Nurme Kund esineb märksõnana Eesti nõukogudeentsüklopeedias kahel korral. Nurmekond kui muistne Väike-maakond Sakala mail ja nurmekond Bent. Eesti Nõukogude keeleteadlane, sündinud 16. detsembril 1906 õppis 1930 kuni 33 Tartu Ülikoolis, täiendas end Kopenhaagenis, Berliinis, Pariisis ja mujal romaani ja germaani filoloogia ning idakeelte alal. 1940 kuni 41 ja alates aastast 1955 Tartu riikliku ülikooli õppejõud. Algatanud Eesti NSV-s orientaal keelte õpetamise ning uurimise, asutanud Tartu Riikliku Ülikooli orientalistikakabineti. Alles astus üks õpilane, väljasid, too ei olnud küll veel tudengi eas. On need tema tehtud hieroglüüfid selja taga, need on, need on selja taga. Brothers on praegu minu tehtud, aga tema jaatav palju halvemad ei oleks olnud. Kui vana ta on 13. aastani. Kui vanapoiss olite, kui te ise esimesed võõrkeele sõnad, eks see oli kaksteistkümnendat aastat turjal. Ma läksin kooli alles 12 aastasena, esimesi Jakuna lossis öeldi praeguse klass. Tahtele niimoodi saab ka seitsmenda kooli kus kandisadusse kool ja kus oli teie sünnikodukool? Tähendab, see maja on praeguste veel alles season Kilingi-Nõmme. Pool või nii. Ja sünnikodu oli, sünnikoht, oli seal üks üks, mõned kilomeetrid. Kaugel, see oli Mõimelist saare talu talu peske vesiveskis. Ma mõtlesin nii, et, et seal niisuguse jutuajamise peale võib-olla jutuajamine ei anna õiget ettekujutust sellest kohast ja kui me paikkonnast, kus kust inimene pärineb, sest ekssiga paikkonnale annab ikkagi tundeelu ja hobusega teised ased. Inimese Valio või tema vaimne tegutsemine ja ja keel püssist ikkagi on kõigepealt, sest sellepärast, et sel alal, kus mina, mina sündisin ja kasvasin üles, oli kakskeelne ala suli Saarde kihelkond, mis oli omal ajal olnud Sakala tühi maa ja mis siis hiljem asustati kahelt poolt mulgi tähendab Lõuna-Eesti aladelt ja Põhja-Eesti aladelt. Nii et see oli selles mõttes väga-väga-väga huvitav ala oli, see tähendab. Kannel. Kannel vana Mulgimaa õle kattuside Uibu vaidlema sinetivi järgivi kõltsi Ruja välju, Sammeldinud ära sai tema Neugannel sium igal puul kuu ning päiva silbis keeltes pääl putuv neise kevadtuule sõrme. Taiu tõusupsus Luganlial. Siin heliseb mälestuste kodupaigas, see annab. Umbkaudu miljöö, milles minul tuli Ja siis ma järgmise aasta sünnikodus. Mina sünde raagremmelgas haigu, Väikse Veskijärve viirisel sündivus üpris tähti tõusu, haigu mõtsa mürina ning tuulte diil. Eit, ende järv, värvin, luiki, parv. Veske söa Tassabisid ukse sinijällegi Linda tulli või ning lätsiva aaste Remmelg, vaht seeennast järve veel Ninkushipis luikede lännu, jällegi kurtras taliin raste ala, Surtsike tõi pesakast lennul siiv vaiksem järveliin väiku miis ta kärmed lendu kai esikuten, liia, silmalin, päiv läbi Sidist surdsi, poja pesa, kui ema nendel välland söövad, õi taibleb õigi kinni, kummid Veskel ning vesiratas lained, vatus lõi õitsipis päi, Holl pesa jäänudujas Esselett linde, Janapoese silm ning vesiratta viiridemm ka tema sos sirutsiil Een laima ilm. Et mina sündoremmelgide varjun vana Sakalamaa serva pääl Väikse veskijärve petteviiren. Nii kõnel minul kõrb, õndsa ema hääl, kus teie haridustee jätkus Pärnus või Viljandis. Niisugune, et vallakool seal oli alul kolm. Aga siis hiljem pandi üks juurde ja selle loomulik jätk oli siis kihelkonna kool Saarde kihelkonna kuulnud, kuigi tal siis muudeti just saarte kõrgemaks algkooliks, mis oli viies ja ja kuues klass. No ja sealt läks siis tee Pärnu ühisgümnaasiumi. Kas võõrkeel tundus teile algusest peale huvitav või oli teil teisi unistusi ja teisi eluplaane? Aga kelle vastu mul erilist huvi ei olnud, see tuli kuidagi nii keskkooli vana jutu järgi kolmandas klassis. Kuskil tuli lahkumine siis reaalrassi ja humanitaartas vahel jaguneda reaalklase tungijaid väga palju oli ja ma ise ka nende seas olin. Siis tuli kooli direktori jaotis kraed kinni ja viis vägisi humanitaarklassi sest seal on ladina keemia, seda kardeti. Kui tuld. Huvitav, kas sellel direktor oli siis tõesti nii hea tähelepanuvõimega oli küll, jah, oli vana vana kooli mees ja ülikooli lõpetanud nii-öelda ajalooline, Oskar Mälk. Ta ütles mulle siis niimoodi, kuule poiss, mis sa siin teed, sinu koht on hoopiski seal üle koridori. No aga need jäid kõik kõrvale tulid keeveed, ainult need nime ühisgümnaasium pärast poolne põõsasse gümnaasin, seal toimus see asi, missugune oli omaaegne Pärnu, Pärnu oli väga suur hädamulin, tookord oli laevade rivi Vana-Pärnu osas oma viis kilomeetrit pikk ja kolm kolm laeva kõrvuti läks välja kuni lennuki laua tehaseni ja siis meie käisimegi seal vahest veidike omale raha teenimas seal konid lossid, neid kitse ja paberipuid ja hobustega veeti nad sinna ja meie poisid olime siis, kes selle trossi koormale kõhu alt alla panid ja siis vints üles vinnas selle laeva ükskord oli isegi pandel vankripealsel läbi läks kõige vankrihobusena. Nimelt inglise laeva seltsiks veri käpa meestega. Selle korstnamuhvi peal oli verine käsi, vot seda mina ei tea, kuidas ta inglise keel, sellega me nimetasime, ta veritseb. Jaagu tuli mõniveri Depalajev, sest meil oli jalgpalli mängimine kohe. Nii et mingisugune veel väga pluss muidugi sadam, Caveni, veri, käpamehed ja teised kaasa neegreid saime juttu aetud, vanad olid lapsikud, kuidagi lapsikud ja poisikeste ka, võib-olla seal rohkem kui mõni vanem meremees seal ja Pärnust. Vanemad rändasid sealt ära hoopiski kaugele Mulgimaale. Ja siis tuli. Minna Viljandisse ja seal lõpetada. Nüüd nii, et kolm aastat Pärnus kaks aastat, siis Viljandis lõpetasin aastal 1928 Gümnaasiumi lõpetasite Te siis vähemalt saksa ja inglise keeles. Klient keelelt saime ilusasti kätte. Ja siis 30.. Aasta alguses võeti ülikooli vastu kaks korda siis ma tulin, tar, aga muidugi Ashess Arton tookord oli ilma eksamiteta kõigelda maksnud oma viis krooni. Viimati deklaratsiooni maksu- ja oligi tudeng. Omal ajal oli nii, et raha oli aga raha samm ja. Kas ma oleksin häälega arstiks hakkanud? Ma selleks olid ju väga palju rohkem raha vaja, kui minul oli, sest ega arstiteaduskonnas Kunnas töötamine ei andnud ju vaba aega, nii põletus oleks võinud endale kõrvalt midagi teha. Koolitamise raha, kultusraha ja stipendium oli väga väikesed, tulgu oli, peaaegu ei olnudki need, mõned pidi saama uued Uppimisega avanu, seda võis hiljem saada, on esimestel aastatel oli ikkagi raha tarvis palju rohkem. Kuidas teil õnnestus ülikooli lõpetada? Kolme aastaga? Ja mis keeled tulid juurde? Ülikooli Meil on terve rida ja väga palju mul olid. Tookord oli pidi olema neli ainet. Minu ained olid nii moodu romanifioloodia, ülemaste, germaani, filoloogi, ülemaste, inglise filoloogi, ülemustel, indoeuroopa keeleteadus, olises keskaste. Ja nüüd on kõik sinna, mis need ei ole meeleski, kõik, millised sordid olid? Mina lõpetasin ülikooli ilma erialata, tähendab ilma ametita, sest olles tulnud kooliõpetaja volvo õpetajaametiks, oleks pidanud vill kaks aastat olema, nimetati tahtrismi seminaris, aga minu raha ei olnud enam. 200 krooni oli võlga juba ja ja tuli ja sinna jätta. Mis sai edasi? Edasi läksin laevameheks. Ja sellega siis hulkusin ma kuus aastat Eurobotili suvel merel ja talvel Kuristilt. Paar korda sain stipendiumi ka minna, nii et sealt õppisin muidugi palju rohkem kui ülikoolis sai õpitud, sest see kolm aastat ole lühikene aeg. Sendise. Käisin ülikoolides, seal siis mu stipendiumi hulluski jänesena. Paar korda visati mind välja, open aadres. Hakati kontrollima, kas on kõigil mul olla uksest välja, mis sadamast alustasid. Laevalehe elu, Riia pöialt. Tallinnas püüdsime. No ma olin paremal sellel suvel üks kuu aega olnud Liivi rannas, sest meil oli tookord niisuguses eas traditsioonilised liivlased abistada ja mina aitasin heina teha liivi keele õpetajale, kes sõitis hobusega ühest läti koorist teise, kus liivlased, õpetaja ja seal sain tuttavaks ühe lätlasega, kes elas Kopenhaagenis ja ja see mulle siis ütles, et kui kurtsin, et mul tuleks õppida veel, aga ei saa kuskile minna, raha ei ole tal seal, mina elan seal ja vana meremees ka ja et maa on siis korteri ja, ja noh, ega sest nelgidega sul tarvis ei ole. Ja, ja siis ma tema kutsumise peale julgustamise veel võtsin selle eelised ja ja hiljem Jällegi Taani laeva, kuivõrd te oskasite taani keelt, kui läksid ristsõna, sõna ei oskanud ja ma mõtlesin, kui ma teda kuulsin. Esimest korda laevad masena keeldus kunagi ära ei õpiteed seal mitte midagi aru säril sõnade vahetega. Aga siis tuli välja, et on ainus keel praegu, millest ma tean, kui kaua mul aega läks tema õppimiseks? Skandinaavia keeltest kõige tervem keele. Ainult tema hääldus on tõesti raske, hea kuulmine olema. Kui kaua läks selle keele õppimise neli kuud? Ei, kaks kuud, kaks kuud, pakkuge kaks, kuus. Taanlaste keskel noosid endaga midagi. Sellepärast et see must töö tuli ikkagi ära teha ja see oleks võinud ka mujal teha. Sest kui ma sinna läksin, mu mu kõrvu Joy eraldan muidugi häälikud. Siis tuli aga ta Taani grammatikat uurima. Kuigi keelt ja ajalehte lugesin, sõnastike ivani samuti. Ma olin natukene varem rootsi keelt siin Tartus õppinud. Näide sellest, kuidas tuleb hääldada Taani ideelt, et taanlane sellest midagi taipaks jagaks. Seal ei ole tähtsalsete sõnart nüüd hääldada selgesse, seda selle peale tema ära ei pane. Seal mingisugune intonatsioon, mida kuskilt õppida, arutab kuulma. Ja ma mäletan, mul oli vaja sauna minna. Ja seal noh, niisugust saun nagu meil ei olnud, dušid olid vannid ja ma mõtlesin, et Nolan dushi alla Mitte midagi ei saanud aru. Elmet millegipärast lõi aknaaugust kinni. Ja siis ma mõtlesin, et olidel mu teha. Nüüd tuleb oodata, kuni teine tuleb ja kuulutada, kuidas tema küsida. Sain pileti. Muidugi, daam sai aru, et mina olen välismaalane ja siis arvas muidugi seda arvsüsteemid ja kirjutas pool 50 ööri peale ja ma hakkasin ära, läks hulk aega, ütles mulle veel järele, kummardusin trepist üles, läksin, mis sa ütlesid ja kelle juures te elasite seal? Lätlase juures elasin lätlase Valdemoru asuv Kopenhaageni sulises tööline. Mingisugune tünnide pesija vabrikus oli ma korteritki nüüd midagi olnud, aga eks teil tuli ka ju elamisraha hankida, kuidagiviisi. Aga koos lund rookima sellest makstud ilusasti. Aga no välismaalasel töölt võimalik ei olnud, sest nemad, taanlane, aga taani keelt ma ei osanud üldse, ta on Bornholmi saarelt pärit, see on niisugune keel mis tahes, midagi jagab, palju pikem ja ja siis palun väga paljude nende nähtudetamistani, kelle omadused on olnud Bornhalmlane siin minuga tuttavam tund. Tegite oma töö ära? Kui ma ei eksi, järgmisel aastal 1935 oli teil valmis magistritöö? Jah, oli küll, selle ma kirjutasin Kopenhaagenist seda. Ja siis pärast lõpetasin merel. Magnuse pardal Põhjamerel. Mis teemal te kirjutasite tema magistritöö? Ehk eesti keeles ma ei ole seda mõelnud, kuidas öelda. Subjungi kasutamisest. Pekingi toa kahes eeposes Klitses ja eregeenidel. Millal te omandasid hispaania keele oskuse? Magistritöö? Ei no see oli, see oli ka ülikooli ajalehe tema varem ei osanud ta ladus Tartus, jah, no ladina keel oli mul ju ära õpitud. Viljandis viis tundi nädalas ladina keelt ja siis panid ja siis on seal üldse lihtsustavad Tallinna. Aga siiski, kuidas on võimalik, et te olite madrus ja laeval, kuidas on võimalik Karabahhia kokapoiss ja, ja kergemad Os. Algul kokapoisiks Jung. Kuidas on võimalik laeval Jungana kirjutada magistrit ja oled nende imelike ja? Ta on minu vastu, oldi väga viisakas. Ma oskasin siis juba taani keelt ja ja rääkisin ka, et nii niisama lihtsalt vahid. Kapteni otis kapten mind isegi tema ja mina olin siis eelmises kaotusi isegi niivõrd tore oli tema igavene paks mees. Niilhest Niiluse hobune. Kolm päeva nälgis isegi ütles ka, et tema on alati kolm päeva vale poole peal, et kolm päeva nälgib ja siis tuleb ja peksab nelja päeva eest siia. Kui nüüd keegi kusagil juhtub lugema viidet nimetatud magistritööle ja leiab, et selle on kirjutanud Artur Roosmann siis tegelikult on tegu ikka sama ja tookord maa, seda olingi, aga 36. aastal. Ja magistritöö läks selle pilliga minema, sellepärast et mul ju ei olnud meil siin Tartu Ülikoolis sünnime vilgutama. Sõitsin Prantsusmaale ja siis tavaliselt tulin sealt läbi Taani saarte ja aga tööd mul igatahes ei olnud. Kuidagi muudatusest pidi Tartusse tulema, me ei mäleta enam seda kauakestev Prantsusmaal ei aita tol ajal mitte kauaks lühiajaline. Ja sellest Normandias läksingi. Suveti, olin talvel veterani sügised et kogusin materjali koguda. Aga materjalid, leid, kõik. Ehk on meeles, kuidas te saite teada teise maailmasõja puhkemisest. Päike tõusis, kõik oli korras, rahvas läks kartulit võtma. Läksin rongile, paar tundi sõitis rong. Ja siis sain sinu asjad seal ära. Mina lasin jalga sõjaväerongiga Belgiasse. Kuidas see tulek oli? Tulek oli niisugune Prantsusmaal pimedaks kohe. Ja belgia säras tuledes skeviiberl pildia, pillinn. Ja, ja siis oli niimoodi, et hommikul mingisuguse hämarik valge ajaga kusagil nõuetele nii ennegi pool päeva olime Antherbynis. Olime siis selle lühikese ajaga läbi lähivellija Kuda mood, vaat seda ei mäleta enam. Kas jala või nii väsinud, aga seda mäletan, et et väikese valge ajal olime Brüsselis. Rahvas lased, läksid turule. Seal sai oldud kõigile mitu päeva laev tuli, ei saanud ära palju sõita, ei julgenud. Kartus lennukeid enne informeerima siis Inglismaal, Prantsusmaal kui ka Saksamaal selle Punase Risti laevasõidu kohta. Nii oli siis küljed, läksime, sõitsime põhjamerd, mille ülesse rannikuäärsed igal pool juba miinitõkked ja Saksa lennukit panid üle viuh ja viuh. Aga minul igav, päästevööde ja rõngaste uliku laevalael on, et igaüks oleks sombune sasinud. Ühe, kui oleks tarvis, on sinna, kes Norra rannikul välja seal keerasime vahel Norra vajale. Eks sõja lähenemist võib-olla, ehk oli aimata juba? Kuidas üldse prantslased suhtusid natsi-Saksamaasse ja Hitlekse? No Saksamaal sunnad Åland'i halvas suhtunud. Ja Hitler veel, kui ma sinna väiksesse linna õieti tööl ginaažitees läksin ja seal sain barakijaamale Burbaraki. Nii te olite seal jah, ja pidite registreerima täitsa ära ja tulin tagasi ja politseisse. Meris son, heina valitses sandarmeerial ei olnud meil sellega tegemist, aga muidu oma loendad veensus sain oma baraki astuda järsku Shandarm seal. Mulle seal õnne soovima ja head olemist seal ja niiviisi läksid, taganes nii ukse poole. Back ukse, pakun, pole kõrge baraki patrans kuidagi. Seliti maas, kargasin koja ja siis läks uksest välja. Eks see oli riskantne reis muidugi. No ma olin Kopenhaagenis, seal jäin sinna raha natukene oli veel Prantsusmaalt tulles. Ja, aga minul tuli kera sõita, tahtsin Eesti laeva veel. Kus kapteniks oli pealsi Herman Sergo. Temaga me tulime koos taimele, kas ta mäletab, enam ei mäletagi. Kirjanik Sergo normi Tal oli üks väikelaev ahi, oli ahi, oli. Läbi miiniväljade rootsi loodustaimedel miiniväljast läbi ja siis jõululaupäeva õhtul olime ši haka Karli Saarde vald ja järgmine esimene püha oli väga ilus ilm ja siis hakkasin kohe ilusti minema. Varsti kurat kerkis saksa kaaper ülesse. Meie põgenesime laeva, istus madalamalt, veesse läksid, tahtsin minna sinna vist ise sealt võetud vastu, aga siis kogu aeg läksime tasakesi seda gotlandi ranna kuni õhtu kujutul hirmus torm. Ja siis kadus kaapra raja. Ja me tulime kange tormiga Tahkuna juures juba hakkas jäätuma. Kiirus oli teil enam-vähem sama, kiirus oli enam-vähem sama ja no siis oli meil miinivalve väljas, pidin silmad punnis vahtima neid ujuvaid miine. Tegelikult need ujumine tulniatel killutada, tarned tormul lahti kiskunud, nüüd pime küll, aga, aga ikkagi kuidagi niisugune roheline roheline vesi on. Midagi võis märgata, aga me märganud õnneks midagi. Aga siis hakkas meile riista juures ja hakashi vihm ja seal tuli temperatuur madalaks muutus, hakkas jäätumine minule sama hullu, see võib laev värsk jalgade alt ära kaduda. Siis oli kindel tunne küll, oleks, on nii, et kui maale tulin, siis kogu maa kõikus, seal käis niimoodi 40 kraadini. Gei toksed Oxfordi taguotsa peal maas. Kus ja missugustes ülikoolidest olete käinud kuulamas loengust peale Tartu ja. Berliin. München, Rostocki scana veidikene siis jutt Pali jõduri üks kuula ja siis Pariis. Tol korral anonüüdule muidugi. Keeleoskusest rääkides mitmes keeles orienteeruda Aga missuguseid keeli te olete õpetanud? Orientalistikakabineti rajamine oli aastal 1955. Seal oli pikk ettevalmistusperiood, on kaks aastat, oli käia ja õiendada ja seletada. Esimene keel oli. Aga huvilisi leidus, oi palju halvununi hiina keel, väga suur minek, väga suur minek. Nii et ei mahtunud äragi. Aga eks keele õppimise juures on ikka nii, et alustajaid on rohkem kui jätkaja. On küll ja on täiesti. Algul oli see tõesti nii. Norralased, nemad hakkavad seal niisama lihtsalt, ei lähe niisama lihtsalt ikka õhtu suur huvi olema nagu siin väike poiss on küll klindi hammastega küljes kinni. No igatahes hiina keele oskajaid on ju tarvis meile igal poolteist aastat siis aint indi keele juurde võtta. B taotlema kõigile üksikult vaja, nii palju 12 inimest grupis olema ja kindlasti ja kuigi ei tohi nii palju nendele kinkida keldrisse, kus on, kus on kirjasüsteem, teistsugune. Mida on andnud meie kultuurile orientalistikakabinet, tema kasvandikud? Jah, mõtlesin seda, isa ei ole ka nii ühekorraga vastada minulik, paljud tõlkijad on tõlgitud otseselt ideedest, mida varem ei olnud tehtud. Ja on kirjutatud traktaatide igasuguseid siin oma omaette uurimist, mida tema on andnud. Seal alustanuid, seal õppinuid on siirdunud, mujale jätkama? Jah, on küll, on küll ja need on mujal eilegi ametisse võetud, näiteks Ülo Sirk Aga muit, moorientaal keeli õppisi siin Indoneesia kirjutada, tegelema hakanud varematel aegadel, sellega võib, sest seal on ja ei ole mingi tooniale ja ladina Šveitsi abiga võeti ta sinna ja aspirantuuri. Mis on teie viimane armastus võõrkeelte vallas või on neid mitu? Ei, armastust mulle nüüd nende ei ole midagi, nad on kõik ühesugused lapsed, last rohkem varastatud eest. Aga ma ei tea, viimast võib-olla ei ole veel, võib veel tulla seni viimane, seni viimane oreooli keeled. Just kes prantsuse ja hollandi keele baasil tekkinud üks vähe oli teil, Tunganigi? Nojah, seegaardamas wrap pikema ajalehe juba ma olen lugenud seda nii tugeva kui kui nõrga d-ga kirjutatud. Kumb oleks õigem? Minu arvates tung on, juba on tugevad. Tungan. Ja mõni niisugune sõna kirja hilined Tunganicsi nimetanud nüüdismuidugi siinses nimetanud orava inimestena kummaliseks. Vitsu, selle keele rääkijad elavad meil meil on peamiselt Kirgiisias ja Kasahstanis on Te, olete rohkem kui kord käinud nende juures ja Mai ei mäletagi enam palju kordi. Möödunud juubeli pidasid nemad mulle. Et mul on täna toe juubel ja teeme ise Ta tuleb ja kui mul hing sees on, nii, mina lasin sihtisid jalga juubilajaks. Ehk loeb selle jutu lõpetuseks mõne ilusa luuletuse. Ma tahaks, et öeldi, et kes me ole minult ja rääkisid ja minu lapsepõlvi rassid, mis masust ei reguda, elasid minu arust. Kas inimene, kes suupill, ken, Kaibed, õits ära vintsutatud ning narrid, narr. Nüüd oleme jaagu öeldes Päivi nännu päev otsa ülenjoom härmas puhtes hall. Mu isa, ema muneb siit ilmast lännu homozzazarwellide kah ammuk mullal. Nüüd homsus, karikas küll tilgatumaks, joodud, nüüd ämblik sinna pesad, ta võis kui eales minule saas viil kõrt elu luudu, sõstaaž küll, et käsi parklast kärus.