Tere õhtust, kell sai kaheksa uudistama stuudios Kai Vare. Euroopa Liidu strateegia 2020 näeb ette siseturu ja ettevõtluse arendamist kohtade loomist uutes sektorites, mis oleksid ka tulevikus konkurentsivõimelised. Eesti ettevõtjatele võiks huvi pakkuda Euroopa plaan arendada piiriüleseid e-teenuseid. Tallinna Helsingi TVd, kultuuri ja disainipealinna koos töölenud jagavad majanduskriisi tingimustes ka toimetulekukogemusi. Helsingi linnapea Jussi Pajuneni oli täna Tallinnas visiidil. Kellelegi peale on oskusteave kogutakse kokku Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži kompetentsikeskusesse. See avab kolledžile võimaluse hakata tegelema teadusega. Ilmateade lubab meile homseks paljudes kohtades lumesadu. Külma on öösel kaheksa kuni 15, päeval neli kuni kaheksa kraadi. Brüsselis lõppes Euroopa Liidu mitteametlik ülemkogu, kus kõne all majandus üks peamisi teemasid oli strateegia 2020, mis peaks tugevdama Euroopa majandusliku konkurentsivõimet. Kriitikute hinnangul on senine Lissaboni strateegia läbi kukkunud, kuna eesmärgid jäid saavutamata. Eesti peaminister Andrus Ansip nii ei arva. Eesti jaoks kindlasti Lissaboni strateegiast oli kasu see eesmärk kulutada kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Teadus- ja arendustegevusele on ka meid kiustanud ja teatavasti Eesti on andnud teadus-arendustegevuse investeeringute kasvutempolt Euroopa liidule esimeste hulgas juba aastaid. Lissaboni strateegia üks eesmärkidest oli ikka tööhõive suurendamine ja ka selles osas me oleme olnud headel aegadel päris edukad, ehk siis meie aktiivsete inimeste arv on märgatavalt kasvanud ja siinjuures jälle tuleb, võib öelda, et suuresti ka tänu Lissaboni strateegiale ehk siis Eesti puhul tänu Euroopa Liidu maksumaksja rahale on Eestis elukestvas õppes osalejate arv märgatavalt kasvanud. Meil on ülimalt suur tööpuudus Eestis praegu, kuid töökohtade arv on Eestis ka praeguses kriisis kahanenud märksa aeglasemalt, kui on suurenenud puudus. Riigikantselei strateegiabüroo strateegiadirektori Keit Kasemetsa sõnul näeb strateegia 2020 ette siseturu ja ettevõtluse arendamist ning töökohtade loomist uutes sektorites, mis oleksid ka tulevikus konkurentsivõimelised. Seda saab ennekõike teha läbi hariduse läbi töötajate oskuste arendamise läbi ka parema ettevõtluskeskkonna, kus Euroopa Liidu tasandil on võimalik väga palju teha ja et liikmesriigid siis investeeriksid rohkem teadus-arendustegevusse ja, ja innovatsiooni soodustavatesse poliitikutesse. Lisaks siseturu arendamisele ja ettevõtluskeskkonnale, mis kindlasti on kaks olulisemat võtit, on järgmised asjad kenasti tähtsad. Esiteks kõik see, mis puudutab töötajate vaba liikumist ja selle parandamist Euroopa liidu sees siis kindlasti kõik see, mis puudutab hariduskoostööd ja teaduskoostööd, siis kindlasti, mis on Eestile veel tähtis, on siis niisugune Euroopa digitaalmajanduse algatus, mille mõte on siis see, et Euroopa Liidu raha toel igal pool Euroopa liidus oleks tagatud kiire internetiühendus ja et oleks ka tulevikus võimalik kasutada erinevaid piiriüleseid e-teenuseid, mis loovad meie ettevõtetele kindlasti palju võimalusi. Täna pidasid Tallinnas läbirääkimisi linnapea Edgar Savisaar ja Helsingi linnapea Jussi pajunen. Põhiküsimus oli küll Tallinna kui kultuuripealinn Helsingi, kui disaini peal on, aga majanduskriisist tingituna oli kõne all ka mõlema pealinna toimetulekmann. Mälberg. Kuigi linnapea Jussi pajunen ütles, et kuigi majanduslangus on tabanud mõlemat riiki, nii Eestit kui Soomet, on Helsingis languse mõju tavalisele kodanikule olnud tema arvates suhteliselt väike töötlemine son toginoussud, muutes Eviale talle hetkel alajalitavale tasuva. Tööpuudus on muidugi tõusnud, kuid ei ole veel praegu nii hirmutaval tasemel, et me oleksime pidanud tegema midagi tavalisest erinevat, näiteks suuri kärpeid. Arves linn on vastupidi, investeerinud väga palju, näiteks ühiskondlikku transporti. Eriti rööbastransporti ütles. Ma ju näen, raske öelda, sõnastamis toovad järgmised aastad 2011. aasta eelarve vastuvõtmisel peame kindlasti mingeid muutusi ja kärpeid tegema, aga me tahame seda teha nii, et linnaelu läheks edasi võimalikud normaalselt. Helsingi on tänu investeeringutele palju uusi töökohti loonud. Meil ei ole mingeid eriprogramme, kuid on olemas näiteks kodutute abistamise programm enne majanduskriisi. Me ehitame sotsiaalkortereid ja kodututele maju, kuid need on toiminud enne ja toimivad ikka. Nii et mingeid kriisiprogramme meil ei ole. See on meil normaalne tegutsemine. Tallinna linnapea Edgar Savisaar rõhutas, et eri linnades on olukord erinev. Kui näiteks selle aasta eelarveid vaadata, näiteks Riia vähendas seda tsirka kolmandiku võrra väga suurelt vähendas meie vähendasime kaheksa protsenti, aga Helsingi vähendas kaks protsenti, tähendab, teda on mõjutanud ikkagi see kriis kõige vähem. Kui tööpuudusest rääkida, siis minule andmetel Helsingi tööpuudus on 8,6 protsenti meil Tallina tööpuudus on 13 ja pool selles mõttes muidugi meie abipakett oli aktuaalsem. Tallinnas on ikkagi praegu üle 30000 töötu ja näiteks küsin meie kultuuritegelaste käest, et kui kavandatakse kultuuripealinna avamiseks ilutulestiku, mis maksab poolteist miljonit krooni, siis võib-olla oleks otstarbekam praegusel ajal sellest pigem uusi töökohti rajada. Põlevkivialane oskusteave kogutakse kokku Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži juurde rajatavasse kompetentsikeskusesse vee avab kolledžisse võimaluse parandada oma õppebaasi ja hakata tegelema teadusega. Ago Gaškov annab teada. Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolled laieneb ja peaks kogunema kogu põlevkivialane teadus, Eestis hakatakse taas tõsisemalt uurima põlevkivi kaevandamistehnoloogiat, jätkub põlevkivikeemiliste omaduste uurimine ja mingil moel arendatakse siin ka põlevkivienergeetikat. Arendusdirektor Mare Roosileht. Kui teadupärast me hetkel ise konkreetselt teadustööga ei tegele, meiega on küll ühinenud endine põlevkivi Instituut, praegune kütuste tehnoloogia labor, siis nüüd on meil võimalik kaasata teaduspotentsiaali, mis on olemas siin regioonis, saame kasutada Tallinna tehnikaülikooli teadlasi ja teiselt poolt kaasata sellesse protsessi ka ettevõtteid. Meie eesmärk oleks olla selliseks ühenduslüliks teaduse ja ettevõtluse vahel. Ettevõtted annavad teada oma probleemidest, mis lahendada ja teadus pakub välja võimalusi, et praegu on selline olukord, et teadus ei tea, mis ettevõttel vaja on ja ettevõtted ei tea, millega teadus tegeleb. Selles ei ole midagi uut, Eestis on kogu aeg nii olnud ja seetõttu on Eesti kaotanud oma põlevkivialase juhtpositsiooni maailmas vist ära. Mulle tundub, aga on see taastatav. Mina usun, et on, aga kõige alus oleks eelkõige hea tahe, sest hetkel on kahjuks niiviisi, et ka kohalikud ettevõtted tellivad palju teenuseid nii välismaalt kui ka väikefirmadelt, kellel tegelikult võib-olla seda teadmist potentsiaal ei olegi nii palju, kui oleks näiteks Tallinna tehnikaülikoolil. Kompetentsikeskus annab võimaluse laiendada ka tehnikaülikooli Virumaa kolledži tehnilist baasi õppebaasi hooneid. Kindlasti meil on plaanis rajada kompetentsikeskuse hoone, kuid see on Virumaa kolledži laienduseks. Kokku peaks tulema tehnikaülikooli Virumaa Kolledžiga. 180 miljonit krooni toob kokku Eesti põlevkivialase teadmise. See on ainult alus, et seda hakata rajama. Eesmärk on ikkagi töötada välja uusi tehnoloogiaid, muretseda uusi seadmeid ja nii edasi ja see kompetentsikeskus peab ennast ise hakkama ka mingil määral ära tasuma ja teenima vahendeid, et seda materiaaltehnilist baasi parandada. Eesti Energia kaevanduste juhataja Ilmar Jõgi, mis tähendab teie jaoks põlevkivialane kompetentsikeskus Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis, on see teile vajalik? See tähendab eelkõige meile uusi noori spetsialiste, keda omale äärmiselt kiiresti Vaja samas Eestis on olnud väga palju põlevkivialast teadmist, mis on aastatega laiali laotatud kasse. Virumaa kolledž suudab selle kokku koguda kompetentsikeskuses. Väga tahaks loota, et kokku koguda ja värskendada. Ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab veidi lund, puhub idatuul üks kuni seitse meetrit sekundis, külma on kaheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval sajab paljudes kohtades lund, paiguti nõrka tuisku. Kirde ja idatuul tugevneb kuue kuni 12, rannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Külma on homme neli kuni kaheksa kraadi.