Sõnaline kultuurisaade iga neljapäeva hilisõhtul. Tere olen Alo Põldmäe ja kuna arhivaar selt lavastuste saade on 1999. aastal eetris esimest korda siis soovin kõikidele kuulajatele head uut aastat. Äsja kuuldud katkenud Arvo Pärdi palast Address kõlas Gidon kreemeri Keit Charreti esituses. Ja miks ja siis praegu kavas oli, aga sellepärast, et aprillikuus toimuval Pärdi seminaril, mis korraldatakse teatri- ja muusikamuuseumi ning Eesti Muusikaakadeemia koostööna on see üks analüüsitavate hulgas. Ka see aasta tõotab tulla teatri- ja muusikamuuseumile muusikaliste materjalide osas üsna põnev. Seda näitas kasvõi paar päeva tagasi muuseumisse jõudnud Rootsis hiljuti surnud Euroopast tunnustuse võitnud eesti viiulivirtuoosi Tseelia Aumere. Põhjalik viiulirepertuaari kogu. Juba möödunud aasta sügisel saabus muuseumisse selja Aumere materjalide arhivad väärne osa. Sel aitasid muuseumisse vahendada Eesti komitee esimees Rootsis härra Jaan Vilval Tseelia Aumere, kunagine vennanaine Helga Aumere ja Rootsis ilmuva ajalehe teate juures töötav Ilmar Olesk. Enne kui läheme saate põhiosa juurde, meenutaksin lühidalt arhivaar lavastuste eelmise aasta saateid. Neid oli kokku seitse ja käsitlesid nad heliloojate Eduard Tubina ja Heino Elleri instrumentaalsolistide CD, Aumere Ludwig juhti estraadikunstniku Vladimir Sappoosneni koorijuhi Harri truusi, lauljate Helmi areni ja najal põllu saabunud huvitavamaid materjale. Naan Põllu arhiivi tõime koos teatri- ja muusikamuuseumi direktori Arvo saarega. Möödunud aasta novembri teises pooles. Eestisse ja toomine toimus Saksamaalt Hamburgist. Sama sõiduga sai käidud ka Berliinis, kus elab Arvo Pärt. Tõime sealt kaasa ka ühe osa Pärti, arhiivist. Äratoomiseks oli kinnituseks aasta tagusele kokkuleppele et Arvo Pärt soovib, et tema väga suuremahuline ja põhjalik arhiiv asuks Eestis. Tänane mõtisklus keeldubki otseselt Berliinist toodud materjali ümber piltlikult öeldes seisund praegu Müürivahe tänavas asuvas Assauwe tornis kuhu oleme eraldanud Arvo Pärdi personaalarhiivi jaoks vastava riiuli ning praegu sirvimegi hiljuti siia saabunud materjali. Pole saladus, et nii suure kaliibriga laia tuntusega ning taustaga helilooja kui on Arvo Pärt, arhiivi igatsevad ka teised riigid. Kui mitmel pool maailmas toimuvad ühepäevased või isegi mitmepäevased kuni nädal kestvad Pärdi seminarid workshopis muide, autori osavõtul alati. Ning on loodud ju spetsiaal sealsed töögrupid Pärdi loomingu uurimiseks. Kui seda kõike arvestada, siis pole ime, kui tuntakse huvi ka tema arhiivmaterjalide vastu. See tähendab, et Pärdi fenomeni püütakse juba praegu selgitama hakata. Helilooja muusika olemuse selgitamine algab tavaliselt tema teoste analüüsist. Nii ka Pärdi puhul muidugi ameti Pärdi muusika puhul tonni klassikalised analüüsimeetodid. Traditsiooniline lähenemine. Tekib teatud vastuolu, kus väga lihtsa struktuuriga muusikat polegi nii lihtne analüüsida. Analüüsi süvitsi minekuks peab lülituma hoopis teisele tasandile. Asume siis Assad torni Pärdi riiuli kallale. Esimesena puutuvat kätefestivalide kontsertide workshop pida fishid. Mõned neist on hästi suured, mõned ülimalt moodsalt disainitud. Näiteks suure formaadiline Poolas toimunud Pärdi festival ja FIS kujutab endast nagu kosmosega laotust valgete täppidega ja kusagil kaugel. Üks täpike tähistab Pärdi nime. Kuid praegu vaatan ma ühte Office'i, mis kannab nime Pärdi sümpoosion. See toimus seitsmeteistkümnendal veebruaril 98 USA-s Illinoisi osariigi ühes ülikoolis ja kandis nime Ježikov spirit. Muusikaüliõpilased analüüsisid Pärdi teoseid ja tegid sellest sümpoosionil ettekandeid. Tärt tavaliselt võtab kõnest osa ja annab omapoolseid selgitusi. Fissilt loeme hetkel neli. Pärast lõunat on ettekannete koosolek kell seitse 30 pärast lõunat. Selle muusika kontsert, mida analüüsiti analoogilisi, kuid mõnes kohas koguni nädalapikkusi seminare on korraldatud ka mujal. Viimasel ajal näiteks otsis. Juba Pärdi külastuse ajal tekkis mõte midagi Stahlist korraldada ka meil meie üliõpilastega seda enam. Ta on Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Mõtlesimpoosinist seminarist arenes edasi üheksandal detsembril. Bert abikaasa Nooraga külastas teatri- ja muusikamuuseumi ja vaatas üle kus ja millistes tingimustes saab arhiiv olema. Seminari mõte hakkas selle kohtumise käigus võtma juba konkreetseid piirjooni. Nüüdseks vaata et teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornis siinsamas tornis, kus asub Pärdi arhiiv toimub esimesel aprillil Pärdi loomingule pühendatud seminar sümpoosion ja sellest võtab osa ka autor ise. Kuulame neid Pärdi loomingust kantust Benjamin Britteni mälestuseks. Pakun kuulata seda teost nimelt sellepärast, et selle teose pakkus Pärt välja seminarile analüüsimiseks. Kantus on loodud 1977.-le kas tal siis, kui Arvo Pärt elas veel Eestis ja see oli tema üks esimesi teoseid stiilis, mida ta nimetab tintinnabuli? Teose esitab Stuttgardi linnaorkester. Dirigendipuldis on tennis ras Davis. Helilooja tegevuse üheks seadustajaks arhiivis on kahtlemata kontserdikavad. Värskeimad. Pärdi arhiivist pärit kavad on mu käes ja üks neist näitab, et 98. aasta novembri lõpus toimus Inglismaal suure rahvusvahelise kaasaja muusikafestivalil samas kolm kontserti sarjas CNN Tours. Kontserdid toimusid vastavalt Arkhami katedraalis, Hathers, Fildi raekojas ja Londonis, Queen Elizabeth Hollis vas Pärdilt litaania ja. Ja kava teises pooles Erkki-Sven Tüüri passioon keelpillidele ning Reekviem. Esindajateks olid Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Tallinna kammerorkester ning hiljard ansambel. Pärdi 1992. aastal loodud litaania kujutab endast Konstantinoopoli patriarhi Püha Chrysost Toomuse valveid igaks päeva- ja öötunniks. Kuulamegi siit katkendit litaaniast. Kuuldu oli katkenud Arvo Pärdi teosest Klitaania Arvo Pärdi muusikaga, heliplaatidest tuli muuseumisse juurde 11 CDd. Kokku arvatakse olevat Arvo Pärdi CD-sid 80 ringis. Tegelikult on seda arvu üsna raske täpselt öelda. Ja muide neist üsna paljud tark plaadid, see tähendab nende ilmumist või nende ilmumisest, ei ole hoiatatud autorit. Üks kurioosseid näiteid, mida õnnestus näha kujutab endast CDd, mille pealkiri on Arvo. Ja plaadikujunduseks on valitud suur. Ilutseb kas siinkohal veel üks vahepala meedia kukerpallidest näiteks antakse välja USA-s ühte üliõpilaseni ajakirja nimetusega. Võib-olla ma siin natuke eksin, aga pealkiri oli, arvas partas. Ja selles ajakirjas on juttu muuseas ka Arvo Pärdist pilte, temast aga Pärdi heliplaatide üks vihmasemaid ja maailmas suurimaid laineid löönud On kaanon pokayanen. See on heliteos, mille Pärt pühendas möödunud taastal Kölni katedraali 750.-le juubelile. See heliplaat kandideerib just praegu maailma ühele prestiiž samale heliplaadi auhinnale, mida tuntakse Grammy auhinna nime all. Kannan. Laienen baseerub Püha Andrease muusikalisele tööle suurele kaanonile. Püha Andreas kreetalt elas aastal 660 kuni 740 pärast Kristuse sündi. Ja tema suur k on on kasutusel kreeka vene õigeusu kirikus. Ta kuulub hommikuse jumalateenistuse hulka. Pakun, kui siit kuulata finaali katkendit. Kanal pakkajanemist. See oli siis katkend finaalist kanald pakkajanemist esindajateks. Eesti filharmoonia kammerkoor ja salvestus on pärit Niguliste kirikust. 1990 seitsmendad sel aastal dirigendipuldis Tõnu Kaljuste. Suureks täienduseks arhiivile on kontsertide ja festivalidega. Pärdil on neid tohutu hulk. Kontserte toimub igal nädalal oma 20 30. See tähendab, et need on olulised kontserdid. Väiksemaid kontserti on võimatu arvele võtta. Ühe päeva jooksul toimub maailmas kolm neli olulist ettekannet. See on praegu Nora Pärdi sõnadel. Nora Pärt tegelebki Arvo Pärdi arhiivi kokkupanemisega. Ta paneb süstemaatiliselt kokkukavasid brošüüre kõike materjali, mida on võimalik kokku koguda. Nad on kronoloogiliselt järjekorda seatud ja tulevikus on nad kindlasti kättesaadavad ka uurijatele, kui kõik see huvitav materjal jõuab teatri- ja muusikamuuseumi seinte vahele. Seda, mis juba siin teatri- ja muusikamuuseumis Pärdi materjale olemas on, seda ma ei hakka siinkohal üles loetlema. Ütlen, et saabunud on siia juurde. Fotosid Pärdist saabunud on juurdeteaduslikke väljaandeid, kaasa arvatud pool hüljääri. Arvo Pärdist. Siin on nüüd kohted au diplomitest. Teatavasti Pärt on mitme ülikooli audoktor Sydney ülikoolis. Ta on saanud USA kunstiakadeemia auliikmeks. Tan Rakvere aukodanik. Ta on riigivapi teise klassi ordeni kavaler ja nii edasi ja nii edasi. Ess Šveitsis ilmunud ajakirjas nimega individuaalliteet teeb Arvo Pärdiga intervjuud Martin Elste. Ja ta küsib. Miks te komponeerite, Arvo Pärt vastab. See on mulle nagu sisse ja väljahingamine. See on mu elu tänase saate lõpetamegi katkendiga teosest Depro fondis meeskoorile. See on loodud 80. aastal. Esitajaks pool miljardi juhatatav ansambel, teater Ovoissis ja firma harmoonia mundi CD-l on kirjas Pärdi sentents. Inimhääl kõikidest instrumentidest, täiuslikke sellega lõpetamegi tänase saate. Ütlen teile head aega, kohtumiseni veebruaris. Sõnaline kultuurisaade iga neljapäeva hilisõhtul.