Tere, head kuulajad. Täna räägime Tallinna Linnahallist, kultuuri ja arhitektuuriväärtusest, mida ühed on kaitsnud, teised aga tahtnud lammutada. See 1980. aasta olümpiamängudeks. Suurejooneline kompleks võeti muinsuskaitse alla 1997. aastal ja kuigi mõned äriringkonnad üritasid 2003. 2004. aastal seda kaitsenimekirjast välja arvata, siis see ei õnnestunud ja hoonet hävitada ei saa. Lagunev maja füüsiliselt püsti veel püsib kuid kunagi tuhandetele inimestele kontserdielamusi pakkunud paik on praeguseks sisulise kultuuritegevuse lõpetanud. Hall vajab hädasti remonti, milleks on tarvis hiigelinvesteeringuid. Senised korduvad ostja või investori otsingud on alati lõppenud edutult. Nüüd teatas Tallinna linn, et nemad on leidnud võimaliku USA investori suurärimehe Ronald Lauderi osalusega firma Tallinn teinvend LLC, kes valmis linnahalli korrastamiseks ja ümberehituseks väidetavalt USA riiklikult garanteeritud laenu abil nõusoleku peax laenule andma ka Eesti riik. Riik aga ideesse positiivselt ei suhtu. Millised on Tallinna plaanid, sellest räägime Tallinna abilinnapea Taavi Aasaga. Miks need plaanid riigile ei sobi, selgitab rahandusminister Jürgen Ligi. Millised on linnahalli muinsuskaitselised piirangud, kõneleb muinsuskaitseameti juht Kalev Uustalu. Ning teema võtame saate lõpul kokku professor Krista Kodres. Ega tänase saate toob teieni Arp Müller. Enne aga, kui alustame juttu Taavi Aasaga toon teieni intervjuulõigu, mille salvestasin neljapäeval mahajäetuna tunduvas linnahallis. Räägi Linnahalli juhatuse esimehe Tõnu röömiga. Viimane suur üritus Linnahalli suures saalis oli detsembri lõpus, mis praegu linnahallis toimub. Praegu ei toimu meil midagi suurüritusega väike üritusi, mida linnahalli sulgemine tähendas, suur saal pandi kinni, samas hallis teatud ettevõtted ikkagi töötavad ja rentnikud on alles. Aga suur saal on kinni detsembri lõpus. Maja tuleb nüüd vähem kütta või, või mis sellega seoses on muutunud? Kulutused on väiksemad, küttekulud on oluliselt, kuna kahjuks on talv kammid alt vedanud. Et tuleb kütta, aga ikkagi veel suurt saali, noh aeg-ajalt, aga mitte kogu aeg. Torud ja asjad veel järgi jääkski. Maja kaugelt vaadates näeb üpris selline mahajäetud praegu välja. Ta näeb välja pigem sellise kelgumäel, no sellepärast, et majapealse trepistikud on ka lumest puhtaks lükkamata. Varasematel talvedel oli lumi vistika lükatud, varem oli lükatud, jah, aga pärast kontserttegevuse ärajäämist ei olnud enam mõtet neid treppe lükata ja pealekauba on muidugi enamus inimesi on koondatud. Meil on üks majahoidja, kui sõjakas neid lükkama. Kevadeks võib olla lüke põrand. Kui palju selle koone igakuine majandamine maksab ja kui palju üürnikest sisse tuleb, et kui suurt miinust see Tallinna linnahalli ülalpidamine praegu kogu aeg toodab? Noh, ütleme detsembris oli soojaarve oli meil 400000 krooni, mis oli ka esmakordselt muidugi mis oli, mis oli nii suur, terve terve selle aja jooksul. Elektriarved on keskeltläbi niimoodi 200000 ringis. Noh, palk on koos maksudega kuskil 100000 ja noh, ja sisse toob rendipinnana ta keskeltläbi 200000. Nii et selline situatsioon väga pikalt jätkusuutlik ei ole. Kindlasti see on ainult linna toetusel. 2004. aastal, kui monutent, kes linnahalli soovis osta ja ära lammutada siis nemad tellisid ehitusekspertiisi aktsiaselts Ammholdilt ja too ekspertiis väitis, et linnahall oli juba siis avariiohtlikus seisundis ja, ja tulnuks kuni kande konstruktsioonideni lahti võtta, kui seda säilitada, et kuidas teie hindate praegust üldse Linnahalli ehituslikku seisundit? Varisemisohtlik ei ole ta kindlasti selle ekspertiisi kohta võib öelda, noh, kes maksab, see tellib ka muusika, sest on ka tükk maad, erinevaid ekspertiise, näiteks Karl Õigeri oma mis oli ka vist 2003, oli. Seal ta näitas, kui mingid vead olid välja toodud, aga ohtlikuks. Praegu hetkel ilma suurte investeeringuteta näiteks kontserttegevust majas taastada pole võimalik. Et põhimõtteliselt mitte jah, sest on olemas ka päästeameti ettekirjutus, mis keelab massiürituste korraldamise suures saalis. Nii et teie olete praegu täiesti ooteseisundis? Jah, seda küll. Aitäh. Räägime Kalev Uustalu, kes on muinsuskaitseameti peadirektor. Millised on praegu üldse linnahallile kehtivad muinsuskaitse piirangud? Kontekstis on Tallinna linnahall võetud 1997. aastal riigikaitse alla ja tunnistatud mälestiseks ja talle kehtivad kõik Need piirangud, mida muinsuskaitseseadusega ühele mälestusele ette on nähtud. See on terve lehekülgede kaupa kitsendusi ja reegleid, mille järgi saab toimetada sellise asja juures, mida nimetatakse siis mälestiseks. Miks on linnahall muinsuskaitse all? Kui nii võtta, siis tekib küsimus, et miks 30 aastat vana ehitis üldse on muinsuskaitse objektiks. Peab ütlema, et siis kui linnahalli kavandati ja siis kui teda tehti, siis oli kava, et see linnahall ja Viru hotell moodustavad ühe tellija. Seal linnaruumis hakatakse rajama nihukest konkreetselt neid ühendavaid ehitisi. Aga õnneks ajad muutusid ja Peab ütlema, et see Rotermanni kvartal, mis on nüüd Viru hotelli ja Linnahalli vahel, on suure muinsusväärtusega ja kultuuriväärtusega. Nii et see on hea, et ei realiseerunud see kava, mis esialgselt oli, kui hakati tegema linnahalli. Linnahall ise on arhitektuuriliselt väga huvitav objekt. Aga kui me vaatame teda kui praegu olemasolevad ehitis, siis muinsuskaitsjate näod lähevad väga nukraks, sellepärast see hoone ehitati kiiresti ehituskvaliteet madal materjalid, mis seal kasutati, ei ole kõige paremad. Ja nüüd ainuüksi selle 30 aastaga on see hoone ilmastiku ja selle kehva kvaliteedikoosluse mõjul lagunenud, lagunenud ja olukord on meie jaoks katastroofiline. Kuidas linnahall on kaitstud näiteks kas jäähalli vist võib lammutada või millised üldse on need tingimused, mida tulevikus ükskõik, kas linnriik või mõni eraettevõte hakkab seda hoonet renoveerima, millised on need tingimused, mida tuleb täita? Ja 2002.-st aastast alates siis kui päevakorda tõusis sele hoone võimalik müük kellelegi teisele tehti ja arutati missis selle linnahalliga võiks teha, koostati eritingimused, eksperthinnang ja tõtt-öelda need on nüüd vanad, kui täna vaadata, sellepärast et seaduse järgi üks eksperthinnang kehtib ainult kaks aastat, nii et kui nüüd praegusel ajal seal uuesti, siis oleks vaja uued ekspert eksperthinnang ja eritingimused koostada, selle objekti jaoks aga kaaluti tõesti võimalust, et jäähalli võiks sellest kompleksist maha lammutada. Siis võiks treppide puhul arutada, kas trepid peavad olema sellised, nagu nad on. Mis on selle hoone juures kõige olulisem muinsuskaitse jaoks, see üldine vorm, see, kuidas ta on tehtud, siis interjöörid, väga huvitav kontserdisaal ja fuajee, mis on äärmiselt huvitavalt lahendatud, siis loomulikult see dolomiit, millega on see hoone kaetud ja palju-palju terve rida asju, mida, mida, et inimesed, spetsialistid, kes seda asja uurisid, tollel ajal kaheksa aastat tagasi välja tõid. Ega siis need väärtused ei ole muutunud, need väärtused on alles. No kuidas teie muinsuskaitse poole pealt vaatate, milline võiks olla linnahalli tulevik, mis nõude annata, kas või Tallinna linnavalitsusele, kes praegu otsib investorit? Ja ma tahaks vahemärkusena öelda, et kahe käega toetame seda Tallinna linna tegevust, kus ta Tallinna linn üritab leida sellele hoonele rakendust ja päästa see oluline arhitektuuriobjekt. Milline saaks olema tema funktsioon? See on ehitatud kindlasti ennekõike selliseks vaba aja keskuseks ja kontserdisaaliks. Me näeksime, et seal jääks edasi kestma see kontserdite ja suurte avalike ürituste läbimise võimalus. Seal võiks olla konverentsikeskus, nii et sellist rakendust näeksime sellele hoonele. Aitäh, Kalev Uustalu, muinsuskaitseameti peadirektor. Jätkame saadet Tallinna abilinnapea Taavi Aasaga. Ja küsimusi on palju, eriti seetõttu, et viimastel päevadel nädalatel on ajakirjandus Tallinna Linnahalli teemadel väga palju kirjutanud. Taavi Aas, kirjeldage palun, millised plaanid Tallinna linnal on Tallinna linnahalliga linnahalliga, kus kontserttegevust enam ei toimu ja mis igas kuus praegu toodab mitusada 1000 krooni kahjumit. Jah, no eks me kõik teame, mis seisukorras Tallinna linnahall on, et 30 aastat tagasi tehtud objekt või valmis saanud objekt, mis siis ehitati valmis sellisel kujul nende vahendite ja ja töölistega, kes, kes siis too hetk saada oli, nii et ega seda olgugi, et tegemist on väga tugeva ehitisega, seda kvaliteeti seal väga kiita ei saa ühelt poolt ja teiselt poolt loomulikult, kui me võtame, arvestame seda, millised on, kuidas on tehnoloogia edasi arenenud, siis kogu see, mis seal kontserttegevuseks vajalik on, on loomulikult juba ammu ajast ja arust ja ja võib-olla siia juurde veel seda lisada, et ega tegelikult linnahall kui ta avati, ega ta veel päris valmis, ehkki nii et seal jäi veel, jäi veel ühte-teist teha, mis, mis paraku pärast enam valmis ei saanudki kunagi. Ja juba eelmisest aastast või tegelikult ju, kui vaadata linnahalli ajalugu, siis on linnahalli rekonstrueerimiseks võimaluse otsitud ju väga pikka aega. Ja kuni sinnamaani välja, et vahepeal lausa plaanita lammutada. Õnneks nüüd küll linnahall on võetud riikliku kaitse alla, mis tähendab seda, et teda lammutada ei ole kindlasti võimalik. Ja meie oleme võtnud siis eesmärgiks selle, et linnahall ükskord ometigi korda teha, rekonstrueerida ja eelmisel aastal maikuus siis kirjutasime alla sellise firma tallinlased Teimentellelt see hea tahtelepp pingu ehk siis alustava lepingu selgeks teha selgeks võimalused linnahalli rekonstrueerimiseks. Sellesse lepingusse said ka sisse linna poolt need punktid, mis puudutavad siis seda. MISA võib linnahallis teha ja mida tuleb linnahallist teha ehk meie jaoks ikkagi esmatähtis on see, et ehituskaitse all olev objekt säiliks ja mis esmatähtis, see, et suur saal, nii nagu ta tänasel linnahallis on, et aga edaspidi oleks siis kultuuriteeninduses Kuidas sa seal lepingus kirjas on, et mida siis kindlasti tuleb seal teha, millised funktsioonid peavad säiluma. No lepingus on kirjas see, et eraldi on välja toodud su suure saali kohta käiv, et suur saal kultuurilistel eesmärkidel peab sisse tellima samuti lepingus viited sellele, et tegemist on kaitsealuse objektiga ehk lähtuda tuleb siis arhitektuuriajaloolistes tingimustes tema rekonstrueerimisel. Mis ühelt poolt siis räägib sellest, et linnahalli välimik välimus väljastpoolt peab ta säilima sellisena, nagu ta on, peab siis säilima suur saal ja ka vaated fuajeedest, et natukene on lubatud juurdeehitusi peamiselt küll siis Linnahalli merepoolsele küljele, kus täna siis on bassein ja nii-öelda või, või siis praegusel hetkel kopterite terminal. Ja lisaks sellele siis, et võib muuta siis alli sisemust, aga jää jällegi tuleme tagasi, siis peab jääma välimuselt sellisena nagu ta on. Eesti Päevaleht spekuleerib täna, et linnahalli tuleb hiiglaslik kasiinokompleks. Päevaleht tõmbab paralleele, et kuna Tallinn Entertainment LLC troolev Ronald Lauder arendab sarnast just nimelt sarnast projekti Ungaris, kuidas tänast üle lehekülje päevalehe lugu kommenteerita? Nii palju, kui ma seda lugu vaatasin. Siin on põhimõtteliselt erinevad olukorrad, et kui Ungaris on tegemist tühja ehitusplatsiga, kuhu või mida iganes ehitada, siis nii, nagu ma ütlesin, linnahall on kaitsealune objekt ja üks ja kõige tähtsam osa temast, mis on kaitse all, see on suur kaal, mis peab säilima kultuurilistel eesmärkidel-kontsertsaalina. Ja ma arvan, et kui volikogu tal siis Tallinn Entertainment iga sõlmitava lepingu heaks kiitis, siis just nimelt lähtudes sellest, et lepingusse väga selgelt sisse kirjutatud selle selle kokkuleppe kultuuriline pool ehk meie jaoks esmatähtis ikkagi on suure saali säilitamine ja seal kultuurilise tegevuse jätkamine Kas te võite kuulajatele kinnitada, et kasiinot siis sinna ei tule? Kes ei tahaks kinnitada seda, et kasiinot üldse ei tule, sest me vaatame, et see linnahalli kõrvale võib ehitada hotelli ja, ja kui me üldse näeme kuskil kasiinode tegevus Tallinnas peaks olema jätkuva, siis eelkõige just nimelt hotellides, et selles mõttes oleks kui ennatlik öelda, et üldse mitte midagi ei tule, eks ole. Aga kindlasti ei ole see põhi ees. Millega üldse kavatseb see Ameerika investor Tallinn Entertainment LLC Linnahalli majandada, kuidas ta plaanib sinna inimesi meelitada. Teie ka mainisite juba, et Tallinn on kordi investorit otsinud. See oli aastal 2000, kui linnavalitsus ja Rootsi sihtasutus Öösterle sõlmisid. Eellepingu kohaselt pidi linnahall ümber ehitatama teaduse kultuurikeskuseks aga siis keegi ei tahtnud investeerida, kuna ei, ei nähtud. Kust see raha tagasi võiks tulla? 2004. aastal ebaõnnestus linnahalli ja ümbritseva maa müügikava Manutendile. Kuna investorid nägid, et pigem on tegemist suure kohustusega mittevaraga, kust võiks tulevikus mingit tulu tõusta. Sellepärast, et linnahall on muinsuskaitse all. Mis nüüd muutunud on, mille poolest siis USA ja ärimeeste äriplaan erineb nendest varem plaanitud? Sest noh, kui me räägime nüüd täpsemalt äriplaanis, siis eks selle juurde tuleb veel kindlasti pikemalt tagasi tulla, et mis täpselt sinna linnahalli kõrvale ka ehitatakse, noh kuigi me oleme kokku leppinud, et tegemist tõenäoliselt saaks olla tema siis hotellidega. Aga kui äriplaanist laiemalt rääkida, siis tegelikult ammu Tallinnas räägitud sellest, et meil ei ole ühte konverentsiturismi keskust. Ja linnahall tegelikult selleks sobib väga hästi ja teiseks, mis Linnahalli juures on unikaalne, on see, et otse sadama läheduses ja kui vaadata ka seda, millest on juttu Tallinn-Tartu maanteeametiga sõlmitud lepingus, siis üks osa räägibki sellest selles lepingus, et kuidas siis tagada võimalikult hea transpordiühendus turistidele just sadamast kohe linnahalli ehk tegemist on ikkagi pigem turismiobjektiga ja sinna juurde ka siis konverentsiturismiga ja loomulikult sinna juurde ka siis ma veel kord rõhutan seda suure saali osa ehk kontserditegevust, aga need on sellised tegevused, mis peavad 11 toetama, et täna, miks linnahall on sellises olukorras, ongi see, et üksinda kontserditegevustest sellisesse mahukasse objekti paraku investeerida võimalik ei ole. Aga kui varasemad investorid näiteks Manutent leidsid, et mingil juhul ei tasu see projekt ära, kui tuleb renoveerida see vanalinnahall vist mingid arvutused olid, 630 miljonit krooni läheks linnahalli renoveerimine maksma siis ikkagi ma kordan oma küsimust, mis on nüüd siis teistmoodi, mida need uued investorid võrreldes eelmiste katsetajatega siis teistmoodi, et siiski linnahalli säilitades on võimalik tulutoov projekt teha? Ma ei ole õige vastama investorite eest, et mida nad seal konkreetselt näevad, aga te peate usaldama neid, et see, mida nad räägivad, ikkagi ka vett peab, mitte ei lähe poole peal pankrotti. Aga. Nii nagu ma ütlesin, tähendab see linnahall, objekt, kust tuleb anda terve rida tegevusi sinna juurde, lisaks sellele, et ta on kultuuriobjekt ja üks sellest ongi kas siis konverentsiturism või siis ka lihtsalt turistide majutus ja nendele meelelahutuse pakkumine. Kui me vaatame tagasi ajaloos, siis ega tegelikult on olnud ka selliseid Eesti investoreid, kes on valmis saanud tegelikult linnahalli investeering ainult et nemad nägid selles projekti lisana seda, et sinna peaks tulema väga suur kaubanduskeskuse juurde, mis oleks siis selline lisaväärtuse andnud, millega seda investeeringut siis tagasi teenida. Aga kui me vaatame seda kohta, siis kaubanduskeskuseks ei ole ta kindlasti mitte sobilik. Nii et tegelikult lisategevusi andes on võimalik sellel kohal seda objekti rekonstrueerida. Kuidas tekkisid Tallinna linnal üldse kontaktid Ronald laudeeriga ja siis Tallinn Entertainment, LLC-ga? RAHA laudeeriga kontaktid on Tallinna linna peal juba vägas vanast ajast, et nii palju kui ma tean, siis annad selle raha laudeeriga suhelnud sellest ajast, kui Edgar Savisaar esimest korda minu teada minister oli, et et tegemist on tegelikult isikliku kontaktidega ja ja ma arvan, et kui on isiklikud kontaktid sellise noh, maailmanimega tegelasega, ma arvan, et see, see tuleb ainult kasuks. Aga ehk peaks selle firma tausta siis laiemalt Eesti avalikkusele tutvustama praegu Eesti Päevaleht on küll näidanud seda pigem kui sellise kahtlase justkui riiulifirmana. See, et tegelikult tehakse firma mingisuguse objekti, siis mingisuguse konkreetse sihtots tarbega selles ei ole küll mitte midagi uut. Ameerikas ei ole ka mitte midagi erilist selles, et firmad registreeritakse elaveri siis Tealeris. Ehk minu meelest kõige olulisem on see, et kes on selle firma omanik ja selle omanikuks on Ronald Lauder kelle nimi on piisavaks garantiiks selles, et tegemist ei ole mingisuguse riiulifirmaga või mingisuguse firmaga, mis on tehtud kellelegi petmiseks. Tema tema nimi on, on talle endale niivõrd oluline sellise kauba märgilise tähendusega, et et siin ei maksa küll mingit tonti näha. Aga milline oleks see koostöö vorm siis Tallinna Linnahalli ümberehitamise renoveerimise edasise majandamise korral. Milline oleks see koostöö vorm Tallinna linna ja eraettevõtte vahel? No kui me tuleme selle eellepingu juurde tagasi, siis siin on välja pakutud kaks varianti, üks variant, siis mida pakkus välja Tallinn Entertainment siis see, et Tallinn therteemiati kasuks seatakse hoonestusõigus ja teine variant, mida eelistab linn, on see, et tehakse ühisettevõte siis nii rekonstrueerimiseks kui siis ka edasiseks selle kogu selle kompleksi opereerimiseks. Hoonestusõiguse seadmine, mida see tähendab, kas see tähendab siis selle maa-ala linnapoolset rentimist või seletage palun? No hoonestusõiguse seadmine on tegelikult üks kinnisvara tehing mis tagab hoonestusõiguse seadja ehk siis linnale suurema garantii selles osas, mida sellel kinnistul hiljem tehakse. Hoonestusõiguse seadmise lepingus on võimalik ette näha tingimused, mis sellel sellele kohal või sellel kinnistul, millele hoonestusõigus seatakse, tulevikus toimuma hakkab. Aga ühisfirma puhul siis linn osaleks selles firmas maajahoonega vä? Põhimõtteliselt jah, kui, kui me räägiks ühisfirmas, siis põhimõte oleks selline, et linnal oleks seal teatud osalus ja kui me vaatame, kuidas osalus saaks linnal tekkida, siis loomulikult see osalus saaks tekkida läbi selle, et linn osaleb projektis maadega nii linnahalli, Aadega kui siis kõrvalasuvate vaadega ja lisaks sellele ka siis Linnahalli hoonega. Kui sellisega. Räägime nüüd ka linnahalli rekonstrueerimise rahastamisest. No avalikkusele saatis Tallinna linn raepress välja teate, mille pealkiri oli USA valitsus garanteerib Eestisse 2,8 miljardi krooni investeerimise. Ja et Tallinna linnavalitsusega linnahalli rekonstrueerimise ja lähiala väljaarendamise eellepingu sõlminud investeerimisfirma Tallinn Entertainment LLC sai kavandatavale hiigelinvesteeringule USA valitsuse tagatise. Aga seal president teises pooles on kirjas, et üheks tingimuseks laenu saamiseks on Eesti vabariigi valitsuse nõusolek. Ja siis seejärel te saatsite kirjaga rahandusministeeriumisse minister Jürgen Ligile. Palun selgitage, mida te selle kirjaga ministeeriumilt ootasite. Kõigepealt me andsime selle kirjaga teada, et meil on siis selline ettepanek tulnud sarnaselt siis seda linnahalli rekonstrueerimist rahastada, võib-olla ma selgitaks kõigepealt lahti, et mida see tähendab, mis, kuidas rahastamisvälja peaks nägema. Iseenesest tänases maailmas ei ole sarnastes skeemides küll midagi uut, et Ameerikas on neid ka varem tehtud ja kui me üldse vaatame tegelikult tänast päeva, siis just eile ilmus üks lugu Financial Timesist tõlgituna eesti keelde. Postimehe 24. rääkis sellest, et Euroopa riigid väga aktiivselt otsivad täna rahastamist Ameerika turgudelt ja tegelikult selle skeemi puhul ongi tegemist rahastamisega, mida ka võetakse Ameerika turgudelt siis nii Ameerika kui Eesti riigiga tiga tehakse Ameerikas võlakirjaemissioon, mis siis ühena objektidest nähakse ette, et selle võlakirjaemissiooni tulemusena rekonstrueeritakse siis linnahall, kusjuures siin tuleb kindlasti rõhutada seda, et ja selle emissiooni kindlasti üks tingimusi on see, et on olemas ka omakapital, mida investeeritakse, et neid kõiki ei tule mitte ainult sellest võlakirjaemissioonist. Ehk kui erainvestor kasutab selleks selle võlakirjaemissiooni raha, siis ta kindlasti peab sinna parem, aga noh, 20 30 protsenti oma raha sellesse objekti. Ja kui täna on niimoodi, et riigid otsivad vahetult laenuvahendeid Ameerika turgudel, siis selle skeemi pluss on see, et tegemist ei ole mitte laenu võtmisega, vaid tegemist on garantii andmisega mis siis omakorda on jälle positiivne meie võimalike siis Maastrichti kriteeriumi täitmise seisukohalt. Ja kui nüüd vaadata edasi, et kõige hullemal juhul, mis saab juhtuda, on see, et kui tõesti see tegevus peaks juba õnnestuma, edasine äritegevus siis linnahalli rekonstrueerib, ettevõte läheb pankrotti või ei suuda neid võlakirju tagasi osta siis karantiin ja andja tegelikult saab selle vara omanikuks ja kui Eesti riigil tuleb ka sinna tulevikus kõige halvemal juhul oma rahalisi vahendeid kasutada, mida ma tegelikult eriti ei usu siis saab ka riik korda tehtud linnahalli omanikuks, nii et tegelikult probleem saab lahendatud nii ehk teisiti. Ma salvestasin väikese intervjuu ka rahandusminister Jürgen Ligiga ja kuulame selle intervjuu ära ja siis jätkame Tallinna abilinnapea Taavi Aasaga rahandusminister Jürgen Ligi, Tallinna linn on saatnud rahandusministeeriumile kirja ettepanekuga asuda läbirääkimistesse, mis võiksid Linnahalli rekonstrueerimise rahastamiseks tuua 250 miljonit dollarit Ameerika Ühendriikide valitsused tagatisel. Kuidas teie ideesse ja kirja suhtute? See ei ole mingi realistlik idee, ta ei ole kirjeldatud selles kirjas. Kiri ise on ka õnnetu. Noh, niimoodi ikkagi peaks minu arust ministri poole pöörduma. Kirjavead oleks võinud ära parandada ja midagi ka öelda, selles kirjas, et enamik enamik selles Selles asjas on olnud ju meediakära, et lubatud tuua suur investeering ja siis kirjutada kiri ja kui see kiri lõpuks tuleb, siis see on Alematleks siiski. Taavi Aas on meediale öelnud, et ettepaneku kohaselt oleks Eestis asuvatesse objektidesse investeerimiseks laenuvõtjaks eraettevõte, mis tähendab, et Eesti riigi ega pealinna eelarvet need kavandatavad investeeringud võlaga ei koormaks. Kas selline skeem, Jürgen Ligi. Teie hinnangul on võimalik. Ma ei võta ühtegi sõna enam, mis ekraanilt tuleb sellesse tõsiselt, sest et sest et on ju ennegi neid sõnu tulnud, mis vett pidanud, räägitakse ikkagi suurest investeeringust ja tegelikult on jutt Pakkumisest, et keegi keegi võtku kohustusi, et keegi teine ma ei saa sellest skeemist aru, millest räägitakse, ei saa aru lihtsalt sel põhjusel, et seda ei osata kirjeldada. Aga kuidas teie Tallinna linnale ja sellele kirjale siis nüüd vastata või reageerite? Noh, me oleme ka vestelnud linnapea endaga, kes oleks võinud ikkagi kirja ise koostada, siis ehk oleks keeleliselt olnud oleks ehk eestikeelne saanu. Aga kohtume järgmine nädal ja vestleme, aga ma ütlesin, ütlesin talle kohe, et, et noh, selle kirja põhjal on meil rääkida vähe, et kas tasub ikka kohtuda. See on siis see on piinlikult alanud asi ja, ja eks ta niimoodi kokku jookseb, et rääkida siin kahest koma kahest, kaheksast miljardist, see on rohkem, kui läks Eesti raudtee tagasi ja selle, millega kahjuks valitsus kunagi kunagi nõustus. Aga siis oli ka siis oli ka mingisugune surve ja põhjus selleks olid riskid üleval, siin kohturiskid, aga nüüd 2,8 miljardit garanteerib tagu ei tea kellele meelelahutusäri garanteerima, no ei saa aru sellest sellest jutust Aga teine kohtumine on plaanis siis kas Edgar Savisaare või Taavi Aasaga? Mõlemaga, tegelikult et noh, eks me siis räägi, Meil on Tallinna eelarvest kindlasti rääkida investeeringud, Tallinnas on teema, mis riiki huvitavad. On olemas eurorahade jagamise kohustus, meil ju ja ja kõik, see on arutamist väärt. Aga aga noh, eks paber ei ole küll nii suurt kohtumist väärt. Isenesest. Juhul kui kõik tõepoolest ikkagi peaks nõnda olema, nagu Taavi Aas on meediale rääkinud ja mis ei tule välja sellest kirjast, mis on ka leitav rahandusministeeriumi dokumendi registrist, tõepoolest, et kui on USA valitsuse garantii olemas ja kui tõepoolest Eesti riigile kohustusi ei teki, kas siis rahandusministeerium on plaanis arutama ja kaaluma seda küsimust? No ma ei näe üldse võimalustelt kohustusi, kui kellelgi seda, seda variant üldse ei eksisteeri. Kes garanteerib, kellele garanteeritakse, kõik on segane, aga võimalust, et riik või Tallinn ei võtaks kohustused jätta, isegi see põgus tekst võtab need võimalused ära ja, ja USA valitsus on, on äärmiselt professionaalne, nad ei, ei garanteeri ka mingit meelelahutusäri kusagil Tallinnas, et miks nad peaksid 2,8 miljardit, see on, see on tohutu summa. See on Tallinna eelarve Jakski kohutav summa ja Tallinnal on ju teatavasti näpud põhjas. Et mida me siin, mida me siin üldse spekuleerima, et kas, kas keegi võiks nõustuda? Riik on näinud tohutut vaeva, et oma tulud-kulud vastavusse viia, isegi Tallinn on hakanud seda tegema, kui ka uus eelarve väärib, väärib etteheiteid? Noh, nüüd järsku selline pomm, et miks üldse peab niimoodi niimoodi suhtlema ja niimoodi meedia kaudu siis lubadusi jagama. Kas Tallinna linnahalli tulevik praeguses majandussituatsioonis tegelikult üldse riigi plaanidesse ei mahu, miks ma küsin, sellepärast et linnahalli üle arutleti pikalt aastal 2004 ühel pool oli siis linn, teisel teisel pool riisi ja siis oli kultuuriminister Urmas Paet ja toona majandussituatsioon oli veel teistsugune, siis kultuuriminister on Postimees Online'ile öelnud, et ministeerium on valmis Tallinna linnavalitsusega tegema koostööd linnahalli arendamisele. Noh, eks see ole niisugune vastus, et mitte vastata, aga aga loomulikult tehaksegi arutataksegi. Mina olen rääkinud kultuuriministriga, tema arvamus on olnud ka, et, et ikkagi midagi üritada välja mõelda, aga samas on kurvalt nentinud kaal ei, ei sobi näiteks näiteks ooperiarendamiseks, liiga suur on ta Eesti tingimustes ja küllap seal on põhjusi veel, et ta funktsionaal ilmselt on, kuulub ikkagi oma aega ja teatud teatud valdkonda, et meelelahutus ei ole meie esimene valik riigi kulutuste tegemisel. Ja praegu head lahendust ei ole, aga noh, loomulikult peale seda kohtumist linnavõimudega oleme natukene targem. Riigil on, on päris ambitsioonikad investeeringute programmid juba ees ja, ja neid tuleb pigem vähemaks võtta kui sinna midagi lisada, et ma ei oska praegu vastata sellele Tänan kommentaari eest, rahandusminister Jürgen Ligi. Jätkame nüüd Linnahalliteemalist juttu. Tallinna abilinnapea Taavi Aasaga. Rahandusminister oli Jürgen Ligi likult otsekohene. Milliste tunnetega või kui optimistlikult te lähete temaga kohtuma Tallinna Linnahalli teemal? Noh. Ega lähme samamoodi samamoodi kohtuma nagu, nagu meil oli plaanis kohtuma minna, et mis puutub kahte koma kaheksat miljardit, siis nii nagu selles pakkumises mis, mis lind seal oli kirjas, et see ei ole sugugi mõeldud ainult linna linnahallile ja kirjas Ligile ma kirjutasin, et linnahall võiks olla üks nendest objektidest, kuhu investeeritakse sarnasel kujul investeerimine. Loomulikult on tegelikult mõeldav sellistesse objektidesse, mis tuleks nii ehk naa riigil koostöös siis kas omavalitsustega vaja ainult riigil endal korda teha ja kui selleks on võimalik võõrvahendeid kaasata Ta siis ma arvan, et see on ainult positiivne, sest noh ükskõik, mis linnahallist arvame, aga ma kordan veelkord, tegemist on riigi poolt kaitse alla võetud objektiga. Ja siit tulenevalt peaks ka tegelikult riik selle objekti säilimiseks ja selle rekonstrueerimiseks omalt poolt midagi tegema. Nii et ma arvan, et ega on meil rääkida, on küll ja ja ega siis kiri oligi mõeldud ainult selleks, et kõigepealt ikkagi saada saad ühe laua taga kokku saada teada, kas meil põhimõtteliselt on millestki rääkida. Kas riik on valmis kaasa tulema, sest nii nagu öeldud, on, et ega USA riigigarantiid saab ainult juhul, kui ka Eesti riik on valmis selles projektis kaasa lööma. No minister oli juba eelhoiakuga selline, et Eesti riiki ei tule selle projektiga kaasa. Minister ütles, et sellist võimalust, et see ei läheks nüüd Eesti riigi kohustuste hulka kirja, sellist võimalust ei ole. Noh, ma veel kord tuleks selle juurde, et nii palju kui meie oleme omalt poolt seda, seda garantiid hinnanud siis Maastrichti kriteeriumist sisse, mis täna Meie jaoks kõige-kõige tähtsamad või vähemalt valitsuse jaoks, mis on kõige tähtsamad, siis sinna ei tohiks ta küll kohe kuidagi minna, seda enam, et tegemist on sellise laenuga ju, mida tagasi maksab ikkagi eraettevõte ehk tegemist on täiesti turupõhise tegevusega. Nii et. Eks kohtume ja räägime. Nii et praegu siis on öelda sõna sõna väide väite vastu, aga tõepoolest kiri märjad ministrile saatsite, on lakooniline. Raadiokuulajad võivad seda ise vaadata, huvi korral ministeeriumi dokumendiregistrist, aga tõepoolest, meediale olete palju detailsemalt seletanud seda võimalikku rahastamisskeemi lahti, kui kirjas ministrile. Miks te saatsite meistrile nii vähe informatsiooni? No kõigepealt see, mis, ega ei olnud üldse eesmärgiks, et meedias peaks siis sellest selline kära tekkima, sest tegelikult ega enne on ju tegelikult väga-väga raske üldse midagi kommenteerida, kui läbirääkimised ei ole alanud ja, ja seisukohad pole välja kujunenud. Me peame siin arvestama tegelikult, et siin on ka kolmas pool vähemalt kes, kes asub Ameerikas ja kes saab praegu kogu protsessis osaleda ainult sisuliselt meedia vahendusel, jälgides seda, mis Eestis toimub, nii et ma arvan, et nii nagu igav tõsise projekti puhul kõigepealt istutakse laua taha, räägitakse ja, ja lepitakse kokku positsioonides ja lepingu enda jõudmiseni on veel tegelikult hulka tööd teha. Eelmisel nädalal on advokaadibüroo Lextal saatnud ka meediale avalduse. Just nimelt lektreli kliendiks Eestis ongi Tallinn Entertainment LLC. Elextal kinnitab oma avalduses, et pikaajalise laenu saamise võimalus summas kuni 250 miljonit USA dollarit on tõene ja õige. Ja Lextel kinnitab, et sellise laenu saamisel on laen garanteeritud Tseedi hai ehk siis laenu kindlustamisega tegeleva USA juriidilise isiku poolt. CD-ai omab omakorda täielik USA valitsuse garantiid. Ja elekter kinnitab ka, et laenu saamise korraldajaks saab olla vaid 100 protsenti riigi poolt omatav või kontrollitav isik ja otseses laenu võtta või mitte, on Eesti valitsuse otsustuspädevuses. Et noh, nii-öelda neid detaile selle võimaliku skeemi kohta on järjest päev-päevalt juurde tulnud. Aga just nimelt võib-olla kõike seda oleks vaja ka rahandusministrile seletada. Kui me kohtume, me kahtlemata sellest räägime, et ega tõesti see, et, et selle teema arutelu on nüüd sellisel moel ajakirjanduses toimunud, kahtlemata see selles etapis ei ole tõenäoliselt õige, et. Aga miks te saatsite raepressi poolt välja pressiteate pealkirjaga USA valitsus garanteerib Eestisse 2,8 miljardi krooni investeerimise võib-olla oleks olnud siis saanud seda vältida ja kohtuda lihtsalt minister Ligiga ja leppida temaga asjad kokku ja, ja tulla siis sellise pressiteatega avalikkuse ette, kui on juba kokkulepped saavutatud ja, ja mõlemad olete ühisel nõul. No kuna tegemist oli kirjaga, mis tuli Tallinna linnavalitsusele, siis me pidasime õigeks ka, et me selle kirja saamisest teavitama, sest tihtipeale on niimoodi, et kirjad kuna reeglina Tallinna linna kirjavahetus on avalik, siis kirjad leitakse ajakirjanduse poolt ja siis tulevad ajakirjanduse poolt kas siis küsimused või, või juba esimesed tõlgendused ja seetõttu pidasime õigeks, et me selle kirja niimoodi võimalikult lühidus vormis sellest ka teavitama, et tõesti meile selline kiri tulnud. Linnahall on tõepoolest oluline objekt ja riik võiks ka selle renoveerimisest kaasa lüüa. Aga tegelikult, et aastal 2005 kuni 2007 oli ka Keskerakond ja valitsuses ja Edgar Savisaar oli valitsuse liige, miks te siis ei haaranud härjal sarvist ja miks seda siis ei teinud ära neid otsuseid, mida praegu võib-olla on ebamugav teha, kui Reformierakond on valitsuses ja teid ei ole seal? No ma ei mäleta, kas oli aasta 2006 või oli aasta 2007, ma arvan, et 2000 kahe 2006. aastal oli see, kui siis linnavalitsus, mis ka tuua koosnes siis Keskerakonnast tegi linnahalliga esimese katsemise, seadsime, tähendab korraldasime hoonestusõiguse konkursi linnahalli renoveerimiseks. Kui see konkurss nurjus sellepärast et ei tulnud sellele ühtegi pakkumist. Eelleping Tallinn Entertainment LLC kehtib mai kuuni. Kui nüüd Jürgen Ligi, Jürgen Ligi edasi ja kohtumisel teiega räägib samamoodi, nagu ta äsja raadiokuulajatele rääkis, siis ilmselt riigigarantiid ei tule. Mis saab siis pärast maikuud, kui Tallinn Entertainment, iga asi läheb vett vedama? Noh, kõigepealt kui see väljapakutud lahendus riigile mingil põhjusel ei sobi, eks me siis jätkame uute lahenduste otsimist. Kuigi noh, ma ütlen veel kord, et täna väga paljud Euroopa riigid püüavad USA turult raha leida et majandust turgutada, et ma, ma küll ei näe tegelikult seda põhjust, miks ei peaks riigile sobiva, aga kui ikkagi on ei, siis tuleb aga jätkata lahenduste otsimist. Aga samas linnahall laguneb ja toodab igas kuus sadu tuhandeid kahjumit. Jah, paraku loomulikult, ega see aja edasiliikumine linnahallile kasuks ei tule. Nii et ma loodan ikkagi, et me jõuame kogule. Aitäh Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Eesti kunstiakadeemia professor Krista Kodres on inimene, kes on linnahalliga seotud aastaid. Krista Kodres oli ka ekspertkomisjonis, mis aastal 1997 tegi ettepaneku võtta linnahall muinsuskaitse alla. Võib vist öelda, et linnahall vähemalt seni on üks positiivne näide sellest, kuidas kodanikualgatus kui ka arhitektuuri eest võitlejad on suutnud 80.-te aastate väärtarhitektuuri lammutamist ära hoida. Jah, tõepoolest, see on, see on nii ja, ja peab ütlema, et sellel hetkel, kui kaitse alla võtmine otsustatakse tõepoolest see kaitse toimib päris hästi, sest meil on päris hea muinsuskaitseseadus ja see tõepoolest reeglina ikkagi tagab nende hoonete säilimise. Aga mis puutub nüüd nendesse nii-öelda nõukogudeaegsesse pärandisse, siis 90.-te aastate ettevõtmine oli tõepoolest kantud veendumusest, mida kannustas ka mingisugune rahvusvaheline uus kogemus. Et kõik arhitektuurimälestised ei pea olema tingimata 100 või 700 aastat vanad, vaid vaid, et tegelikult kui me käsitleme neid oma ajastu nii-öelda tunnistajatena või märkidena, peaksime me suutma kõikide taastute niisuguseid silmapaistvaid teoseid või keskkondi kaitsma. Kuidas teie vaatate tagasi sellele, mis üldse seni on 90.-te lõpust alates Linnahalli ümber toimunud kõigepealt olid rootslased, kes tahtsid või kes tegid projekti, et kuidas võiks Linnahalli ümber ehitada ja kuidas kasutusele võtta. Siis olid Eesti ettevõtjad monutent. Mingil hetkel leiti, et sellel hoonel pole mingit väärtust, tuleks lammutada, siis käis suur võitlus linna ja riigi vahel, see oli umbes aastal 2004. Selle kirjeldamiseks on see tants aurukatla ümber üks päris hea metafoor. Et Linnahalli nii-öelda mahamüümise idee tundub tagantjärele olevat olnud ikkagi üks suhteliselt, kes idee nimelt selle tõttu, et niimoodi väljus too ehitis, mis on ikkagi väga suur, ei ole ehitis Ani oma arhitektuuriga linna kui ka linnaehituslikku situatsiooni poolest ta väljus mingis mõttes kontrolli alt ja teda ei saanud enam kaasata ka või vähemalt ei taha, pole kaasatud nendesse plaanidesse, mida siis on kas Tallinna linnas või Eesti riigis nagu kultuuriasutuste paiknemisega siin pealinnas arvestatud. Et noh, näiteks. Ma mäletan, et kui hakati Solaris kavandama ja eesmärgiga sinna teha üks niisugune, siis vinge ja rahvusvaheliselt nii-öelda kõlbava saal, siis, siis tegelikult ka ma ise kirjutasin sellest, kuidas meil on niisugune saal olemas ja palju suurejoonelisem saal kui see, mille me praegu selle nokia saali saime. Mõlemasse linnahallis miks mitte teha see saal siis ükskord korda, miks mitte taastada selle kui kultuurikeskuse elu ja, ja tormata siis seda paika, mis on praegu Solarise all, miks koormata seda niivõrd suure ja tegelikult ikkagi ebamastaapse ehitusmahuga nagu öeldud, kuna meil on eraomanikud, siis eraomanik loomulikult tahab arendada nagu seda oma asja linnahallil tollel momendil jälle seda omaniku nii pealetükkivalt omanikku ei olnud ja nii see asi läks. Aga teisalt, nagu ma ütlen, on hea see, et linnahall sai kaitse alla võetud ja selles mõttes ta riigi tähelepanu alt väljas siiski ei ole. Et linnahallis ei saa toimetada ükski omanik, olgu ta siis era või munitsipaal või keegi kolmas omanik, nii päris nii nagu ta tahab, teda kammitsevad või ma pigem ütleksin, suunavad eritingimused. Mis on, on selle objekti nii-öelda arhitektuurse lahenduse aluseks peavad olema ja nende eritingimused on samuti läbinud Sis mitmeid komisjone, nad on heaks kiidetud, nende põhjal põhjalikult arutatud ja päris pikka aega. Aga kui te vaatate tagasi sellele, mis on Linnahalli ümber toimunud, siis mida peaks silmas pidama, milliste võimalike ohtudega arvestama seoses sellega, et nüüd taas, väidetavalt on üks USA investor esile kerkinud mis võib taas Linnahalli ees oodata? Nagu ma tean, on need eritingimused momendiks tänaseks momendiks, kuna jälle on möödunud niivõrd palju aega nende vastuvõtmisest juriidiliselt oma kehtivuse kaotanud. Aga samas mis ei ole kehtivust kaotanud, ei ole see, et linnahall on kaitse all, mis tähendab seda, et, et ma tegelikult väga suuri ohtusid ei oska ette näha, sellepärast et igaüks, kes linnahalliga tegelema hakkab, peab need eritingimused uuesti saama. Need eritingimused tõenäoliselt jäävad suhteliselt samaks, nagu nad olnud on. Ja selles mõttes ma ohtu ei näe, aga ohtu ma näen loomulikult selles, et kui see tants aurukatla ümber endiselt ja väga pikalt jätkub, siis siis linnal hall tõepoolest lihtsalt laguneb ära. Ja igal tema järgmisel omanikul on teda palju kulukam ja palju raskem taastada, sellepärast et seal me tõepoolest ikkagi räägime taastamisest. Kuna kuna teda ei ole ju remonditud aastakümneid, siis kogu see välisfassaadide olukord, rääkimata osadest konstruktsioonidest on ju ikkagi päris halvas seisus ja, ja nende nende säilimine tegelikult tuleb nende eritingimuste järgi ikkagi ka tagada. Kas ühel hetkel, kui linnahall muudkui edasi laguneb on võimalik ta ka siis kaitsealuste hoonete nimekirjas lihtsalt kuidagi välja arvata? Kaitsealuste hoonete nimekirjast väljaarvamine on, on jumal tänatud, väga keeruline protsess, ehk siis hoone peab ikka päriselt hävima selleks, et ta kaitsealuste kaitse alt välja saksa arvata ja see väljaarvamine on täpselt samasugune juriidiline protsess, nagu on kaitse alla võtmine, nii et ma tahaksin väga loota, et me niisuguse situatsiooni ees ikkagi lähiaastatel veel ei ole. Küll aga on mul mul tõepoolest erakordselt kurb, et see, see protsess on niivõrd pikaks veninud, sellepärast et see ikkagi mõjutab minu arvates väga oluliselt niisugust. Ma ei räägi isegi mitte niivõrd enam praegu konkreetselt Linnahallist, kuivõrd kogu seda ümbrust, niisugune mahajäetus hooletusse jätmine, seda on piinlik vaadata, see asub ikkagi Tallinna mereväravas. No võimalik, et kui nüüd hakatakse sinna kõrvale ehitama, siis ühel hetkel linnavalitsuse hoonet, et siis võib-olla ikkagi märgatakse ja see, see niisugune laokile jätmine hakkab häirima ja, ja võib-olla on see siis katalüsaatoriks et olukorda lahendada. Ma isiklikult olen loomulikult väga positiivne suhtes, mis on siin praegu viimasel viimase informatsiooni kohaselt toimunud, et linnavalitsus ikkagi tahab selle objektiga tegeleda ja, ja see missuguseid meetodeid selleks kasutatakse, see ja nende efektiivsus, eks ole, see on loomulikult linnavalitsuse teha ja tagada. Just nimelt, kes ja kuidas peaks võtma vastutuse linnahalli eest praegu pigem on linnahall taas riigi ja linnavägikaikaveoobjektiks, nagu ta oli aastal 2004. Noh, ma arvan, et ideaaljuhul peaksid ju nad mõlemad olema sellest ikkagi väga huvitatud riik juba sellepärast, et see on riiklikku kaitset seal ja linn sellepärast et ta on siin linnas. Ma ütlesin, ta tegelikult ikkagi mõjutab selle linna üldilmet ja üldmuljet. Et ma, ma arvan küll, et siin tuleks nagu ikka, tuleks leida ja head tahet ja kompromissivalmidust mõlemalt poolt, sellepärast objekt on lõpuks tõesti suur ja mul on küll tunne, et, et selle rahastamine ei peaks võib-olla olema ainult omavalitsuse nii-öelda mure, vaid et, et siin peaks ikkagi ka riik appi tulema. Aitäh professor Krista Kodres. Selline sai väike ülevaade taas tõusetunud diskussioonist Linnahalli teemal. Mulle saatejuhina jäi peale kõigi intervjuude salvestamist mulje, et seni, kuni Toompeal ja alllinnas on erinev võim Tallinna linnahall helgemat tulevikku ei näe. Ja tondi lossina seisvast linnahallist saame saateid teha paraku ka viie või siis 10 aasta pärast. Lootke, et ma eksin. Saate tõi teieni Arp Müller.