On ta tõi oma remonditehasest heegia, mis sinuga on? Kõik on tiibendobensuurete. Tahtsime koju viia, ei lähe, lärmab sõimab, viime miilitsasse. Pidage telje Läänemaa mees. Saunale, mis, lähme koju, upeedia. Ütle neile, et nad ei puudutaks. Diaadise, kui ütlen poistele, murravad neil jalad kahe korra kätest kinni, hoiad, mõistad, missugused käed. Kuldsed. Mis tahad, kas seda või teist? Olen vaeva inimene, sõidan JOKK. Mamma Sahhalinil, ütled, et raha ei ole ja pole tarvis lääniala sõidan juhuslike autodega. Draamateatri kirsipunane eesriie langeb. Hetk vaikust. Ning saalis puhkeb tugev aplaus. Eesriie avaneb jälle. Laval aga kummardavad publikule Reinsaluga šahh, gloto ning teised näidendi kaks värvitegelased. Neile viiakse linn. Noorte näitleja, et ilmas on veidi kohmetust, kuid varjamatult erutavat rõõmu. On ju seenele kordumatu päev. Diplomietendus nii võib draamateatrisaali kujutleda maikuuvalgetel õhtutel. Praegu aga. Praegu käivad proovid sakk ja kus need soovi näidendiga kaks värvi. Proovid toimuvad juba ehtsalt teatripärases stiilis tingimustes Järvitmis kaks värvi on neljas ja viimane diplomilavastus. Varem on valminud värske Lenini preemia laureaadi Juhan Smuuli muhulaste imelikud juhtumised Sütiste Lembitu ja kalderoni nähtamatu daam. Diplomilavastused ise toimuvat 29.-st maist kuni teise juunini Tallinna riikliku draamateatrilaval ning 17 uut näitlejat alustavad oma lavateed. Lõpevad neli aastat kestnud tööd, õpingud, eksamid ja eksamietendused lavakunstikateedris Toompeal, Toom-Kooli neli. Võib-olla huvitav kuulata, et üliõpilased ise vaataksid korraks üle õla tagasi käidud teele. Teemegi nagu Voldemar Panso soovitas Juhan Smuuli muhulaste imelikest juhtumistest, mida draamaklassi üliõpilaste esituses juba paljud teatrisõbrad on näinud, ütleb mehine Saaremaa mees Andrus, 12. Võtame, kuni kell kukub. Me ei hakka ootama, kuni kõlab kolmas kell, mis kutsub rahvast saali esimeseks diplomietenduseks. Ja nii ongi tänaste jutu vestlete seas mõlemad Andrused, Jaan Saul ja Mikk Mikiver ning samuti ka teised muhulased Marie tüürimees Aadu Kadakas ja vanamees ehk kavalehe kaudu Sirje Põldots. Praegu on jäänud viimane diplomietendus ära teha, see on saaki, kus need soovigaks värvi rahvas raame, diplomietendusi enne kui riigieksamil ja see on mai, muul osal, mis on juba lähiajal, need päevad on praegu päris kiired või noh, tõsine tööpäev on iga päev ikka kaheksa kuni 10 tundi. Jaks proovi päevas ei märganudki, kui, kui kevadel oli tulnud juba teised olid ammu aru saanud sellest. Meie ärkasime hiljem. No nüüd on neljas kevad. Võib-olla tuletame meelde aastat neli tagasi, kui te kõik tulite, kuidas teie esimesed pilgud kokku puutusid? Fakt, et vaenulikult Tehtud igameelsus, teistele konkurent, päris selge. Ja nii, kuule, sa püüdsid ka nalja teha või kuidas keegi ikka vaatasid, head nalja teeb siis ta tegi veel meile rohkem täis, kui ta temani ja nalja teeb. Konkurss oli tookord tugev, peaaegu 10 kandidaati ühele kohale. Nii et need võisid tõesti õnnelikud ollagi, siis ennast välja võitlesid. Või siis niisugune tunne, et mida ikka tehtud mees iivne, andekas. Ja ega ei saa? Iga iga järgmise aastaga, lehitsedes teisel koolipäeval hakati selgeks tegema meile, kui rumalad me tegelikult oleme. Siis veel ei uskunud hästi seda, aga nüüd hakka vägisi uskuma. Panso ütles, et ma vajutan teisel kursusel üks kord. Proovis ütles, et see on tavaline tõde. Et esimesel kursusel kõik tudengid, väga targad õpetaja, midagi teisel kursusel teavad enam-vähem ühepalju, kolmandal teeb õpetaja natuke. Hakkame neljandal kursusel, siis on nii, et vastanduda lõputunnistus käes ja mõtlen, mis ma nüüd tegema pean. Eks te üht-teist olete õppinud ka selle aja jooksul? Rumal ära. Võimalik. Ja õpetajad on palju, see on ikke õiget aasta täiesti oli peale hakata. See, mis sa mõtlesid, et on sinu voorus võis olla järsku sinu puudus ja kõik tuli uuesti ümber õppidega käimisest rääkimisest. Naer tulistamisest pealegi selleks muidugi aitasid kaasa kõik need niuksed ained, mis seal olid. Lavaline liikumine, tants kus alguses ajas kangesti naeruks mind vähemalt iga hiigla hiigla, kummaline ja seal Narvas algus seal nõndanimetatud näoga plastika, mida peab iga hommiku peeglist. Ja aga siis, nüüd nagu tunned vähekese puudust, et tantsutund ei ole olnud kaua ja siis suur, rüütüvendame pagasi, need ka juba ja väga haiglas kirjanduse kunstiajalood. Õppis, tehti spordiala vehklemine oli jah, ikka oli ikka päris tõsiselt ja Netanyahu diplomilavastuses seal sees ühes nähtamatus daamist küljest välja, neid oli kindlasti väga palju etüüdi teha, algul ainult etüüdi. Me nägime ylesse esimene aasta piletil ja sisseastumiseksamitest ja hakkasid etüüd peale. Kuidas näeb välja üks etüüd. Et nüüd näeb niimoodi välja, et kui sa teed teda üksinda, siis on, on seal nähtamatult partnerid, seal nähtamatut esemed, millega sa tegutsed, vahest on etüüd tekstiga, vahest on ta ilma. Allen on ikka ilma ja oma distiga pärast kindla teksti alguse niuksed teed. See oli niisugune sisseastumiseksamid, et hiljem peomeeleolus ilusad riided seljas, lähed läbi külatänava simmani peale ja siis tuleb koer ja hakkab su kallal lörisemadis vehid tema poole jalaga ja siis koeri tõmbab püksid kätki peomeeleolu kohe paugupealt. Ja kõik on väga ilus, aga mina jätsin selle tee. Läksin küll, oli peomeeleolus, tuli koera kohta mängib, mängisin koera, ei ole mulle selgeks teha, koera ei tulegi jäigeti. Nähtamatu hobuse seljas ratsutab taht tsirkuse tegemine vaid, see oli üks täitsa omaette. Seal olid ratsutajad žonglööride, siis akro akrobaadid maakonnale ja õige meie tegime Aarnega veel. Klohunese Me arvestasime kohe ise ette, et läbi kukkunud, sest meil olid nimed, olid niimoodi, et nakkeus nigel ja Nikos nali. Nali. Võttis maha müünud selle osaliseks, aga iga aastaga hakkasite ennast kodusemalt tundma muidugi hiljem, kui estraadikontsert või kõike, mis siis oli hoopis teine kollektiiv hakkas kokku kasvama ja minu arvates ongi kõige tähtsam. Nii, te olete ju väga palju käinud ka üheskoos ja riigis ringi, see aidanud väga palju peale esimest kursust olime mahtras, juubeli puhul tegime vabaõhuetendust ja niisugused väljasõidud nendest liidavad kõige rohkem. Või siis selgitavad need nõrgad kohad välja. Muidugi on kõige rohkem ajusid, on nüüd juba kolmanda kursuse lõbus suvine reis sinna. Esmajärjekorras muidugi Muhumaale ja Saaremaale. Juhan Smuuli juude muulasi tuli mängida nende tegelaste endi silma ees või kui osa tegelasi on juba mullal nagu varreteerimiseni. Aga seal oli palju inimesi, ta enam jää enam. Mina jälgisin seal kivi peal ühte vanemasse, see naerinud tõesti nüüd minule sellist meest, Kased, kutsuge kiirabi välja. Alati, kui see vale tüürimehe koht oli, siis ma sain juba aru, et tema naeramegi südames meie tegime vaid ta naerab neid lugusid paradiisi, mehhtonteesi lugu, paar vestleks pärast Smuuli juurde ütles, et kuule, semale tüürime värk oli ka palju hullem. Tore suur teadus on meile ette kõiki lugu, sa ei saa ju kirja, pannagi tuli meiega. Aga juba see, mis me seal tegime, koega vägandlike paslik ja kuidas need originaalid siis teie mängu vastu võtsid, seal? Hiljem saime sõbraks, eks ringis jaanitule ääres kokku, seal maitsesime koos õlut. Väga lahe oli laulda, nad olime, olime väga rahul sellega jaaniõhtul jaanituli, Saare õlu, mürtsud õlled ja meri, suur ringmängulaul ja kõik tulebki välja, et eesriie diplomietendustega mitte esimest korda päris ei avane, kuigi muhulaste juures meil enamus juhtidel Riho on lahti juba, ta ei avaneks üldse. Ja seal Saaremaal või Muhumaal seal eriti seal kivide vahel. Te olete vist midagi üle 50 korra esinenud, allasool on täpselt 53000 viimaste Lembitu etendustega, kas teie inimesed on jõudu proovinud, ise ka näitejuhtidena? Seda pattur kõige rohkem teinud Mikk Janno, seal. Kõige rohkem, aga kes teda muidugi on saanud teha seda asja. Ja kui kooli sai tuldud, siis mõtlesin, et ikka näitlejaks ainult puhtalt, aga nüüd kahtlaselt hakkas huvi tekkima, aga siin on veel Sirje ja siis on Rein Olmaruga, Tõnu Aav sellest muuhulgas ka juures oligi. Aga üldse, kui huvi tunda, kuhu teie ideed võivad Viianid küsimus isegi teatrisse andsin talle see ampluaa jutte jälle hästi oma teemadest, eredatest, karakterite, seal meil on üks niisugune inimene on olemas ja kaasas ka meil praegu mees, kes võib teha mitut kõlaktoritma, jääda ühele tähelepanu juhtida. Et, et sa võid mitmeid, et näitlejad, nii ütleme vähemalt raadiosse asendada, sest et hääle poolest nüüd suurepäraselt järeldaja püüame näitlejatega tülli ajanud. Ja meil on väga tuttav hääl, Kaarel Toomi hääl. Üks, teine teine Kaarel Kaarel Karm Kaarel karv. Mis siis ära heida, ma loen õhtulehte. Ma proovin mingil, mitte täiesti arusaadaval põhjusel olin Lucas omas seltskonnast ette rutanud, võimalik, et ta hakkas jõudma elu ikka, kus iseseisvus muutub väärtuslikuks, sest et see nyyd peatselt loovutada tuleb. Tühinuia tähelepanelikkuses ja hoolitsusest armastas ta nooremate kaaslaste juurest minema lipsata. Mõni võib-olla teise mehe Soojaks sellepärast tagustele omale lapse liikus läbimatuses kandadega vastu külgi sviidis muulajat looma, jämeda kepiga lööma ning Teravaga torkima jätkapas rapudis läbi õitsva võsa ning Anemoonide kuninga Liileti laikude nõlvakust alla, kuni kuulis jooksva vee mulinat jällegi plaat, niiduk, kust need pidi teenid? Puude vahel rõdutas väikegaan ehk maa kõrts kõrge savihoone, mille laial puust rõdul istus Görates üks vanaeit ja tema kõrval sõi väike pruunis iga apelsinikoori. Ka. Täiesti too oli kõike seda teatrikoolis. Ja lööb välja. Alguses tuli, siis vaatasin ainult üks meilidega, nüüd tuleb välja lõpuks mitu. Aga see on selline kunst, et seda võib vaest väga pahasti tarvitada. Juhtub. Kindlasti süvendab õppeaeg tõelist pilti, teatrist muutub inimese suhe oma erialasse. Ta hakkab teda nägema hoopis uue kandi pealt. Sest et see ettekujutus, mis inimeses on, kui ta tuleb teatrikooli muutub väga tugevalt. Alguses tuled Lindades lillede lõhna peale, siia ta pärast jäävad ükskord selleni, et sa hakkad mulle sõnniku lõhnasin armastama, sinu meelest sümbolina. Ja siis läheb asi läheb tugevalt, läheb sügavuti ja sööb, praegu hirmuvärinaga seisab ütleme seal ära ja see on sellepärast, et tead sealt seda vastutust, mis sul tuleb, kui sa lähed. Ja praegu nii siukest erilist Niukest mingisugust suurt rõõmu võin niisugust nagu ei tunnegi, aga viimase aja proovideltsiga, kus elu on nii pani teatritöö moodi läinud. Need on ka niisugune nagu valmistuda stardiks. Esimene õnnestumine on siis ka lõpetamise me kõik väga tahame, start oleks edukas. Kes meist, seda sel kevadel lendate küll välja. Aga teie kohale tulevad sügisel uued. Mida oleks teil oma järglastele öelda? Linna oma traditsioonid seal üleval Toompea tubades, nel teises toas tagumise akna juures krohvi peale on kirjutatud kõik need katkendid selle nelja aasta jooksul mänginud kõik pealkirjad ja parandame oma järglastele. Loodame, et see suur nimekiri, mis meist maha jääb, paisuvad suuremaks ja siis on meil neile üle anda hulk sõprussidemeid. Leedus ja Lätis on kingitusi palju ja võib-olla räägime seal, elatakse praegu teatrikoolimuuseum ja seal on kingitused ja reisilt kaasa tood reisijale. Ja on väga-väga tore, väga huvitav nii kogemusi vahetada, jumala eest tahaks veel, et jutt oli võib-olla siin. Meil nii vahepeal hiigla niuke, tõsine ja asjalik ja raskekaaluline. Väga sellest ei maksa need inimesed ära ehmatada, kes tahavad tulla. Kui sa teatrit armastad, siis ikka julges selle aja juurde. Ja siis võib lahendus enam nii nagu meie oma esimesel koosviibimise esimesel kursusel panime välja ukse peale sildi, astu sisse, noor näitleja, sa ees ootab sind tõotatud imedemaa ja see läheb ka täide vööbitunud raskest tööst, aga te just see on imedemaa. Sügisel märgivad lavakunstikateedri aknabidale Toompeal esimesi mängitud katkendeid uued kunstiründajad. Tänastele diplomandidele aga avaneb eesriie juba kui näitlejatele. Olgu see siis Ugalas, Endlas, Vanemuises või mõnes Tallinna teatris. Nad lasevad meil vaadata tegelase hingesügavusse, panevad ühtesid armastama ja teisi vihkama. Ja nagu näitlejad ikka, annavad alati osakese endast oma mõtetest, soovidest ja tunnetest. Pedagoogidel Voldemar Pansole, Ilmar tammuril ja Leo Kalmet til tuleb vastu võtta uus lend mida peavad siis uustulnukad panema vaekausile. Vastuvõtuhinne oleneb mitte lauluoskusest mitte rütmitajust, mitte salmilugemisest, mitte tüüdist, vaid kõigist neist komponentidest kokku. Pluss välised füüsilised eeldused, pluss elatud või elamata aastad pluss tervis, pluss temperament, pluss hääl ja pluss inimese vaimne nägu, ta silmaring ja mõttehaare.