Tere õhtust, olen Alo Põldmäe tänast, et USA kontrabassi Virtoosist kärge rist, hakkasin tegema tegelikult mõjustatuma Eesti kuulsa kontrabassist illudvik juhti, elu ja loomingutee uurimisest. Nii juhti kui karri kunstnikud ees on tegelikult mitmeid ühiseid jooni. Kas või seegi, et mõlemad on palju vaeva näinud kontrabassi repertuaar paari laiendamise nimel. Või seegi moment, et juhtil oli omal ajal kasutada. Harryl on kasutada praegu maailma ühed paremad kontrabassid juhtil vastavalt Rutšeeri pill aastast 1679 Carryl Nicole amati kontrabass 1611.-st aastast või see, et mõlemad mehed on saanud maailma kuulsaks ning mõlemad on pühendanud tohutult energiat et kontrabassi arvestatavate soolopillide ritta saada. Lõpuks on Nende põhirepertuaar küllaltki sarnane ja kattub paljuski ka see fakt. Pole väheoluline, et mõneski väljaandes mainitakse USA 20. sajandi kolme parema kontra passistina Antonio küllat, Londlik juhti ja karri karri. Alustuseks kuulame kärikari esituses Nikkolo paganiini bravuur, vallatsioone, Rossini, ooperi Mooses Egiptuses teemale. Nii teos oli algselt mõeldud viiulile ja orkestrile. Ja teos sai kuulsaks eelkõige selle poolest, et paga niini esitas viiulipartii vaid alumisel solil keelel. Paganiini proua operatsioonide arranžeeringu passile on teinud kärnikar ja, ja siin ei piirdu muuseas. Ühe keelega mängib ka teistel keeltel. Teose esitab nagu öeldud, karri kar, Berliini raadio sümfooniaorkester ja seda juhatab uros Lajovitš. Salvestus on tehtud Jeesus Kristuse kirikus Berliinis 79. aastal. Nii kõlasid siis Nicolopaganiini Tabur, variatsioonid Rossini ooperi Moosese Egiptuses. Teemale mängisid käri Kar ja Berliini raadio sümfooniaorkester, mida juhatas uros Laajovitš. Nüüd läheme edasi. Kärg karri nimi on kontrabassimängijatele kindlasti palju, ütleb seda ka meil Eestis loetakse ju teda paarkümmend aastat kõrvuti austerlase loodiks treileriga maailma passistide üheks paremaks karri rolli tänapäeva kontrabassimaailmas armastavad kriitikud esile tuua üsna lihtsa võrdlusega, mis kõlab umbes nii. Mida list klaveri kalal ja paganiini viiuli alal on juba teinud? Seda teeb praegu kontrabassiga kärvikar. Pakun kuulata Domenico Drago netti kontrabassikontserdist A-duur kolmandat osa. Enne seda ka paar sõna sellest soolokontrabassi Mängu isaks loetavast heliloojast ja kontrabassivirtuoos ist, kes elas aastail 1763 kuni 1846 Itaalias. Drago netti sündis ja kasvas Veneetsias passistide Perekonnas. Ta mängis mitmele instrumendil algul kitarril, siis viiulil, siis tšello. Leiba hakkas ta teenima Veneetsia Püha Markuse katedraali orkestris ja ta oli väga usinga kompositsiooni õppinud mõttes. Drago netti energia. Kontrabassi harjutamisel oli aga nii suur, et tulemuseks oli peagi kutsed igasuguste kontsertide korraldamiseks nii Londonis kui Peterburis. Algul ütles Dragon neti neist pakkumistest ära, teenides sellega tasu Veneetsia võimudelt. Dragonnetile kingiti haruldane pill haruldast salakontrabass. Selle pilliga Drago netti, kui nii võib öelda kasvaski kokku ja ei lahkunud temast enam. Kuni surmani. 1784 teeb Drago netti esimese reisi Londonisse kus vastuvõtt on erakordselt soe. Soojem vastuvõtt ka kuninglikus perekonnas, talle tehakse ettepanek jääda Inglismaale, seda taga teeb Inglismaast, saab tema teine kodumaa. Ajavahemikul 1799 kuni 1813 kohtub traganeti päris tihti Viinis Beethoven, niga. Kõrgelt Kaneti kunsti Nad esinesid korduvalt koos Drago netti, seadis Beethoveni viienda tšellosonaadi kontrapassile. Nad esitasid seda teost menukalt mitmeid kordi kontsertidel, salongides ja veel mujalgi. Drago netti on kirjutanud päris palju helitöid contra passile ja tema tuntumad teosed või on võib-olla teema variatsioonidega rondo ning ka kontsert A-duur kontrabassil orkestrile viimasest kuulamegi nüüd kolmandat osa, allegro Justa mängib kitarri. Nii kõlas siis kolmas osa lega Justa Domenico Drago netti, kontrabassikontserdi stan tuur. Karritase on selline, et üha sagedamini satub ta kõikjal aegade kontrabassimängijate edetabelinelikusse. Need neli on siis Domenico Drago netti. Itaallane Giovanni Pottesiini 19. sajandil vene päritolu USA passiste dirigent Sergei eikusse vitski. 20. sajandi esimesel veerandil ja 20. sajandi lõpuveerandi tipuna ongi Kärlid kar. Muidugi oleks loogiline, et loetelus enne karri seisaks selle sajandi 30.-te aastate tippkuju meie Ludvig juht. Kahtlemata on juht selle positsiooni ära teeninud. Mõnelegi võib tunduda taoline kõrge hindamine liialdusena ja kolkapatriotismi na. Siiski oli Juhki tase ja roll kontrabassimaailmas lastel nii väljapaistev et Eesti, Saksa, USA ja mitmete teiste maade ajakirjanduses ilmus päris tihti selline pingerida. Drago netti bot siini, kus Savitski juht. Seda rida peeti juba harjumuslikuks. Arvukad retsensioonid tuntud kriitikutelt nii Ameerika mandril kui Euroopas. Gaasid juhtile väga heldelt kiitust. Arvan, et juhti positsioone on võimalik siiski taastada. Tema nimi näiteks puudub koguni nimede registris kas või suures kaheksasajaleheküljelises kontrabassiajalugu käsitlevas raamatus kontrabassiajalugu mille autor on tuntud austria muusikateadlane, bassist Alfred planiovski. Saatsin autorile kirja pärides, miks juht puudub. Raamatus. Vastuseks sain, et kuna on USA passistide kohta andmed saanud USAst Dallases asuvast rahvusvahelisest kontrabassiühingu infopangast ja seal juhti nimi puudub, siis puudub juht ka erialaraamatus. Siin on, mille üle mõelda. Olgu kuidas on juhtiv positsioon, iga saade on praegu ikkagi kärvi karrist ja tema on igal juhul juhtiv mees omal alal ja just praegu. Kärlik arr sündis 41. aastal USAs Hollywoodis Los Angelese lähedal. Ja suguvõsas oldi juba kontrabassi mängitud. Seitse sugupõlve tunnustatud passistid olid nii käri vanaisa, onu kui onupojad. Omamoodi unikaalne on seegi, et karri alustas kontrabassiõpinguid üheksa-aastaselt mini kontrabassil. Nõndanimetatud kaheksandikpillil. Esimeseks õpetajaks oligi vanaisa. Edusammud olid väga kiired ja peagi avanesid uksed suurde muusikasse. New Yorgist Terry Carri juhendajaks Stewart Sancy. 20 aastaselt alustab ta laiaulatuslikku solisti tegevust algul USA-s ja Kanadas. Kuus-seitse aastat hiljem aga saavutab ta juba ülemaailmse tuntuse. Carli tehnikat loetakse fenomenaalseks, eriti vasaku käe keerulised passaažid panevad sageli kuulajad jahmatama, sest kontrabassi peetakse tavaliselt kohmakavõitu pilliks ja kui keegi kaelamurdvat passi Tase prilliantselt esitab sisse, kutsub esile üldise imestuse ja imetluse. Karri kontrabassitoon on intonatsiooniliselt puhas väljendusrikas kuigi mõnikord võib võõrastavama tunduda liialdatud. NATO. Juba mõnda aega mängib terricar maailma ühel paremal kontrabassil 1611. aastal lammati poolt valmistatud pillil kontrabassi. Esmalt USA-s 20.-te aastate algul Sergei kusse vitski. Muide samal pillil tegid 1934. aastal otsustava läbimurde bostoni publiku ühes meie Ludvig juht ja kussewitzki oli siis bostoni sümfooniaorkestri peadirigent, kutsuski juhti debüütkontserdi järel oma orkestri esimeseks kontra fašistiks. Pärast, kus Savitski surma 1951. aastal moodustas, kus Savitski abikaasa oma mehe nimelise fondi ja selle fondi kaudu saigi Kärla Karl õiguse mängida amaati kuulsal pillil. Tema jäigi kasutajaks kasutaja siiamaani. See kõik sündis pärast karri debüüti New Yorgi Filharmoonikute, oot, aga kust dirigendipuldis oli lannalt päästajana. Karjal on veel teinegi kuulus instrument perekonna pärandusena saadud Guarneeri pill. Tal on veel ka kolmas pill, USA Ühe kaasaegse meistri ka hinnaline pill, nii et valik on missugune. Pakun neid kuulata seal kussewitzki kontserti kontrabassil orkestrile oposcolm, mille ta ise esmakordselt ette kandis 1905. aastal Moskvas kus Savitski on kontserdis väga ratsionaalselt kasutanud kontrabassitehnilisi võimalusi. Ka teose vorm on ratsionaalne. Siinkohal ei saa ma ikkagi üle ega ümber lõdvik juhtist. Niisiis kontserdist veel nii palju, et Ludwig juhtile sai selle teose ettemängimine bostonist 1934. aastal kussewitzkile saatuslikuks saatuslikuks selles mõttes, et selle esituse põhjal tegi kussewitzki just otsuse kutsuda juht esimeseks kontra passistiks bostoni sümfooniaorkestrisse. Ja see TÖÖ bostoni orkestrist kestis juhtil teatavasti kuni ta surmani 1957. aastal. Niisiis Sergei kussewitzki kontserdist kontrabassil orkestrile Opus kolm, kuulame teist, kolmandat osa andante ja allegro, esitajaks Kärlit kar, Berliin iraadi orkestrit juhatab Kuroslajevitš. Kuulsime kahte osa andante allegro Sergei, kus Savitski kontrabassikontserdist Opus kolm. Nüüd läheme siis kaasaegse muusika juurde. Karli meisterlikkus meelitab kaasaja heliloojaid kontrabassi juurde, seda Karl taotlebki ning nii on sündinud hulk uusi värvikaid teoseid. Kirjutatuna just spetsiaalselt temale. Näiteks Hans Werner Hence, John Towni, Robert trad, riiges Lalošifriin, Stewart sänki ja veel mitmed teised on kirjutanud spetsiaalset karile helideid. Ka 1927. aastal sündinud inglise helilooja Wilfried Razeps pühendas oma kontrabassikontserdi käri karvile. Esiettekanne toimus 81. aastal Chesteri suvemuusika festivali raames Inglismaal koos Liverpooli Kuningliku filharmoonia orkestriga. Dirigendiks oli tol korral David Atherton. Teos sündis väga tihedas koostöös Carri'ga Carroli pidevalt heliloojat konsulteerima senistrueerimas kontrabassivõimaluste suhtes ning elas aktiivselt kaasat teose sünnile. Kuulamannid Wilfried šasatasi kontserdist kolmandat osa. See on siis moderaator Martšeale, Iraanikko edela dist, sümfooniaorkestrit juhatab Pätrik Toomas ja salvestus pärineb 92.-st aastast. See oli katkend Wilfried rasepsi kontserdist kontrabassil orkestrile Opus 118, katkenud kolmandast osast. Saadet jääb lõpetama USA helilooja Stewart sänki Garmen Fun gaasia, mille ta kirjutas Kärdid karri tellimusel. 27. aastal sündinud sänki on mitmekülgne inimene. Kirjanik, kirjaste bassimängija ja pedagoog. Suljardi muusikakoolis oli kärnikar, tema õpilane. Garmin fantaasiaid on varemgi kirjutatud, üks tuntumaid ehk Pablo säärast saate oma. Nyyd kuulamegi. Kuidas kõlab kontrabassil orkestrile pitsee kuulsa ooperimeloodiate põhjal kaasaegse Ameerika helilooja poolt kirjutatud teos. Ütlen teile head aega, kohtumiseni.