Enne kui hakata kuulama kirjutamata memuaare toome raadio arhiivist ühe vana helilindi ühe vanema seal säilitatavatest. See on kirjade järgi karbil ümber võtte heliplaadilt, mis tehti kaheksandal jaanuaril 1947. Eelmisel päeval oli kuuekümneaastaseks saanud Oskar Luts. Mälestusi Oskar Lutsust räägib täna kirjaniku elukaaslane Valentiina Luts. Mikrofon asub Riia maanteemajas Tartus, mis on tartlastele ja meile kõigile tuntud lutsumajana. Kus te olete sündinud ja kes olid teie vanemad? Minskis sündinud ja oli tol ajal Brista farmetis. Isa oli rahvuselt valge veini, ämma poolekas, Poolat uskujunda pooli sest vähemalt Abioosivad ja pärast Minskis sõitsime seal suurt külla Põlvasse Vici Selma, kasvasin seal koolis, käisin, nakkab verst. Tuligi meelde, kohe nii ruttu. Kuidas ilmus teie ellu Oskar Luts? See oli 1900 Ja üks päev tuulepüks see Venne ohvitser ja tahab tema tuli Varssavist komandeeritud viidipski tülitaks. Ja tema, tema tuli, see Vubacusdemont, see vaguni medikamendid annab previisorollistes juba. No ja siis teevad, kui tulime, nägime, temal jääb leebem, ma ütlen, mul hakkas kohe meeldima Elis. Ja ma ütlen, et kui on üks minu laual Palub nii suurektrintega ta õega suureks intega, räägiks siis vene keelt ja oli just unustage see aktsent, nii meeldisid mis hullumeelsed olid vees. Noh, ja siis mine, seletab vaata videost kesi hakkakse Sovoniton, jää kuidagiviisi aidata teda vagunist välja. Praadida laadida ja no mina omale seal nagu kontakti ja siis ma mõtlen, ma saan teile kohe anda ja see oli niiviisi 20 minutit kõige rohkem ja olistlike eest mul oli antud see kõige nooremat ennuslik sära. Jääb noh, pool tundi, umbes jäigile tagasi tuleb see poiss ei ole normaalne, et temal on kõik antud ja mis väike Siiendatilip tema jõua tuleb. Mis Kellinimatiivsetend nunnimil töötlemekile Nelieni üks tund aega. Kui vanad ürituseks on 20 nelja aasta Ja ioneemi vastusel ideed, nukk Vitepskis, sild suur ja tema tuleb suurendan, keskmine katvus. Aga teine palju pikem, tulivad käegisi. Oh meie issand, kus muleeri Eby Eimina põgenema. Liidovski teed on kitsad voorimehed, tramm läheb siin ja mina tahtsin põgeneda ja teisele poole jooksu niux tunnen juba koorinokaga tubaditeeri kannused jää. Ei, ma mõtlen tingimata seal kõlisevad. Ja praegu mõtlevad tingimata tema, kus jumalad tänu aktigantsensams nime abtikese, siia, temaga apteekidesse. Tema ütleb, et tema näeb hoopis teist noh, retseptid ja muuseas leksimisel tarre koheliksime oli koi millisena keegi oli seal ja seal oli niisugune väga ilus pargis väga ilusate istuvate genorodsel. Läksime sinna. Hakkasime jalutama iga päev teatrisse või kinosse võis seal liliputi, teater oli siis olid viriinis, mitte üxpeeeffeistunud kohta, igatahes leksime. See, kus meil on kordades oli, seal oli Komorfitherd eest eestlased ja tulin, muutsime ennast, sõbrandaksin mängima, mõnikord kaarte ja ja järsku kolmneli olime tuttavad. Suhteliselt võib, kuidas see avaldada oma äärmustus, kui armastatud. Kellele ta selle küsimuse esitab? No eesti ohvidel kattunud Polanski oli kaks, oli eestlased temaid. Lihtne, tee meeldide mulje, kas te olete nõus minuga abielluda ja tema mad kordab ja ütelnudki Mällilistusesse, muidugi mina ei jää meelde. Vialunud jega oper, lehe bar. Ma mõtlen nunnisbirist, Uldniscene poiss, räägi armastuse, kõik läksin, ei vabandanud, ei midagi kadusele. Aga tema juba jookses preestri juure tahtis kohe. Olgu, ta jääb preestriks, teisel riiulilt külje laulatust, mees, sest tema mudelile tage sees siis kingitus, käekell, kätlaskled, powskinud Kurlegi, no siis oli see poeg, pulmakingitus oli ja olime Ergisla kingitus kingitus ja kihva kingitus ja heidus ja meie siis mispärast oli pärast oli mõjutatud see pulm jää. Vaatasime seda, teises tuli teisel juulil Ivooli pulm kus laulatus oli Uspenski kiriku, siis ei andutele hääl kirikus piir laulatusele, uhke, ilus protseduur, väga ilus, suurepärane, kuigi oli sõjaaeg ju see jää oli valitseja. Pulmapidu vot see on, nagu ilm seisab, siis nisu kestrisse teil ei kuule kuskil nupulmutvatega uhkega, tema ei saanud pruudi Pokiti kuidagi visiini jäänud, eestlased aednikud oli, sest temal murdasivate said säige. Aga tassima olijate laulutuses tulime kirikust. Laud oli juba kõik, üldiselt ju kõik valmis ja tema võttis järsku sõimata, jäi purju. Minu emannikute katoliku inskine, uhke ja tema nägi vōi emannistkümnei tahtnud näidata, mis tema purju jätkadus ära. Teed, mis leksara pulm läheb, tantsivad Havai veetud puhkpilliorkester ja ja, ja siis oli, mul läks ilmustuste tjev autamaks merre, mis, mis tähendab ei, oli, oli, oli, et keegi õhtu ja siis Jürgenson oli eksperdid, ütlevad surssiberg. Väike-mõjubamistlike tarvis, vaata, mõtlesime kus mind korter tuli, võidud, korter oli, noh, siis kilkama minna, nemad läksivad sinna lutsumaaga pilluste, nemad patsivad aknaluugid, mis eile oli seal lahti, jääb, koputati temale, tema hakkas sõimama. Mis nemad ei anna rahutama maadele. Staabite. Hommikupolümeeri ja hommiku no ja siis muidugi ruttu-ruttu ja siis viidi mind sinna ja siis lõkkesse sibul. Kus oli teie esimene elukoht? Esimene ühine eluga. Ema juurde, kus sakslastega oli okupeeritud valgi venima, seal olime kolm kuuema juures ja kohe tuli, mis siia Tartusse ja kõik aeg Tartusse jõudsime. Laps oli kolmekuune, raske oli pullik, veel erioldud, kerge kolmikume, laps. Meie sõitsime seal neetud Surdnetud ja järsku suur vandajas toit. Mustonen. Töölide hobustega ja 90 joonide tuleb hobustega rongile. Ja luts tuli maja, mina mõtlesin usside rabandusest, mõtleme nii, ehmatasin hirmsasti ja see, see, kes vii Viismid hobusemees ka oli. Joon, mis nüüd tuleb, aga seal oli ka, piirdus. Sest noh, jumalaga jääb vee suja leks vägillustega esialgu oli vaid vot nii, mustad pesemata, nii nagu teist. Ei, ma ei oska ütelda, kui hirmsad need olid. Üpris tõsiselt kartsite kärpesse liiga üksgert magab, õudselt poisike hakkas veritsema, hakkab, pidime koitma jäänud. Te tulite Tartusse Tartusse. Mida te teadsite enne Eestisse tulekut Eestist või eestlastest? Eestlane, ütleme ütleme, mis ta on, ta mõtleb, no ma ütlen sulle, kuidas seis on eesti rahvas niisugune kuid ennast seal lükkad, kommenda paindub. Kolmandal päeval kukub ta kui eestlane trühvlit, äge, tagasihoidlik, mitte niiskendsin prementakaid veenidesse ja. Kas Oskar Luts rääkis teile, et ta kirjutab? Mina abt apteeker, töötanud oma tunnid ära ja kõik see kodu kodulehe ja. No ja siis ei ütlenud midagi, kuid ta kirjutas Vitepskis, kirjutas võltssuvi, ta kirjutas siis, issi naeris mõnikord ja mina mõtlen. Jumal, ta ei ole normaalne. Ja hommikul räägin naisele muinumi. Hullumeelne. No mis tuli minnes nuttegi, kirjutab naerab, mis pisarad jooksevad? No aga mis on täiesti normaalne, kui ma küsisin, mis dresse näinud ta mõtleb. Neljastusse tuleb niiviisi meelde tuleb jää, muivad. Millal ta kirjutas päeval või õhtul või? No öösel kui pärast kirinikene, kas töötama, siis kelle kolme laudas selles seitsme 80. tüsedus Aga tookord Vitepskis, kui te nagu hakkasite tähele panema või märkamata Noh, ja nüüd teie esimesed mälestused Tartust Tartu mulle meeldis suurepärane. Kuigi ei oskanud, keeldage see mustri ema pärmustas rohkem kui minema. Kallistab mind, ta hakkab nutma ja ma mõtlen, sellepärast temal taks, poeg, koolitatud ei oldud tassist tuli minia siis tema kõik armastusse andnud, seda nii neile siis, kui laps võlts sündis. See ei oskeim, vot ma vaatan, leian end praegu nii, kuidas vanematega, nii kui tema oli, niisugust ma ei näinud. Nii äärmustuse võitis kõik südamele. Aga kuidas ta Oskar Lutsu isaga läbi saite? Isa oli kingsepp vist selle Ja kuskohal Riiad, teeme ülemee, ostsime säutsu vält, andis meile oma korteri, kui tulime, ta oli ohvitser ja andis oma korteri ja me jõudsime, aga no see on tulnud ja mõtlesime, kaheksa kuu. Liitsime suurema korteri parkidendaval, aga meie jaoks liiga suur oli, seal oli neli tuba, meil mööblit ei oldud ja mind pantsivat suvitama Palermosse oli seal, kus Lutsu suguvõsad kiik on tolle hääldsis yhe jää jääd, seoder krabisevat räia ostsivad meelikud, kõik mööbli saalil magamistuba, söögituba, taoline pruugitud, aga suur nagu uus, kõik olid praegult eksi, mõmmi, võltse tiik. See oli siis pargi tänava korter, aga üldse olete Tartus elanud ju vist õige mitmes kohas ja vahetanud väga palju kortereid. Kes tänavast leksime puistadendavali puiste tähendab, elasime nelja aasta pärast Jelliksimedenavale selga, nelja-aastasel oleks võlts. Suur korter oli käekordne Mikenega oma etenskina oli kui ässa minek, nukkekatus, kõved. Pärast ja seal oli üks William olnud, aga ternaini parandanud, kahtlustati Lexi määre ja voim põrk lehes. Sama korter, kus me tulime sealt ära. Siis pandi Eli hektariga, ei väsi lampi kõige kris, elasime lugusid peolisi Tallinna tänavail, Anisin siis väga suured sõbrad, olime siis niiviisi tugevat hiidlaslikke, ikke peab otsima, kus elektrit kordades, kus elektriga. Miks te nii tihti kortereid vahetasite või nii palju korterit? Kust saab lisaklimp, niisugune oli magamata inimene, oli ta öösi, kõik see kopis, loots koputab teemalisse sinusse intellidel, võimude hullumaja. Novot miskine oli, Baader oli Asjon tehedena seltsi öösi pihustatud saia. Oi, seal oli muidugi korter, oli suure pööranud, soojad, kõike vot hoidla. Ta on närviline oli, kuidas ta tahtis kirjutada, vot siin ta sai oma majas rahu. Nakkasime, mis sest 17 aasta Joosin. Kuidas Oscardusele kolimine meeldis? Kui siia tulime, maissessis, ütles kord, esimene, maadlesime. Tõmmake, madistasid, magedad sai rongid manni freerivad ei saa magada. Nii Väigi tuli jääbki kolima kuskile teise kohta silmaga teise pärast harjusime kõik ilusti, mitte nii, tegid. Esialgu Tartusse tulles käis Oskar Lutsu apteegis tööl ministriga. Püksvahede pidasitega raamatukauplust. Vassili kõguks Meljeeli ma ütlesin, tema vend pakkus ja tema, tema putke mersanud ei ole. Tema kirjutab Etti, tulivad, lapsed tahavad osta stama, kirjutati Vedki sealisi. Väga uhke, aga mis seal tulivad sõbratsema panid uksed kinni, talge uksest tuli, mõtlesin käbi, nii et oli tehtud ja, ja vot see on see koht, niisugune kõrvaline olid oliks linnas, võib-olla oleks leidnud farmini selle viieiat lehe nurka peaaegu. Kütsite siis lihtsalt ahju kooli raamatu. Ta üle aasta sai kütta paksud raamatud ja, ja oi temalt Krassoni vaak kirjutama, sest lapsed põlevad, võtke teine kortode novot. Ei temast seelik autis. Ja kuidas te selle maja krundi leidis? Vot kui tema müüs oma teosed nuristi kirjastusele 100000 ja mina mõtlesin, no mis praegu oodata, praegu ehitada niiske küte on, oli niisugune väikene majakene, huvitav, ma ei tahtnud kuuluda ja kirjanik rääkib kartuli peetud nime, rääkisin tema vot küljel kuskil krundist ehitate maja, assinalik meie linnatee oli kindral Tõnisson. Naisi. Vanuseliselt aega kuskil seal diatugev suur krunt oli ja suits tuli siia. See ei sobi meile siis antimäär kuskil jääma, tähendab, seal käis, see ei meeldinud mul krunt jäi viimati siia. Meeldis mulle siin kolme kuu jooksul, see Maiken oli ehitatud 15, neist olid siin nooremad eetrisse pealt, siis näljas kuivoolisus. Kolisime siia nii tähtis kui tema oma juubelipidi omas majas ja oli omas majas. Väljaspool oli veel krohvi mata. Kevadel Grofissimi väljaspool. Aga algul oli luts maja ehitamise vastu No ei vastu, oi vast kui palju ma sain nutta selle maja ehitamisse, ainult ta ei tahtnud maja saada, säilib, kujutab, kui palju mure on, nii et ma praegu mõtlen ja mõtlen, et mis praegu oleks liiga, kui kuskil rahulikult korteris olla. Kes selle majaprojekti tegi? Ja ehitajad olid mina. Akeses kukkusin kässis, võtsin ühe Olicineedeed, meister, temal ei tundud luba ehitada, temal on kukkunud. Kui tegi ja siis. 1000 võttis raha kuskil ei makstud, kus materjali võtnudki, ütles õudselt tuli bioobil kõik usaldanud, andnud kõik Akesse, kes andis see keegi ilma. Pärast tuli kohtugeima, oi-oi-oi, kui mõtetes võib hullu minna. Mis teha, mis teha temaga ja eesis, nutsin, ja kuidas teha nii muidu kui hakkasime ehitama, sest tema. Imetleb ahmis leping häälega, ta oli niisugune, ei olnud õige inimene. No ja kui läheb, milles on muidugi tarvis lepingut muidugi loe. Vot tarvis oli, siis oleks ta mõjuli kuskil ei läinud, aga ma ei tee mitte midagi. Muidugi, kus kannatada kõik. Aga kus verd, see, mis sealt tuleb kutsuvaid kohtusse linna juua, oi kui mõtlen, et praeguses ise huvitav, kui kõva oli, kannatasin kõik välja. Ta saavutas kõik seal unustust, tema ei tee midagi. Sisse kolisite, millal? Kuid tema tuba ehitasime seal siis tema. Kui me oli, elustasime. Ei huvita teda nii mittegi aga kartulipaar päeva enne siia kolimist ja kamin ei oli viljaka ainult see savi pandud põrand. Vaatleme, ütleb. Mis kuradi põrand silmal ütlevad, tõsiselt korstnat tarvis. Kuidagi oskavad temal ja selgitada, aga kanname siis ruttu-ruttu, Jermine, PÖFFi tulime, kolisime ja siis poegi viis, sinna puid jääb. Eks ta oli laud kaetud, Expressen väga uhke, pidulik vastuvõtt, vaalade täita, rahvus, ta hindas ja kaetud kõige, nüüd lähme mustust tuppa vaatama. Poeglis sulpasime puit. Tema tuli surutis tulist silmast või väga meeldis siganil. Oskar Lutsu 50. juubel oli siis juba selles majas. Austamisi ja juubeliaktusel oli siis õige mitmel pool Tallinnas ja Tartus ja. Vaadates Pärnus, mis oli meil käisite kaasas kaasas? Kuidas Oskar Luts mulle meeldisid sellised austamisõhtut? Ei meeldinud e tõotav tagasihoidlik väga oli. Esimene oli Rakverest, Rakverest oli seal kuskil kool. Ja keegi ei kujuta, ma olin Tallinnas Tallinnasse, oli suur kontsert ja siis oli Estonias Estonias ja siis panin jätsin saamist sinisesse saali või mis seal kutsuti siis sellisel moel, et seal ja seal on hirmus palju inimesi. Vot see oli natukene pärssiv, käime juba je järsku naeratus, rahvas naerab hirmsaste ja nime istusime, mõtlesime, arutasime piistu, mis mina kontrolternsenooli mõtlesime, kätsukesendagid järsku naeravad ja vaatan, tantsivad Sa jääd, sest üks sinine, teine Rosa, üks must ja see vast midagi hullu viset kuv, lendab see niiviisi ja tantsi peeturti mütsikest need keegil pärast vaatame ja tema võtad need mütsikest tüdrukult ära ja läheb raha korjama. Ja mõtlevad kõik teetsevad, vussehedas Maire, vaja tantsivad silt kurikat. Vunietit on pilt ja siis ta läheb leebelt. Pantside ausust või keik pansijate raha. Oskar Lutsul oli palju sõpru. Kas te seda mäletate, kui Nikolai Triik selle väga tuntud Lutsu portreetehnik? Ja mis seal veel oli? Nokartsevatsioon, seda masinat? Streigi portree kust ta seda joonistas? Täiesti nii palju oli tuttavat, väga palju oli paari prosiivsel Jürgenson previsel näitame kõik surnud, aga neid oli sõbrad, kuigi nemad, apteegid oli eemalega, kuid Tartusse tulnud saavutimine külastasid. Mu apteekidest ühtelugu räägib väga palju kireks. Väga armastas apteegist rääkida, kes oli omale rohtu, sest tema, kui nägin, retseptid ei andnud tellinud leksime pausi, kihise tegi rohtu. Tarvis midagi oli millegipärast maantee, mis ta ei tahtnud, kui teised, teevad ta tähtis. See on ei oska ütelda, kuidas ta armastas lapsi. Aga kui saksa keeli paustes poiss lõbustama jäädakse jutustama temani. Jutustus niisugune, mis temale on praegu raamat, mängitakse, teadus hakkas rääkima rääkivate valija. Mina teen kohvi, seal hommikupoole õhtu räägite mõne, ütleb kast Esmo, sellest tuleb tingimata näitemäng. Ja tuligi näitemäng. Nukitsamees. Luts seda ei naernud. Igasta lutsu ei püüdnud oma usku pöörata. Ei, seda ta buda tõusk ja ei, ei, ta ei räägi. Kortuleb, joome, kohvi kehti, ütleb Tõnisson. Palliautod, mis on? Vot kas teete, mina? Tegin, sõlminud, parkide näol saame ja seal tarvidus, poeg viina hirmsasti, aga nimed tegin. Värske silk ei võida. Ja nimekas Teder proovus nimelt enda WAP DNS käivitaja no tehke. Järgmine päev tuleb, toob miskised, kuivatatud lillekesed, teip, suits õigel pool vaagamis tuppa. Kas ta aiatööd armastas? Ei, mitte mõnikord lehega, kui rohtu selle oli siiski, kui keegi tuli, niitis meeliste Mikey. Dennis Milton Gustasinvad on õunapuu, õunapuu ja seal kuskil on, kus ta rehaga nii puud istutas. Issi, võitsin tülli, töölisi ja siis, kui maja ehitati, kohe tegime, aidaa noaga, muidugi, Oskar Lutsuga, pidasite ikka nõu, kui ta istutada või teevad seda tema, mitte. Ei huvitanud üldse. Ani, nüüd armastusväge. Kussil sirelid, paljugi õitsevad sirelid ja vihm olnud suurepärane. Ja tänu vastu nii õitsvasse rikkalikult Aid hakkab, puit on tühi, külm, mis takistas. Ei taha seda teete. Kas siis tuumakad ja ilus oli mu ilmus suurutumadel? Oh, seda oli uhke, siis ta siis ta ostis, niisugune masin oli, kus ta õiglastada, kus ta kuivatas kõik tuba juurde, ta haisu oli tunda ka teisi sai hingede, aga armastas sepid. Sõda ja kõik üleval, tähendab kõik nöörid ja aga teist oli tuua, kas on väga niisugune room oli suur suitsumees? Ei ole, kui ta ei töödanud üldse sõnud part suitsumisse sõitude mine töö juures, siis üks suits, Sa oled teinud, suvad, teeme nii, et temast suitsutus, pold, suitsu, higi üldiselt oli viisi, tegi masina käima paberossi siis tema ainuke ports suitsu, sõimaid even temale. Juhan teede petuei kuule, ei tee väljagi, ei tee välja. Johann kärjub, Johan tuli, Pajeefrete masime räägivit kokku. Kaval Lutsar. Väidetavalt räägitsevad kokku. Rahvas räägib Oskar Lutsust igasuguseid naljalugusid. Kui palju on nendest tõtt, kui palju välja mõelda? Aga kas see vastab tõele, et bussijuht maja ees peatuse tegi? Alati, kui võlts sõitis, bussid teadsivad või kui tema tahab, linnade vaibus, seisab, peab ja tuleb kindlasti ele kodu. Armastati rahvas Ta oskas viimidege. Ta oli väga haruldane. Et tellime puit, puit, tuuakse, tematu, leppinud, poolileb mamma Annelastesse, võtke panni linna, pani ilusti, niikui sinna võtate oma sugurahvas oma sugulase juures ja ja oi, ta on haruldane, oli. Praegu praegu kolm või neli korda ekskursiooni võtta vastu iga päev ka oma noiga. Perfegi nakkab praegu Yeli minut, tegime selle juba ekskursi juht, esimene kord, kui minevasse Nissi siin muuseumi, siis mul oli kõik näituseni lapselikust tähtivad Lutsu kodu näha, aga siis isi üksinda gramiseni kooris ta jäi vastuvõtmine ja aias. Aga nüüd ei jõua. See muutus ei oskanud, oli seda kohe algenud eesti keeli rääkima, vot aga vot ma ei rääkinud mõnikord.