Veel kord avanen mikrofonid ja panime pöörlema lindikettad heliülesvõtetega Tallinna laevastiku ohvitseride majast. Veel kord laskem silme eest mööda kuus päeva kestnud fašistlike roimelite mere Gerretz siia viigi. Kohtuprotsess. Kuus päeva vähenenud inimmurd Mere puiesteelt. Kuus päeva viibisid kohtusaalis tuhanded töölised, kolhoosnikud, asutuste ja ettevõtete töötajad õpetajad ja kirjanikud, kõikide elukutsete esindajad, nõukogude ja välismaa ajakirjanikud. Kuus päeva nägime kahe julmas adisti Gerretz ja viidi eemale tõukavalt külmi enesega rahulolevaid nägusid. Kuulsime nendes saatanlikult ükskõik see toonia raamatupidaja arvestusliku täpsusega loetletud süütute naiste lasteaia Raukkade hukkamiste kirjeldusi. Veel kord kerkis ajaloost fašismi inimvihkajalikult julm tale. Tallinna suurima saali kõrvalruumides, koridorides, vahekäikudes, treppidel ja puhkenurkades arutatakse mõeldakse ja meenutatakse kõike seda, mida fašism on inimkonnale toonud. Sinuni inimesi erinevas vanuses erinevate vaadete erineva usutunnistusega. Siin on palju meie varasemaid tuttavaid. Meile kõigile tuntud inimesi. On vahe. Mis mõtted teid vaevavad, seltsimees Palonov? Töötate vist ETK Velli kaubandustehases. Kuidas on mõjunud teisse senine protsessi käik? See protsess näitab, et inimesed praegu istuvad Tseebingis ei tunne häbi oma tegude eest, vaid räägivad seda toimunud kurbmängu, nagu see pole seltsi neid nendesse puutunud, et nii ta pidi pidavat niimoodi olema. Kuid rahvat sele rahvad, kes armastavad rahu, pole küll sellega nõus. Ega roimar peavad saama oma karistuse. Teil on kindlasti juttu olnud oma töökaaslastega, oma lähemate inimestega. Arvamine on niisugune, et need kurjategijad, kes praegu istuvad süüpingis ja kes on praegu veel vabaduses Inglismaal, Ameerikas ja Austraalias peavad kandma niisugust karistust, mida nad on ära teeninud oma kuritegevuse eest. Ja kas ongi mingisugust karistust, niisugust karistust, millise nad on ära teeninud, niruks karistust vaevalt et on. Sest see kuritegu on niivõrd suur, et seal see otsus, mida me Eesti NSV prokurör nõudis, nendele on veel liiga leebe. Käimasolevas kohtuprotsess peaks olema hoiatuseks meile kõigile. Et me seisaksime alati valvel selle eest. Et kurb, möödunu see möödunu, millest siin protsessil nii palju on räägitud, enam kunagi korduda ei tohiks ja see on kõikide rahuarmastav, vaata rahvaste ühine püüdlus. Tekstiilikäitise Punase koidutöölised olid need, kes saatsid sõjaroimarid Ain-Ervin Meretöö kohta kirja. Nüüd on aga sellest tükk aega juba möödunud. Ja missugune on teie kui Punase koidutööliste Alide Schults? Sester, Niinemets, Alexandra Sobakina, missugune on teie arvamus inglise valitsuse vastu noodi kohta nõukogude valitsuse noodile Ain Mere väljaandmise kohta? Meie rahvas on väga pahane selle üle, et teades selle mõrtsukategusid, püüab ta varjata seda jää lugeda mittepõhjendatuks, kuigi antili on tõestatud. Kõik tema kuriteod ja meie inimesed on väga pahased ja nördinud selle üle, et Inglise valitsus praegust veel varjab teda. Meie töölised arvavad nii et mõrtsukad on vähe näha, laske. Need on midagi rohkem peaks kannatama selle pärast, nii palju läks nende pärast räpast sukk. Kuidas arvab noorem generatsioon, kes on kohtuprotsessi käigus näinud mida pidid üle elama? Teie vanemad? Mõeldes tagasi paarkümmend aastat need sündmused Kuidagi nagu ajalik lukku läinud nüüd aga murdes nendele ja elades kohtuprotsessile kaasa ei suuda mõelda ega aru saada, kuidas võidi talitada taoliselt, unustades inimväärikuse ja saata surma tuhandeid inimesi. Nende mõrtsukate kohta, kes istuvad süüpingis. Tundub, et nad siiski veel püüavad end õigustada igatepidi ja ei taha end tunnistada küllaltki süüdlaseks püüdis seda veeretada kellegi teise kraesse ja ennast vabaks pesta, kuid see ei lähe nendel korda, sest elavad inimesed, kellel on õnnestunud sellest pääseda, on tunnistajad. Ja nemad on teinud oma karistuse. Kas olete tutvunud ka siin välja pandud näitusega, mis veel kord lasevad silmade eest mööda minna kogu protsessi käiku? Ja see on õudne vaadata. Paned kohe, päristasime seal, nii et Pirkideni, et kuidas inimesed võivad nii loomaks minna. See, mida kiudude tahaks tõesti terve südameks esse kunagi elus enam ei korda. Pressiruumi poole astub Tšiili ajalehe L siig loo korrespondent Salvador Marini. Ma mõtlen, et sellel protsessil ei mõisteta kohut ainult nende üle, kes istuvad praegu siin süüpingis. See protsess äratab tähelepanu kogu maailmas, samal ajal ka Ladina-Ameerika maades. Rahvad näevad, kuidas eesti kodanlikud natsionalistid töötasid koos fašistidega. See protsess võimaldab veel kord jutustada kogu tõde ka nende eesti kodanlike natsionalistide kohta, kes praegu elavad ja ajavad oma musta äriga Ladina-Ameerika maades. Meist mööduvad uued ja uued inimesed. Aeg-ajalt ulatame möödujaile mikrofoni. Nõukogude Liidu rahvakunstnik Georg Ots. Käesolev protsess toob jälle silmadeta. Sõja rasked aastad ja fašismi. Koledad kuriteod. Peaaegu kõik. Nõukogude inimesed on kannatanud, kes ühelgi teisel viisil fašistliku kallaletungi läbi. Ja kõigile tulevad rasked aastad jälle silmade ette. Üks, et need kunagi korduksid ja sellepärast peaks käesolev protsess olema hoiatuseks ja. Meie praegusele põlvkonnale meie kasvavale noorsoole et kunagi enam ei korduks need metsikused kuriteod, mida tõi kaasa endaga sõda ja fašism. Ka käesoleval ajal ei ole kadunud vill fašismioht, sõja oht. Males hiljuti hukkus Aafrika patrioot patrislumumba. Hukkumist või peaaegu samuti samasuguses olukorras peaaegu kui need tuhanded süütud inimesed hukkusid. Näituse ühe pildi juures seisab pikemat aega Eesti NSV Teaduste Akadeemia energeetika Instituudi aspirant Gustav Laigna. Mis teid selle pildi juures mõttesse pani? Valmistudes praegu saama meie suure nõukogude kodumaa väärideks teaduslikuks töötajaks, teame seda, et kogu nõukogude rahva ja teadlaskonna huvid on pööratud humaanset tuleviku ülesehitamisele, kus kõik hüved rakendada laialdaste rahvamasside hüvanguks ja kasutada noort põlvkondaväelased, kes võiks ehitada valmis selle, selle suure hoone, kellest kõik unistavad, ei suuda siiski aru saada, kuidas on suutnud inimesed toime tulla selliste metsikustega mida praegu võib välja lugeda Nendelt piltidelt samaaegselt kui meie praegu. Nõukogude rahvas valmistub ette suurele tehnilisele progressile terve kosmose valutamisele Läänes aga eriti Lääne-Saksamaal, nagu see lugu ajalehtedest Aireti lugedes sulale sirvides valmistatakse ette uue sõjamasina käikulaskmisele. Ja selle uue, õigemini selle vana sõjamasinariismed on ka siin kohtusaalis. On ka siin kohtusaalis eriti suurt nördimust võin öelda veel teatas akadeemia liinis kui ka kogu Eesti NSV töötava rahva hulgas on äratanud järgmine asjaolu, et Inglise valitsus keeldus välja andmast massimõrvarid Ain järvil Meret. Seega Ingis valitsus minu arvates võib-olla esialgu mustakil passiivselt, kuid siiski on sellega andnud oma panuse. Selleks, et praegune Saksamaal ehitatavale sõjamasinale anda juurde uus mehhanism ja arvan niimoodi, et kõik need Hitlerliku fašistliku armee jäänused, kes praegu on Lääne-Saksamaal omavad kõrget positsiooni just sõjalises kontseptsioonis. Et samuti need inimesed, nende koht ei oleks seal, vaid peaksid olema praegu kõik õiglase rahva kohtu ees ja tegelikult sama rängalt rängalt karistatud. Kas aga on olemas maailmas kohta, kuhu sõjaroimarid ennast peita saaksid? Vanasõna ütleb, et aeg annab arutust ja küllap ka kunagi praegu siis võib-olla aasta poole kahe-kolme pärast astub iga sõjaroimarid kunagi rahvakohtu ette. Jah. Maailmas muidugi nende jaoks kohta ei ole ja praegu me teame, et ainult mere, kes on hinges, on peale selle Aksel luid, salu, kes olnud peitu pugenud Kanadasse ja kes on samuti Kanada peaministriga viinud kokku veini, alkoholi pokale ja nimetab ennast eesti rahvaesindajaks. Ma leian seda, et Aksel luid salu on samasugune sõja Raimar kui teisedki. Ainult see on tema poolt nii-öelda mõnitus meie praegu Nõukogude Eesti Töötava Rahva üle. Ja kahtlemata on see suureks häbiks kogu Lääne-Euroopaga priske riikidele ja eesotsas ka eriti Kanada valitsusele, kes on võtnud oma sojatiivale selliseid sõjaroimarid, kelle koht oleks samuti täna siin süüpingis finaalis. Kolleeg saksa demokraatliku vabariigi raadiust Günter Logher täiendanud. Eismann ja globki olid need, kes andsid miljonite juutide tapmiseks teoreetilise aluse nende seaduste alusel tegutsesidki merre. Gerretz viik. Glockiaga eelistus süüpingis. Millal kord võtavad Lääne-Saksamaakohtuorganid vastutusele peamisi sõjaroimarid? Koidu kolhoosi esindajana viibib protsessil sotsialistliku töö kangelane Pelagija Järvekülg. Kas teil, seltsimees järvekülg on olnud ka kokkupuutumisi sellega, milles siin kohtuprotsessil on räägitud? Jah, valli 40, esimese aasta, kui olingi, see isegi seda ei elu läbi elanud. Arreteeriti meil Viljandi rajoonis täna silma vanema juures. Koerateeriti olid, endelleerib. Ants müük ja korraldus andis Merje see korralduse, kes andis arreteerimes Maivar pori Siivali Viljandi rajoonis. Omakaitse ülem. Kas need tingimused vanglas, kas suhtumine vangidesse, kas kõik oli taoline, nii nagu siin kohtuprotsessil on selgunud? Tingimus on meil väga raske valgla, nii oleme Viljandi vanglas 25 naist. Kui meie tahtsime juba siis kolu tuldi pidi leige kannatama, kui pandi joodiasemale meil ealeski kivi, suu seda kelleski. Kivi pidi leige hoidma oma suus kolm tundi. Ja kui telliski kivi, võiti meil suust välja sandimeel poole klaasil, et. Missugune on teie arvamus siin süübingis viibivate mõrvarite kohta? Minu haaramas Linda Soormol vähe. Liiga palju on nad halba teinud kogu meie rahvale. Need on nii palju halba teinud mee kogulaasid jalatsid 1000 inimese, mis Linda kohtukati. Rõdul enne kohtuotsuse väljakuulutamist istuks süvenenult vana revolutsionäär Aleksander Reese Eesti NSV ülemkohtu kui tõelise eesti rahvakohtu arutatav nende mõrvarite protsess ja kohtuotsus, nagu illustreeris kõiki seda rasked ajajärku, mida eesti rahval tuli läbi elada okupatsiooni aastail. Ta valgustas Hitler fašismi olemust nii Saksamaal kui ka Lääne-Euroopas, aga ka okupeeritud maades, sealhulgas ka meie vabariigis. Ma sooviksin, et see raske lehekülg Meie Eesti töörahva ajaloos jääks tugevasti meelde meieni vanemale põlvkonnale kui ka eriti meie noorsoole. Ma sooviksin, et kõik progressiivsed inimesed oleksid valvsad fašistlike tegelaste suhtes. Et nad teaksid, mille ta tuleb tegemist teha töötavatel hulkadel progressiivsetel inimestel, kui fašismil õnnestuks oma pead tõsta oma võimu maksma panna. Olgu see hoiatuseks fašistlikele tegelastele kapitalistlikes maades. Et Nende veretööd ei jää mitte hindamata rahva poolt ja varem või hiljem leiavad nad õiglase rahva karistuse. Eesti NSV ülemkohus langetab otsuse fašistlike roimarite Merre Gerretz ja viidi üle viimase võimaluseni täidetud saal. Paar 1000 inimest ootavad püsti seistes kohtu eesistuja viimaseid sõnu. Ja karistada neid igati surmanuhtlusega ühes kogu vara konfiskeerimise. See on teine. Selle möödunud nädala jooksul. Rahvastele olgu see hoiatuseks kõikidele, kes püüavad taastada fašismi Ajakirjanike pressiruumist telefoni- ja telegraafi teel lendavad sõnumid üle kogu maailmasõjaroimarid mõisteti surma. Teadku seda kogu maailm. Jojo orgiga kõneleb Assoušeedid pressi korrespondent Rõunja lehtedolo. Eeldus Helsingiga. Kuulima eestlased, natsid. Ain Meren, Ralf Kertsin, Jaan Viigi Lasnamäe. Võiks etapis ningalt, no ma olin su käest enda suunas. Iga räägib teedeeaa agentuuri korrespondent Saksa föderatiivses vabariigist Igor viitsinud. Ja mikrofon on taas jalutusruumis. Tallinna kinostuudiost, Harri Rehe. Jälgisime nördimusega mitmed päevad siin sellist ebaharilikku kohtuprotsessi ja täna juba kõige kuulda võtsid, võttis terve publik ja ühtlasi ka mina täiesti rahuldustundega vastu meie nõukogude kohtust õiglase otsese selliste kodumaareeturite ja mõrvata üle. Olnud jutuajamisi oma kolleegide inimestega, kellega iga päev kohtute. Pean ütlema, et see sündmus, selline ebaharilik sündmus on nagu meie kõigi terve kollektiivi ja kõigi minu tuttavate tähelepanu keskpunktis olnud terve rida päevi. Ja pean ütlema, et kõigi täiesti üksmeelseks arvamuseks on olnud, et siin ei ole vist koht, oli isegi mitmesugused arvamus, ei saaks tekkida niisuguste mõrvade ja reeturitele alanud üks otsus, õige. Nagu me seda äsja alles kuulsime. Tallinna Viktor Kingissepa nimelise draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur. Minu seisukoht ühineb täiel määral kohtunike otsusega. Selliseid massimõrvarid nagu mere Gerretz viik ei tohi kanda maapind ja nendel inimestel pole õigust elada meie päikesel. Veel kord elustavad näitusesaalis mõrvarite teod. Välja on pandud dokumendid, fotod, siin on ohvritepildid, nende viimane teekond. Dokumendid, mis jutustavad Keskvangla aruannetest. Nimekirjades on tuhandeid-tuhandeid inimesi foto julgeolekupolitseile, kus teatatakse uute ohvrite vahistamisest. Gerretz juurest leitud esemed, missuguse tapja röövis oma ohvritelt Kalevi-Liival. Jälustaksime fašistlike mõrvalaagrite ja vanglate asukohti. Ainult Soome lahe kaldal. Haapsalu, Laitse, Vasalemma, Klooga, Harku, Tallinn-Lagedi, Jägala, Kunda, Rakvere, Aseri, Kiviõli, Sonda, Kohtla-Järve, Kukruse, Viivikonna, ereda Vaivara-Auvere Kuremäe Narva seitse koonduslaagrit. Külalisteraamat kirjutab, tab õpetaja tund. Kohtuprotsess mõrvarite viigi Gerretz ja mere üle tähendab veel kord. Ebainimlikkust vaatamata nende igasugustele manöövritele varjata oma tegusid. Aga seda ise nimetavad, paljastati nad ja loodan, et nad saavad kõige rangema ning kõige õiglasema karistuse. Mina üks kohtus viibiaist kirjutab kodanik sassell, kelle isa samuti mõrvati fašistlike timukate poolt 41. aastal Tallinna keskvanglas. Nõuan mõrvari kõige rangemat karistust. Ajakirjanik Lihula rajoonist käesolev kohtuprotsess paljastab veel kord, mis tegelikult on fašism. Olgu neetud, fašistide ja nende käsilased inimvärdjat, kes hävitasid elu, hävitasid kultuuri. Luban mõrvareile kõige rangemat karistust. Tallinn väikese depo töötaja, sik nõua nende timukatele kõige rangemat karistust, surmanuhtlust, surmanuhtlusest on neile vähe. Tammiste Tartust kirjutab mu isa, kes on praegu 80-l aastane ning elab veel Tartus piinles samuti vangilaagris 41. aastal kuni 1944. aastani millal ta koos nõndanimetatud eželoniga, kus olid lapsed, naised, vanad mehed oli ära viidud esialgu suunamisega kusagile Poolas olevasse hävituslaagrisse. Mina ise olin saksa fašistide poolt kuulutatud väljaspool seadust. Olen masindatud käesolevast kohtuprotsessist. Tallinna abituriendid kirjutavad õudusega, kuulame sõnu Jägala, Tartu koonduslaagritest. Meie noorte pähe ei mahu, selline arv nagu 125000 hukatut. Kuulnud kahel viimasel päeval kohtuprotsessi vestelnud töökaaslastega ja olen jõudnud kindlale veendumusele, et ainukene õige karistus on surmanuhtlus. A vahe ära. Tallinnast. Kahe eelkooliealise poisi ema, kellelt pojad, kuuldes raadiost ja juhindudes lapselikust uudishimust mitmel korral, on küsinud ema, kes on fašistid. Mitte soovides tuua tumedaid pilvi nende helgesse ja rõõmsasse lapsepõlve. Olen piirdunud lapse mõistusele arusaadava seletusega. Nad olid pahad onud puudusega hinges kuulasin kohtuprotsessil mere Gerretzi laste tapke viigi ja teiste nendetaoliste veristest kuritöödest. Ärevustundega lugesin välja pandud dokumentidel fašistide ohvrite nimekirjades laste nimesid, kes olid null süngetel päevadel vanad. Kui minu pojad on praegu oma laste õnneliku tuleviku nimel. Selle nimel, et iialgi minu ja teiste emade poegade tütarde nime kohal ei seisaks õudne täht. E nõuan mõrtsukatele kõige rangemat karistust. On protsessil mainitud välismaale põgenenud mõrtsukate väljaandmist meie õiglasele kohtule. Olin kindel, et minu nõuandega ühinevad mitte üksi kõik meie emad vaid ka emad, jänes, kes ärevustundega jälgivad fašistlike elementide üha aktiivsemat tegutsemist kapitalistlikes maades. 11. märts 1961. Emade nimel. Meie mikrofonid on sulgunud. Avage neid nüüd jälle meie õnnelikule tänapäevale meie lastele, meie õnnelikule tulevikule.