Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tööandjatel ei ole nõus valitsuse plaaniga, mille järgi peaksid tööandjad senisest enam panustama tervishoiusüsteemi rahastamisse. Eesti tervishoiusüsteem on teiste Euroopa riikidega võrreldes alarahastatud. Samas allkirjastati esimene rahastamisotsus, millega Eesti saab hakata kasutama Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha. Selle projektiga tahetakse 500 inimest hoida tööturul kui aidata tööturule. Luuakse ka 150 uut töökohta. Ahtmes andis vagunitehase oma töötajatele kätte korterivõtmed, nii hoiab ettevõte oma väärt tööjõudu. Tartus pandi nurgakivi Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi uue hoone juurdeehitusele. Tuleva aasta märtsist aetakse sisse kolida. Rahvusraamatukogus avati Maicel Rogazzy heategevuslik maalinäitus unistused, mälestused, armastus. Elu läheb Eesti laste ja vanurite ning hariduse ja kultuuripärandi toetuseks. Projekti rahvakultuurid kohtuvad raames kaardistati Eestis ja Soomes rahvakultuuriga tegelejaid. Pärnus tehakse kokkuvõtteid välismaalt. Mage mässuline šiiidi vaimulik Magdadalüsaadrid kuulutas USA oma vaenlaseks. Hiroshimas mälestati aatomipommi ohvreid ja ilmast. Homme ennelõunal on Eestis kuiv ilm, pärastlõunal võib lühiajalist vihma sadada ja sooja on homme 23 kuni 29 kraadi. Tööandjad pole nõus valitsuse plaaniga suurendada ettevõtjate osa tervishoiusüsteemi rahastamisel jätkab Tõnu Karjatse. Äsja valminud raporti kohaselt eraldab Eesti oma elanike tervishoiule kõige vähem raha aastal 2002, mil Euroopa Liidu riike hõlmanud raport koostati, läks majanduskogutoodangust tervishoiusüsteemile Eestis vaid 5,5 protsenti mullu vaid 4,8. See on isegi vähem kui naabermaades Lätis ja Leedus. Milles põhjus? Ivi Normet sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakonnast. Võrreldes siis tõesti nüüd vanade Euroopa Liidu liikmesriikidega need proportsioonis muude kulutustega, kulutamedi vähem tervishoiule ja teine põhjus on see, et Eesti majandus kasvab praegu kiiremini kui vanadel liikmesriikidel. Sellest üldisest kiirest kasvust me siis suhtarvuna kulutame tervishoiule vähem, sest nagu me teame, ka absoluutarvuna üle kuue miljardi on ravikindlustuseelarve. Ei, ei olegi ta nii väike. Samas nõustub sotsiaalministeeriumi, et probleem on olemas. Vaatamata ravikindlustusseadusele on endiselt pikad ravijärjekorrad, madalamad meditsiinitöötajate palgad ja teenindustase käib arstide lahkudes alla. Et Eesti tervishoiusüsteemi rahastamine oleks võrreldav teiste riikidega, tuleks leida täiendavat poolteist miljardit krooni. Veel kord, Ivi Normet. Kõige kiiremad võimalused on kindlasti riigieelarvest lisaraha, et siin juba järgmisel aastal on võimalus saada südameprogrammi käivitamiseks kiirabile. Teine võimalus, reaalne võimalus on ikkagi haigekassa reservide kasvu peatamine et hinnata seda riskivajadust ja sinna mitte ülemääraselt raha koguda. Ja kolmas võimalus on tööandjatega kokkuleppele jõuda, et, et nemad hakkaksid maksma osa haigushüvitiste päevadest. Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt jääks sarnaselt teistele Euroopa riikidele Tööandjate kanda haigushüvitised kuni kahe nädala ulatuses. Tööandjate keskliidu arvates võiks aga suureneda hoopis töötajate endi osa tervishoiusüsteemi rahastamisse. Kuna Tööandjate kulutused tööjõule on Eestis Euroopa kõrgeimad. Tarmo Kriis Tööandjate keskliidust lisa puhul. Tõsi, me ei ole selgelt nõus juurde võtma, et Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile oleks aeg väljade, sellisest nõukogude aegsest paradigmast, kus riik ehk tööandja nagu sünnist surmani kandis siis selle inimese eest hoolt tegelikult kaasaegses tööturuinstitutsioonid, meil kaks nagu sellest olukorrast välja maja leidma nagu tööandjatele idiootidele paindlikumaid lahendusi. Üks mõte, mida me oleme ka sinna isekeskis arutanud, on, et ta võib-olla üldse eraldada ajutise töövõimetuse hüvitised haigekassa varade hulgast ja anda selle kindlustamine üldse näiteks töötukassale. See võiks olla üks koht, kus võiks alustada nagu läbirääkimisi valitsusega. Narva linnuses allkirjastas tööturuameti peadirektor Mati Illisson esimese rahastamisotsuse, millega Eesti saab hakata kasutama Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha. See läheb tööturumeetmete rahastamiseks. Projekti maksumus on üle 16 miljoni krooni ja peab aitama Ida-Virumaa inimesi tööturule püsima jääda, selgitab tööturuameti peadirektor Mati Illisson. Projekti sisu on kaasa aidata nende inimeste tööturul hoidmisele, kes on saanud koondamisteate vajadusel kas siis neid ümber õpetada või siis suunata tööle, leida neile töökohti üheskoos ja aidati igati kaasa. Nende inimeste toimetulekule. Kui palju neid selle projektiga praegu kaasatud on? Umbes 500 500 inimest püüda aidata ja, ja kindlasti varasemalt kogemused näitavad seda, et et enamus inimesi, kes taolistes projektides tõhusat abi saab, leiavad ka väljundi tööturule, loomulikult siis peavad nad ka ise tõsiselt tahtma ja panustama, aga, aga sellise hulga inimestele me püüame selle selle projektiga abi anda. Kas see puudutab ainult Kreenholmi rahvastest Kreenholmi inimestest oli väga tõsiselt. See puudutab Kreenholmi rahvast, aga see puudutab ka laiemalt Narva piirkonda tervikuna, et see ei ole nüüd ainult projekte Kreenholmi koondad probleemide lahendamisel, et ühtepidi me vaatame seda, mis tööturul toimub, millised vajadused seal on, milliseid spetsialiste ettevõtjad kas siis arenevad ettevõtted vajavad või siis ka uued ettevõtted, kes on tulemas siia turule ja teistpidi me vaatame ka seda, et millised eeldused on inimestele, et milline eriala neile sobivam on ja siis me püüame need kaks asja kui saata ja siis võimalikult positiivse lahendini. Taolisi projekte on tulemas ka üle Eesti erinevatele sihtgruppidele ja tuleb veel kord tõdeda, et see on täna alles. Selliste suuremate projektide algus. Kui efektiivseks te seda võimalust peate? Ma pean seda küllaltki efektiivseks, kuna projektid võimaldavad vaata alati selliseid paindlikumaid lahendeid ja, ja ka võimalusi kas või näiteks transporti toetusteks, kui inimesed ei saa korralikult koolitus kohale ligi ja kõike muid selliseid kaasnevaid abisid. Meil on kaasatud ka väga palju kohalikke ettevõtjaid ja ja see projekt näeb ette ka 150 töökoha loomise siin Ida-Virumaal. Ida-Virumaalt on järgmine lugu, see räägib sellest, kuidas üks firma oma väärt tööjõudu hoiab. Ahtmes andis vagunitehase UV see AVR oma 20-le töötajale kätte korterivõtmed ja täpsemalt räägib Ago Gaškov. Mullu detsembris ostis tehas Kohtla-Järve linnalt kolm mahajäetud korterelamut ning asus neid remontima tänavas tehas pidulikult esimese korrastatud maja. Selle remont läks maksma 15 miljonit krooni, lisaks kulus poolteist miljonit köökide sisustamiseks. Vööri tegevdirektor Vadim koosideffi ütles, et selline projekt võeti ette kvalifitseeritud tööjõuhoidmise nimel. Firma juhtkond lähtub sellest, et Euroopa liidus suureneb nõudmine kvalifitseeritud tööjõu järele. Me kulutame üsna palju tööjõu koolitamiseks, et inimesi enda juures hoida, otsustasimegi neile korterid ehitada. Varem oli nii, et tuli 15 aastat töötada, siis tekkis mingi lootus saada korter. Meie otsustasime teha vastupidi, ütles koolidest. See tähendab, et pärast viieteistkümneaastast inimene korteri omanikuks koodide vist sõnul on tegelikult need korterid elanikele liisitud. Tehas on ainult liisingu käendaja. Tehas, millele pandi nurgakivi mullu augustis, avati ametlikult 20. detsembril. Seni on toodetud 700 tsistern Unity saadud umbes miljon krooni tulu, ütles koosideff tehase avamisel mullu detsembris kurtis ta heade spetsialistide puuduse üle. Nagu ma ütlesin, teeme me palju tööd selleks, et saada häid töötajaid. Neid võib-olla pole kohe varnast võtta, aga kuu ajaga näiteks saab inimene töö meie seadmetel selgeks. Need, kes tahavad, õpivad ja omandavad oskused, ütles Vadim koosideff. Praegu töötab Ahtme vagunitehases 160 inimest. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Birgit Itse. Mässuline šiiidi vaimulik Monktandalüsaater kuulutas USA oma vaenlaseks, teatas uudisteagentuur AFP. Vaimuliku avaldus loeti ette püha linna naasiahvi lähistel Kofa linnas. Al saad hoiatas ka Iraagi julgeolekujõude võitlemise eest välisvägede poolel. Mässuline šiiidi vaimulik kinnitas taas oma avalikku vastuseisu osalemisele peagi toimuval rahvuskonverentsil, kinnitades, et see pole rahvus, vaid Ameerika konverents. Koalitsioonijõudja Sadri võitlejad ehk mahti armee on pidanud alates eilsest Iraagi suuremates linnades lahinguid kui USA. Armee esindaja kinnitas, et kahe päeva jooksul lahingutes tapetud ligi 300 võitlejat Sizzadri armee esindaja lükkas selle teate ümber öeldised. Kõikjal Iraagis toimunud kokkupõrgetes on hukkunud 36 nende võitlejat. Iisraeli laevas, Rafaa piiriületuskoha, Gaza sektori ja Egiptuse vahel, kus tuhanded palestiinlased ootasid ligi kuu aega kodumaale naasmise võimalust. Iisraeli valitsus pakkus palestiinlastele naasmist Gazasse Iisraeli kaudu, kuid palestiinlaste omavalitsus ei nõustunud sellega, väites, et nii pääseks kodumaal ainult paarsada inimest päevas. Iisrael sulges Rafaa piiripunkti 18. juulil öeldise tuurid teateid mässuliste plaanist, kui lasta piiripunkti sulgemise tõttu ootas 19 päeva ligi 3400 palestiinlast Egiptusest Gaza sektorisse pääsemise võimalust. Palestiinlased, välisvalitsused ja inimõiguslased avaldasid tõsist muret olukorra halvenemise üle piiril. Hiroshima linna Jaapanis kogunes ligi 40000 inimest, et mälestada maailma esimese aatompommirünnaku ohvreid. Tuumapomm, mille ameeriklased 59 aastat tagasi linnale heitsid piss kohe 75000 inimest ning veel 160000 järgnevate kuude jooksul. Aatompomm heideti kättemaksuks Pearl Harbori armeebaasi ründamise eest. USA on kaitsnud tuumarünnakut Hiroshima leiana kassaagile väitega, et sellega välditi ohvriterohket maismaa rünnakut Jaapanisse. Teise maailmasõja lõpus mälestustseremooniale kogunenud inimesed pidasid minutilise leinaseisak kui kell kaheksa 15 ehk hetkel, mil USA lennukenola gei 1945. aastal oma surmatoova laadungi Hiroshima-le heitis. Pomm plahvatas ligi 600 meetri kõrgusel. Jaapani peaminister lubas, et Tokyo jätkab jõupingutusi tuumakatsetuste lepingu ratifitseerimiseks kogu maailmas. Ta kinnitas ka, et Jaapan ei kavatse muuta oma rahumeelset põhiseadust. Uuest eestist Tartus pandi nurgakivi Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi uue hoone juurdeehitusele Madis Aesma. Tehnoloogiainstituudi maja on õigupoolest ammu valmis. Nimelt tuleb instituut Tartus nooruse tänaval asuvasse endisesse ülikooli ühiselamusse, mis praeguseks juba peaaegu 10 aastat tühjana seisnud on. Hoone vajab siiski kapitaalseid renoveerimistöid, samuti saab praegu viiekordne maja kaks lisakorrust juurde. Nurgakivi pandi täna vana ühiselamu juurdeehitusele, kus tulevikus hakkavad asuma auditoorium ja kohvik jätkab Tartu tehnoloogiapargi juhatuse liige Heiki Tamm. Tehnoloogiapark kutsutigi ellu selleks, et arendada tehno siirdeks vajaliku infrastruktuuri. Kuna ruumivajadus oli oli ka teistel nii farmaatsiainstituudil kui ravimiametil, siis siis me ehitame ka sellele majale nüüd kaks korrust peale, kus puhtalt hakkab paikneva farmaatsia instituut. Ühel korrusel on siis riigi ravimiamet, kes täna on neljas erinevas kohas linnas laiali. Aga see juurdeehitusossa tuleb puhtalt siis 120 kohaline auditoorium ja, ja kohvik. Uude hoonesse tulevad lisaks eelpool mainitud televeel infotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biomeditsiini ja materjali keemiaarenduskeskused. Ehitustööde maksumuseks on 79 miljonit krooni. 79 miljonit on osaliselt arvestatud ülikooli eelarvest ja ja puuduolev summa siis võetakse pankadest laenama. Need summad jagunevad pooleks. Oleme planeerinud märtsis sissekolimist. Tööde planeeritav lõpp peaks olema veebruaris. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi uue hoone arhitekt on Uku Põllumaa Eesti raadiole, Tartuste Madis Aesma. Rahvusraamatukogus avati Maicel Rogazzy heategevuslik maalinäitus unistused, mälestused, armastus, näitusel käisnele, lapp. Maicel Rogazzy ja maailmamainega juudikunstnik ja heategija täna rahvusraamatukogus avatud näituse tulu läheb Eesti lasteaia vanurite ning hariduse ja kultuuripärandi toetuseks. Nagu ütleb näituse pealkirigi, kõneleb Se unistustest, mälestustest ja armastusest. Autori sõnul pole ilma unistuste mälestuste ja armastuseta võimalik elada ning need kolm sõna on tema loomingu algtõukeks kui ka kogu tema elu aluseks. Mälestuste puhul tahab rõhutada nende helget külge, mis aitab edasi elada. Suurem osa näitusele esitatud piltidest tegeleb juutide minevikuga, kujutades piiblitegelasi, Jeruusalemma ning ka holokausti piiblitegelaste puhul rootorit nende inimlik külg, mida nad tundsid ja mõtlesid. Näituse avas Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes Šemid sur. Seal oli suursaadiku sõnul käsitleb näiteks kolme tema jaoks väga tähtsate lähedast teemat Jeruusalemma piiblitegelasi ja holokausti talisabetrogadcioscatannani, Jeruusalemma kivid kui ka piiblitegelased elama, samuti jutustada elavalt holokaust kurba lugu, mille sõnum on, et selline sündmus ei tohi enam kunagi korvi. Suursaadiku sõnul on tähtis, et pildid kannavad siiski optimistlikku sõnumit, et asju saab muuta ning me kõik peame töötama parema maailma nimel ning edendama armastust, rõõmu ja on nii, et halval poleks meie ühiskonnas kohta. Näitusel on väljas ka maal Juhan Viidingu mälestuseks, keda autor isiklikult tundis. Näitus jääb avatuks kuni 31. augustini. Eestist sõidab näituse edasi Iisraeli. Pärnus tehakse kokkuvõtteid rahvusvahelisest projektist rahva kultuurid kohtuvad täna algab lõppfestival, teatab Annely Erm. Rahvakultuurid kohtuvad on Eesti-Soome rannikualade koostööprojekt, mille käigus otsiti üles kaardistati rahvakultuuriga tegelejaid Hiiumaal, Saaremaal, Kihnus ja Pärnumaal ning varsinais Soomes. Eesti liitus projektiga eelmisel aastal. Soomes alustati sarnast tööd juba 1998. aastal. Rahva kultuurid kohtuvad Soome koordinaator Ardo toamine. Lõpetuseks nii palju Tiide tähendab isetehtud elu ja see on Soomest saanud isiksusekeskse rahvusliku kunstitähiseks, mis siis mõneti erineb tavalisest rahvakultuurist ja selliseid omapäi tegutsejaid ongi kuus aastat Soomes kirja pandud. Nii nagu Ardo toominen ütles, on see Soomeski üsna uus asi. Siiski on seal kahes maakonnas kaardistatud juba üle 400 rahvakunstniku. 2002. aastal otsustati tegevust laiendada ja nii sündis projekt, rahva kultuurid kohtuvad, milles kutsuti osalema ka eestlased, kes esialgu ideest eriti innustunud ei olnudki. Projektijuht Anne Ojala. Algul tundus, et oi, aga me teame ju kõiki, me ju teame kõik, kes meil mida teevad, kuskil keegi on ja selgub, et ei tea midagi, kui palju on metsataludes kujubalan külades inimesi, kes teevad imelisi asju, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni seltsiühingusse, nad lihtsalt teevad oma käsitööd või midagi muud, seal. Laiem üldsus ei tunne neid kõikides kolmes maakonnas, me leidsime nii palju huvitavaid kunstiinimesi, rahvakultuurile jäid, need sai kirja pandud kindlasti üle 60 70, aga kahjuks meie trükisesse lihtsalt kõik ei mahu, aga seal trükises neid on juba praegu vist üle 50 kindlasti, aga me avame sellise kodulehekülje, kus siis saame kogu aeg panna uusi inimesi, kirjeldada nende tegemisi ja tänapäeva rahvakultuuri. Projekti trükist esitletakse Pärnus tervise kultuurikeskuses, homme aga rahvakultuurid kohtuvad. Festival avatakse nooruse maja aias täna kell 20 kontserdiga, kus astuvad üles kõikide projekti maakondade tantsijad, lauljad, pillimehed ning käsitöömeistrid. Päeval peetakse siin kokkuvõte koosolek ning sellega on ka projekt. Rahva kultuurid kohtuvad ametlikult lõppenud, kuid tööga loodetakse siiski jätkata ehk kunagi ka kogu Eesti rahvakultuuritegijad kaardistada. Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Erm. Markko Märtin pääses täna Soome ralli kuuendal kiiruskatsel napilt õnnetusest, kui ta maandus trump liini järel auto nina ees vastu maad. Martinil õnnestus 7,57 kilomeetrisel kiiruskatsel ära hoida õnnetus, mis oleks tõenäoliselt lõppenud katkestamisega, teatas ralliportaal WRC. Märtini Ford Focus maandus esiots ees kiiruskatse kõige pikemal trump liinil. See oli raske maandumine. Eelmisel aastal õnnestus sellel trump liinil perfektselt kuid seekord maandus auto nina ees vastu maad, kommenteeris Märtin intsidenti. Kaheksanda katse järel on Märtin rallil neljandal kohal. Rallit juhib Marcus Grönholm ja Märtin kaotab talle 27 ja pool sekundit. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese pilvisusega sademeteta ilm. Puhub lõunakaare tuul üks kuni viis meetrit sekundis ja sooja on 12 kuni 18 kraadi. Homme ennelõunal püsib Eestis vähese pilvisusega kuiv ilm, pärastlõunal võib rünkpilvedest kohati lühiajalist vihma tulla. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 23 kuni 29 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.