Vaimustav, Prantsusmaa, kus on kõike ja enamgi veel pikk, värvikas ajalugu, võrratu loodusrahvas, kes ei lase endale liiga teha ja paigad, mis toidavad su hinge ja tervendavad su keha väidetavalt kui su usk ja armastus piisavalt tugevad on. Suure häälega nääpsuke lauljatar Mireimat jõe öelnud selle paiga kohta. Näen enda ümber nii palju haigeid ja lootusetuid inimesi. Tunnen häbiga, kuid ühiseid mainese muredan. Küla on sellest paigast raamatu kirjutanud saatusest lootuses tõusust ja tervenemisest klassikaks saanud kultusfilmis Anni hool teada voodi alla, need on 15 aastat oma psühhoanalüütiku juures käinud kuid pole abi saanud olnud. Niisiis peaks ta minema sellesse paika. Kui see nüüd midagi ütleb, aga selle paiga järgi pannud anna oma tütrele nime. Luurd on see paik, müstiline imede linn, luurt Edela-Prantsusmaal Pürenee tee jalamil. Ilusat pühapäeva taas kord vikerraadio Helgi Erilaid ja. Vägevad läbi aasta lumised Püremeed, raske oleks leida paremat loodusliku piiri kahe riigi vahele ja Niina teraldavadki Prantsusmaa Hispaaniast. Just Siipereneede jalamilt tasuks kunagi Pariisi poole teele. Tublid Artanyan. Kaskonlane Nonii maakond, keskPürenee departemang nimega luurd näib fotodel juba eelmägedes seisvat mitte kuigi kaugel Biskaia lahe ranna madaliku mööda Prantsusmaalt üle Pürenee de Hispaaniasse ulatuvast Baskimaast, millest on kirjutanud nii Friedebert Tuglas kui Ernest Hemingway. Prantsusmaa-poolse baskima tuntuim linn on vaja on ja see seisab peaaegu rannikul luurdist umbes 100 kilomeetri kaugusel. Võtkem hetkeks Hemingway nukravõitu raamat ja päike tõuseb ja vaadakem, kuidas tema jonni nägi. Päev oli palav, kuid õhus oli alles varahommikust värskust ja jahedust. Ning kohvikuväljaku ääres oli mõnus istuda. Tõusis tuul ja tõi kaasa mere hõngu. Väljakul jalutasid tuvid ja see oli nagu päevitusest pruunid. Või on meeldiv linn ja siin katedraal on kena jah, hämar nagu Hispaania kirikud, kirjutab Size Hemingway. Ja sadakond kilomeetrit joonist mööda Püreneede jalamit sisema maale ning angi luurd oma arvukate kirikute eakatedraalidega. On teada, et aastal 778 piires frankide kuningas Karl Suur praeguse Loordi kohale rajatud kindluslossi. Nagu hilisematel väljakaevamistel selgunud on, seisis siingi minagi hoopis vanem kindlus, pärit juba Rooma impeeriumi aegadest leitud skulptuuride fragmente, alusmüüre ja osi iidsetest ohvriandidest, kus Euroopas ka ringi ei vaataks, ikka leidub rooma ajastu jälgi. Kuid kaheksandal sajandil saanud siinsed alad Sis frankide kuninga Karl Suure ja kohaliku juhi Myra vägede kokkupõrgete paigaks. Maur miraa kindlusloss olnud juba pikemat aega frankide piiramis rõngas ega tahtnud kuidagi alla anda. Siis aga lennanud ühel päeval kotkas üle kindluse ning pillanud jalgade ette tohutu forelli. Miraaž arvas, et see on halb enne ning otsustas kindluse Karl Suurele loovutada ja ristiusku astuda. Ta võtnud endale ristinimeks Loorus ja siit olevatki tulnud ka linna nimi, luurd. Legend tõenäoliselt aga nimeloog sobib ju küll. Juurdi massiivne kivine, kõrge nelinurkse torniga kindlusloss käis järgnevate sajandite jooksul mitmeid kordi käest kätte, kord valitsesid seda prantsuse sisel Inglise kuningad. Küll piirati linna saja-aastase sõja küll ususõdade ajal. Kuni lõpuks aastal 1607 sai luud lõplikult prantsuse kuningriigi osaks. Lõõr, 15 10. valitsemise aastatel sai kindlus lossist hoopiski vangla, kus suure prantsuse revolutsiooni ajal kõik vangid vabaks lasti. Napoleoni ajal oli vangla taas täis neid, kelle jaoks seal õige koht arvati olevat. Napoleoni senini võidukas armee sai lõpuks 1813. aastal koalitsioonivägedelt lüüa ning 1814 tungisid viimased Hertsog Wellingtoni juhtimisel ka Edela-Prantsusmaale jalurdi aladele. Samal aastal suur sõda aga lõppes. Aga mis ümberringi ka poleks toimunud. Luumurd oli ikka vaikne, tagasihoidlik provintsilinnake. Kindluslossis elas jalaväe üksus ning läbi linna rändas puhkajaid lähedal asuvatele tervisvetele ja aga esimesi mägironijaid Pürenee kõrgete tippude poole. Kuni jõudis kätte 11. veebruar 1858. Veebruarikuu 11. päeval 1858 läks 14 aastane Vernadet sõbrjou koos oma õdedega linnalähedasse metsa küttepuid korjama masse Well koopa lähedal kuulnud vennadet tuule vihinat, kuid ükski puulehte ei liikunud. Siis näinud tüdruk äkki koopa kohal asuvas väikeses looduslikus ovaalse scrotis Valgust ning seal seisnud umbes vennadeeti jänesevanune ja pikkune tüdruk pikas valges sinise vööga rüüs jalge ees ilmutise palve Helmete värvi kuldkollased roosid. Märnadet püüdnud oma imet saladuses hoida, kuid üks õdedest rääkinud sellest vanematele järgnes ihunuhtlus valetamise eest. Aga päeva hiljem läinud vennad etu uuesti groti juurde ning ilmutis olnudki tagasi. Nii õige mitmel korral väga usklik Bernadette olnud nüüd kindel, et talle ilmutab end püha Neitsi ise, kes kord talle öelnud, ma luban, et teen su õnnelikuks mitte selles ilmas, vaid järgmises taevases elus. Uudise püha ilmutuse kohta levisid Loordis kiiresti ja linnavõimud ning korra valvurid hakkasid asja vastu huvi tundma. Vernadeetil keelati masse PL-i koopa lähedalegi minna, aga ta läks siiski. Ju siis oli too kangastus nii kutsuv kokku ilmunud Meidsibennedeetile 1858. aasta jooksul tervelt 18 korda. Veebruarikuu 24. päeval kõnelenud ilmutis palvetest ja patukahetsusest järgmisel päeval näidanud venna teetile paika, kuhu tüdruk pidi augu kaevama ja jooma vett seal pinnale tõusmas allikast algselt mudane vesi, muutunud aja jooksul puhtaks ja selgeks. Kui kuuldus allikast levima hakkas, olid Kabalver rändurid õige pea kohal ning tuttavalt imettegeva allikavesi andnud mitmele inimesele tervise tagasi kuid tegu polnud enam pimeda keskajaga, mil selliseid nähtusi iseenesestmõistetavalt usuti. Meedikud asunud asja uurima. Juhul ei suudetud ime paranemisele tõepoolest mõistlikke seletusi leida. Esimene nii-öelda tõendatud ime olnud ühe naise õnnetusel viga saanud ja deformeerunud käsi jälle kenasti tööle hakanud olnud ka selliseid imeparanemise, mis kestsid vaid lühikest, aga varsti oli kõik jälle endine ja kogu see lugu võttis nii linna kui kirikuisade näod juba tõsiseks. Koobas piiratud aiaga ning lubatud karistada igaüht, kes selle lähedusse julgeb minna. Rääkis juba kogu Prantsusmaa väikesest lurri linnast ja lõpuks sekus keiser Napoleon kolmas ise andis käsu grot neljandal oktoobril 1858 uuesti avada. Kirik teatanud tollal, et peseb oma käed sellest loost päriselt puhtaks. Kuid ka siis, kui masse koobas ja grote otsekui barrikaadidega piiratud olid käinud vennad, hetk pimeduse kat seal ikka oma kutsuva kangastusega kohtumas. Kes öelnud tüdrukule ühel ööl ja tema ongi tõepoolest pühaneid siise vet lahkunud koopa juurest tihti lausa ekstaasis ja ühel korral kutsutud tema juurde isegi arst, kes pannud hääletüdruk, hoiab oma käsi küünlaleegi kohal ja see ei põleta teda üldse. Kuueteistkümnendal juulil 1858 käinud vennad, et viimast korda groti juures ning öelnud, et neitsi oli sel korral kaunim kui iial enne. Prantsusmaarahva küsivad silmad, olid need kiriku poole pööratud ja kirik moodustanud, uskuge või mitte, luur ilmutuse uurimise komisjoni, sest usklikele NATO liitlastele tähendavad jumalaema ilmumised, mis väidetavalt sajandite jooksul mitmel pool aset leidnud unikaalset religioosset fenomeni. See annab tunnistust jumala jõust. Jumala poja ema kui vahendaja rollist. Neitsi ilmumisi on sajandite jooksul registreeritud ligi viis Ta, kuid väga väheseid nendest on kirik tunnistanud. Viimaste hulgas on siiski kalur ja tolle ilmutuse uurimise komisjoni töö. Kokkuvõtte tegi tarbi piiskop 1862. aasta alguses. See kõlab järgmiselt. Me oleme rahul komisjoni kuulunud, tarkade pühade, õpetatud ja kogenud preestrite tööga. Nad küsitlesid ilmutust näinud last, uurisid kõiki tõendeid ja fakte. Oleme küsitlenud kah teadlasi jõudnud kindlale järeldusele. Kuju ilmumine oli ebamaine ja jumalik ning see, keda vennad, et nägi, oli õnnistatud Neitsi. Tegemist sai olla vaid jumaliku sekkumisega. Niimoodi siis sündis neitsi Maarja kultus väikeses luurdi linnas. Aastate jooksul tekkis siia üks maailma suurimaid jumalaema vähemaid kus käib igal aastal neli kuni kuus miljonit palverändurit. Paavstid on samuti Elurdi pühamus käinud. Katoliku kiriku seisukohta selliste ilmingute suhtes on päris lihtsalt ja arusaadavalt seletatud. Nimelt jumalike ilmumis isavad näha vaid üksikud väljavalitud, mistõttu kõik katoliiklased ei pea neisse uskuma. Sama puudutab ka tervendamist. Roomakatoliku usus valib jumal ise välja need, keda ta terveks tahab teha. Jumalikku nägemust näinud ja hiljem pühakuks kuulutatud möönadet seda öelnud inimene peab uskuma ja palvetama. Ilma usuta pole ka tervendav all veel jõudu. Mis Lourdi veesse puutub, siis sellel on vaata et kõige tähtsam osa siinses neitsi Maria kultuses. Väidetavalt olevat paljud inimesed luurdi vett juues või selles mõeldes oma haigustest paranenud. Vett antakse siin vabalt kõigile, kes seda küsivad. Katoliku kirik on selle koha pealt vait. Kuid juba kohe pärast allika avastamist 1858 uurinud sealset ret keegi Duluusi professor ning teatanud, et vesi on täiesti puhas ja joodav tavalise koostisega vesi, milles mingeid eri komponente ei näi olevat. See sõnum tegi pihuks ja põrmuks juurde linnapea on sõlm, lakaadi peas, tärganud plaani rajada siia tervise paradiis, supluslinn, mis tooks kohale palju rikkast rahvast. Linnapea ei osanud siis veel arvata, et just vaesed palverändurid teevad tema linna õige pea üle terve maailma kuulsaks. Masse Velli Kaljo alaossa loodus sügava ebakorrapärase koopa moodustanud selle kohal paremal pool on väike piklikult ovaalne looduslik grot, kuhu vanad eetile Püha Neitsi olevat ilmunud. Nõela aegadel seisid Kalju ning Krõõt kaugel linnast väljas, siin kasvas mets ja võsa, siin karjatati loomi, siit korjati puid ja siia visati ka prügi. Nii et tegemist polnud kuigi meeldiva paigaga. Roti seinal väikese kaljuniši ümber kasvas suur metsikute ronirooside põõsas. Vennad Etti jutustuse järgi olevat neitsi talle öelnud, mida tuleb teha. Mine ja ju allikast vett. Mine ja ütle preestritele, et siia tuleb pühamu ehitada, tulgu inimesed siia. Pidulikus usulises rongkäigus need kolm soovi saanudki luudi. Jumalaema pühamu rajamise aluseks. Aastal 1861 kolm aastat pärast Neitsi Maria ilmumist vennadetile poissi, kohalik preester ja piiskop Loordi kogukonnalt ära kogu kaljukoopa koos nishi ning selle ümber laiuva maaga asusid tööle. Kõigepealt rajati sellele maa-alale kirik, mis tähendab Päeval krüpti nime all. Tuntud on 1864 palgatel joonist pärit skulptor Josef Fabis valmiste Mallurde jumalaema kuju, mis Benaadeti kirjeldustele rajanes. Seda küll osaliselt, sest lurri jumalaema jooneline sümbol kujunes skulptori käe all vanemaks ja pikemaks kuivennadeti nägemus. Ning sa Hannes, enam ka neitsi Maria traditsioonilistele kujutistele. Skulptuur paigutati groti seina pikliku kujuga nishi. Täpselt sinna, kus neid vennad, et ei leilmutanud, oli. Krüpt oli siis esimene kirik lordi jumalaema pühamus ja tänapäeval on see üks väiksemaid Te. Olete öelnud, et isa aitas kirikute ehitada ning oli ka selle avamisel. 1866. aasta nelipühade ajal krüptiviib pikk koridor, mille sissekäigul seisab suur pronksist Püha Peetrus. Taevavärava võtmed käes. Koridori seinu täidavad väikesed marmorplaadid, mis annetatud kirikule tänutäheks siit ammutatud hingelise abi eest. Krüpti väikest löövi täidab hulk massiivseid sambaid, mis toetavad selle kohale ehitatud ülemise basiilika hoonet. Lordi jumalaema pühamusse rajatud teine kirik ongi krüpti kohal seisev ülemine basiilika. Avamise pidulik tseremoonia toimus 1876. See on suur kaunilt viimistletud gooti stiilis ehitus, mille üks võlg tundub otsekui masse veel kaljust välja kasvavad. Ka selle kiriku seinu täidavad tänuga paadid ning palverändurite annetused ja akende klaasmaalingud jutuste vallur tiimeest ülemist basiilika Tehib sale, 70 meetri kõrgune gooti torn ja kahel pool sellest seisab kaks lühemat torni. Lordi jumalaema pühamu, kolmas kirik nimetati roosikrantsi kirikuks. See sai valmis 1899 pühitseti 1900 x ja hoonesse mahub korraga 1500 inimest. See on kogu pühamu peakirik ning arhitekt lõpul ta, nii on seda nõngedes suuresti bütsantsi arhitektuurist eeskujusid leidnud. Sigrantsi kirikul. Öö on avatud, mingi ümara kujuga ruumi. Kohal kõrgub vägev kuppel, mida ehib 16 ümarat klaasmaalingutega akent. Koplikaunistus moodustab kõrgel lae all traditsioonilise Roosikrantsi kuju. Löövi ümbritseb 15 väikest ümarate kaarte alt avanevat kabelit. Igaüks neist kujutavat enesest üht roosikrants seemet, nukrad imed ja rõõmsad imed. Nendest jutustavad hiigelmosaiigid kabelitesse intel nukratta imede kohal. Ülemisel kiriku seinal kujutab mosaiik luurdi püha neitsit. Ta näib sulle otse vaatavat, käed laiali sirutatud, kroon peas, seljas hele rüü sinise vööga. Too neitsi tundub väga noorena ning näib igati sarnane Nad etile ilmunud jumalaemaga. Aga kõigil on kiri läbi marja Jeesuse juurde. Roosikrantsi kiriku valgemad marmorfassaad on poolkaare kujuline kopli tipus seisab kaunis kullatud kroon, mille keskelt tõuseb kullatud rist. Kingitus Iirimaarahvalt aastal 1924 roosikrantsi kiriku ees laiub Suur-Roosikrantsi väljak. Fotodelt jääb mulje, et näiteks selle väljakuga kaugemast otsast vaadates tunduvad nii pool ovaalne roosikrantsi kirik kui selle tagant paistva ülemise basiilika gooti tornid otsekui ühe hiigelehitusena. See on vaade, millest on saanud luurdi sümbol. Roosikrantsi kiriku mõlemast küljest viivad pikad kaldtrepid üles krüpti ja ülemise basiilika sissekäikude juurde. Kolme kirikut on mõnelgi korral ka püha kolmainsuse sümboliks kutsutud. Roosikrantsi väljakul otse kiriku sissepääsu vastas seisab kroon ronitud neitsi. Kaks ja pool meetrit kõrge, traditsiooniliselt valgeks ja siniseks värvitud pronkskuju. Kuju taga laiub avar ja pikk tänav. Usuliste protsessioonide tee. Soonel Ikla. Protsessioonid õnnistatud sakramendi protsessioon toimub iga päev kella poole viieni rajal pärast lõunat. See algab vabaõhualtari juurest Krooti lähedal ning kõige ees kõnnikas preester või piiskop, kandes monstrantsi pühase kramendiga. Tavaliselt kantakse rongkäigus kaasas ka puuoksi, viirukisuitsunõusid ja muid pühasid esemeid. Preestrite järel kõnnivad palverändurid. Asja juurde käivad meditatsioonid, palved ja laulud erinevates keeltes, sest palverändurid on mitmetest maadest kohale tulnud rong käit, möödubernadeetiko past kroonitud jumalaemast suurest ristikujust ning jõuab lõpuks maa-alusesse kirikusse. Seal jätkuvad palved ja toimubki haigete palverändurite õnnistamine. Maa-alune kirik Loordi pühamus on uus basiilika siinsetest suurim ning kõige rohkem vaidlusi tekitanud kirik. Arhitekt Pervagu loodud ehitis sai valmis 1958, sest arvati, et lordi Püha Neitsi ilmumise aja 100.-ks aastapäevaks saabub kohale tohutul hulgal rahvast. Tegemist moodsa betoonehitisega, mis asub peaaegu täielikult maa all ja kuhu mahub 25000 inimest. Maa-alune kirik, nagu võib järeldada, on oma stiili poolest vägagi erinev Loordi varasematest kirikutest. Suure ruumi paljad betoonseinad muudavad selle sisemuse kõledaks ja külmaks. Otsekui oleks tegemist mingi maa-aluse parklaga. Ja olgugi, et ruum mahutab tohutuid inimhulki, ei meeldi see enamusele luude külastajatest mitte sugugi. Usulised rongkäigud seevastu meeldivad väga eriti küünalde rongkäik. Küünalde rongkäik algab iga päev kell kolmveerand seitse õhtul. Seegi protsessioon algab groti juurest ning läheb viib sama tee, mis õnnistatud sakramendi rongkäik. Kui ilm väga hull on, viiakse tseremoonia läbi maa-aluses kirikus. Rongkäiku juhivad palverändurid, kes kannavad Neitsi Maarja kuju ning iga inimesel on küünal käes. Kõlavad erinevates keeltes palved ja laulud ja viimane õnnistus antakse ladina keeles. Küünlaid allurdis kõikjal masse Velli kalju. Suure koopa ees kõrgub pikkadest valgetest küünaldest mitmeastmeline koonusekujuline torn mis heidab valgust lordi jumalale ema kujule Krooti kõrges nišis. Kirikute läheduses ja protsessioonide teel leidub suuri metallstende, mis on täis põlevaid küünlaid. Küünlad on ikka valged, kuid lõpuosa on sinine. Luurdi värvid. Lordi jumalaema pühamus käib igav sel aastal ligi miljon palverändurit, palju vaadet Bernadette avastatud allikast voolav vesi neile tervisega gaasi toob. Varemgi kuulsime imepäraseid tervenemisi olevat ette tulnud ja luurdi meditsiinibüroo on need kõik registreerinud. On olemas jah ka selline organisatsioon nagu luurdi meditsiinibüroo loodud paavst pius 10. soovil et linna mainet suure imetervendamise kampaania eest kaitsta. Seda bürood juhivad arstid ning kirik nende töösse iseku. Umbkaudu 7000 inimest on teada andnud oma imelisest tervenemisest luurdis ning tervelt 68-l juhul kuule meditsiinibüroo asjale teaduslikku seletust leidnud. Kuid on ka juhtumeid, kus meditsiinilise selgituseta jäänud ime paranemine ei olnudki sest haigus tuli hiljem tagasi. Ja muidugi on piisavalt skeptikuid, kes ei võta mingil juhul tõsiselt luud ei vette ja palvete parandavat jõudu ning isegi luurdi ennast. Sest tänapäeva luud ütlevad, skeptikud on liiga kommertslikuks muutunud. Siin on neoonkirjas välkuvaid, meenete poode, kus müüakse igasugust mõttetut pudi-padi. Isegi katoliku kiriku Disneylandi xon lordi kutsutud. Skeptikud väidavad, et kogulurdi fenomen on vaid raha sissetoomise võimalus linnale ja selle ümbruskonnale ning siin ollakse huvitatud üksnes sellest. Palverändureid muudkui tuleks. Eks kõik kirik on need siiski kommertsist kaugele püüdnud hoida. Kõik meenete poed kuuluvad eraomanikele ja kauplejatel on pühakodadesse sisenemine absoluutselt keelatud. Igaühel on õigus oma arvamusele ja oma veendumustele nii skeptikutel, kujuskujatel. Tänane jutt algas näidetega sellest vahel luurd kunsti, kirjandusse ja muusikasse on jõudnud. Jäi mainimata 1943. aastal tehtud film Etti laul mis võitis neli Oscarit ja mille avasõnum kõlas järgmiselt. Neile, kes jumalasse usuvad, pole vaja midagi selgitada. Neile, kes jumalasse ei usu, pole võimalik midagi selgitada. Selles kleidis ärka, õppi.