Tere õhtust, kell sai koos, võtame kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Tallinnas toimuval raudteeteemalisel majandusfoorumil otsivad Venemaa aga Ukraina ja Baltikumi raudteede juhid oma ühishuve ning seda, kuidas nende huvide eest seista. Inimesed peaksid ise hoopis rohkem püüdma olla kursis internetiohtudega. Mis aga uurimisse puutub, siis menetlussuutlikkus meil on nii, ütles juhtiv kriminaalametnik Anu Baum. Ja hakkab politsei patrullima ka internetis. Euroopa parlament kiitis ülekaaluka häälteenamusega heaks Euroopa Komisjoni uue koosseisu, kuhu kuulub transpordivolinikuna ka Siim Kallas. Politsei statistika järgi olid Eestimaa turvalisemad paigad 2009. aastal Saaremaa ja Hiiumaa turvalisem maakonna pealinn Kuressaare Tartu Ülikooli üle vabariigi suursaatkond Tartus tähistasid Vladislav Ratškeevitšee 120 viiendat sünniaastapäeva. Ratškeevitši õppis aastatel 1909 kuni 11 Tartus õigusteadusi ja nimetati 28 aastat hiljem Poola presidendiks. Eesti riik ei ole veel päris hästi õppinud oma kodanikega koos töötama. Üsna palju on näha hirmu erineva arvamuse ees, et kui sa pole minuga nõus, siis sa oled vastu ja sellega tuleb võidelda nii ütles Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juht Urmo Kübar. Kodanikuühiskonna auhindu kätte andes. Ja homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Öösel puhub kagu ja idatuul, päeval ida- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on öösel kuni 19, homme päeval seitse kuni 12 kraadi. Ja nüüd kõigest järjekorras Tallinnas kestab rahvusvaheline raudtee teemaline majandusfoorum strateegilisest partnerlusest Balti regioonis. Uku toom jätkab sel teemal. Foorum on väga esinduslik, kohal on nii Venemaa, Ukraina kui Baltimaade raudteede juhid. Hommikuste esinejate hulgas oli ka president Toomas Hendrik Ilves. Pärastlõunal kirjutati alla kaks eesti ja vene raudteevahelist lepingut, kuid foorumi raames need esile ei tõuse. Sest nagu märkis Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, ei ole siin tegemist strateegia ega poliitikaga. Need on ikkagi põhiliselt nagu tehnoloogiad, lepingud, kuidas ma ikkagi piiri peal töötama ja kes kuhu sõidavad, milliste vedrude ja kellel on millised vedurijuhid, kes mille eest maksab, nii et siin puhtalt tehnoloogiline töö. Tänase päeva esimene pool oli rohkem nii-öelda üldsõnaline, Kaido Zimmermann lootis, et edaspidi läheb konkreetsemaks. Kuidas ja milliseid võtteid kasutades kriisi tingimustes edasi minna, et kaupa juurde saada. Samal ajal võib öelda, et ka raudteevedude vallas on ilmselt põhjas ära käidud ja edaspidi loodetakse paremat. Praegu võib öelda, et ümberringi kõikidel raudteedel näiteks jaanuarikuu pluss Leedu raudtee ütles mulle, et nendel on lausa pluss 17 protsenti võrreldes eelmise aasta sama jaanuariga, eks vene raudteejaama, kus siis Eesti raudteel on, on plussis kaubaveod. Loodame, et mitte ainult transiit ei ole seda põhjustanud, aga sisemised vead on elada jäänud. Me tegelikult oleme võitnud tagasi omale nii puiduveo kui metalliveo, kui, kui põlevkivi. Nii et meil on ka sisemiselt tõus olemas. Pärast esimest plenaaristungit toimunud pressikonverentsil märkis vene raudtee president Vladimir Jakunin, et omavahelises koostöös ollakse pragmaatilised ja lähtutakse ühistest huvidest. Huvid, mis eri riikide raudteedejuhtidel kõige enam kokku langevad, on teemal ebavõrdne konkurents. Vladimir Jakunini. Eriti kauge tuleviku küsimus, kui me ühineme ja tõstatame omavalitsuste ees. Küsimused, konkurents raudtee autotranspordi vahel rajaneb ebavõrdsetel tingimustel. Raudtee peab investeerima oma raha infrastruktuuri arendamiseks ja korrashoiuks. Meie maksame selle eest vastavalt, maksavad selle eest. Ka meie kliendid, autovedude teostaja ei maksa teede korrashoiu pealt midagi. Võrdsete tingimuste eest võitlemises loodetakse abi ka uuelt Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallaselt. Autovedude tulevikku nähakse suurel määral konteinervedude arendamises ja siin sõltub vedude maht rohkem tellijast kui raudteest, vastas Vladimir Jakunin küsimusele NATO abisaadetiste transiidist läbi Eesti ja Venemaa, et lepingud on sõlmitud. NATO otsustada, milliseid sadamaid kasutab Kaido Zimmermann ütleb, et selles vallas läheb päris hästi ja iga nädal tuleb 200 konteinerit. Üksnes olev uus projekt sellest ilmselt tulevikus ka palju kuuldakse nimetusega suuber. See kujutab endast transiiti Balti merest musta mereni. Kaido Zimmermann ütleb, et kui kõik plaanis olevad projektid käima lähevad, on Eesti raudtee hetkel olemasolevad vahendid kõik kasutuses, aga vahendeid saab juurde. Riigiprokuratuur saatis kohtu ette mittetulundusühingu Eesti rehviliit ja selle tegevjuhi Kaur Kuurme süüdistatuna kartellikokkuleppes rehvide turustamisel. Uurimisel kogutud andmetel sõlmis kuuluma Eesti rehviliidu tegevjuhina kahe aasta jooksul rehviettevõtjate, transpordi ja heakorrafirmadega kokkuleppeid, mille põhiosa käsitles vanade rehvide kogumise, veo ja tasuta vastuvõtmise korraldamist. Samas oli lepingutele klausel, mis keelas lepingupartneritel osta rehve teatud firmadelt, mis ei olnud liitunud Eesti rehviliidu tootjavastutuse süsteemiga. President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna Kadriorus alla otsusele vabastada Jüri Sakart Viru maakohtu kohtuniku ametist tema enda soovil. Soovituse Sakart vabastada tegi täna presidendile ka riigikohtu üldkogu. Sacard peeti kinni möödunud kolmapäeval kahtlustatuna alt maksu võtmises, nõudmises ja riigisaladuse avalikustamises. Sakart viibib praegu vahi all. Euroopa Liidu infoühiskonna ja meedia volinik Vivian Redingi on seisukohal, et alaealiste profiilid tuleb vaikimisi seada. Eraelu puutumatust tagavaks ning küsimused või teated kuritarvitamise kohta on peavad saama kiire vastuse. Internet on meie lastele eluliselt pealegi ja selle turvaliseks muutmise eest vastutavad kõik sõnasta. Värske uuringu kohaselt avaldab 50 protsenti Euroopa teismelistest veebis oma isikuandmeid. Täna algas politsei ja piirivalveameti korraldusel esimene rahvusvaheline konverents sarjast infotehnoloogia ja sellealaste kuritegude trendid. Kokku tuleb viis konverentsi, mis on suunatud eri sihtgruppidele uurimisjuhtidele, IT-spetsialistidele, lastekaitseteenistusele ja politseinikele, jätkab Riina Eentalu. Kui konverentsi teema on infotehnoloogia alase kuritegevuse uued trendid Euroopas, siis juhtiva kriminaalametniku Anu Baumi sõnul on sedalaadi kuritegevus ise kõrgtrend praegu inimesed ise aga pöörduvad kõige rohkem politsei poole just alaealistega seotud kuritegevuse puhul. Olgu siis kiusamine või seksuaalne ahvatlemine, ütles Anu Baum. Aga ise, nagu veebis tingivad, internetis ringi vaadates tundub, et nagu kelmus, tahvleid homme tegelikult palju oktsioni, kelmused ja nii edasi. Menetlussuutlikkus on Eestis olemas, kuid probleeme muidugi on, leiab Anu Baum. Et see on vahendite probleem, on inimeste probleem, on riikide piiride kreemid, on ka inimese enda teadlikuste piirid, ige kõik olemegi inimestest jaga. Rõõm tähendabki inimeste enda teadlikkus, ka lõppkasutaja, arvuti lõppkasutaja teadlikkus on suurenenud, mis, nagu oluline, et inimesed oskaksid ja teaksid ja kuidas käituda ja suured rahase üle kanda ja mida panna netti ülesse ja mida mitte et hästi palju rõhku panema inimeste teadlikkuse tõstmisele. Kas kuritegevust püsib uurijatest ees kogu aeg? Ma ei väidaks küll niimoodi, lihtsalt, neid on rohkem kui meid, aga ma ei saaks öelda, et need 11 püsib. Euroopa Liidu raha toel tahetakse luua internetis toimuvast teatamiseks vihjeliinid ja ka internetipolitsei ano. Pomi sõnul toimib see näiteks Soomes. Päris hästi pole midagi teha. Samamoodi kui politsei on tänaval, peab ta hakkama patrullima ka internetis. Kui reaalne elu on jäme, politsei patrullib reaalses maailmas siis kuna enamik elu on kolinud virtuaalmaailma, siis on ka meil hakata patrullima reaalselt virtuaalpaneks, mitte salaja. Täitsa avalikult olemegi veebis kohal, sellisest rohkem levinud, võib-olla suhtlusportaalides piloodina vaatame, käivitame aga kindlasti on noka sisseharjumist ja nii edasi, aga me loodame, et see õnnestub siis Soomes on ennast õigustanud. Ja rahvusvaheline koostöö on vältimatu. Väga tihe koostöö peab olema väga kiire koostada olema, et ütlesin, perspektiivis peaks nagu arutama, et kuidas need teavitamiskanalid kiiremini operatiivsemalt, et paberkandjal ning õigusabi taotluse ühest riigist teise läheb lihtsalt liiga kaua, et aga see on see valdkond, kus see koostöö peab väga tihe olema, muidu ei ole võimalik. Seetõttu on tark pidada meeles tänase ülemaailmse turvalise interneti päeva motot. Mõtle enne, kui postitad, sest internetimälu on pikk ja kunagi võita seda postitust kibedasti kahetseda. Ja vahetame teemat. Ukraina presidendivalimistel esialgsetel andmetel napi võidu saanud ekspeaminister Viktor Janukovitš on juba alustanud kõnelusi koalitsiooni moodustamise üle regioonide parteiallikas. Ülemraada kinnitas Interfaxile, et niipea kui vormistatakse selleks vajalikud dokumendid, teatatakse koalitsiooni loomisest. Varem teatas regioonide partei esindaja, et uue koalitsiooni moodustamisest võidakse teatada juba neljapäeval. Ukraina põhiseaduse kohaselt võib peaministri vallandada saada enamus, aga uue peaministri esitab parlamendile kinnitamiseks president parlamendi koalitsiooni esildise alusel. Euroopa parlament kiitis aga ülekaaluka häälteenamusega heaks Euroopa komisjoni uue koosseisu. Selle poolt hääletas 488, vastu oli 137 ja erapooletuks jäi 72 eurosaadikut. Mall Mälberg rääkis uuest komisjonist Eesti eurosaadiku Tunne Kelami ka esmalt sellest, kes hääletasid vastu. Need olid rohelised, kelle juht küll teatas, et nad teevad seda kahetsusega ja kui nad on veendunud. Ta tegid vea hääletades vastu, siis nad oleksid rõõmsalt hiljem seda viga korrigeerima. Vastu olid vasakpoolsed vastu olid äärmusparempoolsed ja mis oli üllatav, oli see, et uuskonservatiivide grupp otsustasid jääda erapooletuks kolm suuremat poliitilist rühma, noh, Euroopa Rahvapartei, see tähendab kristlikud demokraadid ja konservatiivid sotsialistid ja liberaalid hääletasid Barroso komisjoni poolt selle toetusega komisjon võib julgelt tööle hakata. See on avaldatud arvamust, et komisjon ei ole eriti tugev. Ja on kuulda ka mõnelt komisjoni liikmelt arvamusi, et see komisjon on nõrk, kui oli eelmine. Asi on selles, et üks probleem, mida täna esile tõsteti, on minu meelest tõsi, on see, et komisjon ja rahanduspoliitilistel kaalutlustel paisutatud tõepoolest on probleeme ja raskusi sellega, kuidas portfell leiab, tööalasid jagada nii, et nad ei kattuks. Siin peab mingi lahendus tulema, sellepärast. Komisjon ei saa olla niisugune poliitik Lennon, näidisesinduskogu, kus igaüks on esindatud, vaid ta peab olema tööorgan. See on praegu kõige tähtsam sõnum ei saa kindlasti jätkata vanas stiilis, tehes head nägu, esitades ilusalt deklaratsioone, millel puudub kate. Te olete ise öelnud ka juba, et uue komisjoni esmane ülesanne on Euroopa Liidu ühispoliitikate tegelik rakendamine, eriti ühtse energiaturu kujundamine. Kas komisjon on nii tugev, et temalt võib oodata seda? Komisjonil on tahe seda teha, küsimus on selles, kuivõrd sellega kaasa tulevat liitlasriigid. See on tegelikult Euroopa Liidu nõrk koht. Siin valitsevad rahvuslikud huvid tugevamini, eriti mõnedel suurtel ja kui me räägime näiteks kas või turu täielikust omamisest vabast konkurentsist, siis põrkume paraku tõsiasjale, et mitmes suurriigis tegutsevad rahvuslikud monopolid, kelle ümber käiakse nagu kass ümber palava pudru ja neid ei juleta puudutada. See on probleem. Ja tagasi Eestisse Eestimaa turvalisemad paigad 2009. aastal on saarelised maakonnad ehk siis Saaremaa ja Hiiumaa ja kõige turvalisem maakonna pealinn. Kuressaare Margus Muld jätkab. Saare maakonnas registreeriti eelmisel aastal 549 kuritegu, mis on 45 võrra vähem kui 2008. aastal. Aga kokku otsiti politseilt abi ligi 4000-l korral. Lääne politseiprefekt Priit Suve. Õnneks on nüüd küll niiviisi, et kuritegude arv on vähenemise trendis ja sama võib öelda väärtegude kohta, nii et niisugused raskemad kui kergemate õigusrikkumised üleastumised on, on kõik vähenemas, et see on positiivne, kui seda hinnata nüüd turvalisuse poole pealt, Hiiumaa on ju tegelikult veel väiksem koht ja Karla linn veel väiksem. Kas seal on täiesti kuritegevust surev, tegelikult mina vaatan ikkagi neid kahte, Mart suhteliselt ühe ühtemoodi, et nad selgelt erinevad Mandri-Eestist ja, ja ühel aastal mõned näitajad nüüd Kärdlas ühesugused ja Kuressaares teistsugused, et eks ta selline Vestmanni ja Piibelehe lugu ole heas mõttes. Kuressaare abilinnapea Kalle Koov, kas teie julgeksite ikkagi üksinda Kuressaare linnas öösiti jalutada? Julgen küll ja ma arvan, et kõik julgevad ida, teie tegelikult näete siiski praegusel hetkel veel olles ütleme siis eestiline nii-öelda tipus oma turvalisusega Kuressaares mõnda nõrka kohta, millega tuleb tõsiselt tegeleda, ainult rahuldus olnuks ka põhjust pole. Kindlasti on võimalik sellise ühise tegutsemisega oluliselt rohkem ära teha, see on ka põhjus, miks tegelikult me oleme korraldanud ümarlaudu ja otsime lahendid eelkõige sellele probleemile, mis on meie siin, selles kesklinna ehk niinimetatud muuda kolmnurga osas. Seal on meie varid, lokaalid ja nende lahtiolekutest tekkiv müra, lärm. Need on Coret, kes parklates autodest valju muusikat lasevad. Meil on kindlasti, mille nimel veel tööd teha. Politsei prioriteedid 2010.-ks aastaks on alaealised ja et hukkunute arv veelgi väheneks, jätkab Priit Suve. Ja me loodame seda, et väheneb hukkunute arv, kui on neid, möödunud aastal oli kaks, ülemöödunud aastal neli veel kolm aastat tagasi oli kuus, et siis puhtstatistiliselt oleks äärmiselt ilus, kui see aasta tuleks null sama siis ka mere peal, et meie põhiline eesmärk on ikkagi see, et me hoiame oma oma Eestimaa inimesed elus, sest meid on nii vähe. Margus Muld Eesti Raadio uudistele Saaremaalt Täna avati Tartu Ülikooli juriidikumis mälestustahvel Tartu Ülikooli vilistlastele ja hilisemale Poola vabariigi presidendile Vladislav Ratškeevitšile. Ühtlasi tähistatakse sellega karatškeevitši 120 viiendat sünniaastapäeva, jätkab Berit lamp. Gruusias sündinud raskeevitus õppis aastatel 1909 kuni 1911 Tartu Ülikoolis, kus lõpetas õigusteaduskonna. 1939. aastal sai ta Poola presidendiks eksiilis. Poola veteranide ja represseeritute ameti juhataja Jaanus krõpski sõnul kujundas tollane Tartu ülikool seal õppivate poolakate mõttemaailma. Raskeevits oli üks rohkem kui 2000-st poolakast, kes tollases Dorpati ülikoolis oma hariduse said ning kelle intellektuaalset ja vaimuelu tollane ülikool kujundas. 1911. aastal Tartu Ülikooli lõpetanud raskeevits oli ohvitser ja hilisem kõrge Poola riigiametnik. Pärast võlaokupeerimist 1939. aastal sai temast Poola president eksiilis. Poola eksiilvalitsust juhtis ta oma surmani 1947. aastal. Ajaloos saab tõmmata mitmeid paralleele ka Eesti ajalooga. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo toob välja mõned ühised raskused ja rõõmud. Mis neile kahele sellisele järi põdevuse liinile poola Eestile ühist on, on see, et mõlemal oli tegelikult raskusi tunnustuse saamisega küll, aga mis lõppastmes nagu andis nii Eesti kui Poola puhul nendele eksiilvalitsus talle selle tunnustuse kohalike riigiorganite selline tunnustus Poolas siis 1990. aastal, Eestis 92. aastal, nimelt kui siis vabanetakse kommunistlikusse sotsialistlikust võimul, siis nii mõlemas riigis toimub selline sümbol poolne võimu üleandmise akt, kus siis osalevad kanadigi sil valitsuse esindajad, nii et mõnes mõttes see see legitiimsus ja tunnustus nendele valitsustele. Nii Poola kui Eesti puhul anti siis tagantjärele tegelikult kohaliku rahva poolt vabalt valitud riigiorgani. Poolt Berit lamp, Tartu stuudio. Riigi kultuuripreemiate komisjon tegi valitsusele ettepaneku määrata miljoni kroonini ja kultuuri elutöö preemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Sisearhitekt Lea Pärtel, pojale dokumentalist Andres söödile ja teatriteadlane Lea tormisele. Kodanikeühenduste liit EMSL andis aga täna kätte kodanikuühiskonna aasta tegijate auhinnad ja seal käis Riina Eentalu. 41 kandidaadi seast valiti auhinna saajateks sihtasutus Pärnu vabahariduskeskus aktsiaselts Uniprint, Hille Hinsberg, riigikantseleist Bologna Ülikooli doktorant Oudekki Loone ja esile tõsteti ka kodanikuühenduste erilist aktiivsust kohalike valimiste eel. Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juht Urmo Kübar tõi välja valiku põhimõtte. Kõik nende mullused tegevused on, on välja kasvanud varasemast ja, ja see just annab ka usku sellesse, et tegelikult need jätkuvad samamoodi ja veel paremini tänavu ja järgmistel aastatel. Asja sisu on ikkagi see, et inimesed on oma valdkonnas otsustanud teha asju, milleks neil võib-olla ei ole keegi muu sündinud, ka nende enda südamel tunnistas ja täpselt sama otsese saab, saab langetada iga inimene ja loomulikult siis näiteks riigi poolt, siis saab sellele kõvasti kaasa aidata. Eelkõige sellega, ma arvan, kui riik õpib mini oma kodanikega koos töötama, et ikkagi üsna palju on, on näha sellist hirmu erinevate arvamuste suhtes, et kui teised ei ole minuga päris nõus, siis on nad minu vastu ja, ja selle vastu tuleb võidelda. Üks auhinna saaja on Pärnu vabahariduskeskus, mis ühendas õpetamise kohaliku transpordiga. Yana ja Elmar Trink panid käima tasuta bussiliini, kus ühtlasi hariti inimesi valimiste teemal. See oli see rosin, mis, mis kutsus inimesi kaasa, et me mitte ainult ei koolitanud vaid koolituse hulka kuulus ka Pärnumaal vaatamisväärsustega tutvumine, palju asju, mida me ei ole kohustatud tegema aga samas on see, et kui see Eesti riik meile ikka natukenegi korda läheb, siis ei ole ju väga keeruline selles osaleda, näidata üles ka kohusetunnet ja võib-olla pisukest vastutust. Eesti vabariik saab alguse iseendast. Aktsiaselts uniprint on võtnud enda südameasjaks nõrgemate toetamise. Nõukogu esimees Andrus Rein, saaja tegevjuht Sirje Reinsalu. Kuna ühiskonnalt oleme meie saanud ka päris palju me loeme, meie kohustus on ka ühiskonnale midagi vastu anda, me oleme kõik oma nagu sotsiaalsed projektid nagu suunanud lastel ja siis me oleme loonud ühenduse oma pere. Et noh, need lapsed, kes satuvad lastekodudesse olemine, seal oleks võimalikult lühike. Nukraks teeb just see, et need ettevõtted, Eesti ettevõtete rida, mis esitati autasustamisele, oli kahetsusväärselt lühikene, vastakate tellimise asemel hoopis toetaksid nõrgemaid. Ja ilmast, ka eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni seitse meetrit sekundis, külma on 11 kuni 16, rannikul kohati kaheksa kraadi, pikemate selgimiste korral isegi kuni 19 kraadi. Päeval püsib pilves selgimistega ning kohati kerge lumesajuga ilm. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma lubab jaan homseks meile seitse kuni 12 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.