Tere õhtust, stuudios on Heidi Sarapu. Täna räägime Rootsi. Kirjanikust luuletajast laulude loojast Birger šerbergist. Teater vaarius on oma 15 tegutsemisaasta jooksul lisaks eesti kultuuriloolistele lavastustele tutvustanud hulgaga Põhjamaade kirjanike ja eelkõige rootsi luuletajaid. Nimetada võib Nils Berliini Karim Boyatt, Gustaf röödingitan Andersoni Sonio Kessani. Täna aga räägime Birger sörbergist. Tema laulutekste on tõlkinud meile Silvia heidik Pluhka, Rootsis elav kirjanik, kes vaariusele kinkinud hulga oma tõlkija loomingust ja NETS'is Birger serbergist lähemalt. Stuudios on toimetaja Anu Saluäär. Mida me teame Pirjo sööbergi lühikesest elust. Sündinud edutu kaupmehe pojana veenersburgis Lääne jutama väikeses linnas veenerni järve lõunatipus, kus tema sünni ajal 1885 oli umbes viis ja pool 1000 elanikku ja kuhu aastal 1955 püstitati tema laulude kangelanna Friida kuju. Virgia sööberi, tulevane Rootsi kuulus kaldlaululooja ja laulude esitaja, samas ka romaanikirjanik ja luuletaja, oli koolipoisina lootusetu looder. Sai kohutavalt halbu hindeid. Kuninga jättis kooli pooleli, kui õppeaineks tuli ladina keel. Peale selle oli ta kaasaegsete mälestuste järgi viimane hädapäras võimlemistunnis. Lapsena suure peaga ja kidur kehaga, hilisemas eas üsna priske paksuke. Oli mõistetav, et ta ei olnud nagu füüsiliselt eriti võimekas, seejärel jätnud kooli pooleli, pakkis noor Birger söberi Vene sburgi suure turu ääres ehitusmaterjalide poes, naelu ja muud sellist ehitusmaterjali pudukaupa ning armus kaheksateistaastasena lootusetult kohaliku kaunitari kassapidajasse. Kaarillus tiinesse järgnes perekonna lühike Stockholmi periood, kuhu siis Birger sööberi koris koos oma isa ja emaga ja alustas sealt. Tagasihoidliku ajakirjanikuteed tuli 23 aastasena tagasi kodulinna Venersburgi kus tegi 1907 Karindlustiinele dramaatilise abieluettepaneku, laskudes põlvili torukübar peas, mille aga mõistagi kaunitar targalt tagasi lükkas. Virge söber ei olnud mõistagi hea partii. See korv, see ajalooline korv olevat aga saanud ajendiks edaspidisele Frieda lauludele. Bieberi ajakirjanikupõli jätkus seejärel Edela-Rootsis skoole sadamalinnas Helsingborgis, kus söber kirjutas mahlaka sulega kõikvõimalikes žanrites ja edutati õige noorelt toimetuse sekretäriks. Sellele küllaltki pikale ette olemise sõjale järgnes aga ootamatu välisvaatlejate jaoks ootamatu kiire kirjanduslik tähelend. Šeberg oli laulnud ja luuletajad juba aastaid. Jõukate kodanlaste õhtusöökidel oli ta hinnatud seltskonna lõbustaja. Kuid see oli kõik eraviisiline lõbustaja amet. On loogiline arvata, et neil aastatel kirjutas ta sahtlisse ka romaani visandeid. Tema mõned aastad hiljem ilmuvad 500 leheküljelist kaheosalist romaani lõhki läinud kvartetist. Ei oleks keegi suutnud kirjutada üheainsa aastaga. Vahepeal aga möllas Euroopas esimene maailmasõda, mis Rootsis kajastus kõige rohkem. Börsi palavikuna olid kõrgkonjunktuuriaastat ja börsil mängimine kujunes paljudele elu sisuks Schööberi biograafi. Johan Swedi Taali sõnade järgi oleks esimeste sõjaaastate börsitõusu ajal isegi šimpans oskanud endale börsil varanduse soetada kuid sõja lõppedes tähendas aktsiatega spekuleerimine pigem katset endale langevast kosest iilut ehitada. Oma kogemused börsil mängimisega olid muidugi ka Birgia Schööberil ja see on Läks pealiiniks ka tema ainsaks jäänud romaanis väikelinnast krüts Taanist ehk siis püssirohulinnast, mille all mõistagi tuleb näha kodulinna väljas sporgi vene sburg. Esinejanimi oli aga Frieda lauludest kuulsaks saanud Väike-Pariis hüüdnimi, mis siis vööberi pani oma kodulinnale ja mis läbib tema laulusid rida laulusid. Kogumik ilmus aastal 1922 Frieda laulude jutustaja siis nõndanimetatud tema on poesell, kes Šebriori ise olnud kes armastab praktilist blondi kaunitari, Friidat mõtiskleb tasapisitähtedest ja muust üllast, mis suures ilmas leida on ja katsub neid oma kana peast armsamale lähemale tuua. Kõiki Frieda laule juhatab Carl Michael Bellmani eeskujul sisse proosa lõiguke. Nii ütleb väikese Pariisi sissejuhatus Friida ja tema poesellist peigmees külitavad pühapäeva hommikul järve ääres ja vaatavad linnakese poole, mis linnanõuniku linnukesi bossi arust meenutab Pariisi, kuid on oma loomult hulga parem. Frieda kuulab hajameelselt luuleta. Iroonia on ilmselge. Me näeme parditiiki linna vaestemaja juures. Parditiik teadagi sümboliseerib Anderseni aegadest peale väikekodanliku piiratust ja roosat valgust Hoiupanga hoonel. Vabrik ei tossa huuga, vaid magab vaikse tund, mis vihjab mõistagi majanduse seisvumisele. Kui oleksime Pariisis, võiks keegi tumedat verd kavaler ehk Friidale silma heita. Ja poe selgem austaja oleks sunnitud rivaali maha laskma. Õnn, et me ei ole Pariisis meie linnake, mis pealtnäha on Pariisi sarnane. Ei ole oma loomult Pariis. Jaa. Lipud tuulega lennus linn on Peedu lai loks rõõmsalt lukku, jätkaks seal vastu teravat raami külge, lastiks plaat ja puit. Ja linn on ilus nagu pärl. Lehtexe aadel, korde linnanõunik, ütles küll. Meie linn on kui kaari. Su VTT kell ja tuul mänglev pri linn, see ek, hall plass Jableek, kus peegelda arendi kiiret see lende paar rõve roosa ei Hoiupangal ELK mardi Lipendavad tuules nagu orjade veel ja vabri Uudonevaid Niinud eto vastu võtta. Ka linna loenguinsmi uudis lõppenud on. A-Friida kui Ärzzucrangi tuule ta meile Küll ilus idüll, tal helepõsk ning roosisuu ja pilt, mis simus lehegi serval lilledest mu laul ei käi. Ma seisin seal nii kena, kuid kuhu jäi moor? Ei paari, siis ei suu vett peegeldu ja tuul mänglev. KUHU Ir ame. Kui nii tume sill mõne poiss rööviks Oos Times kaks koost imekiirelt kuuli pähe saadakse, jalamaid tundis rõõmu, et kuus on põhjamaine Bullis ja Pariis ei ole mul mu loomu koduks. Õlu. Pari Väi Ari siis tooksime peegel. Äng-le. Oma eluajal andis siis Birgašeberi välja kolm raamatut, ta debüteeris 37 aastasena Frieda lauludega. Sellele järgnes aastale palavikuline ringreisile Rootsi, kus ta ise kitarri saatel oma laule esitas. Siis tagasitõmbumine, romaani kirjutamine, nii et avalikkuse ette jõudis teine teos niisama suure mõjujõuga kui Friida laulud. Romaan lõhki läinud kvartett, et seejärel taas kaheaastane paus järelemõtlemiseks ja ümberorienteerumiseks ning äärmiselt tõsiseltvõetav luulekogu, mida tänapäeval nimetatakse riigirootsi. Modernismi rajajaks. Kriisrograntsar Sis kriisid ja pärjad, mis tekitas publikus ja kriitikutes hämmingut, kuna selles puudus endine sööberi, keda rahvas oli nii arutult armastanud. Teda ehk õieti mõistmata. Romaan lõhki läinud kvartett on omamoodi panoraam sellest samast väikelinnast mosaiiksus romaanis palju olulisi kõrvaltegelasi. Igaüks oma näo ja teoga, omapärase sõnavaraga veidrate elukommetega peategelasteks. On kolm noormeest, üks neist, ajakirjanik, poeedihakatised tšellomängija hüüdnimega tšello ristinimega Bengt Erlansson, keda kõige rohkem peetakse sööberi enda alter ego-ks. Teiseks esimene viiul tuure Borg kaupmehe poeg, naistemees ja läbikukkunud juuratudeng, kelle peamine pruut on elektritarvete poe kassapidaja Anna-Mai, hüüdnimega Electrical Köl, keda muuseas esimese viiuli isa tulevane äiapapa hindab kui elutervet kartulit. Ja kolmandaks paksuke Karl Ludwig, keskealine raamatupidaja, kelle unistuseks on leida üles oma rikas tädi. Mõistagi on kõigi noormeeste peamiseks probleemiks laenud ja võlad. See tähendab raha, sest seda kulub börsimängudeks nii hirmus palju. Raha tõrjub kõrvale ka muidu nii armsad poeetiliselt muusikalised harrastused. Asjaarmastajate kvartett, mis esitab salongides muusikat, muutub tasapisi kuldseks kolmnurgaks ehk börsil mängijate konsortsium. Miks traditsioonilise romaani vaimus on vaja leida ka, mida rikkam, seda parem pruut, kelle abil varjulisse sadamasse jõuda nii ümber jutustades tundub romaane reaalne. Seda aga ta ei ole, sest nii võib ümber jutustada ka Oskar Lutsu suve ja Tootsi pulmaromaani rootslaste jaoks. Aegumatu võlu on tema keeles ja stiilis ammendamatu originaalsus, huumorisoones, eneseiroonias ja lõpututest terastest tähelepanekutes, inimloomustest. Tegelased, kes esinevad meil nendes katkendites, mida järgnevalt ette loetakse, on paksuke Karl Ludwig keskel raamatupidaja, kes, nagu öeldud, loodab leida oma rikast tädi. Teises katkendis kuuleme kosjastseeni, kus vabrik kandi tütart märtat kosib. Koomiline insener, planerts ja kolmandas katkendis kuuleme, pulmakõnesid pulmakõnesid, mida peetakse siis peategelase tšello pulmas sedasama fabrigandi tütre märta Ovikiga, kelle noor toimetaja siis õnnekombel lõpuks endale saab. Et raamatus oleks korralik happy end. Kuid pulmakõned ise viivad meid, eesti lugejaid, Eesti kuulajaid ehk pisut ka ülesoo reheduk kus apteeker ahjust välja ronib ja Tootsile ja Teelele oma unustamatu pulmakõne peab. Linna praadivas kuumuses elas Karl Ludwig oma õnnelikku ja pilvitute elu. Kui Karl Ludwig pärast sööki pärastlõunal puhkas oma suurel diivanil pani ta käed kõhu peale kokku ja mõtles ainult helgeid ja tänulikke mõtteid. Maa olemiseks ikka üks hea koht. Diivan, millel õnnelik mees unistas, oli tavatult mugav mööblitükk. Ta oli ise selle sisse lamanud nagu viiul, mängitakse sisse või piip suitsetatakse sisse. Vedrud, mis olid üsna vanad, helistasid väikeseid nõiduslike kellukesi, näppisid keeli ja mängisid katkendlik lapsikuid meloodiaid sageli mitu tundi järjest. Kuid peale selle muinasjutudiivani oli veel üks ebatavaline mööbliese Karl Ludwigi korteris ja see oleks kahtlemata sobinud palju paremini Edgar Allan Poe korterisse kui Karl Ludwigi kahe toalisse kummitus mööbliks oli suuremat sorti korvtool. Punutud sitketest kadakavitstest. Korvtool võis turtsuda, praksuda, kägistada ja kiunuda, kui keegi end tema sülle istuma langes. Kõik see oli ju väga loomulik. Alles siis, kui toolist tõusti, hakkas selle käitumine tunduma üleloomulik, sest mitu tundi koguni terve ööpäev pärast seda oli kuulda, kuidas keegi tõuseks sellest või muudaks selles asendit, kui selle kiud ja oksad surve järelenud sirgeks tõmbasid ja koht olemiseks. Mõmmisestaja veeretas pöidlaid kõhul. Kuid vaevalt oli ta saanud need sõnad lausuda, kui eeskoja uksekell helises. Karl Ludwig kargas püsti oma tohutult diivanilt ja kiirustas ukse juurde avama. Väljas paistis pik, üsna tugeva kehaehitusega naisekuju viiekümnendates eluaastates. Naine oli lihtsalt kuid korralikult riides, kandis pehmete vildist kübarat küljelt sulega kaunistatud ja ta kõneles siira ja tugeva alli häälega. Kas Karl Ludwig ei tunne mind ära? Ei või olla, näed sa, kus tädi Klaara? Oh suhet küll. Jessokene hirmutädi vahtis teda oma kummaliste silmadega. Tädi Klaara oli tõesti omapärane viis kaasinimesi vaadata. Ilmselt mingi silmavea pärast tuli pilk algul kriitiline kissitas. Seejärel avanes silmalaug üha enam, mis järelduse täitsa punni läks. Silmavalged paistsid suured ja selged kahe musta pupilli ümber. Kui väike laps oleks seda näinud, oleks ta arvanud nägevat inimest, kes tahab teadlikult teda surnuks ehmatada sellisel väljaõpitud moel. Karl Ludwig oli aga näinud neid kummalisi pilke varem ja seepärast ei karjatanud ta valjusti. Kuid ebameeldivustunnet ja peaaegu hirmu tundis ta tädi juuresolekul ikka. Samal ajal, kui noor naine trepist alla läks, astus tädi eeskotta. Ta riputas oma kübara nagisse silus juukseid, pühkis kleidikraed ning sättis uuriketi kaela ümber. No tere tulemast. Nüüd olen ma siis lõpuks oma kaua mõeldud kavatsuse täide viinud, siia tulnud asjalugu on selline, et siin linnas toimub naiste seltsi ane moona üle maakonnaline kokkutulek, sa ikka tead, et seal noorte naiste õiguste kaitsmise selts ja võib-olla olen kuulnud, arvasingi seda. Ma olen enda oma töölt lahti võtnud, et sellel osaleda. Kokkutulek kestab viis päeva ja on väga huvitav. Nagu sa tead, olen ma üks liikumise juhtidest ja ma olen oma kodukohas loonud ka lauluseltsi. Me laulame nüüd tõeliselt hästi, aga kuidas saab klora olla ära? Omakasu on põhjata. Pada ei saa ainult endale mõelda. Tädi Klara oli Karl Ludwigi ainus jõukas sugulane. Ta osales naisliikumises vaid selleks, et millegagi tegeleda. Ta pidas koduperenaiste kooli, millest sai elamiseks piisavalt sissetulekut, kuid oleks võinud sama hästi ka intressidest ära elada. Tädi klaar oli seega väga tegus daam ja oma tegutsemishimuga vahetevahel ähvardav. Ta tahtis igal pool olla juhiks ja selle omaduse pärast kartsid teda ka teised sugulased. Tädi Klaara oli ükskõikne vaid oma sugulaste suhtes. Kui keegi neist kaebas tema valmisolematuse üle raha laenamise või käenduse andmise puhul ütles hirmutati tavaliselt, kes võlgu annab, see muret kannab. Varsti hämardub, koostati. Klara ööbib, mõtlesin paluda siin olla pisukese aja, ma olen tõeliselt kimpus ja sõpra tuntakse hädas. Eks. Ja tädi Klara saab magada härrastekambri muinasjutudiivanil. Ma ise jään magamistuppa, kui niimoodi sobib. Samas kostsid trepilt sammud. Need olid mehed, kes saabusid tädi Klaara kõikide kohvritega, mis Puhkides müra saatel eeskotta ritta seati. Kui hirmutädi oli puhkama läinud, hiilis Karl Ludwig oma magamistoast kööki ja sealt eeskotta, kus ta haaras oma kaabu ja mantli misjärel hääletult kadus nagu varas pärast hästi korda saadetud tööd. Hirmutädi oli nimed. Peagi uinunud, kuid ärkas keset ööd võõraste ja kummaliste helide peale. Väike kelluke hakkas mängima ja ta aimas ka melanhoolselt lauto sõrmitsemise heli kusagil eemal. Hirmutädi, kes kindlasti oli veidi musikaalne, ei suutnud meloodiat meenutada ja ei leidnud mingitki rütmelist korrapära sellest muusikalises meelelahutuses. See oli Karl Ludwigi muinasjutudiivan, mis öövaikuses mängis võõrale oma lapsikuid meloodiaid. Tädiga vara ei olnud jõudnud veel uuesti pikali heita, kui tundmatu külaline pöörase käänasen korvtoolis, nagu oleks ta jalga üle põlve tõstnud või end sirutanud ja haigutanud. Kas seal on keegi tundmatu külaline ei vastanud. Tekkis tohutult sügav vaikus, mille ajal tädi end voodis istukile seadis ja sametmusta pimedusse vahtis. Karl Ludwig, kas sa oled sina? Vaikus oli nii täielik, et ta kuulis verekohinat oma kõrvus. Hommikul tervitas tädiga la Karl Ludwigi Treipaja avatud tere hommikust, hüüga magamistoa ukse tagant. Tädi Klaara on hästi maganud. Kes kannatab, see kaua elab ja seepärast on parem, kui vaikin. Astu sisse, kuidas siis ta keelab ilusad sõnad kõhtu ei täida, aga alustuseks ütlen sulle. Tere hommikust. Siiski Sa ei ole täna öösel kodus, sest ma hüüdsin, kuid mingit vastust ei tulnud. Kuid jah, eks igaüks on oma majas, peremees. Ma ei saanud magada. Ma tõesti ei tea, mis kummalised asjad need sinu toas on. Mängitakse muusikat hilja öösel, mingi mees hiilib ringi, ragistab sõrmi veabkit enda järel. Ma pean sulle ütlema Carlodlik, et ma muidu küll arg inimene ei ole. Ma usun, tädi klaar, ma tahan sinu käest ühte asja küsida, küsi, küsi. Kas sa tahad, et ma siin olen või arvad, et on parem, kui ma ära kolin? Muidugi ma tahan, ma ära kolin. Vastupidi, täitsa vastupidi. Nii siis tahan ma sulle otse välja öelda, kallis Karl Ludwig. Et selles toas ma enam magada ei taha. Tädi saab siis minu magamistoa, kui siis on kõik hästi, kallis, aitäh. Seal ma tahan kindlasti rahulikumalt. Täna kohtun meie väikese ane moona lauluseltsiga ja me korraldame oma lauluharjutuse. Nii ja nüüd söön hommikust. Täna mul ei ole isu. Karl Ludwig. Kuidas see nüüd oligi? Kas sul polnud ju mitte üks väga rikas sugulane. Kas ta polnud mitte tädi Klaara ja kas ta ei võiks meile raha laenata? Sa võiksid talle kirjutada. Ei iial, ei iial, ma mäletan, sa kutsusid teda hirmu tädiks, aga ta õige nimi oli Klara. Ei iial kaim. Aga sa ju tead, et mina ja tuure oleme teinud kõik, mida suudame, et laenu saada. Ja me maksame ju tagasi iial, Karl Ludwig. Miski ütleb mulle, et kui seis on kõige kehvem, siis pöördub kõik käki paremuse poole. Ja ma tõesti kujutan ette, et sel tädil, kelle vastus on nii külalislahke olid, oled sa ainult hea poolest meeles ei iial. Peale selle, et ta sõbralikult vastu võeti, sinu kodus olete teinud talle ka teisi teeneid. Ei, seda ma nüüd küll teinud pole. Jaamu oled küll. Sa keeldusid tema rahade paigutamisest laster Vicky saelehe aktsiatesse ja seda ajal, mil ta kindlasti oleks kahju saanud, kui ta oleks oma tahtmise läbi surutud saanud. Kas ta ei peaks selle eest tänulik olema? Ma keeldusin, sest ta ei meeldi mulle, see on tõsi. Oleksime teda armastanud, siis oleks kaotanud 10000 krooni. Seda võib küll armastuseks nimetada. Kirjuta sina ise, tädid, ma arvan, et sa pead tegema seda, mida ei suuda, siis saad meheks. Aga sa võid ju oma isale müüjal paludelt aastaks abiks summat, mida iial. Sa pead kirjutama hirmu tädile ja pidama kalliks seda, keda sa vihkad, kas kuulad? Kirjutame siis kuus. Ja see on hea plaan. Ma võin alustada, kallis tädi Klaara koos tänuga meie viimase koosveedetud aja eest paluma käesolevaga saada tädi Klaara-le järelepärimise mille vastust ma jään suure huviga ootama, kuna nii palju sõltub sellest kastati. Klaara süda on minu jaoks avatud selles minu tuleviku jaoks nii olulises küsimuses. Nii sinu kord. Ja kuna tädi Klaara on ainuke minu lähikondsetest, kes minu arvates on võimeline mind mu mures aitama, pean ma siis niisiis teatama, et olen endale aktsia spekulatsioonidega kaela tõmmanud nii suured kahjud, et mind ähvardab pankrot, kui teine abi peagi ei saabu. Kui ta tikklara tahaks, seega üheks aastaks anda mulle 2000 krooni suuruse summa. Tunneksin tänu, mis on nii suur ja piiritu, kui ükski inimene kunagi varem tundnud on. Ja päästetud saaksin ma ka. Muidugi on tõsi, et ei tohi teisi oma muredega koormat, kuid alati ei saa toimida, nagu tahaks. Ma palun siiski tädi klaarat, et meie sõprus ei katkeks isegi siis, kui tädi ei ütleb vastust ootama jäädes. Karl Ludwig. Kõik nüüd me peame lootma õnnele ja õnne, meil oli. Tänulikult saatis tädi 1500 krooni, millest sai tagasi maksta praegused ja varasemad võlad. Tere õhtust. Ma tulen helge sõnumiga, ma võin sulle öelda, et meie laen on kustutatud, Shoo. Aga me peaksime siis nüüd leidma võimaluse raha kasvatamise külme jõuame. Ma ostan endale uue ülikonna, peab ju esinduslik olema, tüdrukutele meeldivad värskelt pressitud riided ja hea juuksevesi. Sa mõtled vahetpidamata ainult oma naistelugudele, sa tead ju ometi, millist kolossaalselt mõjuma naiste looman, Casanova väike kolka, Casanova. Nad tunnevad õhust, kui mul kiiker nende peal on suunatud. Ja kullapappi, mul lihtsalt on niisugune metsik mõju nende üle. Vot see on alles elu, nagu näiteks see väikseke elektriäris mäe tänaval. Ma kutsun teda Electrical körliks. Väga kena ja stiilne, pisut tõrjuv, kuid ma olen kindel. Mis asja sa siin ahita trahvita taga, armastus, armas, ma saan aru, mida sa silmas pead, sa mõtlesid, et peab abielluma sellega, kes sulle meeldib kuid minu puhul see ei kehti, sest ma ei saa ju abielluda kõikide naistega. Kas sa tunned naisi? See on märkimisväärne kooslus, usu mind. Oi, milline kuratlik võime, neil on neid mehi ahvatleda. Millist surmavat kavalust, need olevused arendavad need väikesed imekenad olevused. Ja, kuid minu jaoks jääb üle ainult minna otseteede noppida, kus on mida noppida. Naise käsivars on pehme ja õndsa ümarusega naise suu ja need silmad oimu, kallis poiss, kurat sind võtaks, kassonovossehke. Armastusel ja armastusel on ju väike vahe ja suur vahena. Inimene koosneb juhingestada, tutatutatutatud naine koosneb intelligentsusest ja kehast endasid, kuid kas ta suudleb intelligentsusega, mis? Kas ta võtab hingega ümber kaela, mul kinni. Küll, mina juba tean, kuidas see käib. Naine on joovastav kütkestav olevus. Mõtted. Poistele ühest paigast ei see siis Sekstiti just kraana The lennusma otsesi. Vanad Mil sambla äratusmängus. Et minuga on järsku kastaniäti, nii alustan siis oma juukse. Kaplank, mis varjab apple ei kus su rind null suu ning seejärel ei olil. EMOs paiskub sõnu tulla veepumbas nüüd minust õuel Magarium Tui teadmata, mis seal midagi. Lisaks Riina loen tema silmist etteheidet, mis hirmsat kära saabulsse hingel. Seal ümbert muu kraam, mu laul ja tants mus sõnava ta mehe ja naise revanad. Mil samblaga, kus silm, kes kas käin saali, meil alguid on põhjamaine kuu, meil armas, küll on siis Anja kuul pull. Insener planerts oli olnud rahutust tekitavalt sõbralik ja vastutulelik preili märta suhtes, kes pidevalt leidis end iseendaga võitlemas. Insener planerts tundus tulevatele aina lähemale ja lähemale ja tema rahulik ja metoodiline eneseteadlikkus rusus ja häiris ja peaaegu hirmutas märkat. Poolel teel mäe otsa seisis roheline ping. Ma arvan, et istun siia veidikeseks, kui härra planerts pahaks ei pane. Siia ei olnud mitte lühike teekasse prillimäda on väga väsinud. Ei tänan küsimast, Ani, aga Sprily Marta teab, millest ma nüüd rääkida tahan. Preili Marta on kaua mu eesmärke mõistnud ja ma olen märganud, preili märta, tahab minugi vastu mõistev olla. Ma olen endale kaua otsinud kaaslast läbi elu minemiseks ja pole pärast kurbi katsumusi suutnud kedagi leida. Keda ma peaks nii võluvaks ja sobilikumaks kui preili märta. Mul on põhjust arvata, et võtate minu küsimust õigel viisil. Küllap on teiega nii nagu minuga, et olete käinud ja oodanud seda lõplikku otsustavat sõna. Härra? Jah, jah. Kas tavaliselt ei olda mitte armunud sellesse, kellega abielluma hakatakse? Muidugi, kahtlemata. Ma ei ole mingi suurte sõnade tegija. Kuid ma võin siiski kindlalt öelda, et ma pean preili mätast väga lugu. Kui ma nüüd seda selgitanud olen, ei saa ma sellega seoses jätta, rääkimata preilile, et ma just leiba hävil olen lõpetanud linnalähedase elamu, joonised 12 tuba, kõigi mugavustega, lisaks eriti suur õlleköök koos küttepuude keldriga siis. Ma räägin seda lihtsalt möödaminnes, nagu öeldud. Ja nüüd olen ma öelnud oma lõpliku sõna. Kas preili märta tahab nüüd enda oma öelda, kas tavaliselt ei peaks abiellumisele eelneva armastus? Ma ju ütlesin, et ma väga hoolin, preili Märdast kamine, ega ma küsin, aga, aga mina? Kas mu tunnetele ei ole siis vastust? Ma austan insener, planeer, planertsi, see on kõik, mida ma oskan öelda. Austan teid, aga see on ka kõik. Kui inseneri taha kuulata, mida ma ütlen, siis ma kurvastan väga moel oma vanemate pärast püüdnud teie vastu sooje tundeid näidata, kuid ma pole suutnud. Sest selleks ei saa keegi sundida. Ei, see on võimatu. Kas te ei usu? Kui see on tõsi, et prilli Marta on püüdnud minust lugu pidada, kas ta siis pole ka näidanud välja, et minust lugu pead ei ole? Jah. Seda on preili Marta küll teinud ja ma olen arvanud, et see on lihtsalt mõni õnnetu juhus, mis on tekitanud preili Martale tunde, nagu ta seda väljendab, on püüdnud minu vastu välja näidata Ta, et see nüüd on kadunud. Nüüd. Läänest alla, eks teieni päris pikk ja ilm jahedavõitu varsti hämardub. Mul pole enam midagi öelda. Kas see on preili Marta, viimane sõna? Jah, on küll. Kevadõhtut siis, preili Marta. Mul on kahju, et mind ei peetud vääriliseks. See oli kõik, mida pettunud kosija kostis. Ja seda oli vähe. Nii vähe, et prilli märta muutus uuesti murelikuks omaenda südametunnistuse pärast oleks ta tahtnud öelda paar sõbraliku sõna hüvastijätuks. Ta oleks soovinud kuulata ohet ja näha kahvatut pettunud nägu. Nad, nad on söödad hai aas ja ülal evad helgil kuuma. Kui hiina laterna tundub ka seal ülal, kus ei suunas radu tasu ja ringi ümber kuusel taeva taustal On 1000 tähte, nagu kui. Temal koostamas Mei. Tuudis haavaldena. Üleval estraadil lilletöös on istet võtnud üksi virtu oo. Õrnal hoiab oma punast lood ta poogeneva luukeeltel määra. Hiired sõrmed harali vibra toorna, meeldud leitu mäng kui tuulde puhansee. Põhiliik, mis voolab? Ja tongeenistunul kõvaiks kui roosa vundaloost on kogu peli ja kandja preili, samm, moonarridelik ras kandik nagu oota. Ja linnanõunik toet tubevastuge ta ju roosa juustes õ. Nii ka Raaduse. Kõiksepealt Mäewing. Suve öist idülli üks koores hääl katki, vaikus. Tuule pooke, kas arved sind voorus jahmumma? Kõik? Kõik silmapaarid saadavad külmibi. Pinge nördinud näod on suunattle. Neid kõiki juhmi õõra. Rahutuse silmapilgu kestel tšellisti uksetukka kergele sõrmede piimast on kauneid toone nööri jõudnud lõputakti, traavimäära ei. Ja nagu ravib hing. Õlu meeseeruv lõpud on kõige Algusa lööks saar Eksuna. Oh andesta. Pulmapidu paukuse särtsus mitmest märkimisväärsest kõnest. Rahvakooli õpetaja Holmeel väljendas end hoolikalt ja rahulikult kõnes, kui väiksena end tunneme looduse suurte jõudude ees, millede hulka ka armastus kuulub kui vajalik detail. Mispeale üks vanem härra manitses kohal olevaid vanapoiss abielluma, kuna armastus on ainus, mis võib elu kullata. Vanapoisteelul ei ole õigustust. Pansionaadi kelm, kes oli hetke istunud mõttesse vajununa ja täiesti ligipääsmatu välja näinud külistas peigmehe üllatuseks järsku klaasi pihta. Saal jäi vaikseks, kuid pansionaadi kelm kõlistas veel korra ja see kõlas kristallil nagu lamba Keldiliseks. Kui nüüd kära oli täiesti vaibunud, tõusis ta püsti ja rääkis algul üsna vaikse, siis üha tugevama häälega. Austatud Rubar, daamid ja härrad. Üks austatud eelkõneleja ist pidas pruutpaarile nii põhjalikku ülistuskõne, mille ta kaunistas Velgal lõhnavate roosidega. Et mina ei suuda sellega kindlasti mitte võistelda. Kui ta pruutpaarile andis kõneosavuse õisi, mis on ka kohane ja õige siis meile vanapoistele jättis ta üksnes okkad. Keelaku, mind Zeus kahtlemast austatud härrad kinnituses, et ta on õnnelik. Kuid ma tunnen endal kohustust vaielda vastu tema sõnadele vanapoiste väiksemas õigsuses, eksistentsile. Mu härra. Me oleme hädavajalikud abielu, õnneks. Kui noored lõpuks sulgevad ukse pesakesse, siis mu daamid ja härrad on kogu maailm neile ülaharule kuni nad teavad end olevat omaette maailma kõiksuses ja nii on õige, aga aeg lendab varsti sekvoolitoreetas. Ja aja möödudes muutub kõik. Siis avastavad nad ükskord, et pilved milledel nad lendasid kõrgel teiste peade kohal, lagunevad. Nad ärkavad kurbadena teineteise seltskonnas. Sest esimese armastuse jumal, kellel on ju väga suur ja rasket tööd nõudev teenistuspiirkond, on ära läinud. Reaalsus on taas nende juurde tulnud ja sellest tunnevad nad endid alguses üllatute ja võõrastena. Tuleb üks pühapäev, kus mees seisab ja trummeldab sõrmedega vastu aknaklaasi. Või istub ja nipsutab sõrmi, nii nagu vanasti sõrmitseb tillüürak. Noor naine kastab lilli lausumata sõnakestki. Õhk ümberringi on täis küsimärke. Ainus hellimis vaikust segab, tuleb kanaarilinnud, kes hüppab rõõmsalt säutsudes oma puuris edasi-tagasi, sest tema vanapoiss ja sellepärast siutsuta nii rõõmsalt. Siis ütleb noor naine järsku, et nüüd oleks küll vaja kedagi külla kutsuda, kellele saaks kõiki kingitusi näidata. Ja mees kargab püsti, nagu oleks vangistusest vabanenud ning koju veetakse esimene vanapoisist. Ohver. Paradiisivärav on lukku pandud. Ja selle kannatlikkuse alandlikkusega, mis meil hinges on, peatumale iga kristallvaasi ees ja ahhetama. Meid veetakse läbi tubada nagu vedur, veab vaguneid. Te otsite meie silmist entusiasmi teie õnne üle jumala pärast. Need oleme meie vanapoisid, kes peame teile rääkima ja kinnitama, et te olete õnnelikud. Ja siis tuleb see päev, kus meid taritakse teie poole. Ja kui te näitate meile mähkmetes mähitud hinnalist asja. See väärisese näeb küll välja nagu nisuleib, aga ta erineb tavalisest nisuleivast selle poolest, et pilgutab silmi, sest me võime selgelt näha kahte rosinat selles küpsetises. Rosin kummalgi pool seda asja, mida teie nimetate pisikese kreeka ninaks. Küsib mees. Oskad sa öelda, kas ta on rohkem minu moodi? Kogenematu vanapoiss teeb siin kohe saatusliku vea, öeldes, et ta on ühe vanema nägu. Aga meie vanad armilised vanapoisid ei ütle nii, vaid meie lööme käsi kokku. Hüüatame. See on harukordselt õnnelik ühend mõlemal. Juhul Silence minu daamid ja härrad Kaunid viisid ei ole kunagi pikad, aga see on kole viis ja sellepärast on see pikk. Ühel päeval kutsutakse vanapoiss nii-öelda piksevardaks või ohvriks. Ja siis saab ta tunda abielu valu ja võtta osa selle raskustest. Peale õhtusööki usaldab abielumehest sõber talle. Kallis semu, kõik ei ole nii, nagu seda ette kujutatakse, see tähendab, et Šossa ja mina oleme tõesti õnnelikud, ta on kõige parem naine, keda ma oskan soovida, aga ja siin muutub sõbra hääl sosinaks. Aga teda tuleb lühikese nööri otsas hoida. Mõnikord tuleb siin majas asjad otse välja õel. Just sel hetkel astub sisse Joseph viin. Ning mees vahetab teemat ja näeb välja, nagu oleks ta juttu alustanud õhuga või toas oleva kummitusega. Ja selliste taaka tegeleme meie vanapoisid siis koju minema. Ta kallati oma mured meie kaela. Aga meie oleme juba harjunud kandma abieluraskusi ja siis on meil veel jõudu, et kolmekuningaõhtul koos teie pisikeste tantsida jumaliku tantsu. Rebane ruttab üle jää. Ning lisaks sellele võib-olla veel pan oma mõtleja pea põrandale, et elustada antiiksed mänge nagu kukerpall. Ja sellega meelitada jumalik naeratus pisikeste kuulile. Minu abielus, daamid ja härrad. Ärge rääkige halba vana poistest, sest me oleme asendamatute ja abieluõnne tagamiseks nii nagu ventiil, aurumasinale. Mis viimaks pruutpaari puutub? Siis palun luba väljendada lootust, et teie täie usaldusega minu poole pöördute, kui teil on kristallvaase kleite, väikelapsi või serviis vaja näidata. Meeldivad ütlused on garanteeritud ja ühtlasema valmis paar korda maitsma teie vasikafileed, nagu ka teie maa, hernepüreed, õllemärjukest või karamellipudingit. Üldiselt aga pidage meeles, Amor vintsid homne ja teeks see akti. Tugevad hurraa-hüüded kajasid läbi saanud ja läbisime lärmi, Kustas Karl Ludwigi tugev, väga hea seal, tõesti nii? No see on tõesti. Pansionaadi kelm istus oma kohale ja tal oli range nägu, kui ta tõstis oma klaasi, kus veinipärlid üles-alla tantsisklesid. Ta näis neid kriitiliselt silmitsevat, nagu oleksid need talle liiga rõõmsad ja kerged tundunud. Kuni melu tugevnes, jälle vaiksemaks jäi. Istus vana pensionile läinud raudteekontrolörid pamp toetades pead ühele käele. Ellektrikkalgi ööl oli ta kohe ära tundnud ning seda teatud õudusega, sest vanamees fabriganud hoovigi vana tuttav ei olnud keegi muu kui väsimatu kes tavaliselt jutustas lõbusaid lugusid ja rääkis nuumveisepraest hautatud Lutsust ja ilmaennustustest selles poes, mille noor naine juba ammu oli selja taha jätnud. Elektrik Kölil tuli hästi meelde see päev, kui väsimatu astus poodi sisse ja jutustas Looveeblist oma loole oli ju elektikal Köl saanud õnnelikku lõppu. Kuigi ta ei saanud kunagi teada, kuidas läks veebli sõbratarile. Väsimatu istus sügavalt mõttesse vajunult ettevalmistades ühtuma kõnedest, mis alaterid sõpruskonda ühendavad. See intensiivne härra pidi iga hinna eest olukorda valitsema ja igas olukorras olema see kõige väsimatum kõigist väsimatutest. Vanahärra pampoli omal alal ainulaadne kõnemees sest ta võis pidada ettekandeid, mis ei sisaldanud mitte kui midagi. Ja sealjuures olla täiesti seosetu. Ja seda nii kaasakiskuvalt, et kuulajatel jäi mulje retoorilisest meistriteosest. Ta ehitas õhulossi, varustas selle tühjuse torniga ja krohvisin müürid, mõttetuse ja sisutusega. Seejärel panin ta elagu süüde nagu lipu kõige tippu. Härra pumpi meetodis oli vahel põrgulik see kiirus, millega ta segas kokku erinevaid lugusid. Kuulajaid tõmmati sellega kaasa ja nad ei saanud millestki aru, enne kui tubli kõneleja. Seinad ühe ropsuga püsti tõusma ja klaasid käes, hurraa hüüdma. Nüüd tõusis väsimatu püsti, lükkas tooli kolinaga üle põranda, lõi oma laiad õlad tahapoole ja müür. Hävimis kadunud nii püha kui äripäevi ja nüüd seistes valvel nii vihmas kui päikeses, usun, et seda võib öelda sel puhul saarmas paar, keda me siin nooruse täies ilus näeme, aga vanadus tuleb hiilides, joome, meenutame nooruse päevi. Laaguga õige mulgi tänuliku. Aga on ju võimalik? Siinkohal esitas illesonist ühe oma patent nippidest kui ta justkui viitas millelegi, mis enne oli ütlenud. TA on ju võimalik, et kõigi ei saa nõustuda sõnadega, mida just ütlesin tänulikult noorusest ja nooruse kohustustest. Mitmed kuulajatest tõstsid pead vaevatud südametunnistuse piinadest, et ei olnud seni piisavalt tähelepanelik. Kui aga kogu rõõmu kogu tõelise armastuse pärast, mida oleme kogune Ja sellepäras möirgas vanahärra järsku palurmadel õel. Toolide kolin ja mürin, nagu oleks kõik keeglikurikad korraga pikali löödud. Minuga ei ela elavhüüdeks, elagu pruuthr. Elagu šarmantne kõneleja. Pahvatas pansionaadi kelme pöördus fakeeri poole. Kas lööme temaga kokku, kas tohib? Täname teda kauni kõne eest. Nüüd oli aga reservleitnant püsti tõusnud ja palus käriseva häälega võimalust lugeda ette telegrammid, mis päeva jooksul olid saabunud seistes jäigalt valvelseisakus lasida ühe Telegrami lehe teise järel silme eest läbi ja tema hääl kõlas nagu äge valang lahingus. Rakett õnne sobib pidupäeval alla kirjutanud Hildaja välts Harrimat tervitused teile, täiad pidupäeval perre. RX on päike väljas, päike sees, päike südames, päike, hinges lilla vill ja Edvins Ööbloom. Palju rõõmu pähe murret, jõudu kanda mõlemaid. Matilda Jeses invers, perekonnaõnn kaunistage kodu, Jon Timmell abikaasa ja lastega. Südamlikud õnnesoovid pulmapäevaks perre on malm päike väljas päikese ees, päike südames, päike hinges, sõbrad Iida ja aks sall. Õnne ja rahu. Rosanker palju rõõmu, vähe murret, jõudu kanda, mõlemaid. Sunst Ramid verre, kolonn, kaunistage kodu karnell Ko plekitöötlemise aktsiaselts, päike väljas, päike sees, päike südames Vaike hinges Pärnitsa ja õlivärvivabrik klants ja. Eriliselt üllatas õnne soovida all ägavad pulmaseltskonda üks telegramm, mis lõpupoole ette loeti. See oli kelner Tiid Lundi saadetud ja sisaldas tema ainsat värssi. Igal aastal on oma lilled, igal südamel on oma muinasjutt oma kadunud noorusest. Lugupidamisega has kiitlunud. See oli ta suu, Mil toonus. Kui esmakordselt oktaseeme. Ja saajad saalil või seisnuks maarjaNadena agu nuuks või üks ning tuules puhusin mahedal ja kaldaderweldla endani hoothaaznyaar lõikult, kui suudelluks. Ta ei ime. See oli see ta suurel Mil loodustuur. Kui esmakordselt ta seeme. Üks. Kui ma oi, sain seal seinu kätke all päikese Mil õõmustule hele siis tervitame, mõtlesime, heidame saast. Üks rõõmus laulukoor, kus saal juulis hekel. Ja hoopis kõrgelda paasmeid, üks iva needi. Seal oli väike, no ta oli, oli. See oli retselt, mil ta emadele sillerdas, kui joomeldaks. See. Enne siin kas sööda nal vedel, kus Ammani jäine, sädelev ja Ma ta joone suure duubli ja linnusiidi ja liivasoojust ranna Liana. Ja nii nagu värja ning rukkilill ja hernes on oma täies õitsengus jussiga. Sõrve. Ka vaid suure sinu mis alati joone kütkes ja. See oli saade rootsi luuletaja prosaist laulude loojast Birger serbergist, kelle loomingut Tõlkisid saate jaoks Silvia Pliuhkam, Maire Vill ja Merilin Seppel. Esinesid vaariuse näitlejad Haide Männame, Toomas Tross, Indrek Sarapuu, Andres Liivak. Laulis Peeter Kaljumäe, keda saatsid Mati Leibak tšello ja Kristjan Kaasik kitarril. Saate külaline oli Anu Saluäär. Saate helirežissöör.