Eesti rahvusliku teatri sünnipäev on 24. juuni 1870 ja sünnikoht Tartu. Millal jõutakse aga Tallinnas esimese eestikeelse Näidendini? See eestikeelse Näidendini Tallinnas jõutakse aasta hiljem. Ja see on ka loomulik, sest Eesti teater on sündinud rahvuslike seltside süles ja on tihedalt seotud Eesti rahvusliku liikumisega. Tallinnasse olnud niisuguse hoogsat rahvuslikku liikumist, nagu oli seda Tartus ja sellel eesmärgil kutsuski kaupmees trummer oktoobris 1000 865. aastal kokku aktiivsemaid inimesi, kes otsustasid siis asutada uue Eesti laulu- ja mänguseltsi nimega Estonia. See oli siis nii, Estonia sünd. Ja selle seltsi piirides hakkas arenema ka eesti diaater Tallinnas. Peab ütlema, et selts alguses väga tugevasti juba saksa mõju all, sellepärast et seltsi võeti toetajatekstiipadeks. Kas sakslasi iseloomulik on see, et näiteks seltsi protokollid kirjutagi saksa keeles alguses ja ka omavahelises läbikäimises nii-öelda seltskondlikust suhtlemises valitses saksa keel. Aga näidendeid siiski olid eesti keeles ja näidendite on õieti tulid hiljem juba ja peamiselt Lydia Koidula Saaremaa onupoja ettekandmise mõjul Vanemuises. Esimene näitemänguõhtu, mille kohta on teateid, oli 14. novembril 1000 871. aastal. Sel õhtul kanti Tallinnas kaupmees pettenbergi kirjutatud näidend. Valelik, kes tõtt räägib, ette, aga kus kohal tollal kanti ette need esise näidend, esimesed näidendid kanti ette börsisaalis. See on meile tuntud pikal tänaval hoone, kus asub praegu ajaloomuuseum. Järgmisel, 1972. aastal kanti ette kaks uut näidendit. Nirgi innu viletsuse ehk heategu leiab ja palka ja igaühel on oma kõverus. Mõlemad need näidendid oli kirjutanud linnaametnik Bachmann. Kuid aja jooksul huvi nende Estonia seltsi etenduste vastu ikka vähenes. Rahvas jäi neist eemale ja peamiselt seedud too, et Estonia seltsis eneses tekkisid väga teravad vastuolud sakslaste ja eestlaste vahel. Millega Estonia seltsis siis sellel ajal peamiselt tegeleti. Peamiselt seisis Estonia seltsitegevus igasuguste perekonnaõhtute korraldamises. Selts sai peamiselt oma tulueinelauapidaja käest üürina maol või puhveti kasutamise eest. Ja einelauapidaja omakorda oli huvitatud sellest, et teine lauda võimalikult rohkem kasutatakse. See on olnud eesti diaatriada kunni Nõukogude korrani. Et teater on sageli rippuv olnud einelauapidaja Maksujõust ja nendest üritustest, mida siis einelauapidaja ette võtab igasuguste maski, raadide, pallide ja ja muude tingeltangel korraldamisega. Selle tõttu Estonia seltsist lahkus. Rahvuslikult meelestatud liikmeid ja see opositsioon asutas 1000 877. aastal uue eesti seltsi nimega lootus. Lootuse selts hakkas algusest peale korraldama järjekindlalt niisuguseid rahvalikke kontserdi ja ja piduõhtuid kus kavas oli enamasti ka üks või kaks lühinäidendit. Selleaegset ajakirjandust lehitsedes leiame märkusi, mis väga hindavad tolleaegsed lootuse näitejuhi jaamani väga tublit tööd. A Man oli ise väga mitmekülgne karakternäitleja ja tema. Esinemistele ja lavastustele annab väga hea hinnangu oma arvustustes ja teatrialastes kirjutustes ka Eduard pildi. Eduard Vildet nimetatakse sageli meie kutselise teatri isaks. Mis ajast on juba pärit tema esimesed sammud, tema esimesed väljaastumised Eesti teatri eest vildakas artiklil kirjutama teatrist kohe pärast kreiskoolist lahkumist. Tema esimesi niisuguseid kirjutisi leiame ajalehes virulane juba möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel kooli vingeid ellu astunud noormees. Teen nendes ettepanekuid Eesti kutselise teatri loomiseks. Teda ei rahuldanud meie tolleaegseid näiteseltsid, kus esinesid isetegevuslased, kes polnud saanud mingit lavalist ettevalmistamist. Kuidas nad mängisid? Kui me tahame sellist pilti saada, siis järgmine näide ütleme, näiteselts etendas tõsist draamat. Selles on stseen, kus kangelastega sünnid midagi kohutavad, midagi vapustavad. Näitlejate mäng laval peaks saalis esile kutsuma suure vaikuse, nii et oleks kuulda isegi kärbselindu. Kuid vanades näiteseltsides polnud niisuguste tõsiste traumade ajal kunagi niisugust suurt vaikust kõige traagilisematest kohtades. Rahvas rõkkab naerda ja seda sellepärast, et ise teaduslikel näitlejatel ei olnud seda mängulist meisterlikkust, mida vajasid niisugused tükid. Vilde hakkas oma artiklites nõudma, et me saaksime endile väljaõppinud andekaid, elukutselisi näitlejaid. Tema esimene pikem artikkel ilmus 1886. aastal virulases ja kandis pealkirja Eesti näitemäng ja tema tuleik. Siin ta ütleb, kuidas on lugu meie näitemänguga? Päris näitlemise kunsti ei olegi meil veel niisama siis ka mitte näitlemise kunstnike. Vildi ainult ei kaeva olukorra üle, vaid teeb konkreetseid omapoolseid ettepanekuid. Nimelt oleks vaja soetada näitejuhte, hakata välja õpetama andekamaid isetegevuslasi ja nendega rajada eesti kutseline teater. Tema paljudest selleaegsetest. Võitlus artiklitest on eriti tee trajevaks veel 1888. aastal Postimehes ilmunud bitkirjutus. Eesti näitemäng. Sellest, ta tahab suguvendadele rinda vaimustust puhuda, et nad asuksid rajama eesti kutselist teatrit. Selle ilusa mõtte propageerimiseks toob ta näiteid maailma teatri ajaloost. Juba vanadel kreeklastel ja rootslastel oli olnud teater. Sophukese teoste edendamiseks olevat Ateena valitsus rohkem raha ohverdanud kui suure Peloponnesose sõja pidamiseks. Siinkohal Vilde meenutab veel, et oma rahvuslik kutseline teater on juba olemas soomlastel veelahe ja meie lõunanaabritel lätlastel kuid eestlased on nendest kaugele maha jäänud. Ka Vilde on kunagi unistanud näitlejakarjäärist. Kui ta aastal 1888 töötas Tartus ajalehe Postimehe juures siis ta liitub kohe Vanemuise näitlejate trupiga ja hakkab isegi seal näitlejaks. Meil on teada, et Vilde on kaasa mänginud kahes näidendis nimelt Shakespeari, Veneetsia linna kaupmees, mängis ta keskset kaupmees Antonio osa. Ja Raupachi laadumingusin Veeva mingis Vilde grafifidi osa. Kuidas need osata õnnestusid, selle kohta, milline olemas üks kiri, kus Vilde ütleb et tema mängu vajaduse peale olevat teised eesti ajale mehed isegi kadedad olnud. Ja nüüd sellest. Tekibki Vildel mõte, et tal on suur talent ja sõidab kohe pärast Tartu perioodi Tallinnasse ning hakkas saksa teatri juures palgata õpilaseks, tahtis kogu oma elu pühendada teatrile. Kuid siin jõudis kätte eksamiaeg. Vildet tulid kuulama saksa näitlejad, näitejuhid? Jaa, Vilde pidi esitama Villem, telli pikka monoloogi. Ville tahtis muidugi näidata, et tal on talenti. Tee nagu suutis, kuid ta olevat näinud kõigi nägudel vaimustuse asemel hoopis saatanliku muigama. Ja nii Vilde meenutab humoristlikult, et kõigi tema hiilgavate näitleja omaduste juures puudus tal ainult üks ainukene asi, nimelt talent selle vastu olid alla ka küllalt ettenägelikkust, et näha, missugust suurt osa rahvuslik teater etendab rahvuse üldises arenemises. Ja tõesti, Eduard Vildet võib täie õigusega nimetada Eesti kutselise teatri lisaks hulka aega on ju eestikeelne näitemäng peamiselt meelelahutuse vahendiks. Aga millal hakatakse juba esimesi raskemaid ja kunsti küpsemaid asju välja tooma. Juhtus nii, et 1800 93. aastal asus Tallinnasse elama ajakirjanik Andres Pärt. Ja just selle kavatsusega, et korraldada Tallinnas teatrietendusi. Bert oli elanud aastat Peterburis, kus ta oli näinud vene diaatrit. Seal olid tärganud talle elav huvi teatri vastu ja ta oli tõepoolest Tallinnas hakkas Bert kohe koguma teatrikunstihuvilisi ja moodustas siis õige kiiresti näiteseltskonna ja moodustas selle väga õnnelikult. Sellesse kuulus hulk andekaid noori kes oskasid laulda ja ka laval esineda. Ta lavastas peamiselt laulumänge. Elavat külastamist, nii et varsti jäid Lootuse seltsi ruumid jäid kitsaks. Samuti harjutuste pidamisteks. Ja peab siin märkima seda, et lootus hakkas käima sama teed. Ja tal sai osaks lõppeks ka sama saatus, mis oli Estonial. Ja mis saab Pärti teatris? Panther alustas siis läbirääkimisi kohaliku saksa linnateatri direktoriga, et saada ruume kasutada. Nii laiaks oli juba Pärdi tegevus arenenud, et ta julges esineda juba juba saksa teatri saksa teatrilaval, kuid sai ainult anda kolm etendust. Sest 1994. aastal saksa teatri juhatus loobus ruumide andmisest ja isesuguse põhjendusega, et. Publik oma tõkastiste saabastega määrivad nende polsterdatud loosed ära. Nagu per, märgib oma mälestustes sellega noor näiteseltskond sattus väga raskesse olukorda, sest puudusid ruumid ja puudus ka selts kelle nime all esineda. Uues seltsi registreerimine oleks võtnud väga palju aega. Siis tuldi kavalale mõttele, otsustati astuda Estonia seltsi ja selles oma mõju ja tahtmine maksma panna. Estonia selts oli sel ajal õige armetus, olukorras seisis oli ainult neli liiget ja need hoidsid võimu oma käes ja muidugi ka seltsi Puufetit, mis asus tol tol korral liivalaia tänaval. Praegune Viktor Kingissepa nimeline ühes õllepoes paar Pärti, näitlejad hakkasid hoolega külastama seda keldrit ja kel selle einelauapidaja boksiga sõbrustama, temaga koos veidi võtma. Nyyd saivad nad omaks meheks võeti seltsi vastu. Need kaks oma soovitustega tõid veel teisi. Ja nii oli varsti uutel liikmetel ülekaal. Kutsuti kokku peakoosolek ja valiti uus juhatus ja sellega oli Estonia selts läinud nagu öelda Bergi meeste kätte. Millal hakkasid teatriga tegelema inimesed, kes hiljem saavad meie kutselise teatriloojateks meie vanema põlve näitlejate tuumik. 1800 98. aastal? Kutsutakse Estoniasse uueks näitejuhiks Villem Taal kes sellel kohal püsis kaheksa aastat järgi mööda kuni kutselise teatri asutamiseni 1906. aastal. Taali ajajärgul hakkabki Estonias kujunema seen näitlejade tuumik mis panebki aluse Eesti kutselistele diaatrile. Ja nii alustasid Kitaalid juures oma esimesi näitelaval tissid samme. Peaaegu kõik need tegelased, kes hiljem juba eesti kutselisest teatris esinesid. Ja kui silmapaistvad kunstnikud. Juba 1998. aastal astusid näiteseltskonda Betti Kuuskemaa, Paul Pinna. Ja siis paari järgneva aasta jooksul veel Anna Markus netti pinna Theodor Altermann, Aleksander Johansson, Aleksandr treiljar, Julius Rossfelt, Anna Rossfelt Julius Grünberg, Johannes Kuuskmann ja veel rida teisi. Me käisime külas Betty Kuuskemaa all ja võib-olla kuulamegi nüüd tema oma mälestusi nendest eesti teatrialguse päevadest. Millal teist sai õieti näitleja? Et mina hakkasin tööle, astusin laulukoorimelu. Meil oli Tallinnas kolm seltsi, kolm muusikaseltsi, muusika, lauluselts, Estonia, pandrurin ja lootus. Aga mina muidugi valisin selle Estonian firma pärast. Jahastasin seda laulukoori solid 1800 98. aastal. Karl kihledelt tuli, Pariisist oli olnud Rätsepa akadeemia lõpetanud, ilmus meie hulka ja tema tahtis hakata näidendisi tegema. Siis valis omale laulukooris mees sihvakamad välja, nii sattusin ma peaaegu kättpidi tirides lavale, puhtjuhuslikult, aga juhu subt, hirm täis, ise tead sa, ehk ma küll juba kaheksateistkümneaastane olin, aga siiski kombeks mitte mängida, tol ajal. Ja näitleja oli miski inimene, siis aga siiski hakkasin pihta. Esimene näidend oli mul. Aga kus ruumides hoiul ikka pisike labagaa ja kaks pisikest tuba oli ja see oli pärast, kui me ehitasime kivisaali juures, oli. See jäi pärast riidu hoiuks, nii pisik, olime saal, hirmus viletsalt, aga siis tuli varsti pinna pina oli orkestris siis üks aastat peale mind puus pasunad ja korneti mees oli ja see tuli ka meie hulka, tema nägu oli kohe see jumala Antsilsuse, nii teatas kohe tegutsema mõjulgest, meil viisiga Altermann ilmus ja siis me saime juba mängida ikka selles väikeses saalis. Kolm korda nädalas kaks korda näitemängu ja laupäeval tegime perekonnaõhtuid nii segaprogrammi, sega eeskavaga. Kuidas publikut oli? Publiku haaras kahe käega kinni, kui näidendid läksivad, see oli Tallinna siis ka esimene Eesti, veel oli olemas saksa teater, aga sinna me ei kuulunud ju mitte. Ja see oli esimene Eesti, mis minu teadis olisestiaates, Budulisi laulukoorid olid ja, ja pasunakoorid, hoidja, müüdle laulu, aga me ei hakka siis tegema karbis refelt juhatusel taluiga, nupukas mees, ta oli isegi nii julge, et juba järgmisel aastal ma ei saa seda aastal praegu öelda. Viis meid Peterburi ja, ja seal eesti selts ohvitseri käe peal. Ja seal huline Meti teater Moika peals Meti teades me andsime kaks etendustele eestlasi, küll Lipeedeebuisul tol ajal eestlasi küll. Ja on veel ka meelas teisi lavastusi, mida kaasa tegite. Miks ei, siis oli lilleoru Elsa jäädvuses mitte laulumänge rohkem panna. Rahvas natuke ergutada. Ja mängisime, meil ei olnud tol ajal mitte võtta neid eesti algupärandit, ei olnud lihtsalt kroonu, vanu ja 100 vakka tangusoole säärased võidule ja Kunder, need olid ju ainsad koidule haigi mõned joogid, aga me mängisime Soome asju minna, kant oli väga kulusumegi, mängib Anna-Liisa, see oli juba mul nii-ütelda tiitel osas juhi väga südamel, aga draamad, ärge ütelge ühtegi, et me seal nalja palju tegime ja ei tea, mis kõik? Jaa, jaa, pakanud, mängisime Ibseni metspart põhjama Björn soni, mängisime suuderamanni. Siis Kaaveni kirjaliku korpid, korki mängisime koha pealt, Tolstoi oli pimeduse võimu suurepärane draamas Tšehhovi Heyermanud, saksa šveitslanna fosfos. Lihtsalt vastik. Ebasee oli väga kuulus, sellega ma isegi Vanemuises tartust pidin külalisetendust andma juba üsna alguses, kohe Rige prossi. Aga need olid kõik draamad. Aga ometi, see kultuuri levitamine oli ju küllaltki raske, sest igale kutsa töö, kui ma praegu tagasi mõtlen, siis mõtlen, kuusk naaseb, möödusid mõttelised küll pidi siia armastus selle asja vastu nii kole suur olema, et tsemendi taga kihutas tol korral mina olin lillekaupluse müüjana. Aga äri tulid lahti tol ajal 12 tundi üheksast üheksani. Õhta, jooksin koju, on siin-seal süüa, ema oli ammugi kadunud. Ja siis proovile kella 10-st üheni proovid. No pole, aga see oli kõige rängem meile, et meil ei olnud ju riietus, teatud raha ei antud, kõik oma, minu palk oli tollal viis rubla kuus pat, ela sellest ei, kostüümid ka. Ja soometükid. Me tegime suumi rahvusriided ja mida ma õmblesin äris olles leti taga salaja natuke litrit peale tegin kõik, vaat niisugune niisugune suur armastus oli asja vastu kartnud vaeva? Jah, sageli tuli minul üle värava ronida, vend oli väga selle vastu, siis ei tohtinud ju näitleja keegi olla. Kõlbade inimesed, mängisime isegi varjunime all. Marju nimel kõik pinnadio Altermanni, kõik varjunime oli tol hetkel Tallinna rahvas, meil tundis häda ja niisugune asi oligi. Ja Wendell ikka vedas selle vastu käin laulmas minuga advat mängides, peitis väravavõtmele ronisin üle värav ehkel kõrge olid siis ta nägi juba sellest midagi abi ei olnud. Olin konstra mürki maitsnud ja läksin selles suhtes siis edasi. Ja kõige raskem oli selle riietusega, me pidime ise kõik tegema ja ei saanud nüüd klassikalisi asju võtta meil kostüümi, siis. Aga meil oli väga agar nii-ütelda esimees, seal siis see olisime preeses. See oli Aleksander Tamm väga kuulus koolmeister, noored ehk et jaa, aga vanemad peaks seda mäletama ja tema tõesti kuldsuu. Kui me laupäeva õhtul panime sega eeskavaga perekonnaõhtul toime, siis oli tema ikka kõne esimene number terve tund, aga teda võis tõesti söömata kuulata. Nii hästi kõneles kasvatusliku õpetlikud moraali, kõik, nii väga kena, tema õrna abikaasas oli laululind, siis jälle tõlkisime saksa laulukesi ja mina jälle Alto, tema jäljed sopran. Nii oli meil siis duett juba olemas, perekonnalt ahi kirjuks eeskavaks, siis keegi deklameeris äkist ütleb mulle näitejuht. Kihkudel ahveti, pane kaks palet kord toime, no mina balletti juhatan. Siiski valisid nutikad plikad sealt välja laulu kunstlike kaheksaga, tüdrukud üksi muidugi vooruse pärast, tead. Nihkus tiimikus võtta põletiku stiimisi, aga võtsime kätte, tegime krepp-paberist ma ilmatu uhked kostüümid, punusimisega, laiad kübarad krepp-paberist ja nii tuli täieline ja tegime siis ma nimetasin seda esimest balletti lillede valtsvaldsem kerge saada ja pärsman, see oli meie orkestri juht, see leidis vastava muusika. Tegime balleti ära, elulik käes nende tütarlastele suured, niisugust pilli, ruu, suured poognad, millegi üle selle, palju lilli oli pilt. Ta oli ilus rahvale vaadata silmale, nii et kõike tuli teha, oi ballett. Laulumänge ja, aga siis hakkas juba paari aasta pärast niivõrd suruma, tuli välja ehitada kivisaal vastu Maakri tänavat, suur kivisaal, ehitasime rõduga ja laval juba, noh, siis oli suure peal ja see endine teatas, see jäi riide hoiduks, oli siis niivõrd päikene. Seda võis praegune publikum näha, kui tööle töölised diaatrimisedadele patsis, võis näha seal väikest ruumi, kus me pihta hakkasime, Eestis ka pinnaga, Altermann leppisime drillergi, kleepisin suured purakat, mehed, aga leppisime selle väikse ruumi, et aga jalad alla saada. Kui siiski nii seal valmis sai, siis sisenesid ööd jäidele, naiste hooliks. Loomal teha, aga jaa. EsiVaisi raskes müüb reisides tumepunane vooder alla narmad külge, käsitöö, kõik meil julge masinad, akna eesriided, ukse port käärib, ajasin jälle talgute korras naised kokku ja öös öösel. Vaata Eka oli suuremas osas ei vasta, ikka ei saanud tasu ja näeni Decureerismilises esimese värgi ära. Lavamööblit ei olnud miskit puust mööblit tehtud, ka tugitool ja siis sai sitsiriidega üle kaetud. Järgmisest tekkis, panime teisesitseid, värvisime ära, jälle uus mööbel oli. Lava, seinad olid niisugused, Puuramiitmide peatab peed, kinnitati järgmised tükid, tapeet oli odav. Järgmis tükis, teine tapi üks kord aastas ja ESS nõndanimetatud määras meelisi tervet. Näete seltskond üks õhtu. Ja aga rahvas marukompleksis võib-olla kõrgendatud hinnad ka, mis me sest teadsin, et kas sa ei kuulunud ju meile. Aga tol õhtul jagati meile ära nina pealt sain neli rubla. Teate ka, kui suur raha see oli, sest mul ei hakka troobe sokud pihu peal pisikene Šmikimise peegel, aga siis mina läksin, ostsin ühe peegli oma neljarublast ja see peegel oli poolteist meetrit suur. Puurammer. Nii ilus ja saime Kadriorus riputada veel põlvest särgi, aga vaatasin ennem kui lipsasime näitelavale. Kiilofelt oli suhteliselt lühikest aega tema hobune olnud, haiged vist oli Prantsusmaal nii viletsast, elan nagu need on need õppijad ja nii edasi, nii et ta kaks ja pool aastat, ütlesin temaga, aga siis tuli Wilhelm tahal tema järglased just nii tall, kaarega, julge mees, tema hakkas juba suuri asju. Vaat emaga panime siis kohe esimese koti tüki põhjas, tema lavastas elasis ja siis oli pinna meil juba hulgas ja siis oli väga ilus koosseis. Kas Stahlil oli ka mingisugust ettevalmistust või lihtsalt julgust? Julge mees oli, ta siiski meiesuguseid üle võttis, ütleme, ütleme pinna Jane prill ja kõik nutikad mehed ja ta võttis need üle, jäi, juhtis väga hästi. Olime temaga väga rahul, muidugi ta ei, kus ta pääses Tallinnast välja või midagi nägema, ei olnud, seda niisugust asja. Olime siis ka ikka ilma palgata ka näitejuht, ilma palgad. Pinna oli tähtis suur mees, aga näe ka deltas ilma palgata aastalt neli, vist mina töötasin ilma palgata kuus aastat. Gorki põhjas, mis osade tegite? Anna anna ja teistest meie tuntud. Pinna oli, oli parun, Altermann oli ardist silindriga mäng ja see on muidugi see oli kerge mängida, ta ei tarvitanud närvusi selga, ta oli, ega põhjas keldrist, kus mängis siis Vassili isasi oli see keldriperenaine, seda mängis Markus pärast, ma olen mitu korda Vassili seal männikul Marcus meilt ära läks, sest korki on ju meil ikka püsinud. Mängukavas on praegu ka veel mingil määral teatriga tegelenud, et minagi mängin, niiskame naisEstonia välja maja ees, ma ei saa küll praalida, et jumal teab, mis osa, aga ma endist prauhti kraadiga mängin ja aiamänginud, aga isetegevusringesse nii pealekauba natukene, nii et armastus on oi kuniks elu, kuniks elu, ühesõnaga kuniks aladel mitte annavad ja kui palju teil on praegu aastaid aasta 79 täis, lähen 80-sse. No siis varsti näeme teid laval oma kaheksakümneaastast ehk ei näe, aga kas ei oleks tore neid ja mul ei ole enam rahvale midagi pakkuda, narrida ka neid ei tahaks enam? Ei, mõni südamelähedane osanud teha. Ma ütlen otsekohe nüüd välja, ausalt, kõigi kuuldes, et kui oleks ikka meil parvepoisid, mängiks meie majja äralis laksu kohe. Missugused on Taali teatri paremad saavutused? Tal oli väga taibukas teatriinimene kuid tal oli ka kasvataja ja näitleja suunaja omadusi. Nii näiteks Villem Dahli juhtimisel kanti 1900 kuni 1902 ette eriti rohkesti soome näidendeid. Köige mängitavamaks sai Bakala näidend parvepoisid. Esimest korda lavastati eesti keeles ka soome klassiku Alexis kivi komöödia Nõmmekingsepad. Peale selle mängiti rookeste Miina kanti rahvatükke nagu murdvargus ronina talus ja teisi. Just Soome rahvatükid oma eesti näitlejad jälle lähedase niisuguse olustikku ja sündmusi karakteritega lähendasid eesti näiteseltskonda väga realistlikule mängulaadid. 21. septembril 1900 kolmanda aastal oli korki kuulsa näidendi põhjas esietendus. Näidendi lavastas William Taal, kusjuures teda tublisti abistas Paul Pinna. Ettekanne õnnestusest. Wilder oli vist võimalus korki põhjas, lavastus ka Berliinis näha. Jah, 1000 903. aastal nägi Vilde Berliini väikeses teatris Gorki näidendi põhjas. Vaatamata sellele, et saksa lavastaja Max Reinhardt oli tol ajal valitseva dekadentsi mõjul lavastatud korki realistlikku draamat sümbolistlik impressionistliku laadis andis ta siiski Vildele suure elamuse. Ja kui ta tuleb tagasi kodumaale ja näeb Eston laste korki põhjas lavastus, siis ta kirjutab oma Kuusa võrdleva artikli Gorki põhjas Estonias Jaberly väikses teatris. Artikli tähtsus Eesti kutselise teatri sünnis oli kahtlematult suur. Teose. Ja lavastuse trump olid nii suured, et ületasid nende kõik ootused. Ja kogu see etendus on muutunud omamoodi epohhi sünnitavaks. 1905. aastal Estonia käis selle lavastusega külaskäigu edendusel Helsingis. Helsingi publik ja ajakirjandus võttis edenduse väga hästi. Võiks öelda isegi vaimustatud vastu. See kõik andis hoogu ja oli põhjuseks, et võidi julgemini teha juba tulevikukavatsusi kutselise teatri suunas.