, kes siin on ükskõik, kuhu ta meid saadab või, või kui halvasti ta meile ütleb, siis me ei lase sellest ennast heidutada, vaid ikkagi meil on selline suurem eesmärk. Mis tähendab seda, et kui selle aasta otsa on ära olnud, et ta saaks oma tavaelu jätkata, et tal enam ei oleks alkoholi või narkootikumidega probleeme, me oleme ka siin nagu päris palju edu saavutanud. Tänu sihikindlale kollektiivile. No Tallinna laste turvakeskus avati aastal 2000 ja septembrikuus, nii et sel aastal saab 10 aastat täis ERKI, teie jaks ei ole vahepeal raugenud. Ei ole ja kui ma mõtlengi, et selle töö peale, et siis ta on olnud alati väga huvitav ja, ja kui sa mõtled, et, et sa tuled tööle ja sa tead, mis sind ees ootab, siis uskuge või mitte, aga, aga ka selle nii-öelda 10. aasta verstapostil ma pean ikkagi tõdema, et iga päev tuleb üllatusi ja ja ma arvan, see on selle töö juures just, mis motiveerib jätkama mõned aastad tagasi, meie võib-olla reeglid olid sellised piirama maad ja, ja meie andnud lastele võib-olla nii palju vabadust teatud küsimustes siis tänasel hetkel näiteks väga palju lapsed siin veedavad oma jõulud kodus koolivaheaegadel käivad rohkem kodus, et me püüame olla mõista omad ja, ja toetavamatkemine lastele ja nende pereliikmeid siis rohkem kaasata siia. Et, et see kindlasti noh, on selline positiivne areng, et, et me ei toimetasin omasoodu, vaid me kaasame ka pereliikmeid rohkem. Inimesi vist hirmutab see sõna, et sõltuvusprobleemidega, laps meie jaoks võttis sõna ikkagi lapsed. Lapsed, kelle vajadusi pole, rahuldati õigel ajal kas vanemad või õpetajad või muud tugiisikud, kes või isikud, kes nende kõrval olid. Ja Meiust üritame täpsustada, millest laps tundis, puudus, kas vanemate soojust, kas õpetajate arusaamist või sõbra toetust ja meie üritame aidata ja toetada. Usaldus on üks tähtsamaid märksõnu teie töös. Jah, nagu psühholoogid ütlevad, kontakti loomine ja see võtab väga palju aega kas lastega või vanematega või isegi sotsiaalpedagoogidega. Et usaldus on meie tööalust. Ma väga mäletan, kui ma tulin siia tööle ja esimene sõna, mis mulle ütles Herkki, et kui sa tunned, et sa ei jaksa enam, kui sa oled väsinud juba, et siis tule, ütle ja me aitame ja toetame. Ja see on minu jaoks oli nii noh, nii üllatuslik moment, et et ja siis ma sain aru, et jah, inimesed usaldavad ja keegi ei kontrolli, keegi ei käi järgi, aga tundub, et igal pool see toetus on olemas. Nii lapsele täiskasvanute poolt kui samuti ülemused toetavad väga kollektiivi. Erki, kui juhte veel liilia ühel hetkel enam ei jaksa siis kuidas tema lubaduse täide viite, mismoodi teie siis ja teie kolleegid tulevad ja aitavad? Ma arvan niimoodi, et kui me võtame selle Tallinna laste turvakeskuse sellises üldfilosoofia, siis tegelikult Me ei saa siin nagu kellast kellani töötada. Et ega ka kui me vaatame kodust olukorda, et seal ei ole nii, et ma olen need kaheksa tundi lapsevanem ja siis ma ei tea, kes olen ja, ja kuna me oleme selline asutus, mis töötab ööpäevaringselt, siis. Ma peangi oma töötajaid, inimesi, kes siin töötavad, usaldama, sest me peame olema nii-öelda 24 tundi väljas. Et need lapsed tõesti siin tunneksin ennast hästi, saaksid seda abi ja samas ka töötajad oleksid, et neid usaldatakse. Nad saavad rahulikult nagu toime, täna oli appi rutanud. Tunneme pilt läheb ester niimoodi, et kui me võtame meie, meie psühholoogid, siis ega, ega nad väga endal pilti eest ära ei lase ja, ja teine pool on võib-olla see, et me oleme alati rääkinud sellest, et kui on mingeid koolitusi, on supervisiooni vajadus, ehk siis töö juhendamist, et siis nad alati võivad selle teemaga ka minu poole pöörduda ja, ja ma arvangi, et, et kui see ei ole ainult tööd, vaid inimesed saavad edasi areneda, saavad uusi teadmisi, kogemusi, siis see kõik hoiab võib-olla sedasama psühholoogide sellel tasemel, et ta kuhugi sinna auku püsib õigel joonel. Ja kindlasti teine asi on see, et, et kui me võtame suure eesmärgi, siis ma arvan, et järjest rohkem peame mõtlema ka sellele, et töös lastega meile hästi palju väikseid eesmärke, mida saavutada. Ja, ja mõnikord lihtsalt ongi see suure eesmärgi nimel tuleb ka osata nii-öelda tööst lõõgastuda, tagasi tõmmata, et mitte ennast läbi põletada. Nii et ma arvan, et seal üldises suhtumises ja julgustamises ja ja mis on hästi oluline, et alati kõik inimesed tulevad minu poole pöörduda, et ei ole sellistele, et ma olen kuskil siin. Barrikaadid ei taha ära ennast peitnud ja ja väga palju ma käin töövälisel ajal majas, mis on hästi oluline, et võtavadki normaalsed, et, et kui ma siin laupäev, pühapäev, ulgun või õhtuti, et ongi normaalne osa, aga see julgustab töötajaid, siis olema ka pingevabalt. Ma võtan kinni sõnast lõõgastuma ja hääldan selle liitsõna peretunne, et arvestades, kuidas te siin kõik koos ühise asja eest väljas olete ja see ei ole mitte kerge tulema sedasama lõõgastumine, et kas teil on näiteks koos oma töötajatega vahvaid üritusi ka väljaspool tööaega kuidagi ide niimoodi omavahel muutute veel suuremaks pereks läbi mingite ühiste ettevõtmiste On küll jah, et meil on siin aastatega välja kujunenud sellised traditsioonid, et Me peame koos osud talve ja suvepäevi mis annabki kõigile võimaluse olla vabalt olla see, kes ta on. Ja, ja samas, kui me koos teeme neid asju, siis alati on ka see nagu õpetanud inimesi noh, teineteist tundma mingi teise, uue nurga alt, siis aeg-ajalt käime siin koos bowlingut mängimas ja nii et noh, eks, eks neil selliseid üritusi ikka on ja, ja just hea on see, et need üritused ei tule ainult nüüd niimoodi. Peame neid tegema vaid, vaid kui kellelgi mingi idee tekib, siis me arutame läbi need ja teeme seda, et et see on selline mõnus olemine, mitte sunnitud olemine. Ideid tekib palju, väga palju ja viimasel ajal on, meil on kaks korda vis olnud meeskonnakoolitused, et professionaalsel tasandil tegelesid psühholoogid ja Stern, koolitust oli meil ja see andis väga palju meile tugevust ja sisemist jõudu edasi tööd teha ja nagu tervikuna terve kollektiivi enam. Et seal me rääkisime, härra, kõik need meie valupunktid, aga see ei olnud väga teravas vormis, vaid ikkagi nii et produktiivselt, ütleme nii. Väga tänulik olen Erkile, et ta kogu aeg nagu muretseb oma töötajate eest, et see on alati. Me oleme tundnud seda ja see, mis kõige rohkem ka aitab, et igal ajal iga minut võiks helistada ja küsida ja arutada ja kohtuda. Teisisõnu, juhataja ja on 24 tundi ööpäevas valves valves ja, ja, ja telefon peab sees olema ja absoluutselt ja kas peab või see on lihtsalt niimoodi välja kujunenud. Olnud ma arvan, et kui ma tunnen, et mingil põhjusel noh, ei peaks suhtlema või tuleneb millegist, on küll, siis ma võin selle välja lülitada, aga aga teine pool ongi see, et seal aastatega õppinud ennast reguleerima. Jaa, jaa, tänasel hetkel on väga tihti noh, võib-olla puhkuse ajal tõesti maa, kui ma lähen Eestist ära, siis ma lülitan selle välja, aga aga puhkusel olles siin siis ei olnud nagu vajadus seda välja lülitada. Maran, et on teatud tööd, mida sa ei saa nagunii väga piiritleda. Et siin on väga palju seda missiooni ja teistmoodi olemist tegemist ja ja ei, ei tohi nagu selles mõttes, et kui sa tunnetad, et see kollektiiv töötab nii mõnusalt, siis sa ei saa hakata nagu ühel hetkel sinna mingeid piire sisse tõmbama ja ja seda lammutama, et siis ma arvan, siis tegid segaduses, et inimesed ei saa aru, et mis toimub. Tule tuule puhu. Tulevihm ja. Meie lapsed Tule. Tule vaata. Meie laps. Te olete mõlemad väga-väga positiivsed, kogu aeg tunne, et see on maailma kõige mõnusam töö ja kindlasti ta teile südamesse on läinud, kui vahva ja mäletad alati teha, on see on muidugi iseküsimus ja tulemegi selle märksõna usaldus juurde tagasi, et liilia vahel on nii ka, et see usaldus on ikka jube visa tulema. Ja mõnikord vaatate, ei tulegi. Ja kõigepealt, kui me võtame lapsi, et lastega päris raske kontakti saada, kes on väga palju läbi elanud tänaval või kodus vägivalda koolis kiusamist, et Nendega on hästi raske ja võtab vahest kuni poole aastani seda usalduse tekkimine, teine osa, vanemad lapsevanemad, mõned lapsevanemad nii pettunud enamustest, kogemustest ja nad ei taha rääkida, nad ei soovi. Nad on väsinud juba sellest korduvalt oma vaeva rääkida, teistele, mõned vanemad, ise väga abitu ja nadi, usaldam ja nad arvavad, et keegi ei saa neid aidata. Ja mõned vanemad on majanduslikud heas olukorras ja arvavad, et noh, kes saab neid aidata, et raha kõik otsustab. Et kõige tähtsam, tehke tööd lapsega ja mina saan ise hakkama ja üritad nendele tõestada, kui tähtis see koos perega. Küsimus ongi sellest, kui palju aega selleks vaja. Jah, praegu on üks tüdruk, ta on juba siin kolmas kuud, aga ta jõudis mulle julgelt öelda näkku, et maiusaldasinud ja see on väga hea tulemus, sest tihti lapsed lihtsalt hoiavad eemale, vaikivad ja midagi ei ütle. Ja minu arust, et see on ka juba saavutus ja vaikselt-vaikselt ikkagi liigume usalduse saamiseks. Et ta ütles, et ta ei usalda sellega, oli ta välja öelnud, mis tal sees on, osaliselt, mis emotsioonid, eks ole teiega seoses ja võib-olla siit sellelt pinnalt annab nüüd midagi hakata edasi arendama ja ma väga loodan, et see ikkagi väga suur suund, kuhu liikuda. Siin oli juttu, et pool aastat võttis kellelegi, noh, kuidas ma ütlen nüüd ülessoojenemine aega siin ühe tüdrukuga oli kolm kuud selline asi, mille järel ta ütles, et ei usalda, tähendab, oli vist nii, et lapsed on siin aastaja. Jah, kooliaasta tulevad siis augustis ja suve jah, me tänasel hetkel see on jah, et kuni juuli, juuni ja mõne lapse puhul, kui see sõltuvusprobleem on olnud ikkagi kestnud aastaid, et siis ei saa ka nii olla, et me nüüd võtame aastaks Isamaa juhuseid, kus jääb ka teiseks aastaks ja tänasel hetkel noh, minu meelest on ka see nagu hästi positiivne, et kui me räägime just järelhooldusest, et need lapsed, kes on maast välja tulnud, nad käivad edasi psühholoogide juures ja, ja kui on tekkinud selline noh kord kaks on mingit narkootikumi proovitud, et nad tunnevad, et nad ei suuda ilmaselt olla sina ausalt ära rääkinud selle ja me oleme saanud need lapsed uuesti tagasi võtta mis tähendabki seda, et nad ei lange nagu seda allakäigu treppi mööda alla jälle sealt alt alustada vaid me oleme saavutanud sellise hea usalduse nende jaoks, et nad julgevad siia tagasi tulla, julgevad meile rääkida ja, ja nii on hoopis lihtsam nendega nüüd edasi töötada, tähendab usaldust. Tekib ikka enamiku lastega, need on üksikud näited siis kus seda usaldust kas ei teki üldse või on ta väga visa tulema? Jaa, absoluutselt, et ja oleneb ka sihtrühmas, et ühes osakonnas 10 last ja ja kuidas teised lapsed, nad väga kuulavad 11 ja oleneb sellest, et missugune kogemus teistel lastel oli näiteks eelmisel aastal, mul on seal hoolduses käivad praktiliselt kõiki lapsi ja et et see näitab ikkagi see usaldus nii tugev ja nad vajavad seda edasi. Aga aeg liigub ja järelhooldusprogrammi ette nähtud tavaliselt ainult pooleks aastaks, aga lapsed vajavad vaat edaspidi ka toetust, et minu arust praegu seal probleem. Sest peale turvakeskuse väljaminekud meie toetame neid mingi aeg, aga edasi sotsiaalteenus ja meil ei ole sellist, mis, mis hakkavad neid lapsi edaspidi jälgima. Õhk. Ripakil meelotsibla isalt riided. Koledad. Võsari jaoks liimideks. Lootsin, et ta ka põlenud tänavaid aknaid. Siis kurbus muutub külmuseks. Nitro määraitsakaid kui hingeli ube täis olla. Henning tuli vaevast veeretada mälu, Find. Aga kuidas lapsed teie juurde turvakeskusesse üldse satuvad? Võimalused on siis sellised, et kui ta on juba oma ülejoomise või üledoosiga lastehaiglasse sattunud, et siis ta tuleb siia, kui meil kohta on ja siis teine on see, et keegi märkab, et laps joob, siis on see õpetaja on see lapsevanem on see lastekaitse töötaja mõni naaber, siis ta läheb alaealiste komisjoni alasse, komisjon suunata siis turvakeskusesse nii-öelda sotsiaalprogramm. Ja, ja kindlasti alati nende alko narkoprobleemidega on seotud ka õppetöö mis tähendab seda, et noh, väga palju probleemidega tuleb koolist välja, lapsed koolis ei käi ja siis nad saavad siin oma haridusteed jätkata nii eesti kui vene keeles, mis on nagu väga-väga oluline. Lipsas siis selline ütlemine, et kui kohti on kui ei ole No siis näiteks kui lastehaiglast laps ei saa siia tulla, siis ta läheb edasi koju aga meie kogemus on näidanud, et varem või hiljem ta jääb ikkagi meile nimekirja ja varem või hiljem, kui see koht vabaneb, et siis ta saab siia tulla, sest väga paljudel juhtudel ikkagi kodune keskkond ei suuda last sellest nii-öelda halvast maailmast eemal hoida. Ja siis lihtsalt ootame, noh tänasel hetkel meil on siin jah 40 kohta, aga valmis ka hoone, mis on, mis on 10 kohta, aga tänasel hetkel on ka linnas selline suur raha puudused, et see 10 kohta nüüd jääb määramata ajaks veel avamata. Liilia, ja see on ka teie jaoks amet, mis käib teiega 24 tundi peaaegu et kaasas, et ei ole kordagi sellist mõtet olnud, et psühholoog võiksid olla kuskil palju mugavamalt moel. Ei ole, ausalt öeldes ei ole. See tööd annab väga palju innustust, et edasi tööd teha, nii palju emotsiooni tekitab, et ei oska isegi neid sõnastada, et ausalt öeldes mitte kunagi ei olnud mitte ühtegi, isegi väikest kuskil Salamata. Küsimus ongi selles, et kogemus, väga hea asi, aga haridus ja võib-olla see ainuke unistus, millest ma noh, tulevikus üritan rakendada. Sest neid sõltuvusprobleemid, motivatsiooniprobleemid, nad on väga olulised, nad on väga päevakohased ja nad vajavad kogu aeg teadmisi, uuendamist. Ma lõpetasin ülikooli ja töötasin kolme aasta jooksul abikoolis vaimupuudega lapsed ja see on ka väga raske kontingent, aga ka jah, et see ikkagi hoopis teistsugune valdkond ja turvakeskuse lapsed, sõltuvusprobleemidega, lapsed, see on hoopis teine maailm. Ja teie, Erki, kas ei ole vahel tekkinud niisugust tunnet, et no miks ma pean nii keerulises kohas töötama, et minu ees võiksid olla ka palju mugavamat ja meeldivamat sihid, kus palju kergema vaevaga võiks Edu saavutada ja ma olen tegelikult mõelnud, et alati mulle meeldib olla selliseid raskeid väljakutseid elus vastu võtta ja mitte minna sirgelt mingitele lahendustele vastu, vaid vaid et olla nagu asjades põhjalik ja alati teha võib-olla rohkem tööd, kui vaja on, see on, ma arvan, selline inimloomuse küsimus juba, et ei taha elus kirjelt läbi lüüa ja samas mina ütlen niimoodi, et me kõik käime tööl oma vabast ajast ja mida me teeme oma vabast ajast on ja see peab meeldiv olema, küüdi vahest võib-olla viskab mingeid asju sisse, et millega sa pead võitlema seal ja ja võib-olla liiga palju energiat kulutama, aga siis sa tead, et tegelikult. Meil on sellised head ja suured eesmärgid, mille nimel me tegutseme, et küljed, asjad kõik saavad jälle paika ja toimivad nii nagu vaja. Nii et sama on ka võib-olla mu doktoritööga. Et kui 2200 alustasin entusiastlikult, siis tänasel hetkel olen ma seda meelt, et järgmine aasta jooksul kindlasti see tehtud saab. Ja ma ei taha, et seal oleks valimismingi 10 20 last vaid ma tahan, et need oleks üle 400 seal see kaasakski kogu seda 10 aasta programme, mida me teinud, et teised saaksid seda kasutada. Nii et ma arvan, et sellised suured asjad nagu ongi, ongi olulised ja ja, ja kogusid öö lastega, et mina arvan, et see on palju tähtsam kui, kui mingi ärimaailmas mingi töö, mida tehakse. 2000 sai see maja siin nõmmel elavatud suure pidulikkusega. Kas kõik need, kellega te koos alustasite, on siiamaani rivis või on siiski mõniga loobunud? Ma ütleks niimoodi, et päris päris algusest ei ole siin enam nagu inimesi, et noh, võib-olla toetava sektori pealton, mis on siin majandus ja võib-olla köögipool, aga, aga, aga teiselt poolt ongi see, et ega paljud inimesed kes tulevad näiteks sotsiaalvaldkonda tööle alati ei võta seda töölomissiooniga ja ühel hetkel lihtsalt siis leitakse mingi tasuvamat tööd, kes siis välismaal kuskil kuskil ettevõtluses siis teine pool on see, et osad inimesed paratamatult väsivad. Mis tähendabki seda, et et sa teed seda tööd aastaid, aastaid ja lõpuks võib-olla avad kindlasti nagu kõik andnud. Teie Erki oletegi tegelikult siis päris algusest täiesti ainus tõrvikukandja siia jäänud, et ülejäänud inimesed on suures osas vahetunud. Jah, need on küll ja, ja, ja näiteks siin algusperioodil mäletan, just palju noormehe oligi, õppisid korrektsiooni ja tulid nagu vanglatööga seotud ja see oli nagu kooli kõrvalt sisekaitseakadeemias käimise jaoks väga-väga hea koht, sest noh, ütleme kogu see töökorraldusele selline rangemat laadi ja lapsel ei olnud kerged, nii et tänasel hetkel siis üks endine kolleeg siin on Tartu vangla asejuht seal või on selles mõttes nagu läinud oma erialasel tööle, mida on õpitud ja, ja seal omakorda siis nagu hästi läbi. Nii et nii et siin ongi nagu noh, kuidas öelda, need põhjused on erinevad ja vahest ka ütleme ausalt, ega mõni töötaja ei oska ka ühele kell teatri võib-olla kutse-eetikast kinni pidada juhtuvad mingid probleemid ja siis tuleb jälle kaaluda seda, et kas inimene siis sobib siia töötama, ei sobi. Aga nüüd, tänase päeva seisuga ütleme, on ikkagi neid inimesi ka, kes on siin aastaid vastu pidanud, ei näita mitte kuidagipidi välja tüdimuse märke, vaid vastupidi ühesõnaga on täpselt sama innukad edasi nagu teie ise, nagu liilia on nüüd ütleme selliseid kolleege teile tekkinud. On selliseid kolleege ja vahest käib selline motivatsiooni languse etappe läbi, aga, aga siis lihtsalt tulebki inimestega rääkida ja inimesed peavad iseenda jaoks ennast uuesti nagu üles leidma. Noh, tahavad edasi minna ei taha, sest tegelikult kogu see kollektiiv väga palju areneb, väga palju uusi suundi leiame ja, ja ma arvan, et see peaks ka eile nagu põnev olema, et nad ise arenevad ja, ja kogu see maailm on pidevas arenemises. Käed maas kuuski, ekspeezeegee. Kasvamas kuusk. Üks p, siig. Algas kuuski Jõks piisi. Kuskil üks viisitüübi. Ja. On kaaskuskil üks viisi. Et üks kaared Ja see kukk Niisugust aega siia maa peale ei tule, kus ei ole enam ühtegi sellist last, kes tarvitaks mingeid loodusaineid. Ja et keskkonnamõju ikkagi ja see suur tempom kuidas keskkond areneb, et pakub väga palju eriti noortele pinget ja millest nad suudavad lahti saada, kasutades erinevaid keemilisi aineid või psühhoaktiivsed ained? Ei ole nii, et vaat et kui meil üleüldine elu läheb paremaks ja Eesti, siis jälle see majanduslik olukord läheb natuke lahedamaks, et siis jääb neid ka vähemaks, et tõepoolest, nii palju kui mina nüüd tagasi mäletan, siis noh, ükskõik mis ajad ei oleks ka olnud, et neid liimi, nuusutajaid ja narkootikumide tarbijaid ja viinajoojad, see on paraku alati olnud. Jah, et uued psühhoaktiivsed ained tulid turule, mis pakuvad huvi, mida reklaamitakse igasugused kommid, nagu lapsed ise ütlevad ja igasugused ecstasy tablette siis ja igasuguseid amfetamiini ja bensiini, igasuguseid asju, seal on selline siseringi reklaam siis. Noh, eks seda tuleb ka avalikkuses eri kanaleid pidi, siin pakutakse nii-öelda posti teel ja igasugused võimalused, kuidas neid turustatakse ja viimane teema on muidugi erinevad, need sellised muusika, saudid ja mida siis lastakse kõrva. Et mis siis tegid tavad nagu erinevate narkootiliste ainete, nagu selliseid sarnast joon ja sarnast joovad praegu selliseid lapsi meil veel ei ole siin, mis indeksiks muusika joobes oleksid, aga noh, mine tea, sest meil on siin aegade jooksul olnud mõned nutisõltlased, kes nagu hein ongi kodus, 24 tundi arvutis istun ja ja noh, see on ka selline, ütleme veel alaliik, millega väga palju ei tegeleta ja sest kui me vaatame noori sisse internet on üks selline koht, kus nad aega veedavad, kus suheldakse ja võib-olla see reaalsed emotsioonid kaovad ära ja vahetu suhtlemine, see on kindlasti üks suur probleem. Nii et ei teki sellist muinasjutulist aega, kus noh, ma ei ütle, et neid lapsi üldse ei ole, aga et need saaks olema tunduvalt vähem kui praegu või seesugune selts kond on paraku püsiv. Ma arvan, kriisi ajad ikkagi soodustavad veel rohkem arenemis sellist asju, praegu on neid rohkem rohkem rohkem ja meil on hästi suured järjekorrad. Ja meil on rohkem motiveeritud lapsi tulnud, et need lapsed, kes tunnistavad, et neil on probleemid, tõsised probleemid ja nad tahavad nendest lahti saade ja nad otsivad abi, sest nad iseseisvalt ei suuda seda. Nad on proovinud korduvalt kanepist lahti saada gaasi nuusutamisest lahti saada, aga ei tule välja. Ja võib-olla teine pool on see, et kui tulevad ka head ajad, siis alati on teatud inimestel raha ja siis nad arvavad, et võiks proovida, mida ei ole proovinud, mida ei ole kogenud. Inimene on oma olemuselt väga uudishimulik, vähemalt suur osa inimesi. Konnastis jah, nii on ja siis see tekitab jälle sellise järgmise pahede lainet, inimene ei taju, et noh, mis ükskord on või, või mitu korda, aga siin ongi see, et inimesed on individuaalselt erinevad, ühele mõjub, see kohe aeti seal, võib-olla ei mõju tõesti koha ja noh, siin siin ei osata seda nagu ohtu ette näha, nii et see on kindlasti Probleem oli enne juttu sellest, et üheskoos oma kolleegidega teete midagi vahvat väljaspool tööaega, aga mis see veel on, mis annab seda energiat ja jõudu päevast päeva seda keerulist teha. Et ise lapsed. Et nemad valmistavad igasuguseid programme siin, et meil on juba oma traditsioonid tekkinud, kas moeshow Miss ja mister TLT. Ja nemad just valmistavad seda meie jaoks töötajate jaoks. Tagasiside annab jõudu edasi tööd teha, mis RT, see tähendab Miss ja mister Tallinna laste turvakeskus. Mul siin meenub nagu sellest tagasisidest, et kui mul oli siin sünnipäev 20, augustis kabineti uks oli kõik õnnitluskaarte täis kleebitud ja ja kõik lapsed ilusti joonistasid ja kirjutasid oma parimaid soove või üldse nagu see kogu see vahe, et, et sa lähed sinna osakonna. Tšau, Erki, kuidas sul läheb, et, et noh, see oli selline mõnus vahetu suhtlemine ja, ja siis teiselt poolt nagu näen, et ei olegi nagu millegi üle muretseda, et kui nendel lastel, kellel tegelikult, et kohati väga sellised rasked probleemid selja taga olla enne kui nad siia on sattunud ja siis siis nagu mõtlen, et et nii, nii positiivne on see kõik ja, ja noh, ma arvan niimoodi, et eks me ise toodame seda positiivsust ja teiselt poolt ka, kui väljapoolt netis inimesed käivad, annavad tagasisidet, küsivad mingeid asju ja siis mõtled teatud asjade üle ja siis noh, kas, kas või täna mõtleme siin ajalises pelglik diviisis, mis nagu toimunud on selle 10 aasta jooksul ja see kõik hoiaks seda positiivsust ja rahet jätkata ja teha neid asju. Uskumatus. Rusu. Ja Võri hoopistükkis lausu. Veevulin pimedas. Nii ruttu. Kui hommik õhtuhämarus aju. Kui Lõvi pimedasse tuppa vajub? Loid sõõris elas kella liiva. Üks ärev pulss või karje murtud tiiva. Kannelituksat Andadiksuga. Uskumatus rusujaam oli hoopistükkis käel, lausu. Kui on hästi semulikud suhted, kas siis ei teki ohtu, nagu mõni karm pedagoog ütleks praegu siin minu asemel, et lapsed võivad pähe istuda? No sellest me oleme kogu aeg rääkinud, et alati tuleb piir ära dollandada, kus maal see on ja sellepärast ta ega töötajad teavad, et lastega sind kaelakuti koos olla ei tohi ja ja ikkagi tuleb, tuleb saavutada nagu see kuulekuse lase, et kui öeldakse ikka, et nüüd on rahu ja magama võin ütelda, tundi minna, et siis seda ka tehakse ja ja pigem rõhume sellele, et oma teadmiste-oskustega inimene saab need piirid paika panna, et ei ole sellist meelitamistega ja ega noh, vastutulelik kust, et pigem et kindlate reeglitega ja munalastel tegelikult väga paljudel siukseid reeglid asja ei ole olnud, siis alguses tekitab sellist pahameelt või vastuolusid. Aga hiljem nad saavad aru, et hoopis lihtsam on elada, kui kõik asjad on väga selgelt paigas. Avalikke aru saavad aru küll ja noh, ongi siin mõnikord ka tagasiside igatsevad seda nii-öelda reeglitega aega tagasi, kes on siit ära läinud. Nad lapsed võtavad kaasa isegi päevaplaani, näiteks, et nad on harjunud, et need nende päev on jagatud väga ratsionaalselt ja, ja nad võtavad seda kaasa kuju. Nad tahavad, et vanemaid seda kodus ka rakendavad. Et sellised piirid pakuvad turvatunne. Osa laste puhul on jah, see, et nende pere võib-olla on, on ise nii suurtes probleemides, et vanemad tarvitavad näiteks alkoholi või, või on, on selliste ilmingutega, kus, kus see laps tõesti see elada, et siis see laps läheb edasi siis lastekodusse. Et meie siis siin juba selgitame selle välja, et millises olukorras taustsüsteem on ja kui seal ei ole võimalik midagi paremaks muuta, siis ei ole mõtet ka nii-öelda noh, samase keskkonnalast tagasi lubada. Ja mõnel juhul on ka see, et ka lastekodu lapsed nagu lastekodus tarvitavad mingeid aineid ja siis satuvad samamoodi siiani. Nii et mõned lapsed tulevad lastekodus siia ja lähevad tagasi pärast lastekodusse. Aga võiks ju nii-öelda, et viimaste aastate nagu lõikesse arvan, ikkagi vähenenud, kes, kes lähevad laste enamustele nagu kodud olemas ja ja see on ka nagu tänasel hetkel hästi-hästi, oluline, et kui üks osa programmist on ka kodus käimised kodukülastused lasta, et see kontakt ei kaoks, siis on ikkagi selliseid lapsi, keda saab juba rohkem võrreldes varasemate aastatega julgemini koju lasta. Ja loodame, et me avame veel üks maja, et antakse meile võimalust pakkuda oma teenused ja rakendada oma võimed ja teadmised ikkagi ja lastele ja vanemad. Veel üks maja, kuhu tuleks siis 10 last juurde, sest praegu on teil siin 40 last kokku pooled on tüdrukud, pooled poisid, nii. Ja tänasel hetkel tegelikult see kümnekohaline keskus on meil valmis, ta sai juba siin oktoobrikuus valmis, eelmisel aastal, aga sinna kolisime ümber siis kogu õppetöö, nii et see on hästi oluline. Enne klassiruumid olid meil möödakeskusi pilla-palla laiali, nüüd on ühes kohas nii et on tekkinud sihuke mõnus õpikeskkond ja, ja teine oluline suund on see, et et kui me võtsime juurde ühe psühholoogi, siis kindlasti võtame veel juurde psühholoogi just selle mõttega, et et kõik lapsed ei mahu siia majja nii või teisiti sära ja kõik pered ei saa siit majast sellisel juhul abi. Tahaksime teha siis, et, et pered saavad linnas tulla ja nii-öelda nõustamise läheb siin sees, lapsed ei pea elama, aga saavad kodus käia ja seal üks selline Roosund kindlast. Ma arvan seda, et tuleb lihtsalt olla ühiskonnas üksteise suhtes tähelepanelikum ja hoolivam, et siis kindlasti paljud asjad jääksid võib-olla olemata. Ja olenemata sellest, et, et võib-olla ümbritsev keskkond ei ole kõige kergem tänasel hetkel, ma arvan, et ikkagi tuleb hoida seda positiivset meelt ja, ja kui ise oled positiivne, siis näed, et need inimesed mõjuvad ka positiivsena, kellega sa suhtled ja kes su ümber on. Ma mõtlen, et vaatamata sellele, et räägivad praegu kriisiaed raskeda, et ma väga palun, et vanemad rohkem hooliks oma lastest sest lapsed just nendel aegadel vajavad rohkem tähelepanu Tallinna laste turvakodus kohtus juhataja Erki Korbi ja psühholoog liiliat Kaczyga Haldi, Normet-Saarna laulsid Tuuli Taul, Hedvig Hanson, Tõnis Mägi ja Riho Sibul. Helirežissöör oli Maristomba kuulmiseni. Kuu on tõusnud Pajo, Teeaa lepp pade kohale. Kuu on uus nutada käsi kõrgele. Hele. Url läbipaistev pärl on see vähese Hindre. Kuu ona vitud kingituseks kingituseks pidetutele. Kuu on tõusnud lainet lude kohale. Kuu on tasakesi kõrgele. Praegu. On mul läbi paiste pärl, on see meres elajatele. Kingituseks kingituseks. Kuu on tõu koosnute käbe pilvede. Kohale. On tõusnud tasakesi Khrgele. Hele. Suur läbi paiste päägronoomse unes rändajad-le.