Kell on kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte laupäevast, 13.-st veebruarist. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Kanadas Vancouveris avati 20 esimesed taliolümpiamängud suurejoonelist avatseremooniat harjutusega gruusia kelgusportlase traagiline hukkumine hommikusel treeningsõidul. Isemalist rahvakultuuri väärtustava pärandihoidja auhinna pälvisid seekord Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Eevi astel, Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi põllul ja moekunstnik Aldo Järvsoo. Täna hommikul kogunes see andis kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juurde 53 inimest, et võtta osa kuuendast Laidoneri marsist. Kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistati aga ka Venemaal Vladimiri linnas. Sinna maetud kindrali isik annab ka kohalikele õpilastele ainet uurimustele. Näiteks Pärnu Endla küüni saalis esietendub täna teatri noortestuudio uuslavastus. Sedakorda on tegu komöödiaga südame murdmise teemal. Etenduse pealkiri on, mis valemiga? 82 Eesti õpilasfirmad kauples täna Tallinnas Kristiine kaubanduskeskuses oma toodete ja teenustega parimaid e-auhinna viis Varstu keskkooli õpilasfirmale Raua üraski õpilasfirmade toodangut iseloomustabki korraldajate sõnul keskkonnateadlikkus. Ilm on pilves selgimistega, sajab kerget lund külma öösel seitse kuni 12, homme päeval neli kuni üheksa kraadi. Kanadas Vancouveris avati 20 esimesed taliolümpiamängud. Spordi pea kuulutas avatuks tema kõrgeausus, Kanada kindralkuberner Michael Jon. Sisestaadionil peetud suurejoonelisel avatseremoonial mälestati treeningsõidul hukkunud gruusia kelgusportlast nooda kummaritašiilit. Avatseremooniast võttis osa kaaslast leinav Gruusia delegatsioon, kes jääb õnnetusele vaatamata olümpiale esimesest olümpia taevast kuulata juba lähemalt olümpiapäevikus kohe pärast Päevakaja vikerraadios. USA armee teatel on Afganistani lõunaosas alanud liitlasvägede suurpealetungist saanud surma kaks NATO sõdurit alliansi avalikustanud hukkunute rahvustega andnud täpsemat teavet. Mõlemad vahejuhtumid olid seotud Helmandi provintsis alanud suur pealetungiga, mille eesmärk on murda Talibani mässuliste haare selle rahutu piirkonna üle. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit ning rahvakultuuri, arendus- ja koolituskeskus andsid välja tänavused pärandihoidja auhinnad. Laureaatide vestles Marta peri, Grauberg. Pärandihoidja on esemelist rahvakultuuri tõstab auhind, mida antakse välja 1998.-st aastast. Auhind antakse inimestele, kes oma tööga on aidanud rahvapärandit elus hoida. Üks seekordne pärandihoidja on pikaaegne rahvakultuuri hoidja ja edendaja ning Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Eevi astel. Tema põhiline huvi naiste käsitöö Eevi astel on välja andnud mitu raamatut, neist vast mahukam eesti tööd järgi praegugi vöösid kootakse. Mis on aga Eevi astel enda lemmik vööri. Ma ütleksin, et erilised lemmikud on Vigala ja Kodavere kui niimoodi noh, tõesti üldse tohiks öelda, aga nüüd minu suureks üllatuseks Lasva veetorn kaunistas ennast ka vööga ja me saatsime siis Rõuges ühe niisuguse vanema vöö mustri nagu reklaamiks Eesti Instituudile, nii et ma väga rõõmustav, et need vööd ja üldse eestimustrid ja kirjad on kuidagi au sisse tõusnud. Kuidas teile tundub, kui palju on Eestis selliseid inimesi, kes veel oskavad rahvarõivaid teha ja kellel on huvi? No ma ütleksin, seesugune traditsioon on vahepeal ikka katkenud, aga tänu üksikutele entusiastidele on see asi siiski nagu edasi läinud ja püsinud. Ja nüüd Viljandi hakkab uuesti õpetama, nendel on kohe niisugune eriala rahvarõivavalmistamine. Teine tänavune pärandihoidja on Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo, kes valiti eelmisel aastal parimaks muuseumitöötajaks. Helgi Põllu hakkas rahvarõivateemaga tegelema ülikoolis. Pärast kooli läks ta tagasi kodusaarele ning asus huvilistele teadmisi jagama. Eesmärk on, et asi välja ei sureks ja oskajad ei kaoks. Heldi põllul. Keegi peab seda tarkust kusagilt kohale vedama ja ma olen püüdnud olla see tarkuse kohaletooja ja nendele tänastele tegijatele edasiandja olen püüdnud huvituda selle vastu, mis on enne olnud ja aidata kaasa, et see tänane päev väärtustaks vähemalt Osadki sellest, mis on olnud meie esivanemate elus. Kuidas teile tundub, kas väärtustab seda või on natukene rahvarõivaste kandmisel liiga palju vigu, ikka tehakse vigu, aga selleks me olemegi, et püüda vigu parandada, olla kogu aeg ainult pahane, et kõik teevad vigu, siis asi parane. Et pidev ikka positiivselt vaadata, et kui me üldse selle teemaga tegeleme, on veel väga hästi, võrreldes mõnede naabermaadega ja minu meelest selles mõttes on, on pilt päris tubli. Kõige noorem pärandihoidja on seekord moekunstnik Aldo Järvsoo, kes kasutab oma loomingus rahvuslikke käsitöötraditsioone. Aldo Järvsoo sõnul mõtles ja kaalus ta enne rahvamotiivide kasutamist pikalt. Eks ta on üsna püha teema eestlaste jaoks, et selline pärand, mida tegelikult aitakse, aga iseenesest võib seda ka juurde toota ja sel hetkel, kui ma sain aru, et seda pärandit on võimalik ka uuesti luua, et siis mul läks vabamaks ja ma ja ma võtsin käsile, aga enne kogusin julgust varastaks. See rahvarõivavaldkond on niivõrd suur ja ma kogu aeg avastamegi tõusi lahedaid tahke, kuna ma ei ole õppinud etnograafia, vaid moekunsti, aga eks mul eelmine vaimustus sõidikanditest siis nüüd on triibukangelastest ja, ja vöökirjadest ja näed järjest enda jaoks avastanud. Ja see on niisugune jah, piiramatu varasalv, mis tegelikult esivanemad on jätnud. Täna hommikul kogunes aga Viljandis kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juurde 53 inimest, et võtta osa kuuendast Laidoneri marsist. Rännakuga tähistati legendaarse armee ülemjuhataja sünniaastapäeva. Meie reporter Piret rist käis teele minejaid vaatamas. Nooremseersant Martin Suigusaar on Viljandi noorkotkaste rühmajuht ja ta otsustas rühma nimel tänavusest Laidoneri marsist osa võtta. Ta noortega tegeleda noortega, gaasiat mul oma poisid on olemas selline, kui palju teil noorkotkastest osavõtjaid, tänavon, rühmas on 16 liiget, aga praegu siia tuli ainult üks minu poistest eelnevalt noorkotkana anud, noorem olin ja kaitseliitlasena olen ka olnud minu arust nagu eriti midagi rasket ei ole kena kerge jalutuskäik looduses. Pakkuses mõttes, aga kas selle marsti tere peale inimesed ka? Ma arvan, et ikka natuke mõeldakse ikka taas külastamiseks kohti, mis on nagu seotud seal Laidoneri või siis üldse avad sõjaga, aga ütleme, seltskond on ikka põhiline. Tänavune Laidoneri marssali toimumiskorralt kuues ja rännaku pikkus oli ligi 17 kilomeetrit. Kaitseliidu Sakala maleva pealik kolonelleitnant Anto Kergandil oli see teine Laidoneri. Korraldame seda matka siis tema sünnipäevale kõige ligemal lähemal nädalavahetusel ehk siis, kui eile oli tal 126. sünniaastapäev, siis täna, 13. veebruaril, laupäeval korraldame Laidoneri marsi. Nanud Andrus Põldma koostas tänavuse marsruudi ja vastutas ka rännaku eest. Meil siin käivad Laidoneri Sis meenutamas nii väga noored, kes on siin natuke üle 10 aasta vanad kui ka siis väga eakad, kaitseliidu võitlejad üldse inimesed, kes on siin üle 70 alanud, nii et jõuavad selle maa läbi teha ja hindu ja traagidusse kaasa lüüa. Kas see marsruut on raske? Raskusastmelt nüüd eriti raske ei ole, kuigi pikkus on tal ligi 17 kilomeetrit, aga see aastasele fantastilise talve jooksul või juures me kahjuks teedelt välja ei saa minna, et seal läheb juba liiga raskeks, mis maleva staabist aimab, lõpetamine ja naiskodukaitse on meile traditsioonis teinud väikse supi selle juurde kuuluvate lisanditega, nii et seal saavad kõik siis rajal olnud võtta väikse toote ja minna koju. Eesti Punase Risti Viljandimaa seltsi esmaabirühmajuht Sille puhur rääkis, et ligi 17 kilomeetrit ei ole jalutamiseks eriti raskematkad ei ole nii pikad, et midagi võiks juhtuda tõsisemalt, kui, siis pigem sellised kergemad sageli vigastustega nimetada ka villid ja väsimus ei ole just selline asi, et selle puhul tegelikult väga palju, sest ma pean, ta ei saa. Aga mis Laidoneri marss teile endale nii-öelda annab? Meile annab kindlasti võimaluse oma nende rühma liikmetega aega veeta, koos me oleme kõik vabatahtlikud, meil ei maksta selle eest, me saame jälle olla rohkearvuliselt esindatud ja tõesti üks kena laupäeva veeta kõik koos värskes õhus. Laidoneri marsist võttis tänavu osa 53 inimest. Pilet rist, Viljandi. Kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistati ka Venemaal Vladimiri linnas, mille kalmistule kindral maetud Krister Paris käis kindrali hauale. Venemaa niinimetatud kuldse ringi linnade hulka kuuluv Vladimir oma ajalooliste kirikute ning ilusate puitnikerdustega akendega pole viimseks puhkepaigaks üldsegi mitte halb koht. Paraku seda Gustav kindral Laidoner puhka, pole teada tänini. Kohalikku surnuaias on talle pühendatud mälestustahvel ühes jaapani ning Poola poliitvangidega. Nagu räägib Vladimiri kolmanda Gümnaasiumi direktor Veera puusikova, hoiti vange saladuses. Seal polnud isegi mitte nime, vaid Riia kõrgeim juhtkond teadis, kes on need inimesed puudutavad, hakkas aga Laidoneri isik huvitama ning ta pakkus uurimistöö välja oma õpilastele. Teema üles võtnud 11. klassi õpilane Jekaterina Kluhhova märkis, et kummalisel kombel surid nii Laidoner kui ka mitu poliitvangi vaid loetud päevad pärast seda, kui teisi ilm oli lennuka Stahlil. No milline informatsioon kätte. Simon ei suutnud välja selgitada, miks ta suri, kui te kokkusattumus, kahtlemata kahtlustäratav Luhhova uurimistöös tuli välja huvitavaid fakte, näiteks seda, et Laidoner kirjutas Stalinile paludes kui mitte enda, siis vähemalt oma naise vabaks laskmist. Kuid paraku asjata. Aga vahetame puldis, pesine vastas talle, et ta võetakse kuulda ning tema naine päästetakse, kui ta seda ei juhtunud. Laidoner suri vanglas temana hinna vestlusele määratud aja koledad üksikasjad ning seetõttu elasin neile väga kaasapressija. Nagu räägib ühenduse memoriaal Vladimir osakonna juht Tamara Sarookina, saab üle 100 aasta tegutsenud Vladimiri vanglat näha ka täna ja seda nii külalisi kui ka kurjategijana. Tundub, et tegemist on tähelepanuväärse keskpangaga kogu Venemaal, ta tegutseb tänini, seal on ka väga hea muuseum, kuidas huvitav käia, praegu on elamistingimused enam-vähem talutavad kui teine asi, et Keskvanglaelu on nagu iga teise vangla puhul väga raske kirjeldada. Käkli trünnakis tuttab iste. Kindrali mälestuse jäädvustamine ühes Venemaa linnas on mõneti isegi üllatav. Eesti sõjaväe atašee Moskvas laure Indra kinnitab aga, et Eesti hindab seda kõrgelt. Ma usun, et üksikisiku tasemel on suhtumine ikka tunduvalt inimlikum selline tähelepanu, mis on siin meie kunagisele ülemjuhatajale kindral Laidoneri pühendatud, kes just siin Vladimiri vanglas ka suri, see tähelepanu on igati tunnustamist väärt ja ma ütleksin, et kohati isegi liigutav Lilli Laidoneri hauale tuuakse igal tema sünniaastapäeval rahvusringhäälingu raadiouudistele Krister Paris, Vladimir. Pärnu Endla küüli saalis esietendub täna teatri noortestuudio uuslavastus, mis valemiga Ülle Hallik vahendab. Ühel ööl näeb Joonas unes oma klassikaaslast sus annat ja hakkab uskuma. Tüdruk on tema suur armastus. Kuidas aga võita kellelegi südant, kes sind absoluutselt tähele ei pane? Ja siis, kui Prince'i ideaalne naine jahib ja mis kõik veel ei ole veel kahjuks teadlik sellest, et te olete nagu teineteise jaoks loodud. Sarkas meile vaatamata on Laura Joonase sõber ning abimees, et Susanna tähelepanu köita. Mis sellest kõigest aga lõpuks välja koorub, saab juba teada see, kes Endla noortelavastust vaatama läheb. Kui tavaliselt on noortelavastused kajastanud teismeliste raskeid eneseotsinguid siis tänavu võeti ette komöödia, milles mängimist. Noored ise hindasid põnevaks väljakutseks. Laura rolli kehastav Eliis Vaiksaar. No kuna eelnevad kaks aastat on olnud pigem sellised tõsisemad etendused ja neidki oli tegelikult võrdlemisi keerukas niimoodi mängida, kuna me oleme tõesti väga noored siis meediat oli võib-olla natuke veel raskem, kuna seal on kõik see tavaelu jaoks, siis võib-olla liigne võimendatud veel rohkem mendatud, et see tegelase kroomikus välja tuleks. Sama meelt oli ka Joonase osatäitja Karl Verlin. Huvitav, eriline tunne on ses suhtes, et ma pole ise ka varem, kui lööd, teinud, et seal uus Need on minu jaoks väga huvitav ja põnev mängida seda, kui palju siin laval võib näha sinu enda elukogemus, kui ma ei tea, et mõni osa kindlasti. Aga kas nüüd pärast seda kogemust on lihtsam tüdrukuid sebida? Vist ei kindlasti. Viineripirukad pirukad ei ole ju nagu eriti romantiline. No mis ma sulle põlatud mulle pirukad maitsvad. Endla dramaturgi Triinu Ojala jaoks on, mis valemiga juba teine kord Endla noortestuudiole näidendit kirjutada. Sedakorda oli kaasautoriks teatri avalike suhete juht Katrin Maimik. Näidendi sünnist rääkis lähemalt Triinu Ojala. Lukku tegelikult vist sai alguse sellest, ma lugesin ühte uudist ja seal räägiti ühest poisist, kes oli näinud oma unistuste tüdrukut, et tõusis hommikul üles ja ei saanudki seda peast välja. Joonistas selle tüdruku oma mälu järgi paberile ja postitas selle igale poole internetti, hakkas otsima seda tüdrukut. Ja ma arvan, et sõjalise algne impulss, et just näidata seda, et mõnikord unenäod võivad olla küllaltki sellise Suure mõjuga meie elule. Loo lavastas Enn keerd, kes on ka Endla noortestuudio juhendaja. Lugu on plaanis mängida sel hooajal vähemalt 13-l korral. Ja noortest veel on Tallinnas Kristiine kaubanduskeskuses korraldasid õpilasfirmad, laada kohal käis Martha Grauberg. Kristiine keskuse kahel korrusel oli oma müügiletiga väljas 82 õpilasfirmat üle Eesti. Laada üks korraldaja Epp Vodja ütles, et õpilasfirmad on populaarsuse saavutanud üle riigi ning kauplejaid oli nii väiksematest kui suurematest koolidest. Epp Vodja sõnul iseloomustab õpilasfirmade tooteid uudsus, nutikus ja ka keskkonnateadlikkus. Loomingut on juba sellepärast, et ressursid on väikesed ja ma olen ammu aru saanud sellest, et üks innovat, juuni hea tõukejõud on vaesus, kuna raha palju ei ole, siis püütakse mõelda välja midagi, mida saab teha odavalt, seedib kohedas kasutuse mõtteni. Nii et taaskasutust on meil väga palju. Aga meil on ka väga palju tegelikult tõesti roheliselt mõtlevaid inimesi, on üks tunnuslause, innovatsioon on üks ja, ja teine on roheline mõtlemine. Üsna palju oli laadal sõbrapäevateemalist kraami, roosasid patju, küünlaid, kaardikesi kudedega, näiteks kohvipakkidest või riidest tehtud poekotte ise kootud kindaid, märke küünlajalgu. Luunja keskkooli tüdrukud olid valmis meisterdanud loogikamängud, mis aitavad nendeta ruumilist mõtlemist. Kujundit tuleb kokku panna joonise järgi, rääkis Marek. Ma tean, et Elva Gümnaasiumi õpetaja annab seda mängu kätte õpilastele, kes on tunnitööga valmis saanud ja ütleb, et need õpilased on hakanud ka paremini õppima, siis nende loogiline mõtlemine lihtsalt kiireneb ja areneb, kaob kaugemale, et koolist kindlasti väga hästi kasutada. Toode. Tallinna linnamäe vene lütseumi õpilasfirma änger pakkus võimalust mängida ja kaasa osta noolemäng Jekaterina. See on väga huvitav mängija, ta ühendab inimesi. Kuidas teil töö jaotatud on, mis ameteid siin igaüks peate, mina, uimarkideoloog, Dima on finantsi juht ja raamatupidaja. Seoni direktor Aleksandr ja meil on ka Vige. Ta on nagu disainer. Parima kvaliteediga toote auhinna viis Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpilasfirma Kahari, mis valab ümber vanarauda ning teeb sellest Roose. Parima idee auhind läks Varstu keskkooli õpilasfirmale rauaüraski, mis valmistab vanadest mootoriosadest küünlajalgu. Ja ilmast, ka ilm on pilves selgimistega, sajab kerget lund, puhub idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis külma, öösel seitse kuni 12, homme päeval neli kuni üheksa kraadi. Kuulsite Päevakaja, head õhtu jätku.