Eetris jälle kõikjal kääru saade, nüüd juba uuel ajal, pühapäeval kell 12, ehk on kuulajad juba sellega ära harjunud või siis harjuvad mõistagi stuudios Valter ja Jaak Ojakäär. Aga meie tänase külalise võiksite ära arvata selle järgmise loo ajal, mida te kohe kuulete, sest et Viggo Doriaani oli üks meie külalise noorpõlve iidoleid. See oli Viggo Doriaani ja salvestus niivõrd iidne, et isegi lindikarbi pealt ei loe välja. Mis aastal see tehtud oli, aga sel ajal kindlasti oli meie saate tänane külaline. Kalmer Tennosaar, tere tulemast juba niivõrd terane, et tabas ära, kes ikka hea laulja, aitäh ja tere, jõudu Eestimaa. Tõepoolest, nii see oli, see võis olla 55. aasta lõpp. Siis kui ma olin maandunud juba Tallinna. Laansoo ansambel oli tekkinud selle aasta kevadel. Või oli see 56. aasta algul, kui ma hakkasin tööle eesti televisioonis, see paiknes siin vanas raadiomajas. Hanso võttis mind juba siis oli pilgu peale heitnud mulle ja võttis tukast kinni ja tõi mikrofoni juurde. Esimesed laulud, mis ta mulle ette söötis, olid Viggo turri Jaani repertuaar. Ariste. Ma mäletan seal libella belladonna ja hoone Keld tursti vält filmist tänavasse naat, mis parasjagu jooksis Tallinna kinodes, nii et mida ma olin tõesti mitu korda juba vaatamas käinud ja need laulud piltisid ja Laansoo maestro ütles ka, et milles küsimus, teeme ära. Ja see oli tõesti üks niisugune impulss just sellelt lauljalt vika Doriaanilt. No see praegune mõte oli niisugune natuke niuke, niuke, vihane big bändiga ja, ja, aga ma mäletan neid neid võtteid, mis õige väikeste ansamblitega, teine oli ka teatud niuke hääleline saladus, niuke niuke hõbe, hõbehäälne natuke ja, ja muidugi itaaliapärane ka ikka see pelgantostiilikese jajaa lagant Soome Italyana. Äsjane Pealkiri, Semper, amore, alati armastus ja mingisugust pidepunktid olid olemas. Või igavene armastus või mis ta, kuidas me tõlgime seda, aga sul oli siin üks, üks laul, mis oli ka seotud armastusega, ärme siis laseme ka sinu häält nii kaua vaka all olla. Selle armastuse loo võib-olla jätame natuke hiljemaks, me pidime nagu alustama ühe ühe aktiivsema looga. Valisime siit poissmehe mured. Ruoch, kas sul on need mured veel meeles? Olla. Edaspidi kergem olema et sinna me ka läksime. Tegevusest. Jürgen Ligiga põleta essee, tehnika ei. Ole siin nii et emme doosi Ma ei ole päris kindel, aga nii ma improvisatsiooni korras ütlen välja, et laulude plaadistamise rekord on vist Artur Rinne käes, siiamaani tal oli. Ma ei mäleta, kas 300 või palju neid oli. Pea ei võta enam numbrid nii, aga need olid tol ajal ka ju need singlit need no ühe-kahe looga. Nojaa, seda küll. Ta hakkas ju ikka esimese eesti häält. Nojah, 30. tulid vist esimesed plaadid, aga ma tahtsin seda küsida, et Taanis ja kus ta käis jajaa plaadistama. Minul niisugust võimalust ei olnud, aga, aga kas sina? No umbes oskad öelda, kui palju sa oled, kui palju sinu repertuaaris olnud laule? Oi, ma tõstan tõesti käed üles ja ma ei tea. No võib-olla, et et ega seal rinile alla ja selle koha pealt mina võin öelda vahele nii palju, et vähemalt Eesti Raadio fonoteegis on Kalmer Tennosaare esituses tublisti üle 300 laulu. Nii et no umbes sama arv. Arvude maailm on nüüd siin meie ümber, aga see pole mulle kunagi olnud eriti tugev külg, jätame need arvud, aga ma küsin kalme sinu käest seda. Ega palju sinu laulan nüüd säilinud, aga palju on ka neid, mis on lihtsalt õhku kadunud. Ja palju on hallimad muidugi jah, kaduma läinud siin seoses selle raadiomaja põlenguga, noh aastakümneid tagasi juba. Nii, ja muidugi kaduma on läinud kaas ikka Doriani repertuaarist, ma mäletan sedasama Bella belladonna ja hoone Kelttost turdi väld, mis ma Laansoo ansambliga, see oli ka salvestatud, see on kaduma ja ja seal neid esimesi esimesi lauljaid Laansoo ka, mis sai tehtud, üks oli Café orientaal näite, vaat seda ma mäletan ja ja ka seda ei ole vist enam ei ole. Ja ma mäletan, sellele tegi laht Veldiks paroodia. Et paaris Türgi maa on Café orientaal sellest üle, Eestimaa-alal laulab halmerda endasse. Ohkab korpulentne daam, kuulab kikkis, kõrvul, saal, oh kui hea türgi maa on. Orientaal ta, see oli üks niisugune vahva lauljas, hukkus hukku ja, ja oi, neid laule läks palju kaduma, kui ma, kui ma tohin nüüd vahele küsida. Ma Valter Ojakääru küsimused, sain aru niimoodi, et on võimalik muidugi kaduma minna puht tehnilistel füüsilistel põhjustel erinevaid laule. Aga on ju ka selge see, et kui laulja võtab oma repertuaari mingi uue laulu siis noh, üks kahest, kas sellest saab populaarne hitt, nagu öeldakse või, või mitte. Kalmer Tennosaar, kas mingisuguse uue laulurepertuaarivõtmisel on juba selline mingi tunne ka olemas, sellest võib tulla selline laul, mida kõik kuulavad ja kõik kaasa laulavad ja, ja veel aastakümneid hiljem. Ja siis vastupidi ka muidugi sellised, mida tuleb ära laulda niimoodi, et noh, teeme ära, aga ega sellest palju Ojakäär tuleb näiteks üteldes laula. Ojakääru laul on vähe või pole seda tänases saates ka? Ei, ei kuule, ei kuule ja oli populaarne, laseme, laseme, Kalve tähendab sellele küsimus, see on huvitav küsimus ja sellele võib vastata, et noh, on nii ja naa nagu televisioon õpetab, et vastava tähendab on niisugune äratundmine ka, et mis sulle endale meeldib ikka, mis sulle haakub, see on ka läinud publikusse ja on jäänud tükiks ajaks. Ja on ka niisuguseid näiteid, mis nagu ei meeldigi endale. Aga publikule väga publikule meeldib ja publik võtab selle väga omaks ja ja püsib kaua nii-ütelda. Orbiidil. Tõesti tuleb seda laulda üha uuesti ja uuesti, kuigi endale võib-olla ei istu. Ja, ja nii et tõesti jah, seal väga vastumeelne või jah ei ole olnud. No mingil määral on ka selliseid olnud, mis on tõesti noh tellimustööna ikka neid Nõukogude laule sai lauldud ja Eli temaatilisi laule pakuti. Oi jumal tänatud, minul ei olnud niisugune Erroiline hääl, nii et mina sain vähe. Ma ei mäletagi selliseid tellimusi, raadio orkestris käisid kõik laulmas meil ja mina istusin, puhusin ja mina ei mäleta, et oleks mingit puhelwaldi häirekellad olnud. Aga aga siiski tuli laulda niisust nimetul kõrgendikul ja aga see oli niisugune lüüriline kasemahl ja ma vaatan siin plaadi peale Frank Eli kured, see on ka temaatiline laul, aga, aga mulle väga meeldib seal väga meloodiline ja ma pean ütlema, et Heldur Karmo tegi ju nii humanistlikud sõnad eestikeelsed. Nii et ta on täiesti nauditav ilma selle punase propaganda ja mina olin üldiselt no kaunis hea tuttav Frenkeriga ja, ja, ja Frankial, mina ka kohvi, ajasime mõnu ja oli mees väga hea helilooja, selles mõttes, et ta kirjutaks nii-öelda piitsavarrelugu. Vello melomaan ilus meloodiameister olid. Nii et ma ei tea, kui on võimalust. Me võime isegi selle näitena, et kui ilus, võib-olla siiski nõndanimetatud põlatud Nõukogude laul Jan frentkeli kured. On kooride, too vaasi ka. Neid müüdi, haarab nende kurb luht. Võib-olla just üles. Vaid nendest hoopis kurat. Kalmer Tennosaar, meie tänane külaline, sa mainisid Heldur Karmo kest ja seoses tekstidega tuli mulle seda laulu kuulates mõte. Lauljal peab olema peale meloodiate veel tohutu arv tekste peas, kas sa praegu palju oma vanade laulude tekste mäletad? Peast? Ikka mäletan, see on üks huvitav asi. Et tõesti, et kui palju siis siia koljusse mahub. Ja juba aastatega, mis seal salata, aastaid olnud palju turjal juba. Aga kas on nii äkki, et, et näiteks kuiva teksti ühte luuletust pähe õppida on raskem kui õppida teksti koos meloodiaga? Kas meloodia aitab, aitab küll, aitab, ja, ja, ja, ja, ja laulutekstiga niimoodi, et kui juba teatud pidepunktid ühed sõnad tulevad meelde seoses fraasiga ikka musklifraasiga siis hakkab nagu see lambike süttima siin peas ja, ja paneb selle reha kohe valgeks. Aga kas vahel on juhtunud niimoodi, et laval läheb korraga tekst meelest ära ja mida siis teha mõni lambike kustub sealt vahepeal on? No ma olen välja tulnud mul meeles Estonia kontsertsaalis, kus oli oliks Bodelski laul, Mägi, roos, kuidas küll matka sinuga jätkan alati alati koos ja vot selle koha pealt läks tekst meelest ära ja laulsin, aga mul praegu sõnad läksid meelest, mille pärast palun vabandust? Rapla ja siis esmalt ma mäletan, laulsin ühte itaalia laulu. Luule Luune, Luune, luu, kärmed, hellad, otse pihu läks jälle. Ah ei, ei läinud meelest, aga improviseerida niimoodi. Üks tõusis demonstratiivselt saalis püstiks, mees tuli seda lavasissekäigu ja läks välja. Vist ei meeldinud, et ma itaalia keeles. Aga muide, kui on nii palju itaalia keeles lauldud ja itaalia muusika on Kalmer Tennosaare üks lemmikuid kindlasti. Kuidas selle itaalia keelega üldse on, kas saab, saab hakkama või või on need laulusõnad niimoodi, et need pähe lihtsalt? No eks ma natuke ikka itaalia keelt õppisin, muidugi konservatooriumis ma mäletan, väga tore, itaalia keele õpetaja oli üks naisterahvas Krummiga jaa, jaa. Jaa, Tautsiga. Urve Tauts, Krummiga kusagil seal köögis õppisime itaalia keelt. Nii et noh, natukene usutanud ja nüüd hääldamist ikka. Jaan ja noh, mõnda sõna ka, aga, aga mis seal salata, palju ikka tuli lihtsalt mehaaniliselt. Laats oli ümber, kirjutad lask mulle ette või andis mingisuguse lindi, no sealt pealt ma kirjutasin maha ikka niimoodi ainult kuulmise järgi ja ja eksai patustatud ka muidugi selle autentsuse suhtes, aga, aga muidugi noh, hiljem, mis Mothnio laulud, ma sain juba noodi väljaannetena, seal ma ikka ikka ikka lugesin ikka teksti ja ja võtame vist foneetikat, ma nii palju tundsin, et ikka autentselt ikka hääldasin. Mulle tuleb meelde Karl lehter kunagi rääkis, tema käis Itaalias ja muusikainimesed õpivad kõik itaaliakeelseid muusika termineid. No formaat on, on näiteks ühte nooti kaua kinni pidada on firmad ja itaalia keeles ta ütles, et väga tore oli vaadata, bussipeatused olid märgitud Sermaadiga seal, kus, See kõik soome sõber tuli külla ja Moskva kaudu ja huvitav, teil on jaamahooned, kõik ühe nimega kiipiad, dokk. Oli. Venemaa oli koht, kus sai kuuma vett. Teos või arvutasin, kõik jaama nimetasid. Mis, mis sinu juurde me nüüd jõudsime, jõudsime ikka muusika, muusika armsad loo juurde, mida sa pakkusid saate alguses. Victoria Hani laulis armastusest, et ma võiksin ta midagi armastusest pakkuda loomuliku ja siis eks-Jugoslaavia autor. Himkovitšist on ta ja ei enam iial kordusi. Aias öiseid seisid õunad. See oli tõepoolest ilus laul ja mulle meeldis peale sinu laulu Kalmer ka see, kuidas minu kolleeg Tiit Varts mängis seal saksofoni Kikerpill, ansambel ja, ja ma kuulasin seda ja mõtlesin, siis on tõepoolest ilus laul ja mis sa arvad, mistõttu praegu väga palju noori kuulajaid natuke nagu põlastavad sedalaadi laule üldiselt nad on sentimentaalsed või kuidagi noh, nostalgia vastu ollakse üldse jah, millegipärast ikka olla tuleb oodata lihtsalt, et inimene teatud vanusesse jõuab, et hakkab hindama. Vot mina teen vahet sentimentaalsus ja väga palju niisugust laulu puhul, seda võib esitada senti mentaalselt nutuselt, aga minu arust see esitus oli täiesti niisugune noh, kuradipärane ja niisugune karge ja siiras. Ja ma ütleksin, diskreetne mitte. Ma mäletan, vananen, mitte nõretav ja pillimehed rääkisid, et kui sa tahtsid kõrtsis haltuurat välja meelitada, siis pidid mängima, niiet ronisid talle kohe taskusse seina poole, kus rahakott on. Aga see, seda asja siin ei ole ja ja teine asi, mille peale ma mõtlesin, kui sa rääkisid neid oma igasugu üllatusi seal kontsertidel ja introsatsioone, see on ikka niisugune. Tuletab mulle meelde Voldemar Panso omal ajal meie kuldse seitsmekontsert ja teadvustas ja tema oli niisugune piss, temal tuli plaksti kohe publikust keegi midagi ütles, ta tuli kohe vastu. Aga no sa olid telediktor ja väga palju nalja, Sid on ju nendest telediktoritest ja kas mõni aps ka oli seal saate vot seal pole ju kuskile minna ega, ja sealt nalja ka teha ei saa ja ei mul lausa nii diktorite endal nagu tule meelde, aga muidugi seoses ja need Eesti esimestes saadetes, ega seal abidega küll juhtus, kui nad pidid meile seal märku andma, me olime seal kaadris, kaamera on kaadrisse võtnud, nii nimetati ja siis pidime ele midagi ütlema, siis siis üks abiRoomasse kaamera alt. Aga see oli kõik näha kaamerates ja jäi sisse ja ja, ja siis kadunud. Kadunud Ott Raukas esines ükskord otsesaade, muidugi oli siis veel videotehnikat, ei olnud Öeldi ka, et kui sa lõpetad, siis mine vaikselt ära. Ja mis ta tegi? Ta lõpetas oma laulu, võttis kingad jalast, võttis kingad näppu, Sa jääd, siis hiilis vaikselt ära. Kaamera saatis. Kujutad, pingioperaator, mõtled? Ega ta ei saatnud selli kaadris juba näha, kuidas ta võttis need kingad tara. Temal öeldi, mine vaikselt. Ja tema sai aru, et raadius on see lindistamine. Kõik artistid ei olnud enam televisiooniga veel harjunud, et, et seal on pildi peal geid, pilt, ka tema Sayuri, seal lõppes ära see, et mikrofon on kõik suletud juba. Võib-olla veel lahti, aga igal juhul kõik need raadiokuulajad, kes praegu kuulsid, kuidas uks avanes ja sulgus uuesti. Ma pean tunnistama, et kuuldes ukse taga Brand häält, et kas see kõik läks sisse ja arvasin, et nüüd jutt nagu lõppenud vahepeal ühte linti otsimas ja nüüd paraku seda linti ei leidnud, aga meil on, ma arvan, seda muusikalist materjali niigi siin piisavalt. Ma tahtsin vahepeal veel seda küsida seoses selle televisiooniga tänapäeva televisiooniga. Sa vaatad ka ikka televisiooni kodus ja vot mäletad, omal ajal oli niisugune. Kui saade hakkas, nagu öeldi, hakkas lõhki minema tuli ajapuudus kätte ja siis üks abidest tavaliselt tõstis ühe käe niimoodi otse üles ja teisegi käe pani sinna nagu katuse peale ja näitas, et et poisina taim aut hakake. Korvpallis on, hakkas, praegu on nii, et saade lõpeb, millal tahab, algab, millal tahab. Saade peab algama näiteks ütleme kell seitse, tegelikult see, mida sa vaatama hakkad, hakkab 10 minutit hiljem. Vahepeal põrutatakse reklaami. See et sa liialdad. Mitte 10, aga, aga see on vajalik, et sa näeks neid reklaami ennem saate alguses, meil on telekanalil äriidee ja sedagi, aga meil on telekanaleid, kes ka sellest saate pikkusest absoluutselt välja ei tee, kui ikka satuvad niisugused jutumehed nagu meie siin praegu. Jutt käib, blablablabla? Vaatan, praegu on juba nii kaugel, saade peaks lõppema. Ei ma pean nüüd siin kyll oma endist leivaisa kaitsma, natuke eestitelevisioon reklaami enam ei näita. Näitab, tõtt-öelda küll. No neil on seal Bon saareid. Või oma oma raba tai, tapa rekla oma saatekava ainult. Aga mis puutub muidugi jah, selle metraaži niimoodi autentsuse siis tõesti, seal on ikka patustamist, saated tõesti sõidavad üle ja aga, aga viimasel ajal on tõtt-öelda seda vähem ikkagi vanasti olid suved soojemad, tüdrukud olid ilusad, lumivalged, metsad rohelisem. Laulud olid ka fotod, Ello laulus olid paremad, lauldi paremini, kirjutati paremini. Ma tahtsin just küsida, et kas nüüd läheme vana aja muusika juurde jälle ja hea meelega kõik aega veel on siis, no meil on aega piisavalt või neil ei näidata neile. Õpetad ja miks siis mitte mängida näiteks sellist lugu nagu milleriteedee kuningas eestikeelse teksti on kirjutanud ei keegi muu, kui Heldur Karmo HT. Puu on sihiks terve, ma ei tea, kus peatub ja võimeid. ETA. Servadest andke on kes tuba ja neid, kes peale võtavad. Võib-olla roog, Ma jalgsi. Maarja. Nii linna on? Nii ei häiri. Muidugi külas käinud piid põlgas või sopp täis. Kas kalmerise vilistas ja laulsin? Jaa jaa, vile tulen juhile, edu puhtalt muide vile kohta. Kalju terasmaa ütles mulle, et vot see üks päkaRäki lugu, mis ta see mees oli, vist nimeks on ja et seal ta ka ise vilistas ja ta ütles, et ega see ei ole üldse nii lihtne, et vaata, et lauldan lihtsamgi, kuid helistada ja puhtalt ja ja mul oli üks laul, oli repertuaaris Andrei Petrovi tee sadamasse ja seal ma lõpetan helistamisega. Lähen vilega ära laval ja, ja siis saadab veel flööt ja ma mäletan, silantiv orkestriga laulsime esile anti üle oli väga hea flöödimängija ja see siis pidi alati tulema mulje järgi, sest ma kippusin madalamaks jäämas evile. Tuulikud kuidagi veitsis Äradi segas sellel hooajal aga seoses äsja kuuldud lauluga. Mulle tuli ette, et see omal ajal oli Ameerikas nende suurte veo kui autojuhtide niisugune, need pidasid ennast ka maanteede kuningaks ja ja seoses sellega, et sul paar nädalat tagasi virutati auto ära ja siis kas sa andsid üles ka selle või selle politseis käisid ja ikka käisin, ikka käisin, aga mulle tuli seoses sellega meelde Kaarel yld kunagi rääkis, et et näitlejatele, noortele näitlejatele tehakse katseid antakse etüüdi ja ühele poisile oli oli öeldud, et vot nüüd sul niuke etüüd. Sina tulid siia sisse, jätsid maja seina äärde jalgratta ja vaatad aknast välja, näed, et su jalgratas on varastatud ja nüüd näitleja läbi. Nüüd see tüüp, poiss läks akna juurde, vaatas välja, nii ükskõikselt pani käed tasku, tuli tagasi. Komisjon küsis, et mis reaktsioon see siis nüüd on, et et kas sa siis ei torma nüüd miilitsasse ütlema, et sul jalgratas varastatud poiss oli. Aga mis kasu sellest on, kas sellest on kasu nüüd, kui sa lähed politseisse? Kahjuks küll. Loodad kahtlema, jah, kahtlema muidugi jää. No sul ei olnud vist mersu? Ei olnud, mul oli üks vana romu Ford Sierra ja tahtsin just, mõtlesin, et kevadel vahetan välja ta. Aga noh, näed, nüüd vahetati sinu vahetati ja tunnen kaasa, aga noh, see selleks. Jah. No aga nüüd lohutan ennast muusikaga. Tähendab, ma tahtsin rääkida sellest, et praegu on moes väga nüüd võtta nagu mõlemate solistide repertuaarist laule minu repertuaar, ka, piibel väga kõvasti küll küll nõude ja Tarmo Pihlap ja isegi Kuslap. Kuslap muidugi küsis, et kas ma tohin oma plaadile sinu lilled sulle võtta, näiteks? Seal on ju oma põhimõte ka need laulud on juba tõestanud, nähtavasti, eks ole, nähtavasti, ja neil on ka firma, siis ma proov pea, aga ma vaatan siiski ütleme, et kes seda teed pole läinud näiteks Uno Loop ei ole kunagi teise mehe repertuaari laulev ka, ka Vello Orumets otsi ise ja, ja aga siis ma hakkasin mõtlema, et kas ma ise sellest patust puhas olen. Tuli meelde, et ega ei ole näha et omal ajal, kui ma oma soolokontsert hakkasin tegema Laansoo siis oli vaja ka niisugust hitti, kuuma kuuma hitti ja siis oli horoskoop parasjagu orbiidil ja, ja Helgi Sallo repertuaarist võtsin lõpp lõppenud, on päevad. Aga ma laseksin Karmol teha uued sõnad, täiesti uued sõnad, et ikkagi see sõnum, mis mina ütlen, oli hoopis teistlaadi, kuigi laulu meloodia ja, aga aga lauluseade ja, ja uute sõnadega, nii et võiksime tuletada meelde minu versiooni laulust lõppenud on päevad. No tore, et ma enam elus kargad süda tunneb valu. Sinust pisarsilmi palus setti, läksin. Info oleks imehästi. No ta on päeva Lõppenud on päevad, neist. Kauem. Läks kõik tahtsid, nad. Mul on meeles kaunid sõnad, on mul siin aga samal päeval vaate juurde roplasi uskuda ei suutnud, mängisid, tõmbas, sai hiljem siiski muutus raskeks hoobiks oli see? Nad näevad, mis ei kaks. Päeva. Kauem ma ei suutnud. Läkski starti Neminud. See oli siis lugumis tuntud kunagisest horoskoobiajast, Kalmer Tennosaare, tänase saate külaline. Kuidas sinu suhe on üldse nende lauluvõistlustega nüüd just on ju, ärgitatakse uut, praegu uus viis, ma ei tea, kas sa oled juba neid uusi viise kuulanud? No ikka olen natukene, aga noh, mis nüüd minust enam säält ma oma repertuaari enam ei looda, sealt midagi saada. Ja tõtt-öelda päris ausalt ausalt välja öeldes, ega nad mulle ei haakunud ka õieti ei tule niisu kuulsaid laule ka. No ühesõnaga, kas sinu põhimõte on see, et ega see laulmine ei ole ikka selline võistulaulmine, et, et nüüd punkte antakse ja kes on parem, kes halvem? Ei no seda võib teha, aga, aga, aga see on ju lugude lugude võistlemine. Tore, neid asju tehakse, et uusi lugusid tuleb, aga ma väga ootaksin, et sellest võtaksid ka osa siiski noh, keskmise põlvkonna heliloojad, ütleme kui saaks keegi ärgitada kikerpuu, valguneni, pere ma ei tea, kes veel. Mõrda ei tule, taevas andku taevas siin ütles, et tal juba päev tuli, hakkas kumama, peas, mingi uus viis lähevad, siis räägime edasi, siis küsib minu. Kas sa oled midagi saanud? Mul oli niimoodi, et ma läksin Piritale asja pärast ja siis tuli meelde, Tallinn on jätnud rahakoti koju ei saanud, poodi minnes läksin koju tagasi ja marssisin seda kaks korda edasi-tagasi. Triikisin teed ja selle ajaga tuli lauluteksti laulu mõtteviisi. Endale ja ma ei tea, kes veel võib-olla tulevik, see uus ärkamine, aga andke andeks, praegu, noh. Ma arvan, et see ongi alles algus, sellepärast et see ei ole ju mingi ühe korrakaitse, ei saa väga tore kuni laule kirjutada, nii et vähe pole, küllap sealt ikka midagi sõelale jääb. Mis, mis ütleme nii, haakub ikka publiku hinge ka või laule peab põlema, mida rohkem parem. Just nimelt ma ütleks niimoodi, et meie kuulajad ei ole enam selles eas, et nad tormaks alati kõike uut niimoodi kahe käega. Ja, ja eks nagu öeldakse igale oma täpselt, see on küll väga raske ütelus, sest sakslaste jeedemendas sain jah, ja see oli väga kuri-kuri ütelus aga, aga vait, mahv rai. Aga, aga seoses nüüd lauludega on sellel oma mõte sees. Aga nüüd minnes edasi järgmise laulu juurde Kalmer Tennosaare esituses, selle on kirjutanud Toivo kärgi, meie põhjanaabrite tuntud helilooja ja ma tean, et nii Valter Oja, Kärol kui Kalmer Tennosaarel on väga head suhted just seal Soome lahe taga juba 60.-test aastatest alates. Muide jaa. Lindström oli eri, Clinton oli minu esimene soome sõber ja sina tõid mulle ühe hirmus vihmase laulupeo ajal tema käest mulle esimese kirja ja sa ise ei mäleta siinsamas vana raadiomaja all fuajees ütlesid et sulle Soomest anti edasi üks kiri või edasi andnud isegi üks kiri. No Erik Lindströmi tõesti meil üks esimene esimene tav Soomest seal, no heliloojate hulgas kindlasti esimene, võib-olla minul oli Börie sund greni algul niisugune kirjavahetus. Ta saatis juba mulle oma laul postidel. Me televisioonis olid siis soomesaated ka ja üks Soome diktoril, Aunel Ahtempera tõimul. Sutherland daam oli hea Lindgreni, aga jah, Erik Lindströmi, hiljem me kohtusime, me saime tõesti väga lähedasteks ja ta andis oma laule samuti Toivo kärgiga. Saime tuttavaks siis Ozzy Run, Jaakko pori ja, ja hiljem need lauljad, interpreedid seal. No sa veel sillaehitajad oleme Valter sinu ja raadio teel sai käidud ja. Käis ja kõik need suurused Georg Ots ja vallustega oli Kadriorus veelgi vana kõlakojakontsert, mul on üks pilt, kus möllvel avaldi ori, Malmsten, Georg Ots, mina ja teadustaja tulite, Ivar Trikkel ja ja Sauki oliks teksti Saugo puhtina peadina. Väga tore mees oli, jah, aga ta on neid, need soomlastega on tõesti olnud väga viljakas koostöö meil ja ma olen väga tänulik praegu nüüd veel ka oma juubeli eel just nendele soome sõpradele, kes on meeles pidanud praegult mind tervitanud. Ja nüüd tuli ilmsiks ka see asi, mida plaanisin vaikselt hoida saate lõpuks nimelt et Kalmer Tennosaarel on tõesti ju juubel tulemas 70. Ei saa salata. No mis siin salata, peaasi on see, et tervis korras ja kõik nii-öelda enam-vähem lauluhääl endiselt alles. Mina mäletan, 10 aastat tagasi sa Estonia kontsertsaalis oli niuke tore kontsert ja ei olnud seal mitte grammigi kadunud sellest häälest jah, ja siis veel kontsert tehtud jah, Tartus ka ja ja aga seekord kontserdikavast välja ei tule, aga sõbrad kutsun ikka kokku ja tore meenutada neid koos käidud teid ja mehetegusid tegematajätmisi. Maiva, rõõmustan ette. Sinu sinu õhtul saab kohata kõiki neid vanu sõpru, pillimehi tuleks ikka kahanenud. Toivo kärgi paraku enam ei saa tulla kohale siit üle Soome lahe, aga tema laulu päike loojub läänes Kalmer Tennosaare esituses saab ikka ja jälle kuulda. Ilus laul, ilus juubel tulemas, sinu noorusmaad on Eesti kõige ilusamates paikades, ma mäletan, kunagi sõitsime läbi Võrumaa ja peatusime ühes kohas ja ja seal on nii ilusad maastikud suvel, et päris pisarad võtab silma. Jah, eks praegugi härdaks, kui ma sellest hakkan rääkima, aga eks ma jah, kodukandist muidugi olin saanud selle impulsi kõigepealt sellest tõesti sellest ilusast loodusest. Ja teiseks muidugi kodust kodus oli mul laul, mitmehäälne laul. Ja neli Te laulsite kodu ja muidugi ema ema laulis mul väga ilusti, need selt ikka selle emapiimaga see laulu mürkan hingejõudu. Ja muidugi jah, nüüd selle juubeli tõsine tõsine verstaposti ikkagi 70 ja siis tõesti vaatad tagasi, kust sa tulnud oled ja ennekõike muidugi kangastavad ikkagi inimesed vanemad, pere, hiljem koolikaaslased, töökaaslased, kõik kellega, kelle kõrval ja kelle käekõrval on tuldud muusikasse. Laansoo, sina, Valter. Nii et nii see läks, on üks laul. Aga me lõpetame natuke optimistlikumad, paneme ühe Itaalia laulu võib-olla lõpuks, mis on ikkagi nagu minu keele ja meele järgi? Kukutša. Terves ilmas pole keegi nõnda hea. Kas mäletate, et nägin sind esmakordselt iiris import läinud suvel kaunis Napolis nime samal päeval minu käest. Sest oma väikses aias kastsin kõrvitsaid. Aed on nagu muinasjutt, väike külad, abi ja aias terved pikad päevad tahaks näha siin-seal marjapõõsad Schibulaati olime taas vaba, kuid ilusamad, nendest Sisvion kõrvita. Rolleritega neid. Sarjaga ja. Oreli. Sulle kirjutan, kui ükskord saabub. Kus Naapolisse tuled, Haase jällegi vana, iialgi ei lahku enam, sinu juures ma vain ühes voos. Ei ole keegi. Terves ilmas polegi. Erre silmad pole köögid.