Anne-Sophie von Otterit on nimetatud ebatavaliseks diivaks ja teda on iseloomustatud kui lauljat, kes tunnetab oma ala suurimate saladusi alates Fischer discaust ja Victoria De Los Angelesest kuni Frank Sinatra ja Edit peasini. Kuuldud nii-öelda seinast seina lood, kurt faili, laul, streenger siial mais self ja aaria Claudio Monte Verdi ooperist poppea kroonimine andsid ka meile selle võimaluse veenduda tema ande mitme külgsuses. Anne Sofie von Otter on ise öelnud, et lauljaks olemine on nagu iga teine töö hulk rasket rügamist ja vaeva. Ja vaevalt, et see saab ajaviide olla. Nüüd neljakümneselt oma karjääri tipul olles on ta need sõnad tagasi võtnud, sest kõik tundub olema võluvalt kena. Ma olin ilmselt depressioonis, oli aasta 1986, mil elasin üle mitmeid läbikukkumisi ning lootsin, et iga ettevõtmine peab kujunema sensatsiooniks. Kui see nii, aga ei olnud, langesin suurde tühjuse tundesse. Ilmselt läbikukkumiseks pidastaga. Maria Kallase mälestuskontserdil lauldud Tuhkatriinu aariat dirigendipuldis Tseemsi Lewain Frankfurdi Alte ooperilaval. Hiljem me kuulame seda ja tajume, kuivõrd suur on selle lauljanna enesekriitiline meel. Sest õige pea juba 88. tuli metropoliit läänis Figaro pulm peaosas Toomas Hansson ja anesofifonotergi Rubino. 89. aastal Salzburgis Mozarti nädalal vill märineri dirigeerimisel. Mozarti kava. Ninglas skaalas. Riccardo Muti dirigeerimisel Londonis Royal loopides Mozarti Tiitus kolan Davisega dirigendipuldis jäädžika Lagos jällegi jamslevain Tšaikovski Jevgeni oneegin, Olga roll. Tänasel päeval väga hinnatud lauluõpetaja Veera Rossa kelle juures on ennast täiendanud ka kiride kanala ja meile hästi tuntud karittemaatila, on öelnud. Tänapäeval kerkib igal teisel päeval mõni suur laulja ja igal kolmandal päeval neid kaob. Kuid Anne Sofie von Otter jääb püsima pikaks ajaks. Ja nüüd kuulakem Hendeli aariad tuu preparaati ooperis Äryodante. Hannes Fifonoteron alati oma karjääri edusse suhtunud äärmise kainusega. Samas on väidetavalt segunenud ei keegi sure eneseusalduse ja tagasi hoidlikkusega. Õpetaja Veera Rosson öelnud suure tõe ja see kindlasti baseerub sellel, et ta on oma häält kohelnud suure hoole ja ettevaatlikkusega. Jättes kõrvale äärmusliku diapasooniga muusika, mis häält kurnab. Näiteks ei laula ta Wagnerit ja Verdit, sest peab neid oma häälele liialt dramaatiliseks. Ja karosiinid peab ta ikka veel endale kaugeks. Unistuseks. Huvipakkuvam tema pikaajalise partneri pianist Bent Forsbergi vastused ajakirjanikule. Mõjusaim elamus on olnud tema oktav Jaan Richard Straussi roosi kavaleris. Oma viimasel hetkel enne lavale minekut kontrollib ta oma häält kurku. Kordab paaniliselt laulude sõnu, nuriseb pianisti riietuse üle ja ootab komplimenti enda riietuse kohta. Kui poleks õppinud muusikat, siis oleks ta kindlasti saanud arst sest teda huvitab kõik, mis puudutab meditsiini. Ja üldse on ta kõiges väga põhjalik, kuid ma armastan teda väga. Hulluseni huvitab teda tundmatu ja vähe esitatud muusika. Siia kuuluvad kindlasti ka siis kiitke Fausti kantaat Viini modern muusikutega Abado dirigeerimisel Sten hammeri orkestri laulud 96. aastal Stockholmis Paavo Järvi dirigeerimisel. Eriline huvi on lauljal ja pianistil Korn Koldi vastu ja on oodata sellest lausa terviklikku CDd. Küsimusele, kellega kadunud heliloojast sooviksid nad kohtuda vastab pianist, et need oleks kindlasti Schubert ja maaler ning nad sooviksid neile tõestada, et just nemad kaks on need ainsad, kes mõistavad neid heliloojaid kõige paremini kuulamegi nüüd Schuberti tervanderer ja Mahleri serenaadi. Olles külalisesinemistel peab lauljanna tundma oma perekonna, abikaasa ja kuue ning üheksa aastaste poegade toetavat olemasolu. Sageli ongi lapsed koos lapsehoidjaga temaga kaasas. Viimasel ajal küll vanem poeg tuleb ainult siis kui ees on sõit New Yorki, kus ta saab siis jälgida oma lemmikute NHL-i hokimängijate mänge. Kõikjal mujal maailmas viibides igatseb ta ikka tagasi oma rootsi maakodusse sest tõenäoliselt kõik põhjamaine on tal alati kõige suuremaks energiaallikaks. Koos Bengt Forsbergiga unistavad nad sellest, et kord teha kontsertreis Islandile ja Fääri saartele. Ja nüüd kuulamegi kriigi. Laulu arm Rangst röömi tiivatöös. Jaalseni uinuv mets. Kuma repertuaari eelistab laulja laiendada rohkem ida-lääne kui põhja-lõuna suunas. Ta ei ole siiani julgenud asuda terviklikult Karmen irooli kallale, sest peab oma ülipikka blondi põhjamaist väljanägemist sellele rollile sobimatuks. Sellest hoolimata, et muusika kui niisugune tale väga sobib. Ja sellest me võime veenduda, kuulates jällegi meil vähetuntud heliloojad, ela see laulule hoor, mis on tsüklist neli India poeemi Hendrich Heini sõnadele ning Rossini Tuhkatriinu, millest eelnevalt oli meil juttu. See siis oligi too lauljanna enda poolt ebaõnnestunud esinenud mine Frankfurdi Alte ooperilaval 86. aastal. Anne Sofie von Otter on öelnud, et ma ei arvanud iialgi, et ma võin lavale panna, puusakingad jalast heita ja paljajalu laval tantsides laulda, kuid ometigi see juhtus 97. aastal koostöös Leoni orkestriga Jaapanis dirigendipuldis Kentnagano. Anne Sofie von Otter arvab, et aastatega on küpsenud tema hääle värvimise oskus millest sõltubki hääle individuaalsus. Ta on saanud krampri omava plaadi eest Klucky, Haydni, Mozarti aariad ja kuulamegi, nüüd donna Elvira aariat ooperist Don Giovanni. Käesoleva aasta 12. septembril oli esietendus Stockholmi ooperiteatris tuli ettekandele David saanströmio uudisooper linn mille peaosa oli ilmselt mõeldud anesofifo notarile. Noor kriitik Anneli Remme, kellel oli võimalus etendust näha küll mitte kahjuks. Annessošifonoteriga on kirja pannud sellised mõtted. Etenduse koreograafia, kujundus, valgustus, lauljate perfektne esitus. Kõik oli kena, kuid kahjuks muusikali libreto jäid sellele kõigele alla. Ja lõpetame oma kohtumise selle võluva lauljannaga. Tema lemmikrolliga oktav jaan, Richard Straussi roosi kavaleris. Salvestus on tehtud avalikult kontserdilt. 25 aastat Jeimzlywaini metropoli orkestri eespartneriteks on Heidi Grand Noffi Sophiina ja Renee Fleming marssali nina.