Vikerkäär. Tere tulemast kuulama, Vikerkäru saadeta ütlevad teile nagu ikka pühapäeviti Valter ja Jaak Ojakäär. Kell on üks, aga Vikerkääru saade, seda tuleb nüüd kohe öelda, hakkab õige pea olema mitte kell üks, vaid kell 12. Sest kahe nädala pärast oleme esmakordselt eetris juba uuel ajal, kuna algamas on üks suur projekt lauluvõistlus koostöös TV ühega ja Raadio kahega ja seetõttu see aeg veidi nihkub, aga Vikerkaar pühapäeval endiselt eetris nagu alati. Mine tea, kas võib-olla tuleks isegi seda nime hakata muutma, sellepärast et viimased nüüd juba kolmas saade järjest on siin kogu aeg olnud kaks külalist, et võib-olla midagi kvartetilaadset välja mõelda. Valter, mida sina arvad selle kohta meil olid, ei ole nõus, vikerkäär on hea nimi, raha olen konservatiiv. Ei taha midagi muuta, las jääda nii, kui oli ja Nad on kõik, mis hea oli selle plaadi nimi, kus kolme kolm meest laulsid. Aga tõepoolest, Georg Metssalu ja Karl Aavik olid üle-eelmises saates, siis Eelmises olid Martin Müürsepp ja Erich Krieger. Ja täna on meil jälle siin kaks meest ja sellised, et nendega koos võiks kasvõi ühe ansambli kokku panna. Meil on siin viiuli akordion olemas. Valter võiks saksofoni võtta ja siis ma võin trumme kobistada. Natuke veel, aga ma kuulsin, et kellelgi pole pilli kaasas. Ei, aga kes nad on, muide, kas laseme ära arvata, riiuli akordion? No mis me ikka ütleme ära, tere tulemast, Tõnu Raadik ja Henn Rebane. Tere. Eesti popmuusikas ilmselt kõige tuntumad viiuldaja ja akordionist. Ühed kõige tuntumatest sinul, Henn on võib-olla Raivo Tafenau näol üks konkurent. Aga. No see on tegelikult hea märk, kui, kui pillimängijaid on rohkem. Me teame saksofoni, alapeal on ju mängijaid erinäolisi väga palju ja tegemine on kõva, rebimine on kõva, aga, aga kõiki kuulatakse ja, ja igaüks on leidnud ikka endale kohal, nii et ega siis akordion ei pea olema ainult ühe, kahe või kolme mehe arendada. Aga saksofonist Tafenau mängib akordionit, kas akordionist Henn Rebane on ka saksofoni proovinud kunagi või mõnda teist pilli? Noh, olen proovinud, muidugi ma olin pikka aega noh konservatooriumis õppisin jo poed, hoov lisa, lisa pillina härra juuksuri juures ja temal oli kõva plaan nüüd ka Estonia teatrisse mängima sokutada, aga, aga, aga õnneks lahenes kõik palju lihtsamaks. Kas ta tegi sulle keeled ise või või õpetaja? Tegema tema tegi mulle keeled ise, sellepärast et mul ei olnud nii palju püsivust ja ja vahepeal tahtis akordion karjuda. Ütleme siis nii, et mina imestan üldse oboemängijaid, minu arust see pilli mängimine polegi nii suur kunst kui selle keele tegemine need kaks lestakest üksteise vastu siduda ja siis parajaks teha, nii et nad hüüdma hakkavad ja see on üks väga peenike töö. Ja ma ütlen siin kohapeal kõige suurema mõnu poe mängu juure seal kui võtad selle vanad Rostjale. Kõpsti vastu lauda puruks. Aga kas sa seda oled kuulnud, et? Et pillimeeste hulgas on niisugune niisugune Üteldes, et kuigi kuigi trubad ja need teevad Kiksu, eks ole, kui noh, kolme kolmeventiiliga pillid võib kergesti mööda minna, ei, tuleseinu tuleb kiks. Aga siis öeldakse, et oboemängijad pidid kõiki. Pill ajab nii, ksuga vill ajab juust läbi. Seal jääb õhku üle ja tavaliselt puhkpillimängu saab ju õhust puudu, pead jälle uuesti hingama, siis oboemängus on niimoodi, et uue enne uue õhu sissevõtmist pead ju vana välja veel puhumisest, seal seal on nii väike pilu, et see võib-olla on seal ka tõsi tagamine ja mina jätsin pooleli. Löögile. Rõhutame veel kord, et see oli lihtsalt heatahtlik nali, see aga, aga Tõnu Raadik? Kuidas sinul viiuliga, kas see oli lapsepõlvest juba sinu lemmikpill või mida sina kõike proovinud oled? Jah, tähendab, ma annan ikka viiulit, lapsepõlvest väga varasest alad. Seda tulebki varasest hakata õppima, vist sellepärast et viiul on selline pill, et seda sa hiljem enam ei õpi kunagi. Nojah, luud ei paindu enam, lint käis nutuga pooleks ka, sest ma täpselt ma kujutan ette, et jumala eest, et ikka alguses väike laps võtab kätte ja tuled, koledad hääled ja palju parem oleks midagi muud teha. Jalgpall oleks märgata? Tähendab, ma arvan, et seal on absoluutselt igalühel, sest et see esimesed kolm aastat, kus seda heli ilu ei, tulevase tooni ilu ei tule, siis kõik see käeväänamine ja asendid ja kõik need asjad, see ei ole ju mingisugune rõõm tegelikult. Oota, sa ütlesid just luude paindumise kohta midagi, et kas tõepoolest see on niimoodi, et ei noh, see on see, et näiteks vasaku käega, see, kuidas sa hoiad see asend ja see on tegelikult nii, et kui näiteks seal noh, hiljem siis käsi, noh, lihtsalt ta ei paindu lihtsalt selles mõttes, et lapsel annab see käsi niiviisi järele, et seal pärast on see asend siis viiulimängijal ongi see käsi kuidagi natuke viltu või, või ei ole nagu võimleja lõpuks, kui lapsendada vähemalt seda, noh siis ta paindub lihtsalt tulevikus palju rohkem, eks ole. Kui sai väänada lapsena siis pärast noh, lihtsalt ei anna see. Ja see ei ole nii painduv enam riiulimängus selles mõttes nagu see noh, sa võid mängida küll viiulit, ainult et siis ei mängi enam sellisel nagu tasandil või noh, öeldakse siukest, keerulisemat muusikat. No ma olen näinud, et näiteks mõned rahvamuusikat rahvamuusikud mängivad viiulit üldse mitte lõual hoides vaid kuskil siin kõhupeol või niimoodi, et seda on võimalik teha ka vist. Oled sa seda ka proovinud või olen jah, aga noh, kuna mul on see nagu õpetus olnud selline klassikalisel põhjal, siis kõik need sellised variandid, kus noh, ei hoia lõuaga viiulit kinni ja käega samaaegselt hoiad riiulite samaaegselt mängida, et need kõik mulle nagu nad mulle meeldib rohkemaid, hoian elaja lõuaga kinni ja mängin, et käsi on vaba sel juhul ja naeran, eks, et see on nagu see klassikalise koolkonna asi. Noh, ja ja üks niisugune tsirkusenipp, mida ma mäletan poobas Apoosin armastas ka vahetevahel nii demonstreerida, et kui võtad need jõhvitsed poogna küljest lahti ja ja paned siis oota, kuidas see käib, siis juhid käivad ikka üle keelte, aga poogen käib viiuli alt, jah, muidu harilikult. Me oleme õppinud ja muidugi üliefektne laiali lendab järsku ja siis ja siis kõlab ju kõik neli keelt korraga mehelt ja ja Nasanikene efekt näib, teine nipp on selline, et viiul on nagu vibu, selline kõver, kui see mitte viiulaga, see poogen on nagu vibu ja siis lasen ka need nii lõdvaks, need jõhvid siis sealt ka kõik neljahäälselt, nii nagu seal neid akorde mängida. Vanasti aga siis peab eripoogen olema, siis peab spetsiaalse Fognot jah, sellist efektset, sellist numbrit sellest ei saa. Aga vot nüüd ma küsingi. Noh, akordionil akordion, neid tehakse vabrikus, aga, aga ma olen kuulnud, et näiteks mõni mõni spetsiaalpoogen, mis nüüd on vioom ja igasugused prantsuse nimed, et kallim isegi kui viiul. Kas poogen on nii tähtis ja ikka tähendab selles mõttes nad on ikka kõik, seal on kohver ka kallis. Kohver võib väga vabalt moodustada sama viiulist poole umbes. Ja kui tema, vabandust, ma panin enne tähele, kui sa ütlesid, et noh, akordion, akordionit seda tehakse vabrikus, ega see vist ikka päris nii ka ei ole, on ju akordionit ka neid meistripille, mis seal ikka käsitsi tehtud, räägiti, et valge veel oli see jossa rooli või mis tal mis Pilson praegu muide olemas veel. Rebane. Ei no loomulikult nii nagu me teame, et läheme mehi, huvitavad autod ja, ja pillid ja nii edasi. See rivi on pikk ka Rolls-Royce'i lihviti käsitsi ja sama on akordionit, aga kuigi noh paljusid asju neid nimetatakse tehastaks, aga kuidas me nimetame tehasteks tehaseks sellist asutust, kus on isa, poeg ja nende vanaisa ja ema viilib keeli. Et selliseid tehaseid on ka olemas ja nende see käsitöö, mis on siis aegade jooksul põlvest põlve nagu edasi pärandunud viib sellise tulemuseni, et piisab ainult natukese vajutada juba heliseb ja hoopis eriliselt kergelt tuleb seal välja ja see saund on hoopis hea. Pillimängijad teavad, mis tähendab, kui, kui kergelt pill vastab. Nii et kõige paremad pillid on ikka käsitöö ja, ja need hinnad on ka ikka müstiliselt kõrged. Nii et minu üks õpilane, ma segame või räägin jutu lõpuni, et minu üks õpilane, mul on praegu neli väikest õpilast ka vahest pean sellist ametit, ostis 500 krooni eest väikese pilli ja ta küsis, palju sinu pill maksab, siis ma ütlesin, et panage julgelt nulle. Nii mõnedki ja, ja siis ta silmad ka parajad nulli ei saanud aru, miks mina küsida seda, et see Uno Elts omal ajal tellis ka Itaaliast niisuguse pilli, millel ta palus teha kvardi võrra madalamaks selle klaviatuuri, tähendab ülevalt jäi selle selle võrra kvark puudu. Kas kas asjal oli eriline? Oi, muidugi see on tehtud, Ameerikas on isegi niisugune kvartett olnud, kus olid siis niinimetatud tavaline akordion siis natuke madalam tšello, akordion, vot see võiski, nimetatakse niimoodi ümber, no et on parem, käisin natuke madalam, seal mahedam saund. Noh, ta ei kriiskani ülevalt ja saab noh, eri erinevas diapasoonis mängida ja siis oli veel bass, akordion, mis oli veel madalamaks, ütleme seal noh, oktav lisa lisaks tavalise väikse oktavi faa on praegu kõige madalam heli mõnel nii, aga siis ta läks juba suurde oktoobrisse välja. Nii et kui need kokku pandi, siis sai teha või kopeerida näiteks Glen Milleri bigbändi või mängiti siis neljahäälselt niukseid, saksi soolosid ja et noh, selle jaoks selleks tehti. Nii Henn Rebane, minul on tegelikult sulle ka veel üks küsimus seoses Gordoniga, aga selle meelega säilitan praegu hiljemaks, sest meie sissejuhatus on sujuvalt ülepaisunud juba Philly erinevate pillide tehnoloogia kõige muu sellise valgustamisele. Nii et ehk võib-olla siis kuulame ka ikka neid pille, sest et meil on siin nii mõnigi plaat, mida teie-meie külalised Tõnu Raadik ja Henn Rebane olete kaasa toonud. Mida selles saates kuulata nii teie enda esituses muusikat kui ka teiste, mis, mis me siit hakatuseks välja valima, siis? No me võiksime alustada sellest meie kõige uuemast projektist, mis me Ennuga nüüd oleme just teinud, me tegime nimelt ühe ansambli kuue, kus me kutsusime Urmas Kõivu punti ja kaks abilist on ka meil, Are Jaama mängib kitarri ja Toomas Rull trumme ja panime nimeks ristiisa pundile ja plaadi nimeks on virvatuled ja sealt, eks sealt oleks midagi nüüd võtta. Mis, mis sa arvad, n? No prooviks näiteks selle sügislehed, et see on selline sügisene. Ja täna oli just muide väga tuuline ilm. Meil on väga palju maas ja kui vihma veel sajab, siis nad on märjad ja libedad, nii et olge, olge ettevaatlikud. Seda lugu kuulates nautisime kõike Urmas Kõivi tuuba saundi, Tõnu Raadik isegi konkreetselt näitas meile, kuulake, millise noodi ta võtab praegu, kuivõrd kõrge noodi ja, ja mina selle peale ütlesin, et jah tõepoolest, aga et minu teada on viimasel ajal rohkem nagu äritegevusse sukeldunud, et kas ta siis ikka salaja mängib, nähtavasti tuubad ka sellepärast vorm tundub päris hea olevat. Ei no, täiesti müstiline, ma mõtlen seda, et kui ta praegu nagu pillimängus on see, et kas tõuseb või langeb see vorm, eks ju, seal nagu sihuke paigalseisu ei ole, et mis ta siis võis olla, kui ta veel noh, kui ta mängis veel, kui ta ei olnud veel neli aastat tagasi, siis kui ta ärisse suundus enne sõda Lodaaliku uskumata. No ütleme, siis on uskumatu tuubamängija. Sest noh, see on ikka ma mäletan tema neid hiilgenumbreid Modern Foxis. Ja need olid ikka, lõi hinge kinni, kui kuulas Veneetsia karnevali peale. Aga no tore, ta leidis aega meiega tulla, tulla seda muusikat lindistama ja, ja meil on temaga veel edaspidigi kokkulepe, et ta ei keeldu keeldu esinemast. Sest ma kuulan seda viiuli ja akordioni niisugust soundi kooskõla ja peab ütlema, et mõlemad niuksed igatseva tuuniga, pillid ja vot sedalaadi Nad igatsevad plaadi lugu ka aga, aga on ka teistsugused. Aga, aga kujuta nüüd ette, et, et seda näiteks mängida. Hästi, tuuba juba mängisin. Aga, aga noh, ütleme trombooni ja, ja, ja saksa paniga. No näiteks ütleme, et kõik on võimalik. Ei, aga võtame nüüd klahvpillid. Klahvpill on akordion ja klahvpill klaver klaveriga. Seda niisugust, noh sealt saab kõike kätte, mis vaja, aga inimlikku Niuke lehmast pehmust ja see, see on, klaver on klaveriheli on lajatada. Muidugi, Randalu mängib siis. Kõiv mängib, vaat siis on. Ja on ju ka öeldud, et klaver on tegelikult löökpill siiski akordioni kohta, seda vist akordioni kohta ma kuulsin. Keel vilepill. Muide, line termin K vaat see küsimus, mida ma juba ennem tahtsin sinu käest küsida veel seoses akordioni ka. Noh, teame ju kõik, see kuulus prantsuse mees eta kordion, mis on sellise hoopis eripärase kõlaga. Millest, millest see tähendab? Ma olen kuulnud ka niimoodi, et ta on vist natuke nagu häälest ära lihtsalt või, või kuidas, kuidas Kõnaal saavutatud? Ma teen väikese lühikese valgustuse. Nii mulle kui kõigile servas ette. Muusika, seda võib niimoodi nimetada, on, on terve muusika niisugune osakond stiil, mida mängitakse. Pariisis ja kogunisti terve Prantsusmaal ja see sai alguse möödunud sajandi lõpul, kui tuli sinna palju töötuid Pariisi ehitama kutsutud lausa ja siis oli vaja õhtuti aega veeta ja tehti väikseid kohvikuid ja tantsiti seal, aga akordionit polnud veel nii palju levinud ja see tants käis Müzee prantsuse torupillisaak. Nii et set on tegelikult Teo prantsuse torupill, aga see sai märjaks ja siis ta vahepeal pidi jälle kuivama ja siis inimesed tahtsid tantsida ja üks Itaalia vana mees siis oli teguri on ta nimi, võttis siis akordioni Itaaliast kaasa, kui ta sinna Pariisi ehitama tuli ja see sobis imehästi, sest see ei läinud märjaks ja temal oli palju kõvem hääl ja nimetus säilis. Ta oli ka konservatiivne nagu. Ära aja. Ja seda nimetada. See on siiamaani jäänud, tegelikult on see vale, nimetas tähendab toru, villu rubiin, aga terve stiil tekkiski sellest ja see, selline tantsumuusika valsid siis polkat Savaad, mis on nagu aeglane valss ja, ja nii edasi passodobled ja tulid selle seti stiiliga siis kaasa, see on ikka niisugune tantsumuusikat oleks Virtoosseks ja 100 või suure viimase sõja ajal, kui Ameerika džässimeeste minek Pariisi oli võimatu, siis said prantsuse mehed ka džässi mängida terve sõja salajastes kõrtsides ja võtsid džässi ka veel juurde või mis hetkel, nii et praegune seti stiil on siis segu mustlasmuusikast, et siis prantsuse rahvamuusikast ja loomulikult ka džässi on sinna džässi sugemeid, ütleme niimoodi Niukest svingilaadset, et stiili, nii et see on džäss või seti stiil ja mängitakse siis tõepoolest niisuguse akordioni ka, millel on siis kolm keelt, teevad ühe kõrgusega häält, kui sa klahvi alla vajutad nagu kolm suupilli, siis mängijat korraga ja millest kaks on siis häälest ära üks kõrgem, teine madalam lihtsalt sellepärast, et see kostab kaugemale. Kui kõik panna ühe kõrgusele, häälestada piinlikult täpselt ühele kõrgusele, ütleme la 440 hertsi siis tema, tema kandvus ei ole nii suur, et paned ühe häälest ära venna juurde ja siis on, kostab ta teisel pool seina ka ja kuna võimendusi tol ajal ei olnud, siis see oli täiesti otstarbekas ja see on jälle trollid. See on, mis siis on säilinud siiamaani ja, ja siis seda kasutatakse. Ja võiks siis öelda nii, et need kuulsad Honky, Tom klaverid on klaverid ja need on lihtsalt häälest ära läinud ja neid ei häälestata. Kiisest ta kostis kaugemale. Nii see paraku on. Kui kaks lõbusat meest õhtul tänaval ikka laulavad, siis kostab kaugele. Nad ei laula ühel häälel. Ooperis. Ooperis on ka väga tihti. Nii et miski ei muutu siin maailmas, et pillimehed on ikka ammustest aegadest juba tahtnud võimalikult kõvasti mängida, et võimalikult palju neid kuulab ja tantsimine ju tekitab teatavasti sahinate müra seal peab ikka üle kastma. Aga nüüd, kui me selle teie plaadi pealt otsime välja ühe sellise niivõrd prantsusliku loo, kui see üldse olla võib nimega Pariisi taeva all kas sa end Rebane mängisid sellega selle, mis ette, akordioni ka sisse või tavalisega või millisega? Seal oli võimalus mängida tavalise pilliga, aga kuna mul on selliseid keeli, mida saad, siis vahetada seda, mis hetkel ka Et kohati on seal ka seda setti heli kuulda, mis me tegime sellise väikese kihilise Mängu aga viiul on õnneks kogu aeg. See oli siis vala filmist Pariisi taeva all mida mängisid meie tänased külalised, Tõnu Raadik ja Henn Rebane koos sõpradega. Aga mul on nüüd kõigile kolmele ülejäänud üks viktoriiniküsimusi ja see on niisugune. Kuidas on see film Pariisi taeva all seotud Eestiga? Vaikus. Vaikus, Need. Ei osanud osanud, see oli alatu alatu asi selles, et ma võin praegu nimedega mööda panna, tähendab minu arust selle filmirežissöör oli René Clair. Ma arvan, et ma ei eksi, aga päris kindlasti ma ei eksi, et selle filmikunstnik oli Peeter Linzbach, eestlane, kes sel ajal töötas Pariisis. Ja no te teate, et filmikunstnik on täpselt sama tähtis mees kui helilooja või siis või mõni teine seal koordineerija või midagi. See oli eestlane. Jah-sõna võtsid sa võitsid Hillar Nahkmanni käest praegu ära, väga hea memoturniiri küsimuse. No ja kõik, kõik, see on üldiselt üldiselt teada, fakt, ka nooremad inimesed seda ei tea, nii palju vanemad teavad kindlasti kuulajad väga paljud teavad ka teda juba. Mõtlesin seda lugu kuulates, et kui Rebane rääkis siin väga palju akordioni, mis eta akordioniajaloost ja sünnist ja kõik nii edasi, et siis Need tuleks nagu Tõnu raadikuga teha pikemalt juttu ja mina mõtlesin just selle lastemuusikali peale. Ma olen ise kunagi seda Puhhi raamatut lugenud, muide isegi tänapäeval loen seda väga hea meelega. Sest et seal on tõesti selline ajatu, ajatu raamat, mis ei ole mõeldud minu arvates ainult mitte lastele, vaid see on sellise huumoriga kirjutatud, mida ka täiskasvanu naudib. Sina olid muusikakirjutaja sellele lavaversioonile, mis meil tuli välja siin hiljuti, kui hiljuti nüüd veidi aega ta nüüd hakkab varsti välja minema, hakkab juba välja minema ja aga ma ei mäleta, veli on lava, aga on läinud tegelikult ikkagi siiamaani minu teada vist arvata võib, tähendab, et kui nad muidu, ega nad muidu teda mängiks seal, aga noh, põhimõtteliselt see oli jah, see oli muusikal tegelikult Estonia teatris muusikal, nii et mängivad veel tänaselgi päeval, et kuidas sa oled ise ka muidugi seda Puhhi raamatut lugenud kindlasti. Ja, ja minu arust seal ongi just see näiteks teatri jaoks on seal küllalt keeruline, seda, seda on üritatud draamateatrites teha ja kõik on nagu läbikukkunud siin Eestis ka. Et vot seal sõnalised naljad on suurelt jaolt see sisemonoloog arutlemine, see on kõik sõnaline, tegeled siukene, verbaalne äkki see ja katsu seda teha niiviisi laval, et seal oleks huvitav draama draamalaval siis noh selles mõttes muusika oli nagu hea lahendus sellele asjale, et muusikas võid sa neid sisemonoloogi vabalt laulda välja, inimesi reipalt ja see, see ei ole igav ta ja sa saad muusikat palju rohkem väljendada kui, kui sõnaliselt, et seal on võimalik, nii et selles mõttes nagu muusikalina ta õigustab ennast palju paremini kui näiteks niisama, et neli inimest on laval neli osa ja räägivad omavahel. Need dialoogid on ju naljakad, eks ju, aga nad, need dialoogid hõlmavad väga palju rohkem kui seda, et kui see niisama seal ära räägid, siis tegelikult annad käest ära nagu siukene Need esitajad, kes sinu muusikat seal laulsid ja mängisid, nende hulgas on ju inimesi eri vanusest, aga kes on kõik vist sellised väga nooruslikud ja, ja sa valitaalselt väga vitaalsed, just, ma tahtsin öelda, et sa juba ennem ütlesid, et kuiseid plaadi pealt midagi mängida mängiks seda laulu, mida Helgi Sallo laulis ja tähendab noh see ei olegi, et ta päris ei laulnud selle tegelikult see nüüd ta on laulnud ja seal on mitu numbrit, kus ta laulab ka, aga see on nüüd üks number, on selle numbrini nimeks notsu mudas. Ja see iseenesest ei ole mingi laul, see on see, et tema, tema, ainult seal niiviisi natukese noh, kuidas nüüd öelda. Ta natukese Nici ainult hädaldab ja orkester teeb kõik ülejäänud asjad tegelikult, aga ta tuli ideaalselt kaasa kogu selle ideega erinevast väga-väga uhkelt. Sest ta oli ikka väga võimas, nii et et eriti nauditavad olid, kui Tõnu Kark Helgi Sallo kahekesi laval olid, siis oli selline tulevärk. Jah, seda peaks nägema, aga nüüd saab kuulata. Online ribu kuutel. Tänase Vikerkääru saate kvartetist kaks meest on kirjutanud lavamuusikat, muide, Henn Rebane, ma ei ole päris kindel, võib-olla sina ka. Kuigi, kuigi ma ei, mul ei tule praegu ette. Ma olen nuusutanud, ütleme niimoodi, Viive Ernesaks kutsus kunagi sinna draamateatrisse lihtsalt Mikiveri lavastusele muusikat juurde tegema, aga ega ma neid mastaape küll. No igatahes Valter Oja kärja, Tõnu Raadik mõlemad ja ma tahtsingi küsida, et kuivõrd palju nüüd seal lavamuusika kirjutamine erineb lihtsalt muusika kirjutamisest? Mingis mõttes päris palju selles mõttes, et noh, nii palju kui minu jaoks on see, et, et noh, ma, ma ikkagi töötan, siis on antud reeglite raamides, et ma tean, noh, ma olen nagu näitlejana väga tükk aega töötanud teatris ja ma tean, mis on nagu vajalik, eks ju, see, et, et igal juhul muusika allub sellele üldisele eesmärgile, mis on noh, lavastaja poolt seatud, milleks see tükk on tehtud päris niisama kirjutad siis tegelikult kehtedes kehtestad ise oma need reeglid ja oma need asjad, mille eest lähtuvalt teedega teatri jaoks on ikkagi see, et noh, eriti sõnateatrite jaoks, et seal on nagu see muusika. No minul on kogu aeg, see mulje on, et väga hea muusika on see, mida sa pärast ei mäletagi, et ta oli, tähendab, et ta töötab nii täpselt selle tüki üldise sellise õhustiku. Aga sellist tunnet ei ole nagu poksija, kellel on üks käsi selja taha kinni seotud, et ühesõnaga on sellised raamid ette antud, et sa ei saa tõesti kõike kõike seda teha, mida sa ise tahad. Ei ole, ma arvan, et tegelikult, kui ma võtan need ma ise teeninud praamid, mida mul vaja seal, et ma saan nendes vahendite vahendites küllalt hästi hakkama, et mul ei ole seda tunnet olnud, et ma tahaks midagi teha, aga tegelikult selles noh, ma ei üritagi mingisse konkreetsesse tüki teha kõiki asju, mida ma oskan. Minu arust, kui nüüd meenutan oma näiteks esimest suurt lavateost ooperit. Ma ei ole kunagi kirjutanud sümfooniat ega ei hakka kirjutama ja võib-olla ei saa sellega üldse hakkama. Aga ooperiga ma sain hakkama selle tõttu, et mul oli tekst ees ja mind väga palju aitas see tekst. Ja kuna ma teadsin, et Tartus oli Einari Koppel, oli üks niisugune mees, kes noh, kandev osa kuningal on külm, ta mängis seda narri. Ja ma kujutasin kogu aeg ette, kuidas koppel seda teksti annaks, tähendab, ta ei olnud mitte ooperilaulja, vaid ooperinäitleja. Ja ma pean ütlema, et see oli minu jaoks noh, kerge ma sain sellega hakkama. Nii et vastupidi, et ta käsi selja taga, ta andis mulle vabad käed. Ja ma arvan, et Tõnu on sellega nõus. Mul on täpselt sama asi, tähendab et ma kogu aeg mõtlesin, mõtlen konkreetsetele inimestele, kes kuidas seda laulaga näiteks siin selles pukis oli ka, et kui me niipea kargule mõtlesime Tõnu kargylangudesse kännataks. Probleem muide. Mart Sürgile või sõnale, no mina ei tea, omal ajal meil öeldi, et tuleb ikka käendada käenda, nii nagu eesti keeles nimi on rebane rebasele. Võrgule karguga et nagu asjale kargu peale mõtlesin, oli nii, oli selge, kuidas tuleb umbes seda muusikat teha tööd. Ja samamoodi Helgi Sallo peale mõeldes ja noh, seal selles mõttes suhteliselt ta väga hästi aitab ta. Henn Rebane, sina oled ju ka kirjutanud nii mõnedki palad, kuidas sinu muusikuelusse pillimehe ja helilooja vaheline suhe on kumale ja tegelikult sa ju nagu me kuulsime, tegutsed ka pedagoogina, mis on, mis on nägusi? See, see ongi võib-olla probleem. Aga eile õhtul ma sain sellele lahenduse, nimelt vaatasin ühte Rootsi või Soome uudiseid, kus üks Rootsi kaasaegne kunstnik, kelle näitus on Helsingis, ütles, et vanasti olid, et noh, renessansi ajal suured töökojad, et üks päev lihviti marmorit ja teisel päeval maaliti lage ja siis kirjutati bar traktaati ja, ja siis lauldi. Et kes on kunstnik, see võib ju mitme ala peal tegutseda, ise peab siis otsustama, mis nagu kõige kõige rohkem õnnestub ja, ja noh, mis, mis siin minu loomingust nüüd ikka nii-nii palju rääkida, eks ma selliseid, et mõte, et mul on olnud ja võlad lauasahtlisse rohkem rohkem läinud ja siis mingisugune niisugune hetk on siis olnud, et kui mõni on sealt ka välja hüpanud, aga noh, mine tea, võib-olla sealt mõni veel kunagi Aavo Tamme ütles ühes Vikerkääru saates siin mõni aeg tagasi, et temal pidi olema kui palju 150 lugu vist, mis või 1500 vein. No kuidas, kuidas Henn ennem ütles, et paneb null. Minu arust on näiteks sina Hennole, akordionimängija ja sina, Tõnu, oled viiulimängija? Jaa jaa. Kirjutada võib ju ükskõik mis Billyle ja tulebki tänu olgu esilõpetanud helilooja peab kirjutama kõigile pillidele, aga minu arust see on ikka väga suur eelis, kui sa tead, mismoodi see hilisel pildist välja tulid ja missugune sõrmestik parajasti on ja ja sa kirjutad nii et pärast, kui sa kirjutad akordioniloo, et seda on kõigil akordionimängijatel mugavam mängida, sai, sai, võtsin niisuguseid käike, mis sulle endale vastu hakkavad. Mõnikord on need sellised erandlikud käigud jälle nagu vastutusrikkalt ka, et helile on nii mõelnud ja ma olen vast mänginud päris päris keerulist värki nii oma võimete piiril ja siis selgub, et see ongi hoopis nuppakordionilugu olnud. Ja kas on? Kergem, palju meil on üks kolmandik, noh, on seal võimalusi rohkem. Nuppakordion on see vaja on niinimetatud mehe nimetanud spajaniks, aga Euroopa on ikkagi Klofagurnov, akordion ja nuppudega akordion. Sest see oli enne seda, kui klahvid leiuta. Klahvid leiutati sellepärast, et oleks lihtsam mängida ja, ja oligi piano akordid ja siis jah, ta tuli selle sajandi algul, aga see nuppakordion oli juba möödunud sajandi keskpaigas nii. Oma kohale. Ja seal on sõrmed hästi üksteise lähedal, siis nagu õmblusmasinat. Millised võimalused, palju paremad ja, ja sedasama nooti võid ju teise rea pealt leida, nii et need on kõik dubleeritud read. Nüüd on ka kuuerealised akordionid, need kõik read on dubleeritud. On sul kolm varianti veel ühe käigu mängimiseks? Vaata siis ise, kuidas saab, aga see ajab jälle ka hulluks. Võtad. Aga siis tuleb sinu jutust tuleb välja, et need on ikka päris lollid seda tavalist klaviatuuriga akordionil mängivad, et minna tööd endale nii raskeks. Ja nojah, aga siis lähme lõpuks suupilli juurde, et mis me suubil üldse mängime, teeme suupilli häälega akordioni ja nuppudega akordion ja siis tuleb ju sama ajal välja, nii et noh, mida mitmekesisem lollide hull. Seda huvitavam maailm ja näiteks oma kohutavaid ponnistusi konservatooriumis obligatoorne klaverieksamitega, mis ausalt öelda, egas midagi, praalida ei ole, aga see läks üle noatera kogu aeg ja vahel jäiga sinna noaterast üldse alla poolel on kõik siin noatera. Miks siis mitte teha üks nuppudega klaver näiteks kus oleks ka väga lihtne lämbud kõik hästi lähedal? Aga see ei ole üldse praegune leiutis, Soomes on sellised süntesaatorid ja olemas nuppudega. Soomlased armastavad üldse elu kergeks teha ja need, kes on siis akordioni juba selgeks saanud, on soovinud süntesaatori peale. Neid võib kohe poest osta. On ju kurioosne lugu, kui Olav Ehala aastaid tagasi oli ühes Soome reisil, sattus sinna restorani sööma ja siis vaatas, et mängitakse, süntesaatorid on, aga tema peale ei näinud. Siis avaldas ka soovi mängida. Ja siis tuli sealt sama targalt tagasi jällegi nuppudega. Tulles nüüd tehniliste nüansside juurest tagasi loomingu juurde siis noh, n endale sa oskad ju ikka lugu kirjutada, olgu siis nuppude või klahvide või ükskõik millega mängitav. Siin selle viimase plaadi peal on üks sinu lugu ka mille nimeks Portugal kasse, mingi sinu meenutus Portugali reisist või, või kuidas, kuidas see lugu sündis? Portugali reis oli meil tõepoolest, Tõnu oli ju seal ka ja, ja seal oli ka rohkem veel me Eesti kunstimeistreid, kas oli see EXPO või ei, sellest on juba üle 10 aasta, ma arvan. Oi, aga see oli veel Vene ajal või vene ajal jagu fikse Ivo Linna ja Kukerpillid ja kuidas te üldse pääsesite sõprusühing oli? Päris veksa ei olnud, see oli ikkagi sõprusring ja sinna see oli ausalt öeldes katastrofaalselt raske 2000 kilomeetrit sõita läbi kahe nädala jooksul jäi ja niimoodi, et öösel või hommikul vara sõideti teise linna ja siis seal kümneid linnu ja esinemised olid alati õhtud kella poole 12-st, kella kaheni. Ja siis muidugi väga palju veini tuli ära ja ma mõtlesingi seda ja siis jälle edasi sõita, nii et see oli väga raske, aga, aga me nägime seda kultuuri ja kui minul ükskord nii palju raha, et et noh, kuskilt üle hakkab jääma, siis ma sõidan Portugali. Tõesti. Ma ei taha ei Pariis ega, ega New Yorki minna, ma tahaks veel kord näha seda Portugali ja see, see muusika oli tõesti sümpaatne ürituse fadooja ja nende rahvamuusika. Et see on nagu ainet sealt saada. Tõnu Raadik, kas sina tahad veel midagi lisada omalt poolt selle reisi kohta või kuulame lugu, kuulame lugu. Tänane Vikerkääru saade on kujunenud muusika poole pealt kuidagi väga instrumentaalseks. No mis siin imestada, muidugi kaks sellist kõva pillimeest nagu Tõnu Raadik ja Henn Rebane Valteri Jaak Ojakääru külalised. Aga ikka tahaks seda lauluhäält ka kuulda, ma ei tea, kas te ise olete seda laulmist ka proovinud kunagi või, või olete niivõrd sügavalt veendunud pillimehed? Ma mäletan peda ajast seda, et mina mängisin puhkpilliorkestris ja siis samal kursusel oli meil ka laulukoor. Ja vot see oli ka tollal veel nõukogude ajal, kui oli väga raske välismaale saada. Aga kooridel kuidagi see asi käis väga libedalt, nemad käisid ikka igale poole, oli, oli, oli eesti koorivabariik oli ja niimoodi ja ja siis meilt orkestrist läksid paar poissi, kui oli ette teada, et tuleb üks tšehhi sõit läksid üle koori. Ja siis ülejäänud pillimehed vaatasid neid kõiki küll, et oi, reeturid, sellised. Et nüüd selle tšehhi sõidu pärast läksite koori üle. Noh, eks neid häält oli ilmselt muidugi nii palju, aga aga pillimehe amet on ikka ka ju väga austatud. Kuidas teil nüüd siis selle pikk sissejuhatus tuli küsimusele, kuidas teistele. Mina mina olen tuntud koorilaulja, õppinud isegi konservatooriumis koorijuhtimist, et mõned siis selle tasandi laulja Ta käis käisid ka omal ajal kooridega välismaal. Tooridega välismaal ei käinud, aga ma jõudumööda oma kursusekooriga aitasin. Väga ka silma ei torganud. Tõnu pidigi Kukerpillidega kõvasti häält tegema või hädaga et. Teised ei tahtnud lõbusalt lauldes, ma ise hakkasin laulma. Kuidas Kukerpillidega praegu üldse on? Praegu on nii, et need Aktoobrist alates ma ei ole enam Kukerpillidest väike paus või või pikem paus? Ei et noh, eks see etapp on nüüd läbi jälle ja ütleme siis jälle teisi asju mis hääletel, muidu on siis tenor, bariton, bass, koguni, Mina mina olen kõik hääli laulnud, kui bassid puudusid, siis võtsin alt miit ka, kui, kui oli niisugune esmaspäeva hommik, aga aga muidu ikka bariton ja vahest kui noh, tenoreid oli tavaliselt vähe, siis ikka sinna ülesse. Teie. Masinad ja. Mina olen muidu niisugune mõttetu bariton. Kogermides, ma pidin, kuna seal kõik olid nagu madalahäälset, siis ma pidin seda ülemist Killimuse. Või siis tuleb välja, et kõik on võimalik, aga jutuga sihin nüüd sinnapoole. Tõnu raadikul on üks lugu kaasa võetud tänase saate tarvis, kus on kogunisti kaks lauljat. Jah, see on tegelikult üks väga vana lugu, mis sa siis nüüd, kui Anne Adams hakkas plaati tegema, siis ta siis ta küsis mult mõnd lugu ja siis ma mõtlesin, et see võiks päris kena olla ja siis see on nüüd selline Ann Tenno sõnadele. Ja laulavad siis Anne Adams, Riho Sibul ja, ja siis noh, selline lugu ongi, unenäopiiril on ta nimi Anne Adams uuelt plaadilt. Ja ja see oli ikkagi see tuntud TYCO teikose lugu, mis algas küll tavapärasest natuke erinevalt, Tõnu raadiksin muheles, ütles, et jaa, mehennuga mõtlesime, et teeme ühe sellise alguse, umbes nagu torsagi tõmmatakse käima. Aga nüüd on kahjuks aeg juba nii kaugel, et ega ei olegi rohkem enam aega, kui öelda teile aitäh tulemast Vikerkääru saatesse. Aitäh, Tõnu Raadik. Rebane. Jah, Jaak Ojakäär kohtuvad ikka jälle järgmises Vikerkaar saates sinnani ja nüüd kaks nädalat. Aga TYCO TYCO oleks juht päris selline mõnus lukuga lõpuni kuulata.