Sõnaline kultuurisaade iga neljapäeva hilisõhtul. Tere, minu nimi on Jaan-Eik Tulve. Tänases saates tuleb juttu Lääne kiriku liturgilise st aastast ning selle kajastamisest muusikas või õigemini muusikast, mis on loodud erinevate kristlike püha ja tähtpäevade tarvis. Või nende ajendil. Liturgiline aasta, mis algab Lääne traditsioonis advendiga ootusajaga seab oma rõhud kolmele tähtsamale pühale jõulud, paasapühad ja nelipühad. Nende ümber moodustub liturgilise aasta kolm tsüklit jõulutsükkel paasatsükkel kolmas tsükkel, mis kestab alates neli pühadest kuni jõuad vendini välja ning mida nimetatakse lihtsalt tavaliseks liturgilise eksperioodiks. Nii jõulu- kui ka paasatsükkel jagunevad omakorda veel kaheks. Jõulutsükkel advendi ja jõuluajaks ning paasatsükkel paastuajaks ning paasa ehk ülestõusmise ajaks. Rooma katoliku kiriku liturgiline laul ehk üldkasutatava malt gregooriuse Paul saadab kogu liturgiliste taastat ning erinevate repertuaari jätkub tal pea igaks päevaks eraldi, mõnel puhul rohkemgi. Kuna lisaks suurtele pühadele tähistatakse ka paljude pühakute mälestuspäevi. Erilise laulu, mis sünnib suulises traditsioonis ning mille kuldajastu lõpeb esimeste noodikirjasüsteemide tekkimisega üheksandal sajandil võikski pidada Bubba professionaalse muusika alustalaks. Kuna veel mitmeid sajandeid ning mõnel juhul kuni tänapäevani välja ehitavad heliloojad oma kompositsiooni üles tollele ühe ajalisele muusikale. Gregooriuse laul on praktilisel kasutusel siiani ning tõepoolest on ta suutnud oma lihtsuses ja loomulikkuses saavutada äärmiselt kõnekad väljendid väljendusvahendid. Nagu juba öeldud hakkab liturgiline aasta advendiga, mis eesti keeles võiks tähendada saabumist. Alguseks on neljas pühapäev enne jõule. On teada, et adventi tähistati Roomas juba kuuendal sajandil. See on siis Kristuse sündi ettevalmistav aeg mingil määral sarnane paastuajaga, mis valmistab ette Kristuse surma ja ülestõusmist. Keskajal oligi ka see patukahetsuse ja enesevaatluse periood nagu suur paast. Vaeval nõuab kirik paastamist vaid jõululaupäeval kuni kesköise Nissani, mida paljudes kirikutes peetakse ka juba mõnel varasemal tunnil. Eesti traditsioon on siin muidugi mõneti erinev. Paljudes kodudes tuuakse juba hommikul rasvaseid verivorstid lauale. Nagu suuremas osas, gregooriuse laulust kasutatakse ka advendiajal palju psalmi tekste. Enamus neist on seotud ootuse ja tulekuga nagu näiteks neist, kes sind ootavad, issand, ükski ei jää segadusse. Või siis issand, kes sa istud keerubite peal, näitama oma vägevust ja tule. Samuti kasutatakse ka tekste prohvet Jesaja raamatust. Tilkuge taevad ülalt ja pilved, pange voolama õiglus, avaliku maa, et kasvaks päästja. Ning loomulikult Kristuse sünd seotud temaga ning pea terve viimane advendipühapäev ongi pühendatud Neitsi Maarjale. Seal on kasutusel ka kuulus inglitervitus aare, marja, mille tekst on pärit Luuka evangeeliumist. Kui peaingel Gabriel tuleb neitsi Maarjale teatama lapsest, kes peagi talle sünnib. Selle liturgiline kasutus ulatub idakirikus viienda sajandini. Läänes viiakse paastumaarjapäev ehk inglilt teate saamise püha liturgias sisse seitsmendal tasandil ning selleks puhuks loodud tollele tekstile ka Gregoriaani viis. Peab ütlema, et see Keiliumi lõik on innustanud heliloojaid läbi sajandite ning hästi tuntud Palestiina missa, Ave Maria aga Schuberti, Kuno Verdi meloodiad ning Stravinski kooriteos. Viga, mida pakuksingi teile nüüd kuulamiseks? Advendile järgneb jõuluaeg, mis kestab kuni kolmekuningapäev Taiwani kuuendal jaanuaril. Teisel sajandil tähistati nii Kristuse sündimise ja ristimise püha kui ka kolmekuningapäeva. Koos. Hiljem hakkab lääne kirik pühitsema Jeesuse sündi talvise pööripäeva ümber et varjutada paganliku võitmatu päikese sündimise püha. Lähemad teated jõulude tähistamisest on meieni jõudnud 354.-st aastast. Ka siin kasutavad Gregoriaani heliloojad psalmitekstide kõrval prohvet Jesajat, kes ütleb. Üks laps on meile sündinud ja poeg on meile antud, kelle kuningriik on tema õlgadel ning talle antakse nimeks suur inglite nõuandja. Jõulupühal nagu ka ülestõusmispühal tuntakse mitut missat milledest enamkasutatavad on kesköömissa ning päevamissa ning mõlema püha puhul on väga selgelt eristatavad kaks atmosfääri. Öine, pisut salapärane, lummav, taevane, suurejooneline, rõõmus ja ülev. Maailma muusikapärandist leiame selleks perioodiks loodu hulgast Johann Sebastian Bachi jõuluoratooriumi ning epifanya kantaadi. Artur hoone, keri jõulukantaadi ja Olivia Messiooni issanda sünni. Järgmiseks perioodiks on suur paast mis kestab 40 päeva tuhkapäevast suure laupäeva lõunani, jättes arvestamata pühapäevad. See sümboliseerib Jeesuse neljakümnepäevast paastu kõrbes. Tuhkapäev on pärimuse vanast traditsioonist milles tuha kui inimlikum tarkuse sümboli pähe raputamine tähendas avalikku patukahetsust. 10. sajandil saab sellest paavst valguse riitus, kus preester paneb kirikuliste otsa ette natuke tuhka, mis on saadud eelmise aasta palmipuudepüha okste põletamisest ning lausub sõnad Hiiobi raamatust. Mäleta inimene, et sa oled põrm ning põrmuks pead sa jälle saama. See 40 päevane periood kulmineerus, keerub passiooniga ehk eesti keeli rohkem tuntud vaikse nädalaga. Kristuse kannatusnädal algab palmipuudepühaga mis sümboliseerib Kristuse kui Kuninga uhket sissemarssimist. Jeruusalemma. Vaikne neljapäev on püha õhtusöömaaja mälestuspäev. See on viimane kord, kui Jeesus võtab einet koos oma jüngritega ning mille käigus seab ta sisse püha armulaua. Nagu me võime lugeda Matteuse evangeeliumist, andis ta apostlitele leiba ja veini öeldes. See on minu ihusee, on minu veri. Tehke seda minu mälestuseks. Suurel reedel tähistatakse Kristuse ristisurma tema surnuist ülestõusmist hakatakse pühitsema vaikse laupäeva õhtul peale päikesele, loojangut ning kogu liturgiline aasta kulmineerub ülestõusmispühapäevaga. Aastal 325 fikseeritakse paasapüha Nikaia kirikukogul esimesele kevadisele täiskuujärgsele pühapäevale. Käesolevale aastal algab vaikne nädal, niisiis viiendal aprillil ja lõpeb ülestõusmispühapäevaga 12. aprillil. Kuulamiseks pakun teile suure neljapäeva missa introitust. Saavutamingloriaarjoportett olgu meie nagu meie issanda Jeesuse Kristuse ristis Solemmi Benedict tiini kloostri munkade koori esituses. Vaikne nädal võtab kokku prohvetite ettekuulutused ning Kristuse surnuist ülestõusmisest täituvad kõik tema õpetused. See on kogu liturgilise aasta kulminatsioon. Ning loomulikult on need sündmused suurejooneliselt jäädvustatud ka kunstis ja muusikas. Padžee piiskoppi ning kuulsa poeedi Nüansse Fortuuna, Raatuse palmipuudepüha, hümni Lexile Režis kuuendast sajandist juhib sisse vaikse nädala ristiministeeriumi. Kuninga lahingulipud liiguvad edasi, ristimüsteerium särab kogu lihalooja on oma liha läbi võlla poodud. Seda kuulsat jaanimeloodiat on kasutanud hiljem näiteks ning Yom difay 15.-st sajandist Giovanni per Louisi tabalestrina sajand hiljem. Palmipuudepüha lauldakse ka esimest korda Kristuse kannatuslugu ehk passiooni. Neid nagu erinevaid eluevangeelium mägi on kokku neli ning kõik neli leiavad oma koha vaiksel nädalal liturgias palmipuudepühal Matteuse suurel teisipäeval, Marcuse suurel kolmapäeval luuka ning suurel reedel Johannese passioon. Võrreldes pühakirja lugemistega tavalistele missadel On passioon palju, ulatuslikum vahest isegi 10 korda pikem. Neis tekstides on välja toodud evangeeliumit põhirõhud ning loomulikult on kõik tagasi tõuganud paljusid heliloojaid kuni tänapäevani välja. Olgu siinkohal nimetatud neist mõned Hollande Lassose neli, passioon Nonii, mis on kirjutatud ajavahemikul 1575 kuni 1582. William Vöödi Johannese passioon 1607.-st aastast. Haynes Šveitsi Johannese passioon 1664.-st ning Matteuse ja Luuka passioon mõlemad 1668.-st aastast Johann Sebastian Bachi Johannese passioon 1724.-st ning Matteuse passioon 1729.-st aastast. Krzysztof Penderetski luuka passioon 1966.-st aastast ning loomulikult Arvo Pärdi Johannese passioon, mis on valminud ajavahemikul 1977 kuni 1982. Nagu juba öeldud, liigub vaikne nädal jõuliselt kolme viimase päeva suunas mil toimuvad dramaatilised ning samas ka fundamentaalsed sündmused Jeesuse ja tema jüngrite seas ning mis omakorda kannavad oma mõju kogu maailmale. Neil päevil tuletatakse jälle meelde prohvet Jeremija sõnu kus ta nuttes saadab oma rahva Babüloni vangipõlve. Ka need tekstid, mis on kasutusel kloostri ööteenistustel matutiinumitel on inspireerinud mitmeid heliloojaid, nagu Marcantonio Shark pandi kasvaku pähe. Inspiratsioon allikaks on olnud ka Kristuse viimased sõnad ristil. Isa, anna neile andeks. Sest nad ei tea, mida nad teevad. Lukab evangeeliumist. Täna oled sa minuga koos paradiisis samuti Luuka evangeeliumist. Vaata, see on sinu poeg. Vaata, see on sinu ema. Johannese evangeeliumist. Mu jumal, mu jumal. Miks sa oled sa mu maha jätnud? Matteuse evangeeliumist? Mul on janu Johannese evangeeliumist. See on lõpetatud Johannese evangeeliumist. Ning lõpuks isa, sinu kätte annan ma oma vaimu luuka evangeeliumist. Nendele lausetele on loonud Hairschütz oma aurat tooriumi seitse Kristuse sõna. Umbes 1645. aastal ning Joseph Hayden Kristuse seitse viimast sõna ristil 1786. aastal. Kuulame katkendit Haynršütsi oratooriumist seitse Kristuse sõna ning lõiku sellest. Mu jumal, mu jumal. Miks sa oled sa mu maha jätnud? Heinrich Schötz on loonud 1623. aastal ülestõusmise puhuks teose Kristuse ülestõusmise lugu. Ülestõusmispühadest tuleks mainida ka Georg Friedrich Händeli resuratsioonet 1708.-st aastast ning messest 1741.-st aastast. Ülestõusmispühadega hakkab pihta ka uus periood liturgilise saastas ning seda nimetataksegi pühade järgi ülestõusmise või paasaajaks mis kestab 50 päeva. Selle lõppedes pühitsetakse neli pühasid, mis tähistab püha vaimu laskumist maa peale. Johann Sebastian Bach on loonud nelipüha kantaadi ning olideemiasse 1950. aastal kamissa päeva varem. See on siis 40 päeva pärast ülestõusmispühi pühitsetakse Kristo taevasse minemise püha. Ning selle viha järgi on Olivia emissioon 34. aastal loonud teose taevasse minemine. Muidugi tuleks ära märkida ka Johann Sebastian Bachi taevaminemise püha oratoorium aastast 1740. Ülestõusmisperioodi lõppedes jätkub jõulude paastuaja vahel pihta hakanud tavaline liturgiline periood mis kestab kuni uue advendini, see tähendab kuni uue liturgilise aasta alguseni. Lisaks eelpool mainitud pühadele tähistab lääne kirik ka hulgaliselt teisi pühasid mis samuti on andnud oma panuse muusikasse. Liturgilise aasta jooksul tunneme pühasid, mis on pärit evangeeliumides ning seotud kas Jeesuse Neitsi Maarja või siis Jeesuse jüngrite tegudega. Kuid samamoodi pühitsetakse ka paljude pühakute mälestuspäevi. Siin võiks mainida, jällegi oli VTMS Nonii 1969. aastal loodud teost meie issanda Jeesuse Kristuse muutumine sama nimega Püha auks kuuendal augustil. Selja vihaaluseks peetakse pärimust, mis on kirja pandud Matteuse evangeeliumis teadik seitsmeteistkümne alguses. Kui Jeesus võtab endaga Kaasa, Peetruse, Jakoobuse ja Johannese ning nende ees, muudetakse ta üleni valgeks. Siiani Jeesuse jumalikku päritolu ilming. Nagu juba öeldud, on suur hulk pühasid pühendatud Neitsi Maarjale Püha Neitsi taevassevõtmise pühaks. 15. augustil on Giovanni Pierlüütide Palestiina loonud 1567. aastal missa sumpthist Maria ning Marcantonio šarbandjee taevasse võtmis püha missa. Nimetuste jumalaema pühal 15. septembril ollakse Jacob poolendituudi 13. sajandil loodud hümni Stabat Matter Dolorosa seisis, kannatab ema mis meenutab Maarja kannatusi risti all. Seda teksti on kasutanud hulgaliselt ka hilisemad heliloojad nagu Scandic Jervani, Berlundide, Palestiina Jevalibatistabergoleezi, Antonovi valdi, Joseph Hayden, Franz Schubert, tšakino Rossini, Giuseppe Verdi Antonilt. Vorsak ja Francis pole ehk selle sajandi prantsuse helilooja Olivier mees ja kes ise oli ka kirikus. Organist on oma loomingus kasutanud hulgaliselt kristlikke pühasid tähtpäevi ning pühakute mälestust. Järgnevalt kuulete katkendit neljandast osast. Tema teosest 20 pilku Jeesuslapsele, mis kannab alapealkirjaneitsi pilk. Ära tuleks märkida kindlasti ka surnutepüha teisel novembril kus lauldakse kõigile tuntud tekstke nagu reekviem ja Tiia siire viha. Reekviemi all mõistame me kogu surnute missat ning väga tuntud on näiteks Yom difay reekviem funktis Orlandos, Lassose missa, Brodyfunktis, Palestiina Haydni, Mozarti perioosi, Ramsi, Verdi suhe või Stravinski ja Ligeti reekviemi. Nimetas ise on pärit surnute missa introitusest, see tähendab, mis alguses laulust, mille ajal preester ja missa teenijad kirikusse sammuvad lingi, mis algab just sõnadega reekviemi ternam toona eis Tomile igavest rahu, anna neile issand. Surnute, mis ajal lauldakse pühakirja lugemise vahele, sekrentsi, viiesiire. Mille tekst räägib maailma lõpust ning usuvõidust seda teksti või meloodiat on kasutanud mitmed heliloojad ka eraldi nagu näiteks Christoph Penderetski või koguni mõne teise teose sees. Siin meenub kindlasti Hectorberlioosi fantastiline sümfoonia kuna viibime ka ise praegu vaikses nädalas Sis pakuksingi saate lõpetuseks teile kuulamiseks lõiku Arvo Pärdi Johannese passioonist. Liturgilise aasta erinevate pühadega seotud muusikast kõneles Jaan-Eik Tulve. Ning soovin ka omalt poolt teile häid saabuvaid pühi.