28. detsembril oleks Vallo Järvi saanud 75 aastaseks. Saatus mõõtis talle küll vaid kolmveerand aastat üle 70. Niisiis temast mitteolenevatel põhjustel jäi täitmata leping, mille kohaselt dirigent oleks juhatanud Estonias hooajal 1994 95 Tšaikovski ballett, luikede järv ja pähklipureja. Eelneva 45 hooaja jooksul oli ta kõik oma kohustused teatri vastu alati täitnud. Nii palju aastaid pole keegi teine Estonia teatri dirigendipuldis seisnud. Nii palju erinevaid lavastusi. Pole, keegi teine seal juhatanud. Oma 70. sünnipäeva saates ütles Vallo Järvi, neid olevat 103. Sealhulgas rida teoseid mitmes erinevas lavastuses. Ooperid, balletid, operetid, ballete, muide, 49 maailma klassika ja nüüdismuusika, rohkesti eesti autorite uusi lavalugusid, proovid ja etendused, etendused ja proovid ja enne proove kodune töö partituuriga. Vallo Järvi 50. sünnipäeva puhul kirjutas Estonia tolleaegne direktor Ants Sõber. Ta oli, see on kõige püham asi, etendus. Seepärast on diaatrile kõige rohkem vaja töömeest, kelle õlule langevad nii etendused kui ka nende ettevalmistus, kes kannab kogu põhikoormust. Meil on üsna sagedased olukorrad, kus neljast erisendist kaks on korraga maailmas rändamas. Vallo Järvi jaga armastab kodus tööd teha ja teeb seda sageli mitmeist. Etenduste ekspluateerimise käigus on ta täidanud tasemelist. Ja selle saate algusmuusika ei olnud muidugi seotud teatriga, küll aga Vallo Järviga. See on üks osa Mateo karkassi kitarri süüdist, mille Vallo Järvi seadis kolmele instrumendi lei esitas kuus oma poegade Andruse ja Teeduga. Kitarr oli Vallo Järvi lemmikpill, mida ta õppis mängima juba lapsepõlvekodus. Sõjajärgseil aastail mängis ta kuulsas ansamblis kuldne seitse ja rütmikud ning Valter Ojakääru hinnangul oli Vallo Järvi täiesti rahvusvahelisel tasemel. Tarrist. Kuuleme nüüd ainukest säilinud helinäidet sellest ajast. 1947.-st aastast on salvestatud rütmikutega. Pala Vallo Järvi kitarrisoologa. Vallo Järvi muusikutee algas väga vara kodus musitsee eriti palju, seal õppis ta mängima kitarri, mandoliini balalaika. Algkooli ajal lisandus ksülofon keskkooli orkestris juba impanid ja teised lõõtspillid. Kooli lõpetanud hakkas seitsmeteistkümneaastane noormees töölisteatri orkestris löökpillimängijana tööle. Ja kahe aasta pärast kutsuti ta juba professionaalsesse ringhäälingu sümfooniaorkestrisse. Seda perioodi meenutas Vallo Järvi viis aastat tagasi nii. Saksa okupatsiooni ajal oli 42. aastal siis teda nimetati Landesse endale p eval. Ja seal oli suur sümfooniaorkestris. Orkestri juhiks oli tuntud muusikamees Olav Roots. Ja tema Almana seal siis mängisid ja, ja seal oli palju palju niisuguseid väga tuntud muusikainimesi, kes kelle Roodžerid ühesõnaga koondanud sinna kokku. Suureks sümfooniaorkestris isur sümfooniaorkestrid ei olnud eesti ajal ka. Kui, siis saksa okupatsiooni ajal. Rootsi koondis, sest see hoidis ära sõjaväkke mineku. See oli planeeritud värk. Niikaua, kes seal orkestris mängis, need ei pruukinud see Saksa sõjaväkke minna. See oli see kontingent, kes jäi neid maha 40. aastal, nendes meestes, kes kes läksid, siis ütleb, et Venemaale see oli aasta 1900 82. aasta mehed. 23. aasta täidis, mina olen 23. aasta, mina ei näinud Vene sõjaväkke aga Saksa sõjaväkke minema, seal olid väga tuntud lusikamehed, näiteks Herbert Laamann mängis CD, uhke Aumere. Siis oli Rudolf Palm Huber, Sauber oli kontsert, lihtsalt, ma ei taha seda aega, siis ta läks Münchenisse. Ja, ja siis oli Karmen prii. Ühesõnaga, see viiulit esimese piiluti grupp oli nii äge, et seda pole, ma ei tea, kas meil üldse ongi nii vägevat grupion, kui dollar 40. teisel aastal oli. Ja muidugi teise viirus täitsa trennis. Olav Roomet, kes teab praegu? Ernesaksa koori siis Olav kommentaarium oli see mees, kes roopilliroopilli mängis seal vaat niimoodi ja tenor oli ta siis sa mängis, ta oli kohvikumängijaga siis ameti teise piirdele mängima. Siis oli Lippus, Endel Lippus ilmus sinna äkki ühel päeval saali konservatooriumi õpilane ja nähtavasti ka jälle roots. Panin ta mängima lihtsalt sellepärast, et sõjaväest pääseks. Vaat niisugune hea mees, rõivats, laine lehter mängis selles orkestris. Ja August karjustus tšellomängija. Praegu peaks olema veel esimeses viiuligrupis minu meelest järele poolakene, kes oli Tartus viimasel ajal kontsert, mässaja ja saat. Ja siis oli seal üks huvitav mees, tuli sinna, kes õppis, konservatooriumis oli Kalju raid. Saju raid, praegune helilooja talisisendid, oja ja tema esimene sümfoonia. Mida te praegu siin kõvasti mängitakse Ameerikas ja siin Eestis, luba nüüd, et oi, et Kaljulaidil on sümfoonia, seda mängiti sakslast hääl selle orkestri ette kantud. Olav Roots oli lihtsalt fanaatiline Eesti muusika nii-öelda propageerija. Ja ta oli tõesti suur autoriteet selles orkestris ja, ja nii-öelda tal oli justkui niisugune laborot. See orkester, seal on niisugused isikud veel, ütleme näiteks Sergei Prohhorov fagotimängija. Aga tema õppis Rodgers ka dirigeerimist konservatooriumis samal ajal ja teda lastiga juhatada. Samuti oli Roman Toi toimetaja sära ja tema õppis ka dirigeerimist, temal juhatas Cami orkestrid. Noh, nii kui õpilase korras kõik see ring kuidagi nägu koondub, sinna oligi tsentrum, nii, poliitilises mõttes oli see ka väga oluline, et ahjust näi, et kes keda ähvardas, minek, kas ta oli siis kontsert, Tormis oli ta Estonias või sealt joonud, Bron ta kutsusin oma orkestrisse. Ja Šivalisus võimendas seda. Andis bloni ja Vaccis, Valkaja. Tähendab, kibedus oli suur, suur propagandameister. See, see oli provop, skandaal ütles ju tegelikult. Ja missuguseid sümfooniakontserdid olid, räägime natuke töökord väga, seal oli niimoodi, et iga neljapäeva oli sümfooniakontsert, kas stuudio kontsert või Kontsert sääris kontsert. Kui oli kontsertsaali kontsert, siis löödi versiooni orkestri raadio orkester kokku, siis seal oli toodud suur keelpillirühm, tekkis. Nii et niisugust suurt orkestrit meil ei ole seal lava peal mänginud veel ei ole praegu RK niisugune, nüüd tehakse neli proovi sisendi, kaks proovi, aga stuudio on seda siis niimoodi, et bändi puldi peale noodid ütleme näiteks suuri kergem kava natukene mingist operetist või mingisugused intermetsad, siis võib veel dirigent Priit tigureesti heast terasest ehi. Neid niukseid kergemat muusikat. Proovi tehtudki. Pandi tunniajane kontsertetendus, seal ajalookontsert, noodid olid väljas igaüks urisema nootides vaates harjutus tuli varem tund aega, poolteist tundi varem sinna, järsku Lihula tuli sinna ette ja lõbu läks lahti teadustariga sammas teadvusse, suru ära. Lugu läks lahti ja terve tund aega mängisime ilma et oleks ühtegi takti proovi teinud. Ja tuli välja pidi tulema välja, ise vastu olema hea orika igaüks Remeisteronalal. Vallo Järvi astus sõja järel konservatooriumi löökpillide erialale ja õppis aastaga viiulit ent lindi ümber üle minema vastavatuterigeerimis klassi, mille lõpetas 1951. aastal Roman Matrossovi juures. Nii sai temast esimene Estonia teatri diplomeeritud dirigent. Ise ta arvas aga sellest asjast nii. Aga dirigeerimisega on niisugune. Seda pole kuskil õppinud õieti, ma ei tea, kas seda õppida saab. Sellepärast tihti veel mõtet, et kuidas seda dirigeerimise õppimine ikka käib. Ma tean, ma käisin dirigeerimist klassis. Professor Mati Raidma aga ei anna, ponitad sealt. Aga seal oli palju teisi, tantsis tehtud, mitte midagi välja. Sirigeerima, mina õppisin ka istudes orkestrist. Ma hakkasin, ma elan ja 42.-st aastast peale, kuni 41 aastaselt ma istun pidevalt iga päev istusime orkestris pilli teda ära ja istusin ja kuulsin, pidin, olin sunnitud kuulama ja jälgima tervet seda orkestri tööd, mis, mismoodi see käis kõiki dirigendi juhatasid seda repertuaari, mida mängiti. Mullu oli see pealuu sees juba. Mul oli teata, nõks suhteliselt selged, juba harmoonia oli, sai selgeks juba selle tõttu, et mis aru peksis, mängisid. Ja pärast kõva Concetoorium elasid siis, kui oli tarvis teha, teha saab nüüd sundoperatsioonid, seal kontrapunktid ja niuksed. Asjad oli vaja muidugi läbivate teooriat juurde i originaali, nagu oli juba enne olemas. 49. aastal, kui Estonia teater kutsus mind seda juhatama juba seda rahutut tonni. Ja see oli esimene küpsis, Paul Mägi. Režissöör ma olin kolmandal kursusel konsultooriumisega, mind kutsuti juba ooperis, juhatas dirigent. Tähendab, ma pidin ikka midagi oskama juba siis ennem seda ma olin küll ma olin seal matsu juures õppimatsulasimeedio ringi jalg või käsi ka praktiseerida ka müüjat korralik Marini, kes ikkagi on juhatanud mõningaid asjad juba niisugused seigad on selle selle alguse asjaga. No kuidas oli siis tunne ega minna nii lihtsalt ainult muusika juurest teatrisse, kus peab arvestama nii paljusid muid Panin nendega peale muusika oli ma ei peetaks, et raske oli, ei olnud mitte, ma ei olnud rahul. Sellepärast et need inimesed siin kõik need ei olnudki muusikaatid. Seal paar muusikaatori ots oli Kodanipork. Foto võib olla, aga teised olid draamanäitlejad, opereti näitlejad pidid laulma, nendel oli ovokaanersamine nõiaga. Mina olin tulnud justkui niisugusest akadeemilisest ringhäälinguorkestrisse, kribeerime häkkeri, kõike läksid sinna, anti mulle nüüdseks ühintsin klaviir ette, partituurid, õiged, mingisugune vene niukene ÄRA tõmmisega Kalaviir oli ja siis ma hakkasin nendega proovisi tegemisel ja kuidas ma ei olnud rahul, et nad ei oska laulda ja nad ei pidanud rütme ja ja ühesõnaga, ma väga pettusin selles, pidin seda tegema. Ja orkester oli pisikene, mingisugune neli esimest viiulit ainult oli operettide, ei antud rohkem pisikesi orkestreid. Ja, aga siis kuidagimoodi hakkas laabuma ja, ja mul ei olnud ju praktiliselt kohe peab tulema. Aga kohe ei tule ju teada see teistmoodi sätestatud juba kõik asi laenama, nii nagu vanastigi breigi restorani noot puldi põivad peab, kohe tulevad. No vot ja siis hakkasime koostoime tulema ja, ja Paul Mägi oli, leidis, huvitavad niuksed laastuslikud lahendused ja ja kohe läks see lugudeks käima, ühesõnaga, ja, ja oli publikumenu selles ja, aga ma ütlen ühe asja veel ära, selle sügise Copponeerisin muusikasid verest, tulin jõutine muusikat ise juurde. Seal oli vaja teha neist tormi muusikat, kuna Georg Ots, Andrei oli komponist ja tema oli Siberis ja tema lõi seal mingisuguseid heliteoseid ja nonii, süzee järjest. Ja aga niisugust muusikat polnud seal ja siis me otsustasimegi kuuled, kas sa ei saa midagi teha niukseid ja võtsime Jermakki teema. Niukest vana vene teema olija, et teeme sellisteks sümfooniline poeem jama komponeeris ära, nii et tegin viieminutilise asja, kus kõik Shartaiga lumi sajab, tuul puhub, Georg Ots istub seal ühes onnis, kirjutab seda lugu, üleses jäävad niisugune elu niikuiniisugune visuaalne pilt. Seal sinel oli õlg ja sellel no et ma pidin siis isegi niisugused asjad ära sööribersioonitas ainega oponeerida, natuke oma teost koguda ka. Ja vaat see oli see tohutu õudne lugu siis. Loomas mainud hundi. Aa ja tundra ja. See siin on ta eikeegi. Ja saama, mis uni o või see Ri Esimesele opereti-le järgnes peagi esimene ooper Smetona müüdud mõrsja sellele esimene ballett Prokofjevi Romeo Juulia. Seda perioodi meenutab orkestandi pilguga metsasarvemängija Robert käsemegi. Salvestis pärineb 1982.-st aastast. Vallo Järvi oli väga põhjalik mees, ta jättis tolleaegsetest dirigentidest kõige suurema hoolsusega dirigendi mulje. Tal oli isegi sageli puldil terve rida numbreid üles märgitud, mille kallal ta täna alustab tööd, sest eelmisest proovist kindlasti meelde jäänud mõningad lüngad ja nendega ta siis kohe alustas, kas ta on lakooniline või ta kipub laiali valguma. Kas ta lisab omalt poolt ka midagi muusikalise materjali või püüab tekstist täpselt kinni pidada küllaltki pedantne dirigent? Ütleksime nii heas mõttes, ta on haruldane selles osas, et tema peale võib alati loota, kunagi ta ei eksid akteerimisega, olgu need tempod ja rütmid nii segased kui tahes. Selles oli kuidagi karta, et orkester vajub laiali, sest tolleaegne orkester oli küllaltki nii keel, keelpillid seas oli. Järvi hoiatas, et nüüd on meil eestükk, mis kõrvale armu ei anna. Seepärast katsuge harjuda nende dissonantsi tega, mis sealt tulevad, et need ei pruugigi olla vale noodid aga saavad nad küll valesti. Praegu tagantjärgi mõeldes me oleme nüüd Romeot palju kordi veel karanud uutes lavastustes ja tundub, et nii siledat muusikatel lasellest mängida. Tol ajal ta muidugi natukene kippus kõrva peale. Vallo Järvi oli sellest asjast kindlalt üle. Vallo Järvi kohta veel tahaks ütelda mõningat pluss hoole eralduvad omadused. Nimelt ta oli sageli tüki ülevõtja, sest teised dirigendid kas sõitsid ringreisile või vahetati välja. Vallo Järvi võttis tüki valmis tehtud üle ja mõnikord lausa üllatus, ütleme Nigula pidi juhatama korraldatud ette Vallo Järvi ja juhatas ära eksimatult valluga võis kindel olla, et tema näitab sisse ja ise hätta ei jää. See on haruldane ja minu meelest üks väga hinnatav omadus. Vallo Järvi on 1981. aastal vastanud Marje Aare küsimusele, kuidas ta nii kaua teatris vastu on pidanud. Niimoodi. Praegu tundub niimoodi, et ise ka imestan, kuidas ma nii kaua seal vastu pidanud kohal läksin sinna noorest pärast siis hakkas kohe niisugune. Tol ajal oli muidugi, tahe oli väga suur ja huvi oli suur, sellepärast et ikkagi professionaalne teatri suured ülesanded ja siis mul hakkas tulema väga palju tööd, mulle anti igasuguseid tükke juhatada ja siis see asi läks nii põnevaks ja huvitavaks. Et tükk aega oli see asi huvitav. Ja pärast justkui muutusse niisuguseks harjumuseks, et jälle tule, antakse luustik jälle, sa juhatati jälle, sa töötad selle läbi, teed oma proovid, saad kogemusi juba juurde. Ja nüüd, kui tagantjärele vaadata, siis juba 32 aastal niimoodi läinud ja ja kui te neid esitada mul selle küsimuse, siis ma isegi ei oska teile päästjate, miks ma seal olen olnud nii kaua, vaid see on kuidagi läinud niisugusesse ahelena või ketina. Et ta peab olema teistmoodi, justkui ei tohigi olla. See on muidugi väga huvitav teha uut lavastust, aga eks me kõik tea, et enne, kui see etendus kunstiks saab, on üsna palju päris tuima tööd seal siis, aga see nõuab hirmsat kannatust, head närvi. On see oleme õppinud kannatama sellepärast, et öeldakse, et irigendil peab olema härja tervise, eesli kannatus, siis tuleb asjast asja, hakkab kohe abi eest, hakkab peale, igas alal, kui on ooperit juhatad, siis hakkavad kontsertmeistrid ühes toas ja dirigent orkestris ja koor teises toas ja ja siis lõpuks maa peale kokku, siis hakkab, hakkab see asi kõik kujunema kujunema ja lõppude lõpuks tuletavad siis teevad, mis on vaja. Ja see on meie töö ja see on dirigendi ülesanne, seda asja siis nii, nii teha, et, et ta estas, tuleks kunst välja. Ja aga siin on veel mõned niisugused jooned juures, et võib-olla väga hea dirigent, aga täitsa teatris hakkama, et kogu seda masinat koos hoida, sest teatris ei ole ju tegemist mitte ainult orkestri juhatamisega, et kogu see lava peab käes olema. Igal telligendil võib-olla on oma proofil ka mõni tõesti teatrisse ei sobi. Ja mõni on väga hea sümfooniat dirigenti ja kuulsad dirigendid, kes üldse ooperit juhatagi kui teatridirigendid ei olegi, teised on jälle niukses, kes võivad kõike teha, nii sümfoonilised muusikud kui ta teatrimuusikat, aga üldiselt on teatri dirigendi üles seda muidugi palju raskem kui kontsert dirigendi üles, sellepärast et jah, tõepoolest seda suurt aparaati seal valitseda kokku ajada need koorid ja laava, panna solistidega, leida kontakt ja ühesõnaga interpretatsioon seisabki selles, et kuidas sina seda asja läbi viid koos teiste kollektiivi liikmetega, et seal oleks kõrgel professionaalsel tasemel, see ei tohi olla õitsimisi, seal ei tohi olla lahusolekut ja seal peab olema kogu muusikaline vaim, peab tulema publikusse, nii et see on teatri dirigendi niisugune ülesanne ma ei räägi ainult, et ta peab olema koos ja kompaktne ja ta peab olema ka emotsionaalselt veenev. Selles mõttes on jah, teate dirigendile võrdlemisi raske, kuid mulle tundub, et ma olen siiamaani hakkama sellega. Ning lõiguke kaks aastat hiljem Edgar Selbergi salvestatud jutuajamisest. Kui palju võtab aega ühe ooperi selgeks õppimine täielikult, ma ei tea, kas ooper saabki täielikult selgeks igal partituuri oma oma raskusaste ja on olemas raskemad lõigud ja kergemad lõigud ja, ja kui on raskemad lõigud, siis seda tuleb õppida. Jah, aga kui on tegemist seal 50. etendusega siis peaks see muusika selge olema, kas tüütama ei hakka, ma arvan niimoodi, et ega tema ei hakka tüütama, sellepärast igas etenduses natuke midagi omapärast ei ole kunagi ühesuguseid etendusi, üks etendus läheb nii teineteistmoodi. Kuigi on kõik, lavastus on üks ja sama ja solistid laulavad sedasama, orkester mängis oma partiid, aga dirigendid on see huvitav võimalus, võib olla, et ta võib natukene suunata terve etenduse käiku oma tahtmise järele. Ja see on tema niisugune, kuidas öelda ametisaladus või mida ma praegu siin välja ütled. Ja see on väga huvitav saladus, sellepärast et siin ei saa igavust tekkinud, kui sa võtad over, oli eesmärgiks ühesõnaga interpreteerida natuke teisiti, kui sa tegid eelmine kord ja ma usun, et sellele on tänulikud New Yorker fondid kui ka lauljad. Ja muidugi see teeb töö huvitavamaks ei saa ju šablooni järgi, meie oma tööd ei saa ju teha, me peame tegema küll raudses distsipliinis, aga, aga ikkagi mingisuguse loomingulise momenti ikka peavad vähemalt juures ja niisugune loominguline töö. Vallo Järvi ei saanud käia külalisdirigendina välismaal esinemas. Kui need võimalused hiljem tekkisid nagu kasvõi tema nooremal vennal neemel ikka konkursside kaudu, siis tema jaoks oli rong juba läinud. 1923. aastal sündinud mees pidi olema õnnelik. Ta ei jäänud sõjarulli alla ega sattunud Siberisse. Väljaspool kodupiire sai Vallo Järvi end näidata just nii palju või vähe, kui Estonial välisesinemisi oli. Tema poegade jaoks on maailm lahti. Teet Järvi mängib lahti orkestris, tema abikaasa mari on lahti, konservatooriumis kontsertmeister. Aga pühadeks tuli pere kodumaale ja praegu andeid, Maria tütar Miina, siin stuudiolaua ümber. Pere neli poega jäid koju. Kas oli isaga ka juttu, oli ta selle suletuse pärast mõnevõrra kibestunud? Ei ta ei kurtnud seda, et ta, et ta ei ole kuskil ennast nii väga tutvustada saanud, ta tegi oma, oli sellega rahul, et ta sai oma igapäevast tööd selle Estonia teatrist ja. Ega ta vist üldse ei olnud kurt ja mul on tunne. Ei mäleta küll, et oleks muidugi väga. Muidugi omal ajal midagi minu ema nägu mäletas seda, et tal olid küll mõtted, olid küll käinud peast siis kui see oli. Et kui kõik nagu läksid, sassi oli 44, see suur oli, kui suur minek olid, siis tal nüüd küll mõte tuli, temal, emal oli järgi käinud googelda. Lähme, lähme, aga ema emal oli nagu oma vanemad siin. Ja ta ei tahtnud jätta üksi ja neid selles mõttes jäi, nagu siis isaga siia. Nad ei olnud veel abielus sellel ajal, aga pärast siis siis oleks nagu tema elu läinud hoopis teist rada. Nojah, ma olen kuulnud, et et tema nimel on nagu tänusõnu öeldud selles mõttes, et ta oli ikka niisugune püsiv. Töömees nagu seal Estonias need alati kohal ja alati tegi alati võtta. Eks ta oli nende truu töö tegija küll seal Estonia teatas, et et ma olen kuulunud nagu orkestrantide arvamusi, et noh, et need tema välja toodud etendused ja need olid kõik alati väga nagu kindlatel alustel ja kõik oli väga-väga selge. No need etendused püsisid koos neid etendusegi lagunenud laiali mõne aja pärast, nagu seda mõnikord juhtunud. Siis mulgi oli, oli võimalus, ligi kolm aastat olin Estonias tööl, need isa käe all sai mängida küll. Ta üldiselt viisada kindla käega. Etendused algusest lõpuni. Ta minu meelest tal ikka professionaal selles õiges mõttes. Tal oli tõenäoliselt hea vahekord orkestriga ise kaua aega orkestris mänginuna ta ilmselt oskas ennast asetada ka selle mehe rolli, kes istub noodipuldi taga. Jaamas küll, et ta nagu oskas nagu pillimeestega suhelda hästi. Ja nagu oma dirigendi rolli liiga nagu rõhutanud just nende pillimeeste peale. Seda ma mäletan küll. Nii hästi Vallo Järvi kui Neeme Järvi on rääkinud sellest oma kodu musitseerimisest. Kuidas ema ja isa mängisid, pille laulsid. Eriti on rõhutatud vanaema rolli selles asjas teie olete selle vanaemaga ju ka kokku? Eks ole, me oleme väga palju kõik oma nooruse suved, oleme temaga koos veetnud. Tuleks suur organisaator. See vanaema oli minu meelest üks nii eriline inimene, et teist sellist annab otsida siis tegelikult ikkagi tema on selle kõige algus, sellepärast et tema on üks erilise organiseerimisvõimega inimene, kes nagu kogu seltskonna toob kaasa endaga musitseerima. Ja sellest on nagu võimatu kõrvale jääda, sellepärast et see on, tal on nii tugev, nagu oli, tähendab nii tugev kaasahaaramise võime Eks see vist on siis onu neeme on pärinud selle omadus hästi. Oma emalt. See kaasahaaramise võime. Mulle tundub Et see vanaema oligi alati sellistel sünnipäevadel ja, ja pidudel ta oli just nagu, nagu dirigent ette kogu selle selle seltskonna pani laulma ja ja siis tal olid balalaika ja mandoliinid ja need jagati siis inimestele. Need veel hiljuti, siis kui ta veel viimased aastad oli elus, vanemas seal moos, saime kokku kõik minu isa seal talus. Siis isal oli kitarr, vanaemal olid need mandoliinid balalaika ja seal käis üks kõva pidu, käis nende pilli pilli saatel. Nii et ka teie, lapsed, bändi, kõik neid pille siis mängima, seal ei saa, nad seal proovisid küll minna, et kas teie olete siis peale oma viiulis neid teisi pille ka kõiki proovinud. Sel suvel ükskord vana asja, panin pillid munast, mandoliini, Maariusele, balalaika, aiaisemaks, kitarri. Mis repertuaar see oli, mida niisugustel pidudel või kodumusitseerimistel mängiti? Meil oli niuke oma väljakujunenud repertuaar, eks need olid ikka niisugused balalaika ja mandoliini loodeosa niuksed, vene rahvalaulud. Sajandi algusest juba siis, kui see vanaema nooruse nooruse loode Lauldi ka lauldi kõvasti ja vanaema oskas kõiki laulusid sõnadega peast alati. See on üks haruldane omadus. Vanaemal oli nii suur sisemine tahtmine, tähendab musitseerimise tahtmine. Lapsena tal ei võimaldatud, seda, ta on seda korduvalt rääkinud, et et tema oleks tahtnud midagi õppida, aga vanemad ütlesid, et vat kus tüdruk, et selle asemel, et võtaks mingi tikkimise või heegeldamise kätte tema näpib mingisugust tellija, et see pole kellelegi amet. Et aga temal endal oli nii suur sisemine vajadus, et see on nüüd, siis siis neid suguvõsasid kaudu, siis mis tema kõnelenud õlis. Ta oli juuksur, lihtne amet ja isa samamoodi siis Anija valla isa. Aga vaat just niisugused käsitöölised ja need inimesed olidki need, kes panid lõpuks aluse meie kutselistele, teatrile ja esimestele orkestritele ja kõikidele need inimesed, kellel see ilujanu oli hinges, kuigi leiba andis teine töös. Jah, eks see on, tegelikult on see ju kõige tähtsam. Igav professionaalsus, võib-olla mõnikord see viigini kusklerite etsem muusikast rõõmu tundmine seal, eks kõige. Niisugune vaba loomulik musitseerimine. Aga noh, selles tõsises professionaalses muusikas jõuab, jõuab selleni siis, kui kõik need tehnilised probleemid on ületatud. Siis jõuab kunagi selleni Aga muidu, mis isasse puutub, siis tema muidugi andis minule ka. Noh ta nagu ütles, andis suuna kätte, et arvasin millegipärast, et minust peab nagu tšellomängija tulema. Ta ei käskinud, et sa pead hakkama või midagi, aga ta lihtsalt oli niivõrd veendunud selles, et sinust tuleb tšellomängija. Nagu ei olnudki mingit vastuvaidlemist, Ena mees. Hakkasingi mängima. Vanem vend õppis juba enne muidugi kinni, sest see asi ratturi juurde. See oli ka isa soovitus ilmselt arvatasti. Tal oli ilmselt üldse hea siin, et näha, kes mida võib, sest seda ma olen kuulnud, et Kalemme viis just nimelt tema balletikoolitüdruk ise ei teadnudki õieti, kuhu ta läheb. Ka oli see tunne, et seda tüdrukut on vaja sinna viia. Minule nii nii vähe või palju, kui mina Vallo Järvi ka kokku olen puutunud, jättis ta niisuguse väga rahuliku ja leebe inimese mulje alati, kas see oli petlik mulje või oligi ta niisugune? No, ega ma tõesti ei mäleta küll, millal ta et olekski väga riielnud vä, või minu meelest oli küll kuma inimeste vahel oli ka, mäletan teda ka ainult sellise rahuliku ja heatahtliku inimesena sest tal oli ikka siuksed omad teed ja ükskord kui ta sai pärast mis oli 60 50. mõõdetakse kitarri kinki oma oma vanade kolleegide käest kuldses seitsmest või siis hakkas seda uuesti harjutama, seda kitarri fanaatiliselt siis minust, siis ta oli ikka juba 60-ni. Tal tuli idee, ta hakkas, seadis oma kitarri põlu nagu siis altviiulile ja tšellole. Eks ilusheitan meil mingis ja, ja see lindistasime selle ära ka lõpuks tema nagu seadusi, need, need palad ära nendele pillidele. Ja oli niuke, noh, selline fanaatiline eestoite Mari Järvi ka teie saite küllalt kaua kuuluda siiski sellesse perekonda, kus oli niisugune tore vanaisa kaste sulasid ta sinna kohe sisse. Minu arvates küll, sest et minu jaoks on ka see musitseerimine, on väga, väga tähtis, see tähendab see. Kuigi minu perekonnas nagu enne ei ole olnud professionaalsed muusikud, et ma olen nagu nagu esimene, aga, aga minu hingel on see ka samamoodi väga tähtis ja ja noh, mina olen vanaisa Vallo käest väga palju õppinud. Ja ma loodan, et vähemalt vanemad lapsed, kes temaga rohkem kokku puutusid, no väiksemat, väiksemat võib-olla vähem mäletavad, aga jah. Et nemad said ka temast kõva tõuke siiski. Ma just mäletan, kui meie kõige vanem poeg Maarjas, kui ta hakkas tsehhi konkursile minema, siis vanaisa Vallo tuli tuli siis meile nagu ja siis Maarjas mängisid oma kava ja et kui palju see kava muutus sellest paremaks, kui vanaisa Vallo ütles, paar paar vihjet, aga ta oli nii kogenud dirigendina nii palju kuulanud muusikat, et muusikaliselt muutusse kava niivõrd palju, et noh, et see hakkas kohe kõigile ka õpetajatele siis hiljem silma. Kuigi ta pealtnäha oli väga vaikne ja rahulik, jagab, tähendab, muusikasse puutub, siis tal olid alati oma arvamused ja siis ta siis ta nagu lõi elama. Kuidas? Kas oli vanaisal oluline roll selles, näiteks teie viiulistatud kindlasti? Muidugi seilan neid eeskujusid teisigi, nii palju juba ehis. Võtsin muidugi mõisast õppuste, ütlesin ka Miinale temast viiuldaja tulema. Dona lapsed olete ka teie piltide järgi ära jaganud, küll neil endal suurt valikut pole olnud, jah, nad on nii väiksed. Ja hakata nii vara õppivaid lapsi ei saagi siis ise midagi teada. Aga huvitav, mis intuitsioon see on, mis ütleb, mis pill kellelegi sobib? Teil on nüüd küllalt palju vabal kogemusi laste jagamisel. Miinaga oli nii, et kunagi nagu emiteeris mingi puupulkadega, ma mäletan, oli väike, kui vana ta võis olla mingi nelja aastane. Nelja aastaselt hakkas mängima kolmena imiteerides nagu pillimänguni, ma vaatasin, ta kastis õplenud poogen, nagu istuks seal ka ette, et see liigutus oli väga selline, et paneb hooaeg, et liigub edasi nibud. Selle järgi nagu mõtlesime, et paneks viiulit mängima. Mihkel jälle see kolmas poiss, tema oli hästi niisugune väle. Ja sellepärast tema pani meile klaverit õppima, et hästi väledad näpud. Ja nii edasi. Kuidas vanem poeg tšello peale sattus, kas sellepärast, et ikka esimesele pojale pannakse? Kuningad panid isa nime, aga, aga pillimehed siis panevad oma pilli mängima. Eks ta nii oli, jah, see oli nii ka, aga siis teine asi oli veel see, et laine lehter tuli tema nelja-aastasele sünnipäevale ja siis kinkis talle sünnipäevaks tšello. Siis nagu sealt sealt hakkas peale. Aga mina tunnen seda, et et neis lastes on kõigis ikkagi see mingisugune muusikapisik olemas, et et et päris tuimad nad, keegi ei ole selle suhteliselt. Et kuigi see harjutamine on alati raske ja see on kõigile lastele raske. Ma ei taha seda öelda, et nad ei tahaks harjutada, aga lastel on alati see, et, et kas ikka jälle peab hakkama ja miks nii palju, aga, aga seda keegi kunagi ei taha, et, et nüüd sellel asjal ja lõpetaks või selle pooleli jätaks, nad ikka tunnevad rõõmu sellest ja tahavad esineda ja musitseerida, et, et see on neil küll kõigil veres. Väike Martin on ka, ainult ootab, viiul on kodus olemas, et millal ta ükskord saab seda mängima hakata, millal. Millal tal lubatakse. Kui viieseks hakkas, siis hakkab, või? Siis ehk võib küll hakata. Meil on väiksed plaanid, et kui need lapsed kõik mängima saab, siis Saksamaa vahel kammermuusikat palju mängida. Ega need ei peagi just professionaalsed muusikud tulema. Muidugi väga hea, kui tuleks. Üks, neljas poiss, Madis on meil meil, kes veel viiulit mängib, seda me veel ei nimeta. Et siis siis saaks. Ja siis on nagu pianist ja neli keelpillimängijate võiks omavahel saaks, saab kõik kogu kammermuusika läbi mängitud. Keelpillikvartett pluss klaver. Pluss veel vanemad, jah, meid ei ole seda enam vaja, vanematega saab asendada siis, kui mõni vanemad on siis publikuks. Oma elutöö tegi Vallo Järvi muidugi Estonia teatris 45 hooaja vältel. Lisaks sellele jõudis ta aga ka eriti kuuekümnendatel, kuni 70. aastani juhatada Eesti Raadio Sümfooniaorkestrit. Nendest salvestustest anti eelmisel suvel välja Eesti Raadio laserplaatide sarjas. Plaat dirigeerib Vallo Järvi. Kuhu on koondatud valik eesti heliloojate helitöid, mis Vallo Järvi käe all on raadio orkester sisse mänginud? Ja selle plaadiesitlusel ütles praegu maailmanimega dirigent Neeme Järvi oma vanema venna kohta. Ja see plaadi mõte oligi see, et et jäädvustada seda tööd, mitte et lihtsalt tuletada meelde, et oli niisugune dirigent ja, ja hea dirigent Estonias, aga et siin on heliplaat, üks heliplaat praegu esialgu, mis näitab tema tööd kui sümfoonia dirigent. Sest ta oli tõesti üks mitmekülgne mees. Ta oli ju minu vanem vend, 13 aastast minut vanem, kõike seda, mida mina hakkasin pärast elus tegema, tegin just tänu temale. Ma ei räägi muidugi oma emast, sest tänud meie emale, me üldse oleme muusikud, kõik, kes sundis vägevalt muusikat tegema ja professionaalselt. Ta oli universaalne mees, tegi palju head eesti muusikale eesti kunstile. Vallo on tohutult palju juhatanud, nii palju ei ole pistmist keegi juhatanud teema õhtu peaaegu ta juhatas Estonia teatris balletti, operetti või ooperit. Vahepeal juhatas sümfooniat, klaveri juhatas sümfooniat. Kahjuks oli periood ju niisugune, et reisida ei saanud. Käia ei saanud, tuli kodus istuda ja tuli tööd teha kodus. Ja see töö oli ka vajalik. Mina olen muidugi temale 1000-st tänulik, mida ta mulle on andnud. Sest kõike, mida tema tegi ees, mida tegi 13 aastat takkajärgi. Meil on üks tore sõprus temaga ja ta muidugi, ega ega tal lihtne kerge ei olnud, sest minul hakkas nagu asi niimoodi minema, et et null hakkasime väljas käima rohkem ja, ja mulle pakuti peadirigendi kohta siia ja vennad ja me saime kõik sellest asjast aru ilusti ja ta ta suurt suguselt oskas käituda ka selle situatsiooni juures. Nii et mul meil oli temaga väga hea vahekord ja, ja tänutäheks sellele, et, et, et nüüd teda praegu ei ole, me saaksime temaga plaatidelt kuuldud tema muusikat, tema kunsti. Ja loodame, et see jääb viimaseks.