Kogu selle tee lõpuks, mis Mustveest kuni lõpmatuseni alla lõunasse suundub uhkustab Farnias hiiglaslik katedraal pühapäeva hommikuse tühjusega. Ta seisab külast veidi eemal eraldatuna salapärasesse parki, millest puhub läbi Peipsi külm tuul. Ja vanausuliste pühakoja asemel meenutab tema suursugusus hoopis mõnda saksa toomkirikut. Rajakeni portaalini on võssa kasvanud, ta lookleb üle küngaste ja maagobarate uksum pilukil. Üksikkäepide logiseb tõmbetuule käes. Alles eeskojas võib eraldada hääl saalist mingit laulmist. Saal on tiheda klaasseinaga eraldatum, millel on kardinad ees. Meeste ja naiste sissekäigud on eraldi. Ühe aknaprao vahelt võib ka saali sisse piiluda. Rando peale on tornist pudenenud üksikuid lehti. Siin-seal on kookosvanainimesi ülespoole tungiva ruumi raskuse all oimetut. Õhk vaagub laulust, mille puhul on võimatu mõistatada, On ta meeste või naiste laval. Täpselt kiriku keskel seisab kolm üleni musta riietatud kogu mitrad peas ähvardavalt liikumatult. Ma ei saa midagi selle vastu, et nad seostuvad mulle surma ette kuuluma. Rand on nende kirikuid täis ehitatud, praegu oleme rajal. Missugune on teie ajalugu? Meie on väga kurb. Sest 1006 154. aastal Reneristuvust Effühki patriarh Nikon märkas ristiusu tegid uuenduses, tahtis saada Veidemann ristiusu lühikese, nemad siis hakatigi liistule ei puhu, ainult need, kes jäid traditsioon, uus traditsioonid, vana usuvad või siin nagu pea ristimist oli. Aga peale selle hakati siis need, kes ei tahtnud vabad tehtud enne nendega, siis hakkad mind hävitama. Ja kokku on hävitatud 65 ja pool miljonit koos kirikud. Ainult meie mees. Tähendab, kes pääses jooklisest Poolasse. Ja maad natukene siis Atreidese tühine Nixon Kiievi kloosse, kus naistikkuse koostrid. Neetikest selliseid ainult poolteist aastat. Päästis muidugi väga palju tahvassotapiti. Kes päästis, jooksid siia, pese mõlemale poole randa. Ei, ainult siia põhi on siin, et neil olid kardinaalselt, aga nad olid ka. Ei teadnud sellest veel kiriku ühenemisest midagi suurt. Vot siis, kui need tulid siia, siis hakkasin massi teenides millest selline vihapidamine vanausuliste vastu ainult selle pärast, et nad ei hallanud allunud seal Nikoni seaduses milles seisnes mitte allumine, mis tähendab meeste viis tähendab Eestile enne kahe sõrmega mitte kolmega või tema tahtis, ja mis selle põhjendus on? Sellega tähendab inimlik ja jumalik ja siin on siis isa, poeg ja püha vaim. Kõigidest jumala teenistuses ja kõige noh ühesõnaga nii et ta Vishisse nende õpetaja on nagu jumala esindaja mitte jumala teener. Vot see on see peen nokkis ei täitnud seda. Seaduses hakkasite ajama, sest nendel suund oli, selleks peab saama kõik. Ainult sellepärast, aga Eestis tunnistatakse, ESS tunnistatakse ja president käis siin ja tänasele presidendile ja valitsusele. Praegu. Eestis on kokku 11 kogudust üheksalt kogudusest olnud siin Peipsi ääres siis Tallinna-Tartu, palju teid kokku on Eestis või visi, noh, kuskil 15000 inimest on aju ja maailma kuskil viis, 50 miljonit on 50 52 miljonit vanuseni. Ma saan aru, teil on siin selline kloostrilaadne organisatsioonis kiitvana disintellaketi, kui kirjutati, siis oli kool siin. Suur kirik põles maha sõjal melisimel aasta augustil. Praegu munkasid ei ole, praegu ei ole, sest ei saa olla, sest majandusolukord ei luba. Aga munkasid oleks muidu tahtjat on küllaga. Praegu vähemalt vähemalt vähemalt viis 10 aastat. Mõttetu jutt. Majandusaugud juba juba ausad vangid ehk pea 5000 krooni kuus. See on majandusolukord juba praegu. Et muidugi oleks küll, ma olen aru saanud, teil on siin ka olnud ikoonimaalimise kooli kirjutamist kirjutatakse, mitte, mainitakse seal vahe. Jah, siin oli tuntav ja maailmas niisugune Aumister slov. Tema oli siin siis ikka hunt, meister ja tema koi taevane jama. Ei ole praegu noh, mis praegu keelsed konisid maalitakse, siis ta võib seal kuidas tahab, aga kui oli täpselt juba sinodi pukki 1500 55. aastal kinnitatud kulud ja verbid k. Kas teil praegu kadegutsepseme jooni kirjutanud ei ole? Kuidas te tunnete vastuolu nii-öelda apostliku õigeusu kirikuga, missugune on teie suhe või vahekord sellega eestimaa? Antakse ka meil on suva naiimseksoot muidugi kui ütleme juba geenius muidugi kannad meetike, põlgasid kogu aeg ja põlgavad veel. Õpetajad põlgevalt Küldises nimataatoleke jumala esindaja messil ei tunnista, et nemad ei ole patusem. Meiegi teeksime. Palun kas siis nagu teil on seda sellist välist hiilgust, toreduste siukest rituaali nagu vähem, kui seal? Jumala ning see Kas teile on tähtsam usk või traditsioon usklik? Aga teil on väga tähtis traditsioon, traditsioonid? Muidugi me peamegi. Sest traditsioon on ainult usust. Ja need traditsioonid mee, isi vanavanem, vanemad juba tead kogu aeg siis me peame neid k ike oht, näiteks me iga aasta ainult neli korda, need, kes on surnud, menetleme meil ja peredraamad oma raamatut. Tervena tappa võetakse, siis nad tulevad, teeveebee tuleb. Siis võetakse, vaadatakse täpselt need nimed üles kõik ja ükskord. Aga risti ette löönud risti ette. Ei too. Miks see teile on nii oluline vahe, kui mitme sõrmega? Ja teisiti kuidagi ei tule rivist välja. Liturgia korra kohta siiski, et kas see on seesama Johannes kuldsuu liturgia, mida kasvatab ta tavaline õige osad ja ikka seesama. Selles töös tegelikult. Õigeusu kirikus ta nii mitu-mitu korda nii-öelda vanausulisi ja no ma olen kuulnud piimja nii pärast piimani märtrisurma oli üks liikumine, kes ei tunnistanud uut Nõukogude metropoliit jää kogu aeg. Nagu peaks olema. Aga kuidas te suhtute sellesse, et Eestis on need nagu kaks kirikuvead õigeusu kirikuna, et eestikeelsel ja siis venekeelsel kiriku minu arust ja niipalju, et jumal niux. Mingisugused näiteks niisugust paniidist paniidikutki saad. Hotell preestrid ongi rikkusega ei ole ega pühitsus, kaeva, kes teenistus, läbini õpetajad. Ja nad on siiski rõivastatud. Õpetad mise valime oma kuudel. Mingit koolitust ei ole, on, Külliki peab teadma, kuidas läbi viia nii, et kus see koolitus on? Siin rajas ja millal see lõpeb, rajas 30. aasta 1009. Aasta pärast praegu ei olegi, oli see kohe seminar või? Nii et on President. Meri käis teil siin laulu laulmas? Ei, mitte laulmas. Ta käis, külastas meid ja siis käisime seal raamatukogus, meil on suur raamatukogu. Ja siis ta võttis raamatu ja hakkas lugema. No see on nii keeruline, et eks meie siin kaks muusikut vaatama ja ei saaks elus oma sellise teksti ja noodiga või teist, 10. kord näed, see muidugi ei saa, kuidas käinud rohkem, kui president võistleb Põhja-Venemaalt välja saadetud, siis ta seal käis ja teatises tutvustas jällegi see on ju täielik sigrimigri, võiks olla geoloogiline kaart hoopis. Sõnadest saad sa aru sõnadest ehk veel natukene, aga noodid on raskem aru saada. Kuigi ta kaheksaks kaheksa noodiga koorida ei ole. Kooli on küll, vanasti olid kuulsaid mööbel, mida naised tegelikult jäädi, nii suurt meil ei ole. Peaimetaja oma häälega oma hääle muutume, et vaat see on siis see ongi see, mismoodi seda siis tehakse. Ta tavaliselt laulab nii, et täituri tõstame tega rahulikult, Pebama pingid. Ma armastan maa kirikutes korraldatavaid kontserte sest neis valitseb üks süütuse Alado hoolimata, et inimesed seal on enamasti kohmetunud ja kammitsetud liigutustega. Ometi võib kaugelt aimata selle näilise kinnisuse taga kõige heatahtlikumad kavatsused. Mis see ometi on? Neil inimestel tundub olevat kõige otsesem suhe sellesse. Muusikasse, mida nad kuulevad, hoolimata jäigast kohustuslikkusest mis kummutab seesmise kindluse. Mustvee Luteri kiriku kontserdil on õhus sama ettevaatlikkuse aupaistet nagu kõikjal muia. Ning sealjuures just muster on Eestimaal see koht, kus kõiki eestlasi Ahaldavad piirid hajuvad andes ruumi hingamisele. Piirinis muutuvad läbipaistvaks piirini usukondade inimeste jumalat, tänavate, linnade vahe. Miks. Me maandume jaga lõpuks luteri kirikus. Need neid teha teema ussi on väga palju. Just seesama asi, sisema mustesse tuli. Ja et ma must need hakkasin nägema korraga teisiti. Missugune nali, ma tegin ise nagu nalja ja ütlesin, et et mind on pandud iga 50 piirivalvur. Aga tegelikult see ei olnud see olegi asi olnud, vaid ma seda tumeime selgesti. Tõepoolest jumal on pannud minule niisuguse vastutuse, et ma pean minagi siin kinni hoidma ja säilitama ja mõjus jälgi hakanud ehk kultuuride omavaheliste kokkupuudet nõnda mõistma ja väärtustama, kui ma ei oleks nii pikka aega usteks pidanud. Siin ikkagi vene vana vene kultuuriga kokku puutudes ja nähes, missugune on see piiriana või kokkupuuteala üldse, kus kaks kultuuri on kokku saanud. Ja kuidas see mõju mõjuvad neile inimestele nii eestlastele kui ka venelastele siis see on minu meelest üks väga kummaline asi. Ja see on pannud mind väga sallivad suhtuma üldse teistesse kultuurides. Põhiasjad on mulle täitsa selgeks teinud, et. Ainult siis oskab inimene teistest kultuuridest lugu pidada kui ta ise oma kultuuri, kuidas seda, mis tal endal on väärtust. Kui sul ei ole endal ühtegi väärtust, ühtegi põhiväärtust, milline sa toetud, kui sul ei ole mitte midagi, tahtis sinule endale siis igavese suuteline mõistma 16. tuuri ega tule toime endaga nendes lugudes. Ja, ja see on nii huvitav, Need kultuurid võivad täiesti erinevad olla, neelavad eesti ja vene kultuur oma olemusega. Aga see, kui sina oma väärtusi hoiad ja, ja siis oled aus teiste vastu, see pane ka teised teiselt poolt. Sind. Sellepärast kõige selle pagasiga mineviku päritoluga, mis ma olen tundma kava. Ja minu vanemad, kelle ma tõesti olen tohutult tänulik, sest et et nad on andnud minule kaasa midagi niisugust, mida ei oleks võimalik üldsegi muidu osaks saada. Ja nüüd no ma kõige sellega, mis ma taga olnud siia tulnud, siis lihtsalt Hakanud korraga asju nägema. Nüüd on ta nagu tervikutena ja nagu ülevaatlikult muidugi on väga kasuks tulnud ka see minu armastus on olnud Eesti rahvapärimus eesti rahva usu. Ja et ma seal 70.-te aastate alguses hakkasin paga aktiivselt sellega tegelema. Ja ma olen oma väitekirja kirjutanud eesti rahva lahenduste peale ja on just üks huvitav ja põnev piirkond seal Eesti rahvakalender. Ja ma olen seda uurinud ja kirjutasin monograafia paastumaarjapäevaga kevadine pööripäeva püha. Ja ma olen täna väga õnnelik, et mu kõige noorem poeg oma bakalaureusetöö kirjutas. Teise pöördega ka kohta seal sügisese pööripäeva kohta, see on mihklipäev. Nii et muidu jõulude ja jaanipäeva kohta on palju või rohkesti uuritud ja kirjutatud, aga paastumaarjapäev oli kuidagi niisugune, noh kuni 70.-te aastate alguseni unustusse jäänud ja selle kohta sai siis tõesti see monograafia tehtud. Ja nüüd siis on sügisene pööri. Ja see on Ka sellepärast suur rõõmu põhjused. Ma olen saanud ka oma lastele edasi anda selle niisuguse tunnetuse. Nad õpivad väärtustama ise oma rahandust, oma kultuuri ja rahva olemust. Võsad siis suudavad olla avarad ja mõista teis üldsegi mitte kitsarinnalised. Ja, ja küll see oli naljakas, kui see rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon, kes käis ideoloogilisi õppeasutusi ja pakulteeti krüpteerimas. Ja kui ta nüüd Tartu teoloogia akadeemias olles Kestis probleeme päevakorral, et oleme midagi väga halvasti teinud, et me oleme natsionalistid. Me oleme liigselt tähelepanu pööranud oma rahvale. Oma rahva asjadega tegeleme liiga palju, vaid me ei kõlba järelikult Euroopasse, kus kõik peavad sõbralikult tänavaid kõrval, aga aga just see, naljakas, kas seisukoht, et kui keegi on oma rahvust keskne sisalda nats seal vist ja siis seal ta kindlasti all? Minu seisukoht on selline, et suure rahvanatsionalism ja väiksel rahval natsionalism on kaks täiesti ise suure rahva natsionalismi ja tuleb karta, sest see hakkab teisi allutama, hävitama ja orjastama ja, ja see põhjustab ühe suure rahva upsakuse ennast täis olemise. Aga väikse rahva mõtlesin, lihtsalt, teenib ainult ühte eesmärki seal seda, et alles jääks. Sest kui tavapõhiväärtusi pidava olemust ei tunneta, ei mõista mispärast ta peaks siis oma keelt väärtustava, mispärast ta peaks oma minevikku väärtustava pärast ta peaks üldse tahtma näiteks miks ta b7 tahtma eestlane olla. Sest et see põhjus kaob ära, sellisel juhul aga just väikene rahvas selle kaudu, kuid oma rahva väärtused tähtsaks arvab ja kui ta neid tunneb ja oma identiteeti oluliseks peab, selle kaudu on võimalik ka pisikesel rahval olemas olla. Ja seal sinna juurde paratamatult keel. Sest ma olen kuulnud mõningad meie rahvuskaaslased on Euroopa tuuletõmbekohtadel. Kellegi teisena. Taeva pärast mitte eestlast Eestis on kartnud, et olla eestlane on ehk liiga alaväärtuslik. Ja küll oleks hea olla mingisugune suur rahva liige. Aga ühe niisuguse juhtumi kohta rääkis mulle üks prantslanna, et ta oli pannud ühte eestlast tähele ja ta pidi peab iga hästi peenike inimeste tundmine olema. Ja lennuväljal. Tema oli vaadanud, et see inimene Ei ole seegi, et kellade ennast demonstreerib ja lennukis sattusid nad kõrvuti istuma, said nad teada, et ta veest lõpuks igatahes kompleks. Ja sellepärast ma muretsen kõvasti, et eestlased võiksid oma alaväärsuskompleksist lahti saada. Sul on nii palju suuri, erilisi väär, tõsi et sul ei ole tarvis mängida kellegi teise rolli kellegi teise nahka pugeda. Vaid sellisel sina oled ja selle rahva esindajana oled sa sama väärtuslik, kui sa oleksid sakslane või oleksid inglane või oleksid prantslane või ükskõik missuguse palju suurema, mitukümmend korda suurema propa viige? Jaa. Ja kuna meil on nii vähe teadmisi sellest, missugused on meie, et varad, missugune on see põhimillel, me seisame ja kellele tohime püsima jääda siis ei jää ju muud võimalust, kui, et seda tuleb neile inimestele õpetada, tuleb jagada. Et nad aru hakkaksid saama, et mitte midagi pole häbeneda. Ja hoopis rõõmsad peaksime olema täna, et me oleme nii erilise rahva liikmed, nii erilist keelt räägime nii naljakat keelt, milles puudub grammatiline sugu. Aga et see tähendab seda, et meie mõtlemises ka oleme teistsugused kui paljud suurte rahvaste esindajad. Sest kui nemad jaotavad ära naise meessugu mees sooja, siis sellega, mis sinna vahele jõle jääb, selle ei oska nad muud peale hakata, kui, et sellele jätavad nad kesksooõigused. Meil on kõik väärtuslik. Nii nais- kui meessugu, kõik on ühe ühtemoodi väärtuslik. Lisan siia veel kiiresti nobedasti nobedasti juurde. Emantsipatsiooni võitlus on minu meelest üks suuremaid Togedusi, sest eesti meestlast minevikus ei tunta niisugust asja, et naine, mees oleks vastandatud, teinud ainult oma rollid olnud. Ja nad on need oma roll ustavate hoolega täitnud. Ja kui nüüd me hakkame järele aimama ja mõtleme, et nüüd tuleb teha nii nagu mujal Euroopas või mujal maailmas siis jõuame karikatuuri. Sest kui meie keeles ei ole sugu See ei ole meie mõtteid ka sugulus lahutaks, tähendab, vastandab. Ja võib-olla olen idealist, ma arvan, et midagi võib Eestis veel muutuda, aga, aga seesama uskumine, et Eestis võid midagi, kel muutuda ja teiseks saada. See on see. Mis mind pikaks sunnib tegutsema? Muidugi unustada usku ei oleks. Siis ma oleksin ammugi jalad sinna peale löönud ja ütelnud, ata minu päeviks jätkub ja mina järeltulevate põlvede muretsema. Või siis seesama asi seejäreltulevad põlved, need nagu kuputavadki kaheksa tava pealad. Kuule, see ei saa olla niimoodi, ükskõik et kui on enne sind olnud neid, kes on kogu oma olemusega elanud rahva heaks ja ja vennastekoguduse liikumine on ju lõppude lõpuks see, mis on meie rahvusliku iseteadvuse sünnitajad. Sest sealt õieti, kus mats õppis ennast väärtustama, kus ta sai aru, et jumala ees on täisväärtuslik inimene ja kus ta siis nägi korraga, mida usk tõeliselt võib sünnitada, et matse saks istusid vennaste kuutse palvetoas ühel pingil, eks ole. Ja see ei ole mitte midagi üliinimest, ta on samasugune inimene ja samasugune kes tunneb, et ta on patune inimene, kes tuleb nii nagu mats jumalate ja palub, et jumal talle tema patud andeks annaks. Seesama teadmine, kogemus andis matšile niivõrd palju iseteadvust jõudu, et ta mõtles, et me oleme ka ikka vist väärtuslikud. Ja kui me nüüd Me oleme seda kaotanud siis või kaotamas, siis tuleks 100 lihtsalt meelde tuletada. Võistlejate ringe sinna taanduvad tegelikult võib-olla needsamad asjad. Ja saate nüüd aru ka, et siin on terve see pumpli. Mustvee ja rahvuslus ja ja kõik need asjad kuuluvad kokku. Ja siis tuleb siia juurde veel see oma meie oma perekonna küsimus ja minu abikaasa on fantastiline inimene. Mind oli määratud Mustveesse tema oliva Keila tüdruk. Ta käis pealinnas tööl. Ja nüüd. Et see võib ju võib-olla kujutage ette, see võiks ikkagi inimesel olla küll üks väga keeruline asi tulla nüüd sealt pealinnast siia perifeeriasse, niisugusesse paika, mis isegi 77. 76. aasta alguses Maarja Magdaleenasse läksin hooldava Maarja-Magdaleena kogudust. Hoolsel esimene matus oli Maarja-Magdaleena kirik on ainult 33 kilomeetrit mustest. Ja peiel. Teie peiedel ütleb aga üks nendest söökla daamidest, kes olid selle peielaua valmistavad ja kelle kava läksin siis taeva koraani tahtmatult, aga pidi ustest tulema ja vene keeles pidama. Ja siis lõi käega endale suu peale. Mina olingi see, kes pidi mustest tuleme vene keeles pidama, eks ole, maksja selle peale naerma. Aga saate aru, kui siin on see selline mõtlemisviis ainult 33 kilomeetrit, mis te arvate siis Tallinnast, mis siit 175 kilomeetrit kaugel. Ja, ja ka minu naine on otsustanud, et ta tuleb sinna, kus ta kuudema mees läheb. Kuigi me ei olnud ennem abielus. Aga ta ei ütelnud mulle selle peale? Ei, ei tule. Kui mind 63. aastal mustesse Ja nii me tulime siis peol seal rõhunutada ja ei saa arvata üldse ollagi, kerge on, sest see on tõepoolest tundunud niisuguse väga kõrvalise paigale. Ja, ja inimesel on vahest Kraks raske sellega harjuda. Aga Ta on ustav olnud. Aga ka see oli üks huvitav asi olnud, et siin on meil Tekkinud oma lastega eriline suhe. Tagasi minu vanemate, minu abikaasa vanemate juurde. Ja ma olen täiesti kindel, et seal taga on meie esivanemate eestpalved. Et me tohime olla nii õnnelik perekond. Ja meie pojad on ju järjepidevuse esimesed kolmandat põlve vaimulikud eesti soost sakslasi on siin mitmeid põlvi olnud, aga, aga just eestlaste hulgas. On niisuguseid selliseid kirikuõpetajad ka, kes isa. Järgnevuses võib-olla seal, et ema oli kirikuõpetaja perekonnast niimoodi ja siis ehtsad läheb see tagasi, aga sinna kolmandasse põlve, aga, aga meie perekonnas on küll niimoodi, et Harry Eenok ja siis juba Naatan Meie esivanemad on pidanud tähtsamaks just seda tööd mida tehakse oma rahva heaks. Mul tuleb väikese väikse poisina kuuldud lugu meelde. Kui oli aastal 44 oli siis üheksaaastane ja mu Ema ja isa seisid valiku ees. Kas minna läände? Ma kuulasin, kuulsin seda, kui nad omavahel rääkisid. Arutasid seda asja ja siis ütlesid nad, et meie rahvas jääb siia. Kuhu meil on minna. Nad otsustasid, et nad jäävad. Siis ei teadnud, nad küll mitte, et isa läheb, viiakse kaheksaks aastaks Siberisse või Kaug-Itta kallemaal. Ja et meil endal tuleb vendil tuleb, tähendab ema ja mina ja siis teised meie perest. Meil tuleb olla kuus ja pool aastat mitteametlikud inimesed. Nõnda siis. Oleme meie. Elanud oma omapärast elu ja ja kõik need asjad, mis on juhtunud, on olnud jumala teada ja ka ettevalmistuseks selleks elutööks, mis nüüd on kätte tulnud. Ja ma pean jumal tänulik olema. Kõigi kannatuste eest on väga raske tänada. Aga et just niimoodi on kujundatud välja isiksus, see vastutustunne, see hoos. See järjekindlus. Ja ma ei oskagi arvata, mismoodi oleksin välja öelnud, kui see elu oleks teistsugune olnud. Ja käisin möödunud aasta novembri lõpul ja detsembri algul olin Ameerika Ühendriikides paar nädalat ja sain seal paljude väliseestlastega kokku ja mitu korda tabasin ennast mõttelt, et aga kui mu vanemad oleksid siiski 44. aastal otsustanud minna ära ja kui mina oleksin nüüd üks nende hulgast Kas ma oleksin seda soovinud? Mina pean ütlema, et ma ei osanud mitte kuidagi ennast kujutleda missugune ma siis oleksin olnud oleksin, eks nende, kuidas seal on. Ja ma tänasin väga jumalat selle eest, et mu tee on olnud viis raske küll. Aga mul minule kätte antud praegugi midagi niivõrd suurt, nii erilist, suur varandus ja suur töö, mida ma võin teha. Ja ma usun, et jumal õnnistas selle. Sest see, mida me teeme armastusega jumala vastu, see ei saa jääda õnnistama. Eestlased on väga hästi õppinud end teistega võrdlema. See on ka mõistetav arvestades missugustes rahvaste segaduses ta elab ja kui väike ta ise Ometigi siin Mustveel kõikidest peateedest eemale, samas siiski kõikide omaduste kokkupuutepunktis. Leiame oma reisile lõpetuse. Igal inimesel on oma rõõm ja valu ning kõik sorteerivad piirid nende vahel on ebaloomulikult võrreldav. On osutunud võrreldamatuks.