Kirikuelu adventkirik on teinud Eestis ajalugu, ametisse sai esimene advent distist naisvaimulik? Jah, Eestis tegutseb küll Ta kümneid luterliku naiskirikuõpetajaid, kuid ega neid ikka päris võrdsetena meestega ei võeta. Ja palju keerulisem on pidada naisvaimuliku ametit mõnevõrra konservatiivsema sisulises ühenduses, kui seda on luterlik kirik. Aga alustame saadet hoopis sellest, et eelmisel laupäeval vale kandis 200 muusikut Inglismaa ühes suurimas ja vanimas iili katedraalis ette külma sõja seal kirjutatud ja nüüd uude vormi pandud noorte oratooriumi. See püüab otsida olemise mõtet. Ning seda, kas maailmas on võimalik konflikte vältida. Eestist osales 11 kooli lauljat. Lähemalt kuuleme Marta Graubergi vahendusel. Oratoorium pihhil alfa Oomega koosneb kahest varem valminud teosest. Helilooja David Gordon alustas alfa Oomega kirjutamist 1975. aastal. Algselt oli see mõeldud muusikaline Londoni West Endi teatrilavadele. Sinna seega jõudis. Järgnes mahuka duubelalbumi salvestamine, milles lõid kaasa mitmed tolleaegsed tuntud popmuusikud. Ühel hetkel tundis aga helilooja David Gordon, et seda kõike on liiga palju. Mees, kelle põhiline huvi on religioonis ja filosoofias, leidis, et popmuusika linna ei suuda alfa Oomega edasi anda ideed, mida ta kirjutades silmas pidas. Minu sooviks oli panna muusikasse kõik meie mõtted selle kohta, kes me oleme, mida me siin teeme, sest me ei tea seda, meid lihtsalt pandi siia maa peale elama, aga meile ei öeldud, kuidas õigesti elada. Meil on küll mõned raamatud, mis püüavad vastuseid anda, kuid ükski neist ei jõua tegelikult tuumani. Kõiki Teid ei saagi panna sõnadesse, sellest räägib ka minu laul I uuemai, ehk kes ma olen. David Gordon on kirjutanud nii oratooriumi muusika kui laulude sõnad, inspiratsiooni ammutas ta enda sõnul filosoofiast ja ka piiblist. Piiblit ei tuleks võtta üksnes religioosse raamatuna, see on midagi enamat. See on täistarkusi. Inimesed võiksid sinna pilgu visata ja ei olegi oluline, kas nad usuvad seal kirja pandud lugusid või mitte piiblis mõtteteri, mis aitavad ehk leida vastuseid sisemistele probleemidele, mis meid mõnikord kõiki piinavad. Oratooriumi tekstilise osa kirjutas David vulcom, kes toetust Bernhard bensoni raamatule piisbuk ehk rahuraamat, mis räägib sellest, kuidas lapsed maailma rahu toovad. Stsenaariumi kirjutamisel kasutas vulkaan ka lasteabi. Volkovi sõnul ei ole nende missioon veenda inimesi millessegi või kellessegi uskuma, vaid arendada mõttevahetust. Me tahame arendada diskussiooni ning seda oleme me teinud kooris laulvate lastega. Nad on saanud meie lugu muuta ja rääkida oma loo. Kui oratoorium jõuab Eestisse türki Nigeerias või USA-sse, siis antakse ka nende riikide lastele samasugune võimalus vastata küsimustele, kui mis maailmast saab. Miks me siin elame, mis on elu mõte, nad peavad jõudma oma järeldusteni, ma ei ütle neile midagi ette. Aga piishild alfa oomega laulud nagu i uue my father-in the Sky Superman on hea alus vestluse alustamiseks. Iili katedraalis jutustatud loo neli peategelast olid eri kultuuritaustaga noored inimesed, kristlane, juut, moslem ja ateist, kes püüdsid mõista teineteise maailma ning leida vastuseid suurtele küsimustele. Juudi poissi mängis Joseph Fletcher, kes on sündinud Põhja-Iirimaal ning kelle pere on katoliku usku. Muide, ma ei ole väga sügavalt usklik, kuid ma tunnen inimesi, kes tõenäoliselt küsivad endalt, kas jumal on olemas ning kes kahtlevad iseendas. Aga minu pere või sõprade jaoks ei ole see väga oluline. Me ei pööra tähelepanu teiste inimeste tõekspidamistele. Me lihtsalt teame, et me võime olla sõbrad ning mitte muretseda erinevuste pärast sees moslemitüdrukut, mängissessilja, karssija, kelle ema on katoliku usku ja isa hindu ise anda katoliiklane, kuid tal on palju moslemitest sõpru seal, nii need siin on sulle tähtis, enne seda. Londonis on väga suur moslemiusuliste kogukond, Londonis on koos palju erinevaid uske kultuure ja minu meelest on see selle linna juures üks paremaid asju. Nii on lihtsam teise kultuuritaustaga inimesi tundma õppida. Eestis kantakse piishelda alfa oomega ette lastekaitsepäeval siin oratooriumi kunstiliseks juhiks Aarne Saluveer, küsisin temalt, miks on 20 aasta eest kirjutatud teos praegu taas aktuaalne. Minu arust see on küsimus meile siin Eestis ka ja ma tean seda vaat et probleemid, mis näiteks Inglismaal kindlasti on täna aktuaalsed, mida me päevauudistes näeme, on täpselt nende erinevate maailmakogukondade liikumine ühest kohast teise, kuidas mingi osa islamimaailmaski salatone ja nad Inglismaal, kuidas ta ennast tunneb täna, kas ta on selle, selle oma, uue kodumaaga rahul, kuidas need nii-öelda põliselanikud siis seal suhtuvad sellesse, kuidas elu edasi läheks, sel moel, et asjad lahendataks sõnadega pommidega ja inimesed oleksid rahul ja see, mis sa veel Eesti ettekandes tuleb, see ei ole lõplikult selge, küll on see, et meil probleem on, mida selles teos siis kirjutatud. Kirikuelu aitäh Marta Groubergile, mõne hetke pärast räägime juba edasi läbimurdest. Eesti adventkirikus. Adventkirik sai esimese naisvaimulikku, mida see sündmus tähendab adventkiriku jaoks tervikuna ja Marge Rand Lepale endale kuuleme kohe. Adventistide koguduste Eesti liidu president, pastor Tõnu Jugar. Kui me vaatame kodulehekülge adventistide lehekülge, siis on kirjas uudises tööle asub 2000 pastorite adventistide koguduste. Eesti liidu juhatus tegi ettepaneku Marge Rand Lepale asuda tööle pastori kohustust Keila ja Rapla koguduses. Öelge, kas võib nüüd öelda tõepoolest, et sellega on adventistide kogudus Eestis saanud oma esimese naispastori. Jah, ja nõnda on, et uks on avatud. Et võiks ka edaspidi võimaluste ja vajaduste korral selline asi olla täitsa varemgi ei ole väga vastu sellele sellele mõttele, sest jagu on vaadanud ikkagi naistele kuivõrdväärsetel igas mõttes. Ja naised on väga tegevad koguduses olnud, kuid jah, otseselt kohtadena pastori kohustusi täitma, mis kohapeal vaadatuna siis jah, seal esimene küll on olnud kogudusevanemana teeninud ka varem ja praegu ka on see Kuressaare kohus vähemalt. Aga samas päris pastori ordinatsiooni nüüd Marge Randlepp ei saa, ta jääb ikkagi ametlikult nii-öelda koguduse vanemaks, aga täidab siis pastori kohustusi. Jah, meie ülemaailmse liikumise praegune selline otsus kiriku otsus on, et naisvalvuril on kõik õigused võrdsed meestega, noh, välja arvatud neidis ordineerida pastoriks ja neil puudub seega õigus ordinatsiooni edasiandmiseks. Kusjuures, kui nad teenivad pastorina, on palk samma kui ka meestel praegu on see selline sellised, võib-olla see edaspidi muutub. Kuna kogudus ülemaailmselt on väga-väga erinevates kultuurisituatsioonidest siis noh, naiste osa erinev erinevates kultuurides ja, ja see ei lähe niisama lihtsalt et kirikus, võib-olla ka siseselt natuke teisiti, aga, aga ühiskond mõjutab kirikut. Kuidas siin lähiriikides on, näiteks Soomes ja Lätis või siis Rootsis, kas naised täidavad pastorite kohust lähiriikides adventkirikus? Ja kindlasti Soomes kindlasti, Lätis kindlasti koheselt ja üldse Euroopas. Ja me kuulame, kuna meie kogu sa haldus on selliselt, et, et viidud kogude Liidus liidu tunnis Nonii divisjoni dialoog on üle maailma hõlmab endas kõiki diviis, siis meedivisjoni Trans-Euroopa divisjonis on võetud vastu otsus naiste teenimise kohta vaimulikud. Aga kuidasmoodi koguduse liikmed Eestis on suhtunud sellesse, kui tegemist on ikkagi esimese naispastoriga siin, siis kindlasti on ju üht-teist olnud kuulda, mida arvatakse, kuidas suhtutakse. Kogudusevanemad ees, seni on väga hästi, suhteliselt ei ole probleeme olnud, aga eks see pisut nüüd uudne on ja võib-olla elevust katete määral tekitab. Loodame, loodame siiski, et Marge suudab leida ja kontakti koguduse ja samuti ka kohutav poole pealt inimesed siiski ka, isegi need võib-olla siis ei ole, harjuvad, suudavad siis omaks võtta ja, ja tekib selline hea sooja ja normaalne suhe. Ja samas Marge Randlepp hakkab nüüd ju teenima lausa kaht kogudust, üks neist on päris uus. Keila kogudus on möödunud aasta lõpus asutatud ja nüüd äsja registreeritud kohtus võetud registrisse. Need on väikesed, väikesed kogudused. Et ega meil Eestis ei ole ka päris nii võimalik, et et ühel partneril on ainult üks kogudus, et väiksemad kogudused ongi tavaliselt ikkagi ka nagu kokku võetud. Aitäh selle intervjuu eest adventistide koguduste Eesti liidu president Tõnu Jugar ja loodame siis, et Marge Randlepp jälgedes käivad järgmisedki naisterahvad, kes tunnevad ja tahavad olla vaimuliku ametis ka adventkogudustes. Jah, võtsin telefoniühenduse, nüüd ka Marge Randlepp, aga kes on Keila ja Rapla koguduse uus pastori kohusetäitja, niiviisi peab ametlikult nimetama, kuigi reaalselt tähendab ikkagi see töö pastoritööd. Honni Marge. Jah, sa ütlesid väga kenasti, mis tähendab Millise vastutuse paneb ühele naisterahvale, kes hakkab esimest korda tegelikult Eesti adventkiriku ajaloos tegema pastoritööd? Meeldis, kuidas mind tutvustati kogudusele, et tõde Marge Randlepp on kutsutud teenima kogudusi ja, ja nii me asjale nagu lähenengi, et et ma ei, ma ei lähe nagu sellelt nimelt, et, et ma olen nüüd pastor vaid vaid pigem, et, et ma olen teenija ja ma tahaks, tahaks loota, et et ma suudan seda vastutuse koormat jumalal kanda nii Rapla kui ka Keila koguduse puhul. Koordinatsioon vist ametlikult ikkagi koguduse vanemaks, siis nimetus ei olegi nii tähtis. No nii, ma ise võtan praegu igatahes. Aga kas on olemas ka nüüd eeskujud, kes on võib-olla andnud julgust üldse naisterahvana seda ametit hakata pidama, sellepärast et adventkiriku ajaloos Eestis tõepoolest ühtegi naist nüüd päris pastori rollis ei ole olnud. Küll on koguduse töötegija edunud muidugi luterlikus kirikus, see on juba saanud nagu tavaks, rohkem, et naine on ka kirikuõpetaja. Ausalt öeldes olengi natukene silmad rohkem suunanud luteri koguduse naispastorite pool, et et ei ole olnud väga palju kogemusi ka, ka väljaspool Eestit naisadvent adventkoguduse pastor viitega, nii et, et ma olen nii uurinud, lugenud artikleid ja asju, et kuidagi vaata jah, natukene seda eeskuju, aga aga noh, ma arvan, et, et eeskuju pigem ikkagi tuleb noh, mitte sellest, et kas ta nüüd naine või on ta mees või või vaid sellest, kes ta on inimesena, et ma tahaks, tahaks loota, et ma ise suudan olla inimesena pigem selline, kes suudab vastutust kanda ja kes kes suudab anda ja panustada nende kahe koguduse üleval hoidmisesse. Kaks kogudust ka kohe alguses. See on päris suur koorem. Aga see on hea koorem selles mõttes, et Keila kogudus on, on nii nii kallis ja armas ja, ja justkui justkui mingis mõttes aga oma laps, et siin me oleme tegutsenud nüüd kaks pool aastat ja väga hea meel oli, et et saab seda asja siin jätkata, sest sest tegemist on hästi uue kogudusega ja kuuendast jaanuarist oleme me ametlikult ka riigi ees kogudus ja Rapla kogudusse selles mõttes tore ja armas kogudus, et 10 aastat tagasi sai mõnda aega Raplas elatud ja, ja inimesed, kes seal praegu ka käivad ja on ja ja nad on nagu teada ja tuntud ja ei ole nagu võõras võõras koht. Kui palju üldse vaimuliku ameti puhul on tähtsus sellel kas tegemist on meeste või naisterahvaga traditsiooniliselt? Jah, me oleme nagu harjunud nägema seda, et koguduse ees kõneleb meesterahvas, aga kas seal tegelikult on üldse tähtsust? Mina ise nagu näen seda asja, nii et noh, nii palju kui ma ka inimestega olen rääkinud, nii palju, kui kui inimeste jutud minu kõrvadesse on, on jõudnud, et liigub pigem isikuid pidi, et, et on ikkagi inimesi, kes tulevad kogudusse ja kirikusse teatud ootustega ja ja neile omab väga suurt tähtsust ka traditsioonid ja need asjad, mida nad nagu on harjunud võib-olla nägema ja mida nende emad on võib-olla ja isad on harjunud nägema, et et kahtlemata see on üks tõrge, mis võib-olla tuleb ületada, võib-olla tuleb enda jaoks selgeks mõelda, kui tähtis see minu jaoks on, kas ta on nii tähtis, et, et ma nüüd tööl on võib-olla ukse peal ennast ümber ja lähen minema või või siiski, usun, et jumal saab kasutada kõiki inimesi ja saab ka rääkida kõigi inimeste kaudu ja toetada ja, ja teenida seda inimest, kes on kogudusse tulnud ka selle inimese kaudu, kes just ei ole tingimata mees, nii et tahaks uskuda, et inimesed, isegi kui neil on kahtlused ja kui neil on sellised teisitimõtlemised et siiski võtavad enda jaoks selle aja ja mõtlevad, et kui tähtis see on ja ja kas see, kas see on nii tähtis, et, et see saab minu jaoks tõrkeks? Millist tagasisidet sa ise oled saanud, selle kohta, et hakkad nüüd tõepoolest pastori kohuseid täitma keele Rapla kogudustes? No mul oli väga liigutav, ausalt öeldes eelmine eelmine tööliste koosolek meie liidus, kus, kus tõesti võeti ka vanemate kolleegide poolt siis nüüd juba kolleegide poolt mind väga sõbralikult ja hästi vastu ja ja, ja ma ise olen nagu pidanud jah, sellisteks põhitugipunktideks, perekonda, oma abikaasat ja ja, ja Siitu liidu teisi töötegijaid ja, ja, ja seda sisemist kindlust, et mis tuleb jumalat, et et need põhitugipunkti taga jah, lähemalt sõbrannad ja sõbrad, kes siiski on, et nad on õnne soovinud ja jõudu soovinud ja teinud seda siiralt. Jõudu ja õnnesalme meiega vikerraadio poolt. Aitäh, Marge Randlepp. Adventistide koguduste, Eesti liidu esimene naispastor, kui nii võib nimetada ikkagi. Kirikuelu tänaseks kõik saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Järgmine kirikuelu jõuab eetrisse alles kuu aja pärast, seitsmendal märtsil, sest vahepeale jäävad Vancouveri olümpiaspordiülekanded. Head õhtujat.