Toomas Siitan tere tulemast klassikaraadio stuudiosse. Vist meie teema laiemas mastaabis on, missugused kontserdid abiorganisatsioonid on Tallinnas. See kuulub mulle suuremasse saatesarja sajandi lõpu eel et kokkuvõttes nagu tekiks meil selline üldine pilt, mis meil siin sajandivahetuseelses Tallinnas toimub. Ja täna sinu isikus on nüüd esindatud organisatsioon, mis kannab laiema üldsuse jaoks nime Concerto krosson. Ja kas selle juurde kuulub ma kohe niimoodi, hüppan keset teemat sisse ka barokkorkester või, või kuidas nendega lood võib-olla tutvustad seda organisatsiooni, mille kunstiliseks juhiks sa oled, on? Jah ma ei ole tegelikult, et otse nüüd niiviisi kunstilise juhi nime all, aga jah, tõesti seda, seda kunstilist ideoloogilist külge. Ma olen siin mitmed viimased aastad aidanud suunata ja eriti tuhatkond Charlton Rosso võttis enda korraldada aga ka Haapsalu festivali, mille kunstiline juht ma omakorda olen. Niiet et säärane minu seos. Aga kui rääkida Kontšerdogrossost ja parukat kestrist, siis peab ütlema kohe Yardogrosson sedasorti agentuur või mänedžer, peenema nimega, kes tekkis just nimelt nagu ühe kollektiivi najal. Algselt siis oli ta sisuliselt Tallinna barokkorkestri mänedžer, vend ja kuna tegu pidi olema omaette struktuuriga, siis taolisel puhul on otstarbel kas seda formalisi rida nii-öelda ja, ja teha sellest omaette juriidiline üksus. Ja siis vastavalt ka seda tegevust pisut laiendada. Aga barokkorkestri toetamine või, või majandamine on selle firma põhitegevus siiamaani. Selle firma tegevdirektor, ma ei tea, kas just Ahmet alaselt nõndaks, vägev, aga sisuliselt tegevdirektor on epant välja. Ja tema on seda firmat nagu algusest peale juhtinud, see on, on nii-öelda tema tema ette. Ütleme ka, kus asub juhatus asukoha järgi Tallinna geograafiliselt Ja see on olnud ajast aega seotud Sakala kultuurikeskusega ja viimased aastad on on olnud Rävala poolse peahoone juures, aga nüüd uus kontor on natukene lähemal sellele Estonia kompleksile ja ja asub nendes ruumides, kus mida võib-olla tuntakse ennist siis aktsiaselts forte asukohana. Nii räägime neid siiski veel sellest kontsert organisatsioonist tema liikmetest tähendab. Ja nagu sa ütlesid, et ideeline ja kunstiline suunamine tuleb sinu mõte sinu ideede ja ka sinu maitse läbi. Sellepärast oled nüüdse aga tõesti kõige kohasem isik sellest rääkima. Räägi mida, mida mängite, kes mängivad? Noh, ja oma argipäevast. Ja. Nagu ma ütlesin, Concerto gross on suuremas osas oma tegevuses seotud Tallinna barokkorkestriga, see on õieti üsna Loomulik taoliste agentuuride puhul, täpselt nii nagu Tallinna filharmoonia tekkis algselt siis puhkpilliorkestri Tallinna, aga hiljem noh, nagu selle praegu teadatuntud organisatsioonina ikkagi kammerorkestri. Vale siis Kontšartogrossa on seotud barokkorkestriga samal viisil ja sellepärast on siit määratud juba selle agentuuri tegevussuund. See on eelkõige seotud siis barokkmuusikaga. Selle sellega ei ei tegele mitte ainult barokkorkester, vaid sageli moodustuvad sellest ka niuksed, väiksemad grupid, kammeransamblid näiteks üks. Viimastel aastatel üsna tihedalt tegutsenud, niisugune väiksem üksus on Corelli Consort, et mis on ka sisuliselt selle selle barokkorkestri kõrvale kujunenud. Siis kui on vaja vokalist, siis on meiega pidevalt koos teinud sellised lauljad nagu Kaia Urb, ku Joller, Mati Turi, Teele Jõks Tiit Kogerman, võiks siis öelda meie kogenumad baroki solistid, samuti ansambel stuudio le siis, kui on vaja siukest orilisemalt esitust, siis on sinna juurde tulnud see väikene koor või ansambel, kuidas nimetada? Nii, et sellise väikese agentuuri eelist ma näen just selles, et ta on mobiilne, ta laseb tekkida sellistel uudsetel, ideedel ja organisatsioon on, on hea selle jaoks, et et siis aidata niisugustel ideedel. Jah, lavale ja publiku, Egle. Kas sa võiksid nimetada ka, kuidas öelda selle koosseisu põhi? Põhivara on põhikoosseisu nimesid, kes nii nagu raudselt on teil, ma kujutan ette, nagu seaduse järgi te teete lepinguid ja ja haarate juurde. Just neid muusikuid, keda antud projekt vaja aga põhikoosseis? Jah, jah, jah, just nimelt nimeliselt, ma mõtlen. No aastaid on olnud orkestri kontsertmeistriks Elar kuiv ja tema soleerimisel on näiteks orkester teinud ka Vivaldi aastaaegade plaadi ja esinenud aastaid nüüd probleem on muidugi selles, et tema põhi, töökoht on, on Soomes ja ja seetõttu on see planeerimine suhteliselt keeruline. Ja samuti on orkestrile olnud oluline teha tööd mitmete erinevate kontsertmeistrit, aga nii on, on käinud siin kontsertmeistrina taas mitmed viiuldajad veel Soomest. Aga nemad ei kuulu muidugi siis siis orkestri põhikoosseisu juurde. Selles põhikoosseisus, kui ma nüüd püüaksin järjest nimetada seal näiteks Mailsildus. Kaido Välja, Anu keelarts, Urmas Roomere, margitisler, Andrus Tork. Need on praegu, kes, kes mul tulevad viiuldajatest, selle selle põhikoosseisule on kõigepealt silma, et siis tšellist on, on ehmunud välja ise. Tema on ka orkestri kunstiline juht tegelikult algusest peale. Ja keelpillikoosseisust veel. Vioolamängijad Mallel ja Kerstin Tomson, et keelpillikoosseis on, on muidugi niisuguse kollektiivi süda vastavalt sellele, kuidas nüüd programm nõuab, siis me võtame juurde ka puhkpilli mängijaid. Barokk kiviaegsete puhkpillidega on tõsi küll, üsna probleeme, nii et neid tuleb sagedasti ka sisse tuua. Väga häid oboemängijaid oleme leidnud jällegi Soomest. Aga see koostöö on? Koostöö on laiem, kõigis Eesti-Soome koostöö on selles mõttes ka pika-pika aja realine olnud, et. Et riiemate koostööprojektide puhul on ju esinetud ka nii-öelda eesti soome orkestri nime all kui on vaja lihtsalt suuremad koosseisu. Aga see, see koostöö on tõesti veelgi rahvusvahelisem. Näiteks paar viimast aastat on meiega mitu projekti kaasa teinud, et üks maailma parimaid barokk trompetis Piero Low, Lindeke, kes on isegi rootslane, aga ta resideerib juba üle 10 aasta Pariisis ja teeb koostööd maailma parimate barokkorkestrite ja dirigentidega. Nii et meie edasised perspektiivid on muidugi seotud niisuguse Euroopa koostöö laiendamisega ja see on sellel alal ka ausalt öeldes ainukene võimalusest, et barokkorkester on. Mul on küllaltki spetsiifiline organism. Ta mängib ju ajaliselt suhteliselt kitsast repertuaari, see on piiratud spetsiifiliste instrumentide valikuga. Nüüd teiselt poolt jällegi see, need suhteliselt vähesed esinemisvõimalused seavad tõsiseid ülesandeid pillimängijatele, kes peavad tegelikult valdama mitte ühte, vaid kahte instrumenti. Ma julgeksin öelda, et kaasaegne viiul ja barokkviiul on ikkagi sedavõrd erineva spetsiifikaga pillid, et need on mõnevõrra nagu kaks pilli. Ja, ja ühe pealt teise peale üleminek nõuab aega harjutamist sisseelamist. Nii et taoline projektidega tegutsemine ei ole, ei ole lihtne. Ja, ja kuna on suhteliselt siiski vähe pillimehi, kes niisugusele vastu peavad siis siis tõesti, erinevate ja eriti just suuremate koosseisude puhul on ainuvõimalik eriti nii väikse riigi rahva puhul nagu Eesti seda on mõelda siis rahvusvahelise koos. Kas see teie Soome-Eesti barokkorkester või vastupidi, Eesti-Soome barokkorkester on omamoodi nii mõtteliseks kui ka osaliselt koosseisuliseks jätkuks sellele orkestrile mis või kes kunagi ju Hortuse juures alustas. Andrese Andres Mustoneni käe all. Jah, see koostöö käib ju, igasugune koostöö käib inimesi pidi ja inimesed on suures osas samad. Nii et tõesti seda, seda seost võiks näha. Et kas paljud teie mängijad mängivad teistes kollektiivides? Ja loomulikult nad teevad kaasa nii ERSO-s kui, kui Tallinna kammerorkestris, kui nüüd ansamblis, nii et õigupoolest on tegu ju selliste noh, võiks öelda pillimeeste koorekihiga, kellel on, on palju erinevaid projekte kes on üsna üsna hõivatud. See on muidugi paneb oma probleemid nüüd sellele korraldus tööle. Aga, aga nii see lihtsalt on, headel pillimeestel on palju tellimusi. Muusikakollektiiviga töö on ju suuna seadnud ikkagi esinemiste peale. Kas te Edmond väljaga tähendab, jagate seda organisatoorset tööd, kes otsib nii projekti jaoks pillimehed, kes kuulab laias maailmas ja Eestis otsides neid kohti ja võimalusi ja sellelt teemalt võib-olla lähmegi sujuvalt selle juurde, mis on teie nagu sellised? Maiuspalad ja sellised esinemiste kõrgpunktid vähemalt senises tegevuses olnud ja, ja mis terendab silmapiiril? Korralduslik töö on põhilises osas Egmant välja õlul ja agentuuris on on tööl ka veel kaks väga tubli abilist Sirje Voitka kes teeb ära suurema osa tööst programmide praktilisel ettevalmistamisel ja maja brite Eskola, kes ajab ta. Majanduslike probleemidega seotud seotud asju aitab otsida finantseerimisvõimalusi ja kõike muud taolist. Nii tegelikult korralduslik külg on põhiliselt kolme inimese peal, keda ma siin nimetasin. Nüüd. Orkestri. Töös on on sisuliselt kaks erinevat suunda üks on siis orkestri esinemisel, et nii-öelda eraldi omaette ja teine oleks siis koos suuremates projektides, mis on, on seotud kooriga ja solistidega võtan siis kus need vokaalsuurvormid. Ja võib-olla just viimased on, on need, mis nii-öelda rohkem silma paistavad. Sest et tegu on tavaliselt suuremate ette Ast astumistega ja suuremate Suuremate kontsertidega lihtsalt, millel on ka ka tugevam reklaam taga. Need on projektid, just, mis on toonud Eestisse tihtipeale väga huvitavaid dirigent. Näiteks on koostööd tehtud, siin Hanskeb kardiga Saksamaalt. Dylan leiton Londonist. Viimasel Haapsalu festivalil käis avar daam, on üks praeguse aja kõige põnevamaid. Hend oli dirigent, nii et need on tõesti suurema kõlapinnaga üritused. Kas need, ma küsin vahele, kas need olete otsinud ja kontaktid loonud, sina? Ja nüüd siin olen mina tublisti kaasa aidanud. Kuna just see vokaali Taali ja koorikülg on tavaliselt rohkem minu korraldada ja, ja vedada. Aga ma tahaks öelda, et võib-olla orkestrile, orkestri kvaliteedile ja, ja tema tema kunstilisele arengule teistpidi on, on ikkagi oleme sealt olulised just need eraldi orkestri kontserdid ja siin on, on tehtud samuti õnnelikul viisil viimasel ajal koostööd jah, paljude inimestega mujalt Euroopast näiteks kevadel klavessiini päevadega seoses ootab ees koost popan aspereniga ühe ühe ajast aega kuulsama klavessiinimängija ka eriti magusprojekt, mida ma ei tea, kas ma võingi välja reklaami tõotab seal seal koostöö siis maailma kõige väljapaistvam barokkviiuldaja Reinhard võib-olla oli ka nii, et selliseid huvitavaid koostöid õnneks on sellele orkestrile niisugused projektid arendavat orkestrit sisemiselt väga-väga tugevasti ja need on ka võiks öelda mängijatele parajad maiuspalad. Ma väga loodan. Mulle tundub, et teiesuguse muusikaorganisatsiooni juures ongi vaja kahtepidi, kuidas öelda. Tõmmet on vaja, et programm ja projekt, nagu nüüd on kombeks nimetada oleks huvipakkuv muusikutele seda kergem on häid ja väga häid soliste ja, ja dirigente ja nii edasi leida ja teiseks muidugi publik see, kelle jaoks te teete. Aga mu järgmine mõte käis seda rada. Et kuidas on teie suhted Eesti kontserdiga, kas need klavessiinipäevad on laias laastus Eesti kontserdi ettevõtte ja üldse missugustesse maalides? Te olete nii regulaarsemad, esinejad ja külalised. Jah, Eesti kontserdiga on olnud koostööd küll just selliste suuremate ettevõtmiste puhul klavessiinipäevad said nimetatud, aga ka orelifestivalil on olnud orkester väga sagedane osaline. Nüüd kui rääkida saalidest, siis kaks põhimõttelist probleemi üks on muidugi see, milline saal sobib sellele sellele orkestrile, sellele muusikale. No näiteks Estonia kontserdisaal, Meie meie esindussaal kippu olema raskepärane ja natukene liiga liiga suur. Näiteks ma mäletan hästi, kui seal on üles astunud maailma kõige väljapaistvamad barokkorkestrit, nagu näiteks lab Tiit juba on ta siis siis ka nende jaoks lihtsalt objektiivselt selle muusika jaoks tundus saal olevat raskepärase akustikaga ja liiga suur. Palju paremini tuleb selline. Esile väiksemates saalides ja kirikutes, nii et see ümbrus sobib, sobib lihtsalt paremini ja Tallinnas on väga toredasti üles astutud Mustpeade majas. See sealne valge saal on, on tõesti väga soodne akustika poolest, samuti on esinetud Nigulistes, Toomkirikus need on, on nagu Tallinnas kõige-kõige paremad kontserdipaigad selle orkestri jaoks, aga üldiselt ja siis väiksemat ja keskmist mõõtu kontserdisaalid ja samuti kirik. On need need kohad, kuhu see orkester hästi sobib. Ravimine on üks probleem, aga nüüd teine on muidugi saalide saalide omandiküsimus. Ja niisuguse väikese agentuuri üks väga tõsine probleem. Majanduslik probleem on see, et niisugusele agentuurile ei ole omasaali. Ja seal tuleb alati üürida. Igas saalis ollakse ju külaline, see tähendab, et tuleb arvestada ka selle konkreetse saali ajagraafikuga, seda ei, ei õnnestu ette kirjutada. Ja see tekitab kahtlemata tõsiseid majanduslikke probleeme. Noh, siin ei saa olukorda mingit moodi võrrelda näiteks Eestiga kontserti ka, noh, siin suurusjärgud on iseenesest juba võrreldamatud, aga aga kui Eesti Kontsert on mitte erineva kontsertsaali omanik ja, ja teenib nagu lisatulu selle pealt, et ta ta seda ka ütleme siis väiksematele agentuuridele välja üürib siis siis meiesugused me oleme nagu teisel teisel pool pool. Meie oleme sunnitud vaeva nägema selle raha leidmiseks, et seda siis siis endale sisse üürida. Ja ja siin muidugi niisuguse kultuurielu korraldamise külje pealt see oleks, oleks üks tõsine mõtlemisteema kuidas seda, seda saalide probleemi. Võib-olla mihukene ausamalt lahendada sääraste väiksemate agentuuride jaoks. Repliigina ütlen, et Eesti kontserti ja asedirektor Aivar Mäe ütles tegelikult nüüdse Tartu kontserdimaja on ainus saal, mis omandina kuulub Eesti kontserdile. Tegelikult Nad omakorda ka üürivad, aga nemad üürivad muidugi, nagu öeldakse, maja nad üüri konkreetseks puhuks. Just nii, see on sellepärast, et midagi. Et juriidiliselt on muidugi kontserdisaal teatri oma, aga, aga teiselt poolt jah, nii nagu te ütlesite, nad üürivad seda ankru, aga, aga mingite riiklike tariife just mitte ainult riiklike tariifidega, vaid ka eelarverahadega tehakse, mida, mida väiksel agentuuril ei ole ja teistpidi. Nad ju üürivad seda edasi välja, tekitades tegelikult endale endale. Kui Tallinna filharmoonia võis kiita linnavalitsust ja ja seda kõike suurt toetust, mida, mille najal nad ju praktiliselt elavadki, kellelt saab Kontšertogrosso tuge, majanduslikku? See on eriti hetkel üsna üsna valus küsimus pärast, et meie praegune majandusolukord on, on kontserditegevuselt ausalt öeldes praktiliselt ära lõiganud sponsorrahad. Ja paratamatult niisuguse väikese agentuuri jaoks on see üsna-üsna valus. Sest et kuigi oma tegevust ei saa mitte liiga suures osas üles ehitada sponsorid, intele on väikese agentuuri puhul see siiski üks oluline finantseerimise allikas olnud aastaid. Nüüd kui rääkida niisugusest tugevamast finantseerimisest, siis on põhiliselt arvestatud nii-öelda projektide kaupa Kultuurkapitali toele ja see on nüüd üks üks põhiline raha allikas. Millele, millele tõesti saab nagu jätkuvalt loota, nii et mõnes mõttes võiks öelda, et ole ainult mees ja teeprojektid valmis, esita neile taotlused ja, ja sealt on, on pidevalt niisugune rahaline tugi ja mõistev, mõistev suhtumine, päris kindlasti. Ainult et niisugused projektid on siiski paratamatult väga kallid ja kui vaadata teistpidi nüüd kultuuriga kapitali helikunsti sihtkapitali eelarvet siis see on kõikidest nendest kultuuri sihtkapitali idest kõige pingelisem eelarvega. See on ausalt öeldes ma nüüd ründan natukene teist valdkonda, aga, aga minu meelest väga ebaõiglaselt jaotatud, see on üks väga tõsine küsimus meie kultuurijuhtidele minu arvates. Sest et kui, kui võrrelda erinevaid valdkondi, mida tegelikult peab peab helikunsti sihtkapital pidevalt toitma, võrrelda mõnede teistega, ütleme kasvõi kasvõi minu pärast kirjanduse. Mis on nagu monotemaatiline? Mis on tõesti selles mõttes suhteliselt kitsa suunitlusega neil ei ole festivale, neil ei ole meeletut pillide ostmise eelarve, et neil ei ole seda, seda, seda teist. Ühesõnaga see see vajaduste hulka helikunsti sihtkapitali jaoks on, on tõesti nüüd ülemäära suur ja selle tõttu ta võiks olla proportsioon reaalselt, ta on tegelikult proportsionaalselt suurem see, see raha hulk, mis sealt läbi käib, aga ta peaks olema. See proportsioon ei vasta tegelikult siiski siiski vajaduse vajaduste erinevusele. Et see peaks minu arvates olema veel suurem. No ma tahaks küll praeguses Eestis näha, kes ei arvaks, et raha peaks rohkem olema, eks. Aga, aga jutt läks Läks sinna suunda sellest et ma rääkisin krosso projektide rahastamisest ja ja põhjus oli, oli see, et Kultuurkapitali tugi ei saa muidugi ainus olla, mis niisuguseid projekte ära äratada. Võidab, sest et, et nad on, nad on tõesti suhteliselt kallid, siiski. Nüüd mingisugune tugi on olnud kogu aeg ka kultuuriministeeriumilt. Aga, ja see on tõtt-öelda suhteliselt väikeses suurusjärgus. Nii et et kui nüüd oodata midagi Olulisemat mingisugust selgemat ja suuremat toetust riigi poolt veel siis mida niisugune agentuur muidugi väga vajaks? Oleks mingi pige, pidev tegevustoetus, mis aitaks äraga Ta vähemalt mingis osas just nüüd pidevad majandamiskulud tähendab, ruumide üürimine, sidekulud. Töötajate palgad sai öeldud, et et lisaks firma peadirektorile või, või ka võiks öelda omaniku Legunud väljale, on, on tööl ainult kaks inimest nii palgal ja jah. Bettina kunstilise juhina ei ole palganud. Nii et tegu on, on ühtepidi väga-väga väikese rahaga, aga teistpidi niisugusele väikesele organisatsioonile oleks väga suur tugi, kui keegi aitaks kasvõi niisuguseid kulusid pidevalt katta. Mingi tegevustoetus on olnud nüüd viimasel ajal tulnud kultuuriministeeriumilt otse nagu barokkorkestrile. Aga see suurusjärk on? Suurusjärk on enam-vähem võrreldav ühe projekti maksumusega. Nii et seda ei oleks kindlasti mitte palju. Me jõudsime praegu väga huvitava nüanssini. Sina kunstilise juhina ei olegi üldse palgal. Mul tekib kohe küsimus, kas see on sinu erialane huvi ja emme. Miks sa seda teed? Täpi peale? Jah, võib öelda, et et see on üks kanal, kus ma leian võimaluse oma ideede realiseerimiseks. Minu põhitegevus on seotud muusikaakadeemiaga ja kitsamalt, eks ju, ütleme siis, ma, ma tegelen, tegutsen muusikateadlasena, mul on vaja kirjutada, mul on vaja pidada loenguid, see on nagu minu põhitegevus. Ja seetõttu no ütleme, kui ma olen nüüd viimased viis, kuus aastat üles astunud dirigendina siis südama paratamatult pean vaatama nii-öelda teise Tegevus sfäärina ja vastavalt on seda suhteliselt raske pikalt ette planeerida, mida nõuaks näiteks seotus, ütleme kasvõi niisuguse organisatsiooniga nagu Eesti Kontsert. Teisalt näiteks kaks, kolm aastat ette planeerides. Eks ma olen ise ka seda, seda palju mugav just vaimses mõttes, et et mul on raske ette kujutada, millist, millist teost mul on, on üle, on suur peamine vajadus kolme aasta pärast. Ma ei, ma, ma tõesti tahan teha ainult neid asju, mis mulle mulle hetkel sisemiselt väga korda lähevad. Ja, ja seetõttu muidugi niisuguse väikese agentuuri mobiilsus on, on see, mis mis mulle väga meeldib. Ja, ja sellepärast olen ma ennast ennast ka sellega sidunud. See on minu huvisid. Kas see on natukene provokatiivsel küsitud, kui ma ütleksin, et et nii Teie organisatsioon kui kui ka mitmed teised Tallinna peal tegutsevad nii vana päris vanamuusika baroki ja, ja, ja ka paljud muud ettevõtmised, grupid, Meie uuringud ja nii edasi ja nii edasi on omal kombel kasvanud välja sealtsamast väravatornist kas ülemiselt või alumiselt korruselt, ühesõnaga kas Hortuse poolelt või, või kammerkoori nimelt või võisin bioosina mõlemalt? Seos. Nad on, nad on välja kasvanud, sest nad on noh, täiskasvanuks saanud, mõni idee on saanud nii täiskasvanuks, on, et on läinud oma elu elama. Ma vastaks nii, et see, see seos on väga tugev, aga see seos ei ole mitte ainus. Tähendab, et, et siin on väga tugev tugev side veel ühe majaga seotud on vanalinna muusikamaja kus on tegelikult sündinud sündinud suurel määral sedasama barokkorkestri alguses Toivo niit juhatusel. Jaa, aga kust tuli taevani? Kust tuli Taivo Niitvägi, eks ju, tähendab kui me vaatame näiteks. Kasvõi ansamblit Ron tellust või või ütleme seda tegevust, mis on olnud seotud Ja võid arumitega või, või näiteks siis selle Mustpeade majaga, eks ju, siis siis muidugi kuskilt algusest on, on kogu see tegevussuund pärit Ortusest, sest et ütleme ka näiteks 80. aasta paiku toimunud Viljandi vanamuusikapäevadeks ja see oleks olnud kõik mõeldamatu ilma Hartuseta. Aga ma ütleksin, et see ei ole mitte ainult Hartus, vaid see on see sala, see laienenud, pinud nüüd. Ja, ja kuna tõesti seda tegevust on olnud siin 20, varsti ligi 30, vastati juba, et siis on see loomulik, et et see tegevus on hargnenud eri suundades. Et see tegevus annab võimaluse koostada kokku panna selliseid erinevaid Kooslusi erinevaid projekte ja õieti niisugune niisugune tegevuse loogika kus tegutseda, nagu ühe väga-väga kindla koosseisu raames on, on selle interpretatsiooni suuna aga ka väga, väga loomulikud, orgaaniliselt seotud ja see on kahtlemata kas kasvõi filharmoonia kammerkoori või või ka Hortuse üsna tõsine probleem, sest et nad peavad oma tegevuses paratamatult nii või teisiti arvestama selle koosseisuga, mis neil on palgal. Nad saavad vahest võtta lisa jõuda, aga üks, mis on palju raskem, on näiteks poolt koosseisu paariks kuuks nii-öelda tööta jätta. Näiteks kui ma eelmisel hooajal tegin koostööd Tõnu Kaljuste palvel filharmoonia kammerkooriga juhatasin sarja Vox on tiikva, siis see oli üks tõsine probleem minu jaoks. Kuidas kasutada ära seda koorimuusika puhul, mis tegelikult ei näe ette just sellist koosseisu, nagu sellel kuuril on ja ühe kontserdiprogrammi maa ehitasingi nii üles soprani. Ross sai lihtsalt nii-öelda koduse töönädalad ja, ja mina tegin kontsert ilma nendeta. Lihtsalt see muusika ei näe seda hääleliiki selles kombinatsioonis, et niisugune projekti tegemine on selles mõttes mobiilne, et meil ei ole ühte määratletud kollektiivi. Ja meil on vabadus valida iga konkreetse kava jaoks just nimelt see koosseis mida on selle muusika jaoks vaja. Kas me saame seda niisuguses kvaliteedis, püüdis, nagu me näeme tehtavat Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, kus tahes see on iseküsimus, aga me saame arvestada selle muusika nõudmistega. Ja seal on näiteks täiesti loomulik ka. Ka ütleme tõesti, nendes kuulsatest muusikamaades, mida ma siin nimetasin. Kui ma kuulan näiteks inglise kuulsaid koore, kes laulavad fantastiliselt renessansi barokimuusikat siis siis ma imetlen nende kõla, aga ma panin ka tähele, et nende viie-kuue väga erineva koori kõla on üpriski sarnane. Ja see saladus paljastub otsemaid, kui mu plaadi ümbriselt loen kuuri kooriisikut koosseisu. Umbes üks kolmandik on täpselt ühed ja samad nimed kõigis koorides. Täpselt sama lugu näiteks Belgias ja Prantsusmaal. Kenti kolleegium vokaale koosseis kattub väga suurel määral Pariisi Pedro Jali koosseisuga, kuna dirigent Philippe, religioon üks ja nii need inimesed rändavad, häid inimesi on igal pool vähe ja ja teistpidi on see tõesti nende dirigentide suur suur shanss suhteliselt vabalt ilma ilma noh, niisuguse organisatsioonilise kammitsata leida. Jusseedelist jah, ja ka Eestil Selliste probleemide ta tõesti leida endale konkreetselt need inimesed jah, tõesti põdemata, et ma kellelegi olen sunnitud ära ütlema, sellel hetkel leida need inimesed, keda mul on konkreetselt selle jaoks vaja praegu. Milleks praegu valmistute? No üks pikem projekt on, on igal aastal Haapsalu festival, nii et tegelikult minu mõtted on läbi hooaja sellega sellega seotud. Nüüd barokkorkestriprobleemid on, on suures osas seotud muidugi pillimängijate pideva nii-öelda täienduse ja ettevalmistusega ja, ja selles suunas on plaanis nüüd järgmisel poolaastal põrinat fandroosti meistrikursused. Marin Rust Hollandist, kes on väga kogenud barokkviiuldaja ja ühtlasi ka kook just nimelt meistrikursuste andja üle. Ta oli nõus mitmel korral järjest tulema Tallinnasse ja, ja see on nagu orkestri jaoks nüüd järgmise poolaasta niisugune kõige kõige olulisem ettevõtmine. Sest et tõesti peab ütlema, et niisuguse interpretatsiooni spetsiifika juures on terve rida väga erilisi probleeme, mida ei saa nii-öelda traditsioonilisel kombel lahendada. See on hariduse küsimus, teadagi meile ei õpetata sedalaadi interpretatsiooni kõrgkooli tasemel. Väga tugevasti ka pillide küsimus, sest et me teame, kui suurum, probleem pillide muretsemisel, pillide hooldamisel suurtes orkestrites, täpselt samasugune probleem barokkorkestrile pillid, erilised ja kallid pillid tuleb osta, mängijatel endil tuleb osta poognad, tuleb osta keeled, osta muu sinna juurde. Ja ja kui nüüd mõelda, et kogu see külg on, on. Taastatud barokkorkestrile aga tuleb leida need rahad ise siis, siis sa võid ette kujutada, kui, kui suur probleem see on ja, ja kuivõrd tegelikult niisugune orkester tööd tähendab noh, niisugusest sisemisest fanatismist ja, ja sisemisest just süstideelisest vajadusest. Aga teisalt ma olen, olen veendunud, et kui taoline orkester meil juba 10 12 aastat on, on Eestis olemas. Nüüd praktiliselt ainus säärane orkester kogu Ida-Euroopas kaasa arvatud ka näiteks Soome ka seal ei ole pidevalt tegutsevat barokkorkestrit. Rääkimata siis endistest sotsialismimaadest, kus taoline jah, tõsi küll, on, on olemas Ungaris, aga seal see on ainus? Jah, rääkimata endisest N Liidust. Et ma leian, et me võiksime endale aru anda, kui, kui eriline tants ei ole, niisugune kooslus on meil tekkinud ja ma väga loodan, et et seda, oh seda. Märgatakse ka selles mõttes, et et leitakse vajadust teda teda natukene majanduslikult toetada. Laiemas plaanis apa Damastasite ja jõuda ja edu teile aitäh kutsumast.