Kuus uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 11.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. Maksumaksja sõber on õiguskantsler Indrek Tederi vaenlane, maksuameti peadirektor Enriko Aav. Riigikogu välispoliitika arutelul keskenduti julgeolekupoliitikale ja suhetele naabriga naabritega. Väliskomisjoni esimees mikser rõhutas, et Eesti välispoliitika peab olema väärtustepõhine kuid me peame nende väärtuste eest seisma viisil, mis on tõsiseltvõetav. Valitsus kinnitas kultuuri-spordi- ja teadustöö aastapreemiate saajad. Valitsus lükkas aga tagasi Keskerakonna algatatud ringhäälingu seaduse muutmise, mis oleks seadnud poliitilise kontrolli. Rahvusringhäälingu YLE. Eesti koolijuhid pole rahul, et haridusuuendused viiakse sisse ülevalt alla, ilma nende arvamust piisavalt arvestamata. Lisaks paneb nende kohanemisvõimet proovile rahanappus. Onu rutelt raha ja kinnisvara välja petnud Liis Haavel mõisteti neljaks kuuks vangi. Inimkatsed katseaja jooksul sooritab uue kuriteo, peab ta ära kandma kolm aastat vangistust. Kuriteokaaslased pääsesid tingimisi karistusega. Estonian Airile tegi pommiähvarduse lennufirma peale solvunud mees. Teda karistati kahekuulise vangistusega ja ta peab maksma ka üle 100000 krooni. Eurotsooni võtmeisikud on jõudnud kokkuleppele, kuidas aidata ekal lahendada oma eelarveprobleeme. Nüüd arutatakse seda teiste Euroopa liidu liidritega. Plaani üksikasju pole veel avalikustatud. Rootsi politsei võttis kinni mehe, keda kahtlustatakse seotuses Auschwitzi koonduslaagri värava sildi vargusega. Ilmateade lubab homseks paljudes kohtades lumesadu. Külma on öösel kaheksa kuni 15, päeval neli kuni kaheksa kraadi. Maksumaksjate liit kuulutas maksumaksja vaenlaseks maksu- ja tolliameti peadirektori Enriko Aava. Maksumaksja sõber on õiguskantsler Indrek Teder, jätkab Mall Mälberg. Miksandi vaenlase tiitel Enrigaavale maksumaksjate liidu juhatuse liige Jüri allikalt ütleb, et neid asju, mida avale pahaks pannakse, on üksjagu. Patusid, mida üles loetleda on palju, aga tähtsamad oleks siis, kui siin meenutada, mis on avalikkusest läbi käinud, on see Sylvesteri kohtuasi, selle tulemus on pretsedenditu suur summa Eesti riigi jaoks kahjuna meie arvates Maksu-Tolliametile eesotsas siis oma juhiga väga kergekäeliselt tehakse siis nagu inimesi, katseid ja püütakse kohtuid või vastaspoolt üle kavaldada näiteks Sylvesteri juhtumi puhul tänu sellele kasutusele on tulnud siis maksta Eesti riigil 200 miljoni ligi täiendavaid kulusid. Maksumaksjad ei ole rahul ka sellega, et Sylvesteri kohtuotsust püüti vaidlustada ja sellega venitati, mis tõi kogu aeg kaasa maksuintress, on veel asju ameti kahjuks tehtud, kohtuotsuseid varjatakse, mainekujunduskampaaniat on mõttetud, tööd ei tehta õiglustundega ning maksumaksja huvidega ja ei arvestata, mida arvab maksumaksja vaenlase tiitlist. Enriko Aav ise. Selge see, et aasta on olnud väga keeruline ja tulisin Maksu-Tolliametis teha raskeid valikuid ja sellises olukorras kõigile meeldida on keeruline. Maksumaksjad ütlevad, et te ei ole arvestanud nende huve ja mis põhiline, te olete riigi raha raisanud Sylvesteri ennekõike. Mina olen siin Maksu-Tolliametis viimase nelja aasta jooksul töötanud selle nimel, et maksuhaldur oleks ausa maksumaksja partneriks. Meie ülesanne on tagada maksutulude kogumine, ausad maksumaksjad on tegelikult meie sõbrad, teeb väga hea meel, et vaatamata keerulisele majandusolukorrale Eestis on maksumaksmise kultuur ja maksukeskkond olnud positiivne ja meie maksumaksjad on olnud väga riigi suhtes korrektsed. Nii et ei pea ennast just maksumaksja vaenlaseks Ei mina ennast kohe mitte mingil juhul ei pea. Maksumaksja sõbraks valiti õiguskantsler Indrek Teder, nagu Jüri allikalt ütles, sõprade hulgast teisi märkimisväärseid läinud aastal ei olnudki. Temale omistatakse sõbra tiitel selle eest, et Ta suutis tõstatada küsimuse siis peale seda kiirelt käibemaksu tõusu, mis eelmine aasta tehti ja mõnepäevase etteteatamisega, siis ta oli valmis ja tegi selle ära, et käibemaksu tõusu vaidlustamine, mille tulemusena siis riigikogu võttis vastu ikkagi mõningased rakendussätted leevendamaks, maksumaksjate kahjusid. Harju maakohus tegi täna teatavaks vanuritelt raha ja kinnisvara välja petnud Liis Haaveli ja tema kaaslaste kohtuotsuse. Tõnu Karjatse jätkab. Vanainimesi petnud Haaveli mõistis kohus vangi neljaks aastaks, millest tuleb reaalselt ära kanda neli kuud. Kohus mõistis Aavelilt välja neli tsiviilhagi summas 440605 krooni 47 senti ning jättis ühe kannatanu pooleteist miljoni krooni suuruse tsiviilhagi läbi vaatamata. Otsast edasi kaevata ei kavatse. Vanainimesi petnud kelm ütles, et kannab talle määratud neli kuud erakonna, see on määratud avalikkuse survel. Kelle survel pidi kohtunik midagi otsustama, vaadake mitte minust kirjutanud. Rääkinud televiisoris olete, mingisugune mõju on nagunii Tallinna inimene nagu kõik teised. Süüdistaja Vallo kariler on varem nõudnud Haaveli neli aastat reaalset vanglakaristust. Tema kommentaar. Tartu maakohtu otsusega põhjalikult, siis on, saan öelda, et kas on põhjust edasi kaevata või mitte. Loomulikult ei vasta see praegune karistus, mis lisavelile mõisteti sellele, mida mina kohtus taotlused. Haaveli kuriteokaaslasi turdja kiilaspäist Vello Loit ning puuduliku kuulmisega, 59 aastast Raivo Palm retkeda Haavel kasutas oma kuritegudes, niinimetatud tankistina karistas kohus tingimisi vangistusega. Loidi kaitsja, vandeadvokaat Sven Sillar ütles ERR-i uudisteportaalile, et oma kaitsealuse osas vaidlustatav kohtuotsuse kindlasti Tallinna ringkonnakohtus. Prokurör karilaid palus kolmikut mõista välja kõikide kannatanute tsiviilhagid, kokku üle kahe miljoni krooni. Avelit süüdistatakse Kinnisvara pettustes ning arvutite ja mobiiltelefonide väljapetmises. Kolmes kuriteoepisoodis süüdistatakse ka Haaveli kaaslast Loiti. Palmerit süüdistatakse koos Haaveliga ühelt vanurilt 400000 krooni väljapetmises. 2006. aastal mõistis kohus Haaveli süüdi kelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning karistas teda toona rahatrahviga. Estonian Airile pommiähvarduse teinud meest karistati kahekuulise šokivangistusega lisaks veel viis kuud tingimisi ning ta peab Estonian Airile ka ligi 106000 krooni maksma. 30 üheaastane Jevgeni tegi pommiähvarduse isiklikust solvumisest, kuna jõudis lennu oma liiga hilja jäi lennukist maha. Ähvarduse tõttu peatati kolme lennu väljumine, otsiti lennukid läbi, häiritud sai rohkem kui 300 lennureisija rahu. Kaheksa lendu nii Eestis kui ka mujal Euroopas hilines ringkonnaprokurör Natalja Miilvee, ütles karistus kommenteeri, leides, et inimesed peavad mõistma, et sellise ähvarduse tegemine ei ole mitte nali, vaid kriminaalkorras karistada. Kuritegu põhja prefektuuri vanemkomissar Reimo raivet lisas, et pommiga ähvardaja paneb oma teoga kaudselt ohtu ka inimesed, kes reaalselt abi vajavad, sest teatud arv politseinikke ja päästjaid teeb tööd pommiähvarduse saanud sündmuskohal ning abi saabumine võib seetõttu võtta kauem aega. Riigikogus toimustel olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Välispoliitika arutelu. Uku toom annab ülevaate. Ettekanded olid välisminister Urmas Paetilt ja riigikogu väliskomisjoni esimehelt Sven Mikserilt. Välisminister pööras põhitähelepanu julgeolekule, välismajanduspoliitikale ja Euroopa liidule. Eesti panusena tuletas Paet meelde kava rajada Tallinna idapartnerluse koolituskeskus. Afganistani missiooni kohta kordas välisminister varem välja öeldud mõtet. Eesti on valmis Afganistani jääma nii kauaks vajalik, kuid viime oma üksused välja nii pea kui võimalik. Eesti sõjaline tsiviilpanus Afganistanis on sammhaaval kasvanud. Tänavu on kavas Eesti kontingendi koosseisu täiendada muuhulgas improviseeritud lõhkeseadeldiste vastase võitluse meeskonnaga. Tsiviilpoolel suurendama oma panust nii Euroopa Liidu politseimissiooni raames või ka kahepoolsete arengukoostööprojektide kaudu. Väliskomisjoni ettekandes toonitas afganistani missiooni tähtsust eelkõige julgeolekupoliitilisest aspektist. Ka Sven Mikser Afganistan ei ole kaugeltki üksnes lojaalsus pess, mille kaudu me lunastame endale suuremate liitlaste tähelepanu juhuks, kui me peaksime ise abi vajama. Rahvusvahelise kogukonna jõupingutuste ebaõnnestumine Afganistanis omaks ettearvamatut mõju globaalsele julgeolekupildile ja jõuvahekordadele. Mikser puudutas oma ettekandes ka sellist teemat nagu huvidel väärtustel põhinev poliitika ning ütles Eesti valitsus ega parlament ei saa oma välissuhtlemisel silma kinni pigistada inimõiguste ja põhivabadustega seotud probleemide ees kuitahes olulise partneri puhul, ent me peame neid küsimusi käsitlema viisil, mis on tõsiseltvõetav ja säilitab meie võime ja võimaluse neid olulisi küsimusi ka homme tõstatada. Nii küsimuste-vastuste voorus kui sõnavõttudes käsitleti palju suhteid Venemaaga. Marko Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidust nentis taas, et head lootused oodates positiivseid samme Venemaa poolt on reeglina nurjumisele määratud. Rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades pes informatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel. Enn Eesmaa Keskerakonnast juhtis aga tähelepanu ebavõrdsusele Euroopa liidus, seda näiteks välissuhtlemise valdkonnas. Seni juhib vaid üks uute liikmesriikide esindaja üht euroliidu saatkonda, 158-st. Lõpuks veel kord sõna välisministrile rääkides alanud aastast, ütles Urmas Paet. Tänavune aasta kulgeb suurte ootuste ja ettevalmistuste tähe all NATO strateegilise kontseptsiooni kujundamises, osalemine NATO välisministrite kohtumise elluviimine, euroga ühinemise kriteeriumide täitmine, OECD-ga liitumine, Euroopa Liidu välisteenistuse moodustamine, Läänemere strateegia rakendamine. Kõik see asetab meie välispoliitikale suurema vastutuse. Tuse ja kohustused, kuid loope tunduvalt avaramad võimalused. Välissõnumid võtab nüüd kokku Riina Eentalu. Mitmed eurotsooni võtmeisikud on jõudnud kokkuleppele, kuidas aidata Kreekal oma eelarveprobleemi võime lahendada. Nii ütles Euroopa Liidu president Herman Van trump Reutersi teatel. Kokkuleppe leiti Herman Van trump ei Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso, Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy, Saksa kantsleri Angela Merkeli Euroopa keskpanga presidendiks Klootrišeeee ja Kreeka peaministri järje Papandreou kõneluste käigus. Nüüd arutatakse seda plaani teiste liidritega, ütles trump. Trumpi sõnul pole Kreeka hoolimata oma eelarvekriisist Euroopa Liidult finantsabi palunud. Ajaleht Le moonud vahendas Kreeka peaministri sõnu, et Kreeka vajab Euroopalt psühholoogilist ja poliitilist tuge. IMF paluda pole plaanis. Euroopa seadusandjad lükkasid tagasi olulise vaheleppe USA võimudega, mis näeks ette Euroopa kodanike pangana andmete jagamist seoses terrorismivastase võitlusega. Ühes koolis kogunenud parlamendis hääletus leppe vastu 378 pooltsada 96 seadusandjat. Pelgaks võtta informatsiooni pankadevahelisest süsteemist Swift tellitada kahtlast raha. Saadikud tegid ettepaneku alustada kõnelusi uue kokkuleppe saavutamiseks. Euroopa Liidu ja USA ametiisikud on varem hoiatanud, et kui Europarlament leppe vastu hääletab, tekitab see julgeolekutühiku, mida kurjategijad võivad kasutada, räägib meie Brüsseli korrespondent Kadri Kukk. Kriitikud usuvad, et europarlamendi vastasseis on tingitud uut tüüpi Rõõmu võitlusest Brüsselis. Lissaboni leppega võimu juurde saanud Europarlament kehtestab ennast Euroopa komisjoni Ministrite nõukogu silmis. Sisuliselt on Swift leppes olemas tagatised kodanike kaitseks USA tal on juurdepääs pangatehingutele vaid kaasusepõhiselt ning mitmed Euroopa Liidu raportid on kinnitanud USA korrektsust. Nende kasutamisel. Rootsi politsei võttis kinni mehe, keda kahtlustatakse seotuses Poolas asuva Auschwitzi koonduslaagri värava sildi vargusega. Politsei teatel peeti 34-l vastane mees kinni Stockholmis Auschwitzi laagri metallist väravasilt kirjaga Arbaid maht. Fray viidi minema detsembrist, mõni päev hiljem leidis kolmeks tükiks lõigatuna. Vargusega seoses on kinni peetud viis poolakat, kuid arvatakse, et vargus korraldati Rootsist. Valitsuse pressikonverentsil oli peateemaks riiklike kultuuri-spordi- ja teadustöö aastapreemiate jagamine. Tõnu Karjatse käis kohal. Teaduspreemiaid eks eraldati riigieelarvest kolm miljonit 600000 krooni. Elutöö eest said teaduspreemiad multiresistentne bakteri MP3 üks avastaja, sest Marika Mikelsaar ja põlevkivienergeetikatundja tehnikaülikooli emeriitprofessor Arvo Otsa. Aasta parimate teadustööde eest said riiklikud preemiad, teiste seas ka Irina brovtseva ja Svetlana kuljus kommentaariumi eest Mihhail Bulgakovi romaani Meister, Riita kultuuripreemiate räägib kultuuriminister Laine Jänes. On oluline, et pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest väljendavat preemiat kultuuritegelastele, mille suuruseks on üks miljon krooni on alates sellest hetkest, kui kolm aastat tagasi sa viidud sellele tasemele, eks ole olnud stabiilselt maad ja vaatamata igasugustele probleemidele arvesse ei, on seda peetud prioriteediks ja ei ole vähendatud kindlasti väljapaistvad kultuuritegelased nagu Leila Pärtelpoeg, kes on väga palju ja suured teened erinevate restaureerimisteemade mõisate muinsusteemade juures. Andres tööd, kelle nimi kindlasti ei vaja tutvustamist, nimi maailmas, ja Lea Tormis, kes on oma vaiksel, aga väga põhjalikul moel olnud oluline mitte ainult teatrikriitika vallas, vaid ka pedagoogilises tegevuses lavakunstikateedri juures paljud aastakümnete vältel ja mõjutanud kogu meie teatrielu teatrimaastikku, kasvatades meie teatritegijaid. Aasta loominguliste saavutuste eest said kultuuripreemia ka dirigent Nikolai Aleksejev, kunstnik Marko Mäetamm ja kirjanik Tõnu Õnnepalu. Tudengid said elutöö preemiad olümpiavõitja Jüri Tarmak ning pikaajaliselt Eesti sporti vahendanud ajakirjanikud spordiajaloolased Johan Maidloya, Erlend Teemägi rahvusringhäälingule. Oluline teema oli ka opositsiooni algatatud ringhäälingu seaduse muutmise eelnõu, mis nägi ette poliitilist kontrolli rahvusringhäälingu YLE. Millise seisukoha võttis valitsus, räägib kultuuriminister Laine Jänes. Siis otsustas mitte toetada seda ettepanekut. Üldine seisukoht on, et puudub vajadus rahvusringhäälingu seaduses muutmise järele tervikuna päris mitmed ettepanekud, mis olid esitatud siis muudatusettepanekutena, et erinevate sõnastuste all tegelikult juba praeguses seaduseski olemas. Mis puudutab sõltumatust saadete programmide edastamisel, siis praegune seadus sätestab seda sõnaselgelt. Rahvusringhääling on sõltumatu omasaadete tootmisel edastamisel lähtub üksnes seaduse nõuetest. Pärnus on koos Eesti haridusjuhid, et arutada, kuidas muutustega kohaneda, nii et hariduse kvaliteet ei kannataks. Toomas šalda teeb tänasest päevast ülevaate. Muutused majanduses ja seadusaktides panevad Eesti koolijuhid keerulisse seisu kohaneda tuleb käigu pealt täna haridusjuhtide aastakonverentsile Pärnusse kogunenud koolijuhid osalevadki programmis, mille märksõnadeks on hakkama saamine või lausa püsimajäämine negatiivset, on omajagu. Eesti koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi Tundub, et nagu demokraatlikult asju juhitakse, tegelikult on vaikselt tagatubades asjad ära otsustatud see, mis puudutab ka eksami korda vastuvõtmist või ka õppekavade vastuvõtmist, et siin soovitakse arvamusi, aga arvamuste esitamise tähtajad on niivõrd hiliseks, tahaks aetud, et ja, ja pandud, et, et tegelikult on juba seadusemuudatused veega määruste vastuvõtmine kokku lepitud ja vormistamise küsimus just viimase paari aasta jooksul on koolijuhtide töö eriti kiires tempos närvilisemaks muutunud. Jah, kindlasti majandus meie ümber on üheks teguriks ja teiselt poolt ka kõik need seadusemuudatused, et millega peab ennast kursis hoidma ja millega tegelema. Kui koolijuhtide käest küsida, millistele küsimustele nad loodavad Pärnus vastused saada, viib jutt kas uuendustele või majandusele. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Aarne Link. Koolid vajavad kõigepealt stabiilsust, eks ta mõjub muidugi direktorile, närvisüsteemile tuleb ikkagi osata teatud asjad niimoodi vahet teha, et otseselt õpilaste arengute kahjustada, seal on ikka mõtlemist ausalt öelda, päris palju tõmblemine on haridussüsteemis kõige hullem asi. Loomulikult midagi tuleb ka muuta ja tuleb ka koolivõrku korrastada ja nii edasi, aga kõik peab ikka olema need riskianalüüsid ja mis me täpselt saavutada tahame nendega kõik paika panna finantskulutused ja need ja need ja nii edasi ja nii edasi ja siis alles otsustada mittoni. Järsku tuleb midagi pähe järskude pimedaga. Ka Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belov asja, Kunda ühisgümnaasiumi juht Olev Lipp peavad oma koolide majandamisega hakkama saama, nii et õpilaste haridustase iganenud. Kuidas majandada ja nii, et lapsed ei kannataks, kui raha on vähem lõiganud niisugused kõik, kõik, mis vähegi lõigata, annab ära. Oh, me elame veel, ega me ei ole keegi näljas ega paljas asi, mis ujutab Planüüdleme suuremaid remonttöid, mida tahes-tahtmata tuleb edasi lükata, ootama paremaid aegu. Väikestes maakoolides lisandub aga veel üks mure, nimelt kipub nappima õpilasi Are Põhikooli direktor Tiia Puusild. Laste arv pidevalt väheneb ja eks see tekitab omaette pingeid, et on ikkagi vaja, et lapsi oleks piisavalt. Koolimaja on väga suur ja väga ilus, nii et ainult ootaks lapsi juurde. Nüüd veel ilmast, öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab veidi lund ja tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on kaheksa kuni 15 kraadi. Homne päev on enamasti pilves, paljudes kohtades sajab lund, paiguti nõrka tuisku ja idatuul tugevneb kuue kuni 12, rannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Külma on päeval neli kuni kaheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.