Kas olete külastanud Pelgurannas ehitatavat elamumassiivi tee sinna on lihtne. Genoteatrist rahu, algab sirge asfalteeritud tänav mis viib välja otse mere äärde. Ja teist vasakult sea algabki massiline neljakorruseliste elamute rodu. Just nimelt massiline. Sest kui seisad veel nimetatute tänavate ristil ja loetleid kümneid heleda toonilisi rõõmsaid elamuid ei tea nagu arvatagi, et kui jõuad järgmise nimetu tänava ristini tuleb sul jällegi üllatuda. Ja kui jõuad mere äärde, on nende suurte elamute loetelu juba sassi läinud. Mööda veepiiri reastuvad aga elamut mitmes erinevas ehitusjärgus. Lõpuks märkad ka kõige äärmist, mis on aga niikaugel, et ehitaja parem käsitornkraana näib telefoni postine. Seesama tornkraana on aga sõitnud läbi kõikide nende kümnete juba valminud elamute juurest. Siin on kasutusel kõige indust reaalsemad ehitusmeetodid kraanadestab ainult paigale suurplokkidest detaile, nii nagu teie mudilane seab põrandal klotsidest kokku arhitektuuriliste liialdustesse lossi. Kadunud on tülikad tellingud. Maja välisfassaadi katmiseks soovitava värvitooniga teeb maalrimees sõidu spetsiaalses autotõstukis otse neljanda korruse räästa alla ja tal tuleb vajutada ainult nupule, mis pritsi tööle paneb. Uued ehitusmaterjalid, vundamendiplokkidest, vahelaepaneelidele, värvidest katusekattematerjalide ning uued projektid ja arhitektuuriliselt laiendused. Tänavu antakse meie suurel kodumaal allelanikele üle 340000 ruutmeetrit elamispinda ja seda iga päev. See tähendab, et 12596 perekonda saab iga päev endale korteri uude, ajakohaselt ehitatud majja. Kas niisugune tempo ei pane mõtlema? Elurütmiga tunduvad arvud isegi meile üllatavalt suurtena. Kes aga teevad ehitaja töö lihtsaks, kergeks ja kiireks? Vaadakem siin seda heleda tooniliste elamut, kuhu just praegu elanikud sisse kolivad. Suurplokid, millest seinad laotud, on ju alguse saanud teadlaste laboratooriumitest. Värv, millega seinad värvitud keemikute katseklaasidest projektid, mille järele esitatud arhitekti töölaualt ja nii edasi. Iga detail uuest mugavast kodust on seotud sõnaga teadus on seotud teadlaste jalaboratooriumidega. Ja just siin, nende uute, toredate elamute vahel tekkiski soov näha neid inimesi, kes ehitajale kõike uut loovad. Kas kõik, mis uut tuleb vabariigi ehitus tandritele? Kas see tuleb Teaduste Akadeemia ehituse ja ehitusmaterjalide instituudi kaudu? Vastajaks on instituudi direktori asetäitja Eugene ojamaa. Kõik ei saaks vast öelda. Meie tegutseme peamiselt kohalike spetsiifiliste küsimustega ja need küsimused tuleb muidugi meie kaudu. Kuid peale selle saavad ehitajad abi paljudelt üleliiduliselt, asutustelt ja nende abil või vahest ka meie abiga. Missugustes küsimustes olete ehitajatele abi andnud. Abi oleme andnud võib-olla põhjust nimetada põlevkivituhk sideainete alal. Pikemat aega on olnud päevakorras silikaattelliste üleviimine tolm tuha kasutamisele, mis nüüd on lahendatud ja Männiku tehas toodab tuhk silikaattelliseid sõlmküsimuseks. Aga muidugi on industriaalsed ehitusdetailide tootmine. Selle juures on kõige perspektiivsemaks kerged betoonid. Nimelt vaht ja gaasbetoon põlevkivi tuha baasil. Suure perspektiiviga töö on sula tsemendisaamine põlevkivi põletamise baasil. Lähemal ajal on siin oodata stendi katsete alustamist Kohtla-Järvel ja Moskvas. Kas teie instituut tegeleb põhiliselt ainult ehitusmaterjalide probleemide lahendamisega? Ei, seda küll ei ütleks, praegusel ajal ju teadus tungib igale poole ja meie püüame ehitajaid abistada ka mitmel alal. Meie tegevus haarab, võiks öelda kogu ehituse tegevust alates ehitusmaterjalidest kuni asulate ja rajooni planeerimiseni. Osa küsimusi oleme nii koordineerimise korras jätnud teiste asutuste lahendada. Näiteks raudbetooniküsimuste lahendamine toimub peamiselt polütehnilises instituudis siis keraamika alal meie ei tegutsevaid, see töö toimub peamiselt ehitusmaterjalitööstuse, valitsuse teadusliku uurimise laboratooriumis või nüüd on see asutus endale organiseeritud spetsiaalses konstrueerimisbürooks. Aga meie töödest oleks põhjust veel nimetada kohalike ehitusmaterjalide arvutusaluste selgitamine ja projekteerimise eeskirjade koostamine vastavalt, nii nagu praegu vestlusest selgus. On veel meie vabariigis terve rida asutusi ja ettevõtteid, kus samuti on teadlased tegevuses ehitusmaterjalide ja üldse ehituse probleemide lahendamisega. Jah, nõist suuremaks tuleks lugeda Tallinna polütehnilisse instituuti kus peaaegu kõik õppejõud oma õppetöö kõrval tegutsevad ka teadusliku tööga. Peale selle on projekteerimisasutuste juures loomisel uurimisgrupid ning ehitusmaterjalide tootmise. Valitsusel on oma uurimislülid küll osalt projekteerimise kallakuga, see on spetsiaalkonstrueerimis, büroo- ja katsetehas. Samuti on oma uurimislüli jooksvate küsimuste lahendamiseks ka ehituse valitsuselt tehnilise abibüroo näol. Teaduste Akadeemia tehnilisest katsebaasist männikul on väljunud nii mõnigi ehitusmaterjal, mis ehitajale rõõmu valmistab. Siin on olemas kõik kui tehase sisseseade, samuti ka kõik vajalik. Selleks, et teadlased siin vajalikke probleeme lahendada saaksid leiame eest noorema teadusliku töötaja Uno kreisi ja vaneminseneri Toivo, nagu oli. Meil on tegevuses kaks teadlaste gruppi. Üks tegeleb põhiliselt raske betooniga ja teine Mulbertoonidega. Mina isiklikult tegelen raske betooniga kui lähemalt seletada seda sõna mullbetooni, see vist iseenesest ütleb, et ta peab olema kerge ja mullbetoon on väga kerge materjal. Ja tema põhiline positiivne külg on hea soojapidavus. Raske betoon omakorda ei oma häid soojustehnilisi omadusi aga selle asemel on temal suur tugevus ja kõrged püsivus omadused. Põhiline materjal, millega meie tegeleme, on just põlevkivituhk, et selle baasil siis valmistada nii kerget kui rasket betooni, mida te näiteks siinide suhtes tormides valmistate. Nendes suurtes vormides valmistame vaht või kaasKukermeedist suuri seinapaneele ja samuti laepaneele. Nende eeliseks võrreldes ütleme tavaliste tellis konstruktsioonis laotud välisseintega on see, et nende soojabedas omadust on mitu korda paremat ja võimaldab seinakonstruktsioonide kaalu ja ka paksust vähendada tega indlustada ühe juurdeehitus, mis on üks põhiline nõue. Kuna me kasutame suuri paneele Ja ehitustegevuse kiirendamine. See on ju tänavuseks tähtsamaks probleemiks ja see on üks põhilisi probleeme. Täna meie leidsime siit teest kaks noort teadlast kuid teie, no ei ole ainukesed, kes siin selles ruumis tööd teevad. Kui palju inimesi instituudist ja teistest instituutidest selles katsetehases töötab. Kolm-nelikümmend teaduslikku töötajad koos laborante taga, samuti kell 10 inimest katsefaasist tehniliste tööde läbiviimiseks. Loogilist arvata, et enamus teaduslikke töötajaid, kes siin majas käib, on noored, kuigi kaua vist ei ole teadusega tegemist teinud? Näiteks teiegaks? Mina olen teadusega tegemist ainult natuke üle aasta, kuna ma alles möödunud aastal lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi. Minul on küll natuke rohkem aega möödunud Instituudi lõpetamisest. Kotaalse staaž on samuti väike, kolm aastat aspirantuuris ja näiteks aasta frastas lõpetamist. Probleemid on uued. Noored on teadlased, kas need probleemid, mis teil käsil on olnud ja praegu käsil on? Kas need on ikkagi kõik lahendatud? Siiamaani küll teada? Ta on autod lõpuni viia, kuid terve rida probleeme nagu näiteks põlev tuhk, betoonide püsivus, mitmesugustes tingimustes on veel läbi töötamisena. Siin laoplatsil on siis nüüd näha mitmesuguses suuruses plokk telliseid, kuubikuid. Kuid võhikule näivad nad kõik olevat tehtud ühestainsast materjalist. Tähendab enam-vähem ühte värvi ja ega mahukaalu järgi niimoodi otsustada küll ei saa. Ja see on ka õige. Kõik need detailid on tasuda ühestki kohalikust materjalist, millest me nüüd rääkisime. Põlevkivituhk, betoonist, kuid ometi on igale detailile määratud erinev koht. Ehituses peavad asuma põhja pool, teised kõrgemal, mõeldud vahe lagedaks, teised seinaks. Missugust otstarvet täidavad need suured plokid? Suured plokid on ette nähtud vundamentide ehitamiseks ja siin nad peavad olema küllalt tugevad, et seina ja vahelagede koormist vastu võtta ja samuti küllaldase püsivusega, esmajoones külmakindlusega. Siiamaani on meil vundament ehitatud paest mida annab niisuguse plokke rakendamine. Molteeritavate plokkide juurutamist on siiani takistanud tsemendi kasutada osalust monteeritud plokkide kõrge omahind, kuna paevundamendid käsitsi ladudest tulevad poolteist kuni kaks korda odavamad põlevkivi tuha kasutamisel Monteeritavates plokkides. Aga alaneb nende hind 40 rubla võrra kuupmeetri kohta. Ja siin enam hinnavahe ei ole oluline kuid põlevkivituhkbetoonplokkide kasutuse korral väheneb märgatavalt tööjõukulu. Ja meil on võimalus ehitusi valmistada tunduvalt lühema tähtajaga. Instituudile suurema staažiga vanemaks teaduslikuks töötajaks on Alexandra Alumäe. Ja küllap tema on nii mitmelgi korral suutnud ehitajaid üsna paljuski rõõmustada. Mis endaga praegu kõige aktuaalsemaks küsimuseks. Millega on tulnud teil tegemist teha? Praegu tegeleme paneeltsehhi abistamisega. Paneeltsehhis valmistatavat paneelidest kasutatakse praegu väljast sisse isolatsioonmaterjali Leedust toodud mineraalvatt plaate. Meie ülesandeks on asendada need sissetoodud isolatsioonmaterjalid kohalikega. Praegu ongi teostatud esimene katsepaneel kohalikku mineraalvaid mati ja tepi kasutamisega. Kui seni neid katsetusi oli võimalik teha ainult looduslikes tingimustes ja seda sai teosed ainult talve oludes siis nüüd on meil võimalik teostada seinte soojapidavuse katsetusi. Aasta ringi kliimakambris luues vastavad klimaatilised tingimused juba kunstlikult. Teadvusele lõite teie käed külge. 1950. aasta detsembris töötansiinitsituudis. Kas selle 10 aasta jooksul on muutunud ka teemade ja probleemide arv, samuti, kas teemal on ka mitmekesistunud? Jah, kui algul töötas sellel alal ainult üks inimene, siis nüüd on juba terve grupp konkreetselt soojapidavuse küsimustega tegelemas. Algul toimusid muidugi katsed väga juhuslikult seoses väikese aparatuuriga võib-olla ka inimest väheste teadmistega veel selles osas. Nüüd on olukord muutunud, aparatuuri on tunduvalt täiustatud, on töötatud välja uut metoodikat. See on võimaldanud andaga konkreetselt projekteerijatele mitmesuguseid näitajaid, mis abistavad uutest materjalidest seinte projekteerimisel. Konkreetselt on antud soojapidavuse arvutamiseks sooja erijuhtivuse koefitsiendid kohalike mõlemad materjalide jaoks nagu vahtlikkalt siidivaht kukermiidi jaoks. Brateerijad ei saakski muidu projekteerida uutest materjalidest Götavate hoonete piirdeid, kui nad ei teaks vajalike koefitsiente soojakadude arvutamiseks küttesüsteemide kindlaksmääramiseks. Seal selles Kotli, missugused on arhitektide päevamured Instituudis ühest küljest tatakse võimalusi, kuidas muuta korterite plaanilist lahendust nende kasutajatele mugavamaks ja teisest küljest, kuidas elamuehitust paremini indus traliseerida kuidas tehnilisi seadmeid, paremine teostatav ja meenutame tehnilisi küsimusi lahendada. Arhitekt Parmasin on aga praegu käsil moodsa elamu tulevikuprojekt. Kaugele selle projekti tööjoonistega ollakse, projekt on ettepanek valmis meil just neil päevadel, nimelt eile. Me vaatasime sektoris läbi projekt ettepaneku siseruumides on tõesti väga peen. Nii et tulevikus tehakse kõik see juba tehases valmis, ehitusplatsil jääb ainult ainult kokkumonteerimine, nii-öelda. Ühte osa sellest me kindlasti nägime ja nägid kõik hiljuti meie rahvamajanduse saavutuste näitusel Kadriorus. Jah, seda küll meie nii-öelda monteeritava sandasid kabiini erinevus selles, et temas on koondatud lisaks ka veel õhkküttekanalid. Nimelt on võimalik organiseerida nii-öelda korterisisene kütte individuaalne kütta igale korterile lasetame tuppa seina peale väikse regulaatori osutega ja selle osuti keeramise, siis saan anda igasse korterisse elanikule soovitava temperatuuri. Instituudi direktori Vladimir Polanski kabinetist tulime nüüd vastust otsima. Küsimusele kui suur on teadlaste pere Instituudi enesekoosseis on praegu 80 inimese ümber ning aspirandid ja teised asjaosalised kaasa arvatud, läheneb 90-le. Tööd on aga komplekssed ja paljudes teemades küsimustes toimub koostöö Teaduste Akadeemia teiste instituutidega ning vabariigi muude asutustega. Tänapäeva rahvamajanduse arengule on ju iseloomulik kiire tehniline progress. Teaduse ja tehnika uute saavutuste rakendamine tootmises on ka meie põhiülesandeks. Püüame leida rakendusi uutele füüsikalistele, nähedele, elektri mitmekülgsele telerakendustele kasutada ultraheli kõrgeid temperatuure ja teisi nähteid. Ehituse edasine industrialiseerimine on Me ehituse arengu põhisuunaks. Siin taotleme ehitusdetailide tehasliku valmiduse astme tõstmist. Vabariigi ehitusmahtude ja maastabite jaoks näib olema perspektiivne maja ehitus. Kombinaatide põhimõtte rakendamine taoline indust realiseerimise viis võimaldaks põhiliselt muuta ehitusplatsi mehhaniseerimise jäindusteliseerimise aastaid. Kui seni paneeli ehituses saavutatakse tehase tingimustesse ligemale veerandi töömahu üleviimist siis ruumiliste ja viimistletud elementide kasutuselevõtt annaks kolmveerand vajalikust tööde mahust täita tehases ja ainult veerand jääks ehitusplatsile. Me seitsmeaastaku plaani täitmisel ehitajad oluliselt muudavad Me linnade asulate ilmed veel palju suuremad. Põhjalikumad muudatused toimuvad praegu planeeritava generaalperspektiivi käigus, see on aastatel 61 80. Kas teie eelarve, kõik see raha, mida te kulutate inimeste palkadeks, uurimistöödeks, eks kõik see raha tule ju otseselt riigikassast riigieelarvest ja käesoleval aastal on ette nähtud kulutada ümmarguselt poolteist miljonit rubla. Kuid Instituudi tegevuse tulemused ümberarvutatult ehitusmaterjalide tööstuses ja ehituses saavutatavate paremate efektile on vaieldamatult mitmekordselt suurenenud. Peaksime siia juurde lisama, et käesoleval aastal kulutatakse keskmiselt iga Eesti NSV kodaniku kohta 1350 rubla ainuüksi elamuehituse tarvis. Meie kommunistlik partei kogu aeg osutab suurt tähelepanu elamuehitusele. Kui tänapäeva ehitustegevuse tähtsale töölõigule. Lähemal päevil kokku tuleval Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee pleenumil arutatakse ehitamise olukorda, kitsaskohti seatakse ülesandeid, mille lahendamine kahtlemata veelgi ohustab ka elamuehitust. Pleenum suunab ka meie tähelepanu olulisemaile küsimustele, mille edukaks kiireks lahendamiseks teadlased tahavad anda oma parima.