Meie elame täiesti unelmate aastail, meil on vabadus ja kõik, mis selle üleüldse veel kaasneda võiks. See on rahvuslik kangelastegu, tervega vabadussõda. Mingil määral võttis iga eestlane sellest kah osa. Eesti lugu. 1920. aasta veebruar, küünlakuu 13. päeval 90 aastat tagasi ratifitseeris asutav kogu Eesti ja Nõukogude Venemaa rahulepingu. Neljandal veebruaril oli Tartu rahulepingu ratifitseerinud maaline kesktäitevkomitee. Aasta alguse ootamine, kas rahus saab asja või mitte. Ta oli lõppenud. Veebruaris algas tee mobilisatsioon. Sõjamehed võisid lahingutele nüüd juba tagasi vaadata ja seda teeme täna meiegi. Taas Lembit Lauri ja tema ligi kolm aastakümmet Eesti raadios kõlanud saate kirjutamata Maarid abiga. Minu nimi on Piret Kriivan. 20. sajandi algus oli Eesti jaoks tormiline kõika Läänes enneolematu kiirusega. 1905. aastal astusid eestlased vastu nii kohalike baltisaksa mõisnike kui ka tsaari ise valitsusele, hoolimata kartusest, et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva. 1905. aasta revolutsioonist ja tsaariajast, jutustas Lembit Laurile Theodor Andresson. Mis aasta vehid olete, no on 1900 sündinud. Kui esimene maailmasõda lahti läks, siis te olite juba päris suur poiss, tulite 14 aas 14 aastani ja mäletan väga hästi seda sõja nii-öelda muuseumis sel ajal oli see oli nii äge saksa vastane, Viljandis olid rongikäigud ja demonstratsioon, plaanid ja ja siis kaljut. Ja et maha sakslased, maa, sakslased ja üks ütles, et maha austraallased ei oskanud, ei teanud, mis Austria oli, vaid segas selle ära. Linnas näiteks see vahekord sakslastega ei olnud nii terav kui just mõisates moonakate hulgas ja Monakate hulgas tekkisid ka esimesed nii-öelda noh, revolutsioonilised mõtted, mina olin väike poisike, kui lauldi seda lauldu, et saksad surevad, mõisad põlevad, mõisamaa saab näitele. Aga avalikult muidugi seda ei tohtinud teha, sest politsei oli kohe kannul. No igatahes mõisatööliste hulgas oli see vastuollu sakslastele suurem, kui oli seda linnakodanikud hulgas. Viienda aasta sündmust ma mäletan seda küll, kui, kui see must 100 siia tulin, nagu nimetati, kui venelased toodi ja kui Viljandis inimesi maha lasti ja peksti. Seda hooned praegu ei ole alles nõndanimetatud väljakõrsi rehaalune, seal on praegu seal kiriku lähedal, seal seal on praegu suurem maja selle selle koha peal. Ja viienda aastal ma mäletan, kui viidi neid mahalaskmisele, siis seda me vaatasime oma aknast, Köstis, seal oli näha, viidi sinna piimametsa. Ja seal seal laste nad maha. Hauad olid seal kaua aega, inimesed käis peale ja siis oli ka niisuguseid asju, seda viiendal aastal ma mäletan et inimestel mõisteti 250 vitsahoopi ja oli siin inimesi, kes seda ei, ei tahtnud ja lasi. Ta läheb ennem surma, kuule, laseb ennast peksta, oli niisuguseid. Aga väiksemad süüdlased, need said 50 ja rohkem vitsahoopi, seda tehti väljaga. Rehal taheti teha Viljandi mõisatallides, kuid talli kutsar ei lubanud ja siis viidi see kohtumõistmine sinna kõrtsi reha alla. Räägime nüüd selle esimesest maailmasõjast, te olite ju lehelugeja poiss, sel ajal juba kas sõjauudiseid tulid siis lehtede kaudu? Sõjauudised tulid kõigepealt kohe telegrammid, iga iga päev ilmus Telegram, poisid käisid müümas seda kolmgopykmaks Telegrami, seal oli siis kõik seest vene sõjaväevõidud edasi tungitud ja nii palju ikka vangisid võetud. Ja me iseomase keskel siis arutasime ka, et et kui need kõik kokku arvata, need aastad nisu olid ja see arv, mis ajalehtedes on ilmutatud vangi võetud kohta. Et see peab olema suurem kui Vene sõjavägi. Kas sõja jooksul hakkasid meeleolud muutuma? Muutumist oli märgata siis kui evakueeriti siia näiteks siia toodi niita vist see oli see myydeevee reaalkool, sess saksa front lähenes juba mehita ville. Ja seda saksafronti, nagu mäletan, hoidsid aega kinni Läti küti, jätti kütipolgud. Ja, ja need, aga kui tuli see oktoobrirevolutsioon või siis väeti kütipolgud viskasid relvad ja läksid Peterburi. Ja nemad olidki need, kes need Lenini ihukaitsevägi oli. Ja üksikuid lätlased olid kõrgetel juhtivatel kohtadel ja lätlased nii-öelda keskeltläbi olid palju rohkem punased, kui seda olid eestlased. Kas te mäletate tsaaritroonist loobumist, aga hästi temaga Snaute loobumist venna kasuks? Ja seal seda ta tegi, olime koolis parajaste ja olime kohe nii, kogusime kohe suurde saali ja laulsime selle uuele tsaarile poose, sale, roni seda esimest revolutsiooni, poisid võtsime väga südamesse veebruarirevolutsiooni, veebruari ja omal algatusel, ma mäletan üht, me olime siis neljandas klassis kõrgemas algkoolis, seal oli kaheksa aastane õpe. Me olime kaheksandas nii-öelda kaheksandas klassis. Ja siis me võtsime saalist. Ma ei tea, missuguse pildi. Tegime rongiga, kui läksime läbi linna ja, ja olime nii vaimustatud sellest, et meiega seltsis täname all olev inimkond. Ta tuli meiega kaasa, politsei käis, meie kõrval ei keelanud, ja me siis selles vaimustuses käisime kolme kooli juures laulsime ja koolile ela. Alguses oli kuulutatud eesti eestlastele emakeelne kool ja me olime sellest nii-öelda väga-väga süttinud. Ja tegime oma mõistuse ja seda, mis tookord pähe tuli, kuidas sündmused edasi arenesid, siis sakslaste tulekut mäletan väga, väga hästi. See oli veebruarikuul 1918 18. Veebruarikuul 24. oli see justkui kuulutati välja või loeti ette Eesti vabariigi manifest, iseseisvuse manifest ja seda luges ette Viljandi dolla Annelinnapea. Gustav Talts, kas teie olite kuulajate hulgas? Mina olin just seda loeti rahu, kogu trepid ja mina olin seal juures ja Ma pean siis ütlema seda. Seal oli lause kõigis tema etnograafilistes piirides ja mina ei teadnud veel, mis tähendab sõna etnograafia. Tulin ruttu koju ja otsisin sõnaraamatust sõna üles, see on nii täpselt meeles. 1918. aastal, pärast seda, kui olid katkenud Saksamaa ja Venemaa Rahu kõnelused kuulutas Eesti ennast 24. veebruaril manifesti ka kõigile Eestimaa rahvastele iseseisvaks. Päev hiljem marssisid Eestisse Saksa okupatsiooniväed. Sama aasta novembris ei saanud Eesti valitsus tegutseda pärast Saksa võimu kokkuvarisemist kümmet päevagi, kui 28. novembril tungisid Eestisse Nõukogude Vene väed ja algas vabadussõda. Kuidas sõtta mindi, rääkis toonane kaitseliitlane Friedrich Kivioja. Vaht on ta korraldajaks, alaliseks korraldajaks oli Valga ja Võru tooti jääma ka vahel. Seal kas raudtee sildade tänult, vahtkonnaka, kasiitlastest. Ta tahtis väga tulla ja vaatasin, et ei olnud peale, siis oli kuulnud, et. Lase vaht kuna ruum oli, oli mitusada meetrit kolmesadat vorsti ei olnud päris voi oli ka siis tegelikult asjatult. Oma väga tähtis. Imelikul kombel oli siis just oma eestivenelastest oli kõigile vilanud sakslase tühjust haiga. 19. aasta jaanuari alguseks olid punased väed vallutanud kaks kolmandikku Eestist. Rinne jäi pidama Tallinnast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusele. Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. Enne Tartust lahkumist mõrvasid enamlased krediidikassa keldris 33 süütut inimest, teiste seas õigeusu kiriku piiskop Platoni. Samasuguse massimõrva olid punased toime pannud ka Rakveres jõuti laibad maha matta, Tartus aga mitte, jutustas Eduard Ilves. Kaks või kolm päeva enne Tartu vallutamist käisin mina talle käsu järgi süüa andma, sinna sisse. Sest abikaasa kauplesime seal lihaturg meie laudel, mõtlesin juuksekavalpea alguse. Ja siis nägime kiik, kuidas sisse viidi neid, kui palju seal tütre lugu sinna jagas. Lahkesti, mida selles kasu ei ole süüa viima. Kutsid jälle tolle kolli juure asja, uurib mind lae peal ja uurib, kes, et kus sa kaatvatelt maapoiss ja kuidas Lihula onu juure tulin ja ega keegi ei ela lühidalt, ära talle nuia ja siis noachisi kasuisa, sul on siis? Minul on niisugune ülesanne. Las kasuisa ostab endast välja ja tooge kasuisa pea ei 2000 rubla raha, võib-olla tsaari ja võis kärelkinudki reaal kerel Scraha Kerenskida ja siis käsi teatud vahepeal saksa Oberoost ja kõik olla, aga temast tahad, tema tahtis tekiti Kerenudki teadeljaga nuia ja tooge seda rutem. Kas ta ütles viie päeva jooksul või kui siis ei tule, et siis lastastama. Ja ma tean, et kolm päeva enne ja siis lasin füüsitele raha pundiga sinna ja siis vala kull, võttis talle raha vastaja ja andis siis talle valveloa ja siis läksime siis ta Solega keldrin. Kuul seal kõrvalruum olnd, oi juba tema sinna toodud ja siis tuva andis talle siis lehe teada, tead, et oled vaba ja vaid pinna omakasupoole. See lasti uksest välja, tulime õigesti ja tema siis, kui väljas oli Värska peitu ära ei anna ennast kätte. Niitlikumakesid toidan, läheb väga kaugele pikale, 13.. Jätsin hobuse, kodu ja, ja tõe kasuisa tuli ka tollele hobusetädid, sõbra tänavasildid, kus endine kammivabrik seal tale kuurin, olid hobulejat just tema pargijastel, kellel sellest kasu seal. Ja käisin seal ära ja uurisin nende, tahtsime käediat, et see kasuema või tema pidasi turuvale läksime sinna ja tuul hakkas nutma. Jäätis. Et lähme ära, jah, nii et lähen ära siit ja et vastu kuhugile propovskirjalik oled julge ja start ja ja siis Lawaraga juba hõigati Roopoliga või mingisuguse kraatilised küünedast kuskilt. Oh, sa püha jumal, siis läks paadikas. Lahe Läks mõni minut mööda on, vaata kui ratsasalk tuleb juba sealt pangamaa poolt puusilla poolt palast. Säält Suur-Tartu jalg tuleb ja kolm meest keela pikki lihaturusert meie sisse. Ja siis sõidaksime leidur, luur, pikk poiss. Ma tundsin teda kohe ära. See oli Paul. Suvel, tema oli ka esimene mees, kes talle Eesti lipu välja tõmbas. Tantsivad hobuse seljast, mahatulev kolmekesi tulijat. Ja sõitsivad laadselt. Aga seal meie selja taga on üks vanem mees. Pontšo vaatab kusagil läksivad ratsele idioosiveraatletele huviga vaatama kolm hobust sääsja pühkida. Küllap tornist välja juba seal. See oli umbes kella 11 aegagi kellade maaga, nemad tellivad sealt rahulikult välja karges hobusele peale ja pandi siis sinna Rüütli tänava laia tänava suunas. Sinna kadusid härra. Ja mina tagasi. Nüüd ilmub siis Kivisilla nurga taga ümber pangama üks Saldkond Mei mahingi pojad olid seekord pabeletanud. Kõrval ja isa oli kinni kriidiga asjas teatud Maasing, siis tõmbas ta lihakirve pakku. Pealt karjud sureaale. Linn, terased, poisid järel Lääne taastav pangid välja, katse kurat. Panin mina kahtlema, kannul poisike volagi Kärmas. Õnne ukse juure võttis selle liha oli suur hailihakirves nagu punastel Rooma sõjamäel. Del huvitav pilt, sünn, kui ta kaks oopirutas, kolm tahvel lendas purustid, ema teadsid suur riigivõlg, mina kadestamistöö tõmbas lahti ja kui me sisse Uusesse haavel ja seal koridori peal seisavad inimesed kõik alasti pesu väel. Noh, neid võis alad, missuguseid paar-kolmkümmend seal veel kahes reas. Ja selle mana Maasing või nende isa oli keskmise reas, aga poisid labasid talle isa, sunn kasugi alasti, kasuge jões, seal siis sellisest sülle ja uksest välja ja. Rahvas maasi karilisemis oodati ukse. Neljandalt lahing algab ja siis tantsivad kõik, kuskil jäi. Ja nüüd jooksime uksest välja neist möödagi jaht ja Ahto mainitud nagu sõdur, seal ta luuseda. Lükid, lai. Seal on nüüd see hullus lännu ja paneb Shalt meist mööda, tahab Kaber joosta veel. Jää vabaks tõugu hobusemees. Ja, ja vaatan, et kõik sai riidesse. Ei olegi, annabki kõik tühi ruum, vaatan, uks oli seal, tee nii kaua välja, hõbepoole, lähen nii rahumeediaga, et alles karitarist läbi sinna ette ka seal ees oli niisugune lahtile teie rända ja randa peal kuulen veel kolm lasku käikel sellest veranda uksest paar meetrit ongi keldri uks, liitume ära, puude toonu siiapoole agenedaks otse alla ja siis saadeti, kes tõrjet laseb ja mõtlen, et ma lähen vaesem eskaarda. Läksin tasakesi sinna keldri, nüüd vaatad äkki, kui tuleb üks surme, Heldur Joosep. Teppad, Artur on see ja trepist üles kahestunud pikk mees paari sammuga selles, et mina sandiku seina varjus temasse äkki aru kaha või Lagaa peos mulla saab poisid täku mina käest kinni, talle astun kurrat, mis sa pea loll valged õied. Kas õiget tõmbas maski ära, kas õiges, kas ta oli mask ees, silmade ees, edasi tuli siis ta võttis seal väljas ära tasku, kus ta pistis ära, ta võttis ja selili, hõlmab Margiti näos puhtasse. Koleerimines. Nagu ma elasime neli aastat ühes majas sõbra ja tähe tänava nurgal nägin teda seal kogu aeg, kuhu ta läks siis, kui ta maski maha võttis, nõia, siis tõmbas ta massi maha, maitset valgetest aga siis alti paadid Tähtvere pargis või umbes seal mäe peal kuskil seal mitu valangut. Siis kas ta panduses midagi pant joostes väravast välja. Ja nüüd, kui ära läks minust positiivsel aru, et müüdid kedagi ema laskis, siis lähen sinna keldri neli, viis astet allapoole. Õudne pilt. Surnukehasid vasakul pool on Mihkusseime kast ja näenzi piiskop platool, keda näen mina, jõuluõhta seal sõbrannaga kirikus, ujutust ja niitma näen särgiväel pesule Tauliga. Nüüd hakkame vaatama ringi tarmas jumal TTV papaccine suurelt juhuse kolbaas, kas ta kõik Tepantapis maha, seda ma ei tea. Maa souli vanevadki, aga seal ühtegi valvuri mehh ühte kurje ei olnud? Oi kole suurse ta pime ja sellel teel vaas inimesi. Ja nüüd jooksin mina siit trepist välja, jäin vaatama. Küütri tänav, mis raadiuse kiskjatel ketsi paike varadest välja ja siis ta oli kompanii tänav raudselt leiab siis balti mulli ääres kaubeldakse siis, aga nii uhked panid üle, minul nagu lumi säras ümbraga õige. Ja aga Rime mul ühtegi uudist, avar nagu Livonia laps, kes laskis seal Kozma nägi Ta oli vastas, üle tänavakassa laskis üledast seal kolme-neljakordset majad. Postimehe äri, aga ta oli ülevalpool. Kas ta laskis katuselt asjast kosilast toast, tema nägi kõik serti ülevast selle Riia käänu siia, Aia tänav oli sellel sind särsaikovskil liik möödas, Hugo tulevas hüljes tuli siis ta andis sinna nõiad, mida ta sai aru lätlase küljest laseb ja äkki vaikses ja mina siis jäin seal koodazziloodasin tahtsingi kodu minna, nüüd kasuemast, jäi nutma ja rohkem lahingut mina Tartu peale selle. Kui Anti Laidoneri müüri lehtervet kutsus kõiki noori üles, Eestimaa on hädaohus, noored, aidake. Ja meie noore tallekesi armee Lähme sädamekese. Läksime söödi parklaid tagasi, kus praegu sõjaväekonto seal oli ka sõjamastaabis, seal registreeriti ära seal tankimine korraldesse teisel juunil, esimese mees ta oli sel ajal, mil kutsusime Krasnojarski kasarmud, Shindla ja kui me sinna saeme. Me oli seal kõik juba huulde rahvast ees. Ja need olivad kõik 300 mees, kõik vabatahtlikud ja nende seas oli kõige valemist. Kas 55 valmistaja ütles seal küllalt vanu mehi, kübaraid ja. Kell 12 kuuendal vist oli, kui me Tartust välja sõitsime, Valga suunas. 31. jaanuaril toimus Paju lahing, kus võideti verises heitluses Lätti kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov ja tema lemmiklaulu ja paljude eesti sõdurite lemmiklaulu enne veel, kui tõuseb päikene, kuulame nüüd. Enne veel, kui päikene imbus Valeri Valera tuulel ta siis ja Diana põim. Ma olen talle ka siis diala. Vaenlane ril alleril all allveelaeval panna tuule ka siis ja. Ma tunnen ta Kui ma peaksin hinge, ma olen surnud. Nagu ta on juttu Aura. Jutt. Aga meil on veel. Selliseid au ta olla. Kolm sinilill. Minu hauagalerii Kalamees nägi murdmas Luuki ära. Ei koormata. Valrelv on relv. Relv laeval. Koopiaga. Aga? Nii ju? Käib käär Labelil, Laitse galerii ära. Läks igatsen. C katse. Uga. 1919. aasta kevadel oli vaenlane Eesti pinnalt tagasi tõrjutud. Juunist juuli alguseni tuli sõdida landesveeriga. Tseesise Võnnu linna ümbruses peetud lahingus ajaloolise vaenlase purustanud Eesti väed tungisid kuni Riiani ja aitasid jalule Läti rahvusliku valitsuse võidukat sõda vihatud saksa paruni vastu, mäletas Julius Saar väga hästi. No siis jagas meigi terin peale enne kommudega, siis läksime Jeegeli alla. Me ei saanud enam sugugi ei saanud puhata ka midagi, nii kui sa poogast kaevas, kurat, maa sisse agalagu, nemad läksid ees meie järel, nii et laste näiteks maasse kaevata. Nii kaua peegli ääre välja. See ala oli minek, see on düna aru, sealt oli 30 kilomeetrit Riiga. Seal lõppeski, siis tulid Need vahele seal inglased ja prantslased ja nende ohvitser seal olid olnud, ega mina seal ei, Riias ei olnud. Ma kuulsin niimoodi siis kästud vangisiga vahetada nendelt novaator, vangid, kaera, nüid sakslast, plekid oma poole ja meie mehed oma poolejäägid siis selle tädi maa, lätlaste kätte. Sõda jäädvustas pildis sõjafotograaf Taavet Poska. Kõik pildi peale ei jäänud, mistõttu kuulame piltniku kirjeldust. Aga meie omad pidid ründama kuues polk. Ja nüüd öeldi, et et tahad nendega üles, pead nüüd otse lahingust. Noh, seda ma kõige raskem otsin, just. Võta üks, viska kaasa selles, et jumal teab kõiki metsa või täis olles jooksikuid ja kui sa oled päris ilma püssita, siis ega ei kõlba nõssessise püssi käega ja põdran-ga ja ja lähen siis tee liivane maa, väiksed vaeva, vaeva männidki. Kärt. Sa tahad, aga kogu suur ma mängisin. Ja läbi selle oli maailmasõja ajal ehitatud tee roigastiga. Ja muidugi siis kõmbin ja lähen ja võrrvada. Lennuk saksa lennuk luurab, et kes tee peal on ja oli ka Böömas Kalevi pataljon oliva sätin seal rõngas juures valmis tulema sinna Jegi libele läbimurret tegema ja sellesse oli selleks, et kui me sealt sillalt üle läheme, siis jõuame selle raudtee peale, mis mitte viie seeria vahel on ja, ja võtab raudtee oma alla ja suurtükiväe kätte, tahtsin seda saksa suute kedagi kätte saada. Nii oligi. Ja jõudsin siis sinna, Jegeli Jeelam, missugune lai lam nagu Tartus on Tähtvere ja siis selle teisepoolse kalda niisugune suur Lail isegi laiem veel ja see oli suure heinamaa ja vot siis selle Rodion poisipoolsel küljel. See oli siis nagu kõrgendik juba sinna oli Ehidadeks karjamõis ja see nimi oli Walden sootee. Aga seal oli ammu juba loomad ära vist söödudki ära viidud ja ja oli üks mitu lauto, seal oli ka üks nii sõnnikulaut, nii et üsna kõrgele lae alla vedeli minna, aga see oli nii puhas, õhk oli. Meie, see oli täis nastikuid ja meie soldatid võtsid need kätte, nühkis nende kaela ja ja nii ma oleks õde ka veel teinud, sellest aga ei raatsinud. Teadsite te siin nüüd nalja pärast võtteid ja pärast seal? Ega seal palju sidemehe, tööd, oma komando mehed ja siis stabi kirjutad? Kaks. Sõda läks sügisel edasi punaarmeega ja järgmisest loost kuuleme, mida kõike võib sõjas juhtuda ja miks ei tohi näiteks ennast linapõldu peita, jutustas Hugo saalis. Kõige meeste käest saab Pill Enettide usaldust. Naiste käest ei saa kunagi usaldust. Naised on ikka niisugune vartikesingu sisse. Me läksime ühte kohta ele anti mulle käske, et lähete sinna külasse ja püsite seal, et kas siin on vaenlane käinud, siin kõlanud ma ei ole käinud seal ja kui on, kui palju neid on Tuuda päeva ajal, oli see eesti või vene küla vene kõla, see oli Ostrumit Noostrovi lähidel. Ja siis läksime sinna kulati minema, saime päevamäega, saime külale sisse, sinna küla ääres läksime sisse sinna elumajja sisse ja ja nagu sisse läksime, üks vanem naine oli leil käed, kokkuvõte on armas, jumala pojakesed tulema. Teil on kõht tühi ja Maanadele süüa koe? No me teadsime küll, et nende sööki Venemaa söökega seal ju sealt piima ja leiba ike said, aga muud midagi paremat seal söödi poolest teil ei olnud küll mitte midagi. Ja Pihkva vasin Peipsi järve ääres oli ka seda mutrit saime ka kalasülti oli kaladest tehtud munadesse Tiisatest niisugune silt oli ka seda antimõisat. Aga juba Venemaa sisse seal ei ole, lähme sisse sinna küsimil sele perenaise käest või vanem naine oli umbes üksi 50 ringis, nii. Küsime selle käest, et kas siin on vaenlasi või venelasi, see sõjavägi on? Ei ole, et, et tema ei ole näinud siin ühtegi ühtegi sõjad, väelast ei ole neid aeg-ajalt muidu väga ilus koht oli. Oja jooksis, madaloja võisid kingaga läbimine, madal vesi oli, aga vesi Muku nirises sealt läbi, aga kantslai oli see jõgi ja kahelt pull. Õunapuud õitses, iva oli väga ilus, oli siin pudega säält terve õunapuu õitses, sihvaka, õunapuid oli täis ja siis muudu võsa ka oli seal ja läheme siis seal teisel polidega sinna üle jõe, teisele poole, esimene maja, teisel pool jõge läksime sisse, vaatama sinna ja nagu sisse läksime vene kindral. Seal. Ja kohe tooniku ehmatas ära, pentsik oli kahtu, tõi siis ruttu tee kanni, keset lauda pani. Ja siis seal suitsupakid kah, panin sinna lava peal ja tikutoosid ja panin lava tali. Kindraltsis ütles mulate pidžai. Ei, Saguurivaim. Palun jooge ja suitsetage. Aega mina oskasin ka vene keelt küll, aga ma nii hästi, et tema olin nagu eht venelane rääkis ta nagu puhas venelane, rääkis seda vene keelt hästi ja ütles selle kindraliga, et, et et nalja seest ära välja tulla ja see kindradega palus mind laskis põlve maha ja palusid, et jätke ikka tema elu, et väikestele temal viis väikest last, ütles andissike jalgadele suud ja maale ja lei vahele risti ette ja kõik Maltsid temale vene keeles, et maatid oskad, et ei maksa karta, et, et ega me midagi tee. Lint, Flynn, uni meelenetu, ütles küljed, maad ütles, et tõmbame Manomaadi Massa kõiki maa, et tõmmata siis meil ka maha ja uuesti tõmmata. Ma, aga me inimese moodigi tulime ilusti ära, jätsime kõige elusse sinna suveaeg, kõik on juba ilma relvadeta, kes, kes aga liikus siis jälle rivisse liiga madalasse rivisse ja kes tuleb temast püssi Sompoli välja, püssi põõsasse varr tollega panin üle selle ära. Tugev mees oli vähe ja ajas rivisse. Ja siis oli rivisse sarja tulejaid näitleja, lindites mulle seda. Mine kutsun patrull siia. Jää medalisse lätsis, patrulli kutsume ja, ja aga tulin sall sellest majast mööda, kus me see pakkus meile leiba ja piima, hapupiim oli, suveaeg oli väga hea, sõime seal seda hapupiima, leiba võtsime ja tulin selle maja madu välja. Kukkusin kartulivao kartuli välja, Suurväli ta ei olnud kastanil küla kartuliväli valima selle maja omani kooma, jäätia, säilsina kartuli välja, siis nii hakkas raskekuulipilduja andma tuld mulle, et muld tuiskas, Mabisasin mao vahele pikali maha, litsasin sinna maa peale kuulsahip, siis ma kuulasin vil natukene laskmine jäi ära ja siis ma kuulasin natukene aega ja siis varastasin ülesse, hakkasin seal jooksma, aku pidi edasi, aga jooksin lina välja välja juurde, välja, kus lina, väljon, amaatid, sinna maksan küll kellelgi minna, kos lina, väljon vaata linaväli, võtad jalad kinni nagu jooksinud kakskolm sammuni pikali maas, jälle laps. Siis ma tulin linaväli kaunis suures, ma imestasin, et mind ei puudunud, keegi ei lasknud ühtegi pauku, elagi ja tulin, tulin siis tulema, saad. Plaan oli välja kaanekad, seal oli igasugust, siis seal oli ka kolm Rõukoli tykki, saapaid oli ja mul olime seelikutele jalad ja need nartset olivad kõik mul katki, olime juba läbi. Tahtsin uusi sokke või midagi, rätikuid jalga panna ei olnud. Ja siis vaatasin seal seal väga ilusaid siidirätik, see oli, võtsin ma siin, mõtlen, et oleks võtnud ühe hõberaha, aga mõtet praegu elada minut, mõni edesid, kas elus on üksipäini olin, jätsin kõik sinna ühe rättimagi, siiski võtsin seentele jalane Artsudes siidiräti võtsin kõige viletsam, pandi son paremini ma ei võtnud. Rebisin, jätsin need radalejat, jätsin selle mälestuseks maha. Ja kõiki asjasõjas. 1919. aasta sügisel algasid rahukõnelused esialgu Pihkvas, need jätkusid detsembris Tartus. Lahingutegevus elavnes oktoobris, taas ebaõnnestus armee ja Eesti üksuste pealetung Petro gradile. Novembri keskpaigast. Aastavahetuseni peeti Narva kaitseks ägedaid lahinguid. Sõda algas ja sõda lõppes Narva all. Ja see kahel 10-l A aasta kuuendal jaanuaril seitse või siis Narva frondile läksime siis olid seal oli juba vaherahu mässanud, läksime Narva fondi, sealt võtsime balti patarei üles ja ja siis oli juba sõjategevust, ei olnudki enam. Aga tol momendil, kui see rahu, see Rahu tähtpäev lõpes tol momendil olil Komarovka üles just selle piiripunktipära ja õhta vajus soomusrong, seal on raudtee ja maanteega ligistikku ja sho ongi siis haiga peeti leili, mõtlesime, et näitame siis seal ei televäga, jäme sai, ei tulnud tüvede rahu tegemisest, sai asja. Paul Jaagunud tänases saates kuulsite Lembit Lauri kogutud mälestusi Eesti iseseisvumisest ja vabadussõjast saatesarjast kirjutamata memuaare. Nüüd kuulame muusikat paidesse, vabadussõja lahingud ei jõudnud nii nagu Tallinnassegi peatati enne August Tamm, Marsi kuningas, kes tuli Eestisse 1920. aastal tagasi, oli sellest ajast üks viljakamaid Marsi kirjutajaid Eestis ja tema on loonud ka Marsi. Tere Paide.