Vikerkäär. Tere tulemast kuulama järjekordset Vikerkääru saadet. Meie tänane külaline on mees, kes kunagi vaata hämaruses on ühes selles saates juba osalenud. Aga täna me ei räägi Margus Kappeli ka mitte tema loominguliste saavutuste kõrgpunktidest, vaid pühendume rohkem tema plaadikogule, mis ei ole küll mahult ilmselt nii suur, nagu on Valter Ojakärul, aga kus leidub väga huvitavaid isegi veidi naljakaid selliseid muusikalisi leide. Tere tulemast, Margus, tere. No ühe asjaga sa margus, lööd mind ikka üle küll. Ma kuulsin sul pidi grammofonid on neli tükki. Vändaga neid ja toruga ja ei, need on kohver, pate fonid nagu maantee Venemaal ja üks on valmistatud tehases Molot. Aa ja siis teine on veel mingi paat, iphone, siis on kaks kolumbed ka. No aga ükski nendest ei ole päris korras, eks. Anna ants nutikat nuut armastan kõik sugum mehhanism. Ei, aga sellel vändaga grammofonid on täiesti omaette kõla, tolleaegsed lindistused kõlavadki seal kõige õigemini ja autentse, no tõesti siuke hea pleki kärin tuleb sealt siis saunas näiteks kamina peal väga hea kuulata. Omal ajal kolmekümnendatel aastatel, kui meil oli kodus kase niuke grammofon ja siis sai seda ikka pleki kõlaga, kuulate siis isa tegi siis niimoodi, et tegi juba elektriajamiga selle elektrigrammofoni ja Corunud nõelaga ja läbi raadio sai kuulata ja siis tuli muidugi monokõik ja aga seda kuulates, kui keerasid siis raadiost nii palju mahvi peale, kui tahtmist oli, siis oli niisugune tunne, et see on maailma lõpp, midagi enam midagi juurde tule ja pole vaja, ei saagi tulla. Nüüd on vastupidine situatsioon, et kui Margus Kappel võttis kaasa need nii-öelda Savikettad 78 kiirusega plaadid siis võta näpust, ega siin raadiomaas ei leidugi eriti selliseid grammofoni, mis, mis veel selle kiirusega plaate mängiksid ja oli tükk tegemist enne, kui ühe sellise leidsime, kust saime siis need need lood salvestada ümber lindi peale ja nüüd teile ette mängida, mida Margus oma kodusest kogust on kaasa võtnud. No ja vot see ongi see, et ega, ega ikka kõik kogu materjali ei ole jõutud, pole mõtetki ikka siidi peale nagu ümber võtta, sellised vanad rariteetseid lindistused, on neid lihtsalt võimatu kusagilt mujalt saada. Lihtsalt. Ja võta nüüd siidi pealt, selline lugu nagu ööbiku tango ja kunagi oli, oli väga populaarne selline loominguline žanr nagu kunstiline vile. See oli, see oli niimoodi, et ma mäletan S-i tööle, see oli, see oli üks ketas, jooksis tihti, kuidas noor naine noormees seisavad kusagil klaveri ees, hoiavad üldiselt õrnalt ümber Kinni vilistavad. Linnukese jah, aga oli näiteks noh, mis me räägime meie poobas Apoosinist, kes laval tegi, aga näiteks Ilze Werner peaaegu kõigi oma lööklaulude juurde lasi ikka vahel vileti priimalt vilistas. No ja see on omaette kui seda, kui seda niimoodi kihvtilt teha, siis ta on väga efektne. No kui tänapäevale lähemale tulla, siis mulle meenub üks McCartney laul, mida see mees kunagi esitasid, Kalju terasmaa helistas ja muide Rauno Pehka, meie tuntud korvpallur on ju selle teinud veel kord uuesti ja vilistas ka, nii et vähe polnud. See vile on tegelikult üks minul, see vile ei õnnestu kuidagi. Erich Kõlar rääkis mulle kunagi, et kui temaga pilistama, siis ta vilistab mööda selles mõttes, et ta ei saa. Ta võib laulda küll Täpsija, aga vilistada ei oska. Aga Mul tuleb meelde, sa mainisid Terasmaad, see koodiga kaheksa tehtud, see väga ilus laul. Kaks unist inimest ja seal ju terasmaa vilistab ka ja tald all kukub hästi välja. Ei no see ongi selline õnnelik žanre, kus võib tõesti käib töö ja vile koos. Ja kes on seal seda viled, teevad selles variandis töö ja vilespetsialist. Ta lihtsalt see nimi mulle kusagilt otsast, noh, ma olen sihuke suhteliselt nagu noorema generatsiooni esindajad, noh, et kui tehti, ma kujutan ette, see võis olla kuskil aastal 50 või ja umbes nii kuulame seda kunstilist TÖÖ vilet, kuigi seda kunstilist vilet tuleb veidi aega oodata, sellepärast et selles palas on väga pikk, siis puhas juhatuse, selline dramaatiline ooperlikkusi, saksofoni mutavad algus võtab vee silma, siis astub sisse vile. No jääme siis seda vilet ootama. Sellise südantlõhestava vile saatel läks siis esimene lugu. Muide, Margus, kust sa need vanad saviplaadid oled pihta pannud, kuskilt või ostnud või on keegi kinkinud pihta ei ole see kõige õigusena välja rääkinud aha, et hiljuti ma sain. Päris hea portsu, igasuguseid huvitavaid, vot järgmine lugu ongi. Eks nendest plaatidest, et saad, on siin puhul ilmale laukakillu terviseid. Suur tänu, näe, kohe saab, kohe saab nüüd plaate kasutada ja, ja ma tean, et ta kuulab vikerraadiot ka. Unikaalne inimene ja Maal kuulatakse väga palju. Noh, hea rahulik raadio. Määrita sulle pidevalt pesupulbrit või midagi muud. Püüame vältida aga Margus ikka mingi valiku oled ka teinud, ega see nüüd kõike omale riiulisse ka pole, mida sulle on antud ja pakutud. Tegelikult ma olen ja mille alusel sa teed seda valik? Ma tähendab, need plaadid, mis meil täna on, need igaüks minu meelest omas plaadis huvipakkuv, võib-olla just noh, et iga päev sellist muusikat ei kuule. No päris kindlal ajal tänapäeval küll meie ajalooline väärtus võib-olla siis või, või noh, et kas ta on hea või halb, ta peab natuke naljakas pealuu ja heale naljakas. No näiteks mina mäletan, ma olen palju lugenud seda vene nõukogude ütleme täpsemalt, muusikakirjandust olid noh, nii muusikaline ajakirjad ja seal viidati väga tihti mõni niisuguse omaaegse suurež laagri peale, näiteks üks oli priovski šampanscovo. Ja siis üks oli landushi ja mul oli see tõsi ja, ja neid just sel ajal, kui oli kõik see läänelik, oli midagi väga paha ja siis neid sõimati ja toodi näiteks, et vaata, missugust sõnnikut inimestele pakutite, kadeduse ja kusjuures tegelikult need olid kohutavalt populaarsed Venemaal. Ma olen isegi näinud plaati, mul kunagi oli mullusest katkist, need purunevad kergelt. Landežsla, mis need langeksid, on nii lillelt, eks. Lumikellukesed võib-olla ei ole terminoloogias vene armeest on nii palju möödas juba, et ei tule meelde, seal muidugi selliseid sõnu ei kasutatud. Šampanja ammugi juurde, hoopis teised joogid, muud joogid. Veel kord siis terviseid sinna ja ilmale ja see oli Lõuka küla lauka lauka. Ja järgmine, järgmine selline muusikaline näide tema tema kogust, mis on sinu kogus ma, mis ta mulle lahkelt loovutas ja tõeline plomm omaaegne kõva hitt oli, oli see seal, kus lõpeb asfalt. Seal ootab mind. Aga omal ajal oli Petrovi muusika või või oli see mõni välisvill? See oli mingist filmi, see oli üks film jah, seal filmist ja, ja seda laulab, löök, ammuff. Onufjev puhul on abielu oli jah, jah, ei jah, mul on ta aja siin. Ja, ja selles mõttes on ta veel huvitav, et noh, tähendab see lugu on jälle oma aja selline mälestusmärk, et siin mängib taustaks või, või saad, saad ansamblis, on omaaegne ametlik elektrimuusika. Juhatuse ma mäletan, ma olin väike, siis jooksis Eesti televisiooni, seal oleks mingi Kedasele tolleaegne video toleni. Videoklipp õieti mäletan, loo nimi oli Saksa polka ja seal istusid niuksed provokaatoreid. Daamid kuldhammastel sõrmustega neljakesti reas, Ida-Saksa elektriorelitega Dallase läinud, nagu kirjutas. Hektari täielik. Muide, aga ärme nüüd naerame ei. Venemaal oli üks, üks leidur. Eesnimi on loonud, ta võis kergesti olla Ivan, sellepärast et 80 protsenti vineeznemisid meestele ja leidureid eriti. Masina leiutaja oli, oli, naersid omamoodi ka Ivan oli ka, ju on muidugi ja see tema perekonnanimi oli ternienn ja lehter men novot ja see muide lõhnab selle järgi, see pole päris õige vine nimisi, võib-olla kergelt juudinani või prantsuse nimi või midagi terminina. Jaa, jaa. Tema leiutas trüheksi. Termen Vox see oli üks esimesi elektroonilisi pille või elektiinstrumente üldse maailmas ja muide, Ameerika leksikonis on see pühalikult seestermen vaks. Seal helikõrgust muudeti vist käega, see oli nagu mingi gaasi alal umbes nagu sündil ja ja, ja siis. Kleebolfilovi raamat füüsika ja muusika seal kirjeldatakse väga suure kaasaelamisega, kuidas meie, meie nõukogude riigi rajaja suur juht ja õpetaja Vladimir Iljitš Lenin mängis isiklikult Hernanovoxi, tõsi, need Lenin oli kõva, sündis. On ei, ma olen pilti ka näinud, see oli üks niisugune klaaspulk või mingi metallpulk oli siiski siis käsituli juurde viia ja kaugemal ja siis see on umbes selle laulva sae põhjal mida rohkem sa pingutad, sa kõrgemad tänapäevased madalamaks siis kuidas väga ilusti kirjeldades, kuidas Lenin poole loo pealt eemaldas selle aparaadi juures tema looja ja väga tundeküllased saagis looria viinud ka kuni lõpuni. Ja mõtle, räägivad teda, kuidas Lenin oli kuulanud Apacionaator armastanud kohutavalt pärast hiljem teadvus ütleb, muusikateadus ütleb, et ta ei teadnud üldse, kes on kus, tal aega, aga aga nojah, näed, nüüd tuleb välja sildi saali sündi. No aga nüüd siis tagasi brokaat, kleitide ja seerini ja selles loos veel muretsetakse autojuhi sõbranna või naise pärast, et väga ilus sõnum on, et et selleks, et pruut ei peaks nutma, hoia parangast kõvasti. Ja ühesõnaga väga tore lugu, see laul oli sel ajal, kui Venemaal võis veel küsida, kus kohal asfalt üldse algab ja Moskva Leningradi vahel oli teisttükk seal ja aga kuskil kõrvale keerasid siis lõpust rääkimata. Kuulame ta ära. Mulle tuli praegu seda kuulates meelde, kui Jurysoulski käis siin oma autorikontserdiga, tegime Eesti raadio estraadiorkestriga, tal olid solistid, Georgi Kareni mängis saksofoni ja siis olid majja Crystalinske ja, ja olek on ohvri effe sama, kes praegu laulis, olid solistid ja kui ma ei eksi, Me tegime. Tegime Tallinnas ühe kontserdi ja Tartus ka Jewish, Klaara koter, meie poolt oli üks solist ja vot niisugune niisugune kava. Muide, kui sa praegu tuletasid mulle meelde juurisoulskid, siis seoses äsja kuuldud lauluga autojuhtidest tuleb mulle meelde, et juurisoulski on küll üks erakordselt hea parancast kinnihoidja. Kas sa mäletad seda, kui me kunagi Moskvas käisime temaga seal Moskva olümpiakeskuses söömas ja ma kardan, et me oleme seda juba raadios rääkinud? Oleme küll trepist alla sõitma autoga ja tõsine ja vastas ära, et ta tahtis võimalikult otseteed, oleks äärepealt rongile hiljaks jäänud ja ta tahtis meid võimalikult otseteed viia sinna rongijaama ja siis seal olümpiakeskuse nendes parkides ta oleks äärepealt Tavaline oli see, kuidas ta, kuidas ta seal kuskil ristmik maneeži maneeži väljakul oli põrganud kokku ühe kindrali eraautoga või kindraliproua, oli kuskil tatsas tulnud sügisel kindraliautodeks külje peale ja ta ronis oma autost välja, vaatame. Auto ukse vahelt voolas punane vedelik sinna asfaldi peale. Olidki rääkis hiljem, kadus trüki ära, ta pidi ära minestama. Ja siis tõesti see uks lahti tuli välja. Vaarikaga korv oli seal lemmile, vaarikamahl jooksis välja efektori Saulskist kolmas lugu, kolmas kuulen ukse eest ära sõita, et ta oli nagu virtuoos on sõitja ja keegi oli master tagant sisse sõitnud ja siis ta tegi ukse lahti, et seda sõimama hakata, seda sisse sõitsid omal ajal keegi teine kõikides ukse eest. Kui, siis korraga ja nii palju juurisoulskist, kes on muidu väga tore inimene on ja praegu ta on moskva džässielu üks suur edendaja ja Eino pillimehed on kõik toredad inimesed, ma ei tea ühtegi pillimeest, kes nii päris niisugust oleks, nii et ütleks, et oi, küll on näru. Margus, kas sinul on kogemusi pillimehena teiste pillimeestega ja nagu otseselt ei ole? Ludrisid ei vaata, tead, milles on, et inimestel on see omadus, et väga paljudest asjadest saadakse üle naljaga. Jaht kellel naljasoont ei ole ka? See õige pillimees ka ei ole? Jah, see on ilmselt väga raske elada ka ja ja ega siin teinekord ei olegi lihtsalt midagi muud teha, kui naerma hakata. Täiesti tobe, täiesti tobedalt, kõik see 50 aastat, kui eesti rahval halvemini huumorisoon, siis oleks püstolid pauguvad iga nurga taga täpselt poomisnöörid ja isegi noh, võtame kasvõi muusikas, kui põllul lollusi sündinud, sunnib inimesi tegema, ütleme noh, keelud, käsud, ma mõtlen seda, seda nüüd sealt ainult selle huumori irooniaga natukese mõnitamisega nagu sai seda eneseväärikust võib-olla praegu vaatad. No ma ei tea, võib-olla hakkavad juba siit Eesti Raadio fonoteegist ära kaduma, aga omal ajal ma estraadiorkestris mängisin, siis oli, tihtipeale tuli jälle silmapaistev eesti helilooja ja oli noodi peal, oli laul Leninile ja äsja-äsja mainitud. Äsja mainitud Virtuoosid Hermen voksil, ma mäletan veel siis, kui ma olin televisioonis erikujundajana töötasin siis fonoteegis oli, oli üks marss geniaalse pealkirjaga Nõukogude vagunisaatja. Jah. Ma olen ikka tagantjärele mõelnud, kui näiteks estraadiorkestris oleks olnud mõni niukene, tõsimeelne koputaja sealt oleks poolelt kinni läinud, mis seal proovide ajal räägiti ja kuidas kommenteeriti neid laule ja kogu seda värki kogusada jamisi. See oleks lihtsalt omaette materjale. Ja, aga noh, jumal tänatud, õnneks ei olnud, ei olnud. Nojah, vot see on hea, sest et nojah see oli ka, ütleme, üks ainukene ventiid või inimestel, noh, et et kuidagi siis kasvõi, nojah, sul on väga hea, et ütleme, estraadiorkestris mujal ju pidi iga sõna passima peale ja no meil oli muidugi, ega me ei teadnud, mikrofon on lahti ja kes seal, kes seal foonikas parajasti juhtub olema, eks ole. Jah. No Margus Kappel, meie sinuga neid aegu ei mäleta, kui tõesti võis mingi vale sõna pärast väga minna kaugele-kaugele sattunud. Aga no me mäletame muidugi neid aegu, kus ikka kah oli selliseid eetrikeelde ja esinemiskeelde ja selliseid asju, et kas võib-olla selle tõttu sa oledki kogunud neid omaaegseid selliseid no mida praegu enam kuskil ei kuule neid laule. Vaata mind, mind võib-olla kõige rohkem häiribki see, et vot et nüüd öeldakse tol ajal üldse mitte midagi kirja ja praegu on ikkagi on niisugune teatud nõukogulik suhtumine, et kui kuulatakse, siis tuleb päevad läbi raadiost ainult ma ei räägi vikerraadiost, raadiost tuleb ainult ühte. Ja, ja et noh, et see muusikaline maailm või kuidas me ütleme, selline väga mitme küll mulle endalegi huvitav, et noh, me ise ka Arinenud sedapidi, et et ta ei ole sugugi nii, et kogu aeg avastad midagi, näiteks ma hiljuti avastasin, mul oleks paks raamat Saksamaal välja antud Euroopa džässiplaatide diskograafia. Ja ma leidsin sealt rahvalaulu Mulgimaal, seal on hea elada, üks autoritest on mänginud nätkunella orkestris, vot nii, noh. Vot siis palun väga, tuleb jah selliseid ootamatuid asju välja. Inglane jah, kunagi üldse ei tuleks. Aga nüüd ma ei tea, see järgmine järgmine lugu on küll päris ka niuke, naljakas. Tseehaaway buum. Millal see lahti läks, away muusiku bumust peale teist maa peale. Ega ega see ometi selle kuulsa Pearl Harbori rina kõge. Ei, voi kitarritäid, alles sõjalaevad lastiga, jaapanlastel on tunne, et see, see käib nii, nagu need lained seal käivad, korra tuleb laine ja siis tuleb uus laine ja koolise Brasiilia laine kuuekümnendatel koostanud ja omal ajal oli väga kuulus, oli ju albiino rei orkester, Ki, kus mängis away kitarri, bigbändis oli soolopill, mul on kodus üks plaat ka, kus on väga ilusti ära harmoniseeritud niimoodi ja, ja, ja away kitarri klarnet näiteks mängisid duettide. No igal juhul see näitab seda, et midagi eksootilist vajatakse vist pidevalt järjest ju ka see kui sa võtad see tänapäeva nii-öelda maailma muusika või World Music, eks oletame Bulgaaria koorid, eks ole, ja mida kõike, mis on täiesti edetabelitesse tõusnud ja plaate müüakse nii et vähe pole. Ta on, ütleme natuke värskemalt jälle midagi ja et aga siin on, selles mõttes, selles loos on, on huvitav see, et, et see on see tuntud tango-tat-taa. Jah, aga siin ta mängib seda Aegi kitarriga. Kovini. Aga see klaveri saadab teda tiini mehhanism olla tuntud. Esimene läheksime seda meest ja siis asekitarrist on minu meelest üks hispaania nimega, ma ei tea, kas ta siis immigrant või peale Hispaania ja selle kodusõda siis kuidagi Venemaale tulnud ja imekombel ellu jäänud või ma ei tea? Ma ei mäleta selle plaadi peale, kahjuks ei ole plaanidel no see ei ole ka nii. Et võib-olla siis kuulame seda, see kvaliteet on muidugi siuke kvaliteet nende kõigi puhul samalaadne, aga jumal hoidku, need on ka hästi selle ajavõtted ja mis seal ikka, häbene, võib-olla tunneme isegi ära, siis üritame. No siin loo lõpus oli nagu rong oleks sõitnud tsuh-tsuh-tsuh, aga sellised plaadid on muide Margus Kappel, kuidas sina neid vanu, noh, me nimetame neid saviplaatideks, tegelikult on see sellak või materjal on. Ja hiljem oli algul või pakkija liit või kuidas lakk, kuidas sa neid hoiad, sellepärast et ma tean, Valter Ojakäär, võiksin oma kogemustest rääkida, et need on ikka tänapäevaste sellega võrreldes väga-väga õrnad, hirmus on ja seal oli vist ükskord läks sealpool riiulitäit. Mul olid püsti nagu ikka kõige paremini neid püsti hoida, riiuli otsas tühinud kukkuski külje peale ja umbes 15-l plaadil ei, prügi alt oli üks serv oli ära, nii et umbes kolm neljandikku plaati võis kuulata ka alguses. No ja ma mäletan, kui ma olin väike poiss, siis me saime ka. Päris vahepeal noh, ikka hea portsu neid plaate, rumalad lapsed, nagu me olime õues, kuulasime neid. Üle ääre, siis panin. Näpud sahtli vahele. Et nad on väga õrnad, jah, aga seoses sellega jääb ju mõni lugu, jääb, meil oli omal ajal ka väike plaadikogu ja seal oli siis. Tuumen kardeufitseeruliseks Marss, tab papa, mul ei ole viis, ei ole sõnad meedias ega midagi, aga aga rütm on umbes meelest ja siis mina ütlesin selle plaadi ära ja mul on siiamaani meeles, et vot mina lõhkusin selle plaadi ära ja muidugi isa ema teinud siis üldse veel neitsi ei huvitanud, aga ma ise elasin, oli asi üle, pidin manitsusplaadi ära lõhna, vot jah, tegelikult Ma olen mõelnudki, et peaks, peaks need plaadid ikka igaks juhuks tuleks kas ümber võtma, noh, mine tea, ta on tõesti nii õrnased, teine kogemata kukub käest maha iga tund, aga võib-olla sa lähed leks või ASA kindlustusse, lased mingisuguse suure raha eest ära, kindlus, aha, õnnetus, siis lõikaks hea mõte. Ja vot nüüd nüüd on igatahes selge, et neid plaate minule ära ei kindlusta, et nüüd on kõik kuulnud juba plaanidest. Nii no mis veel nüüd järgmine lugu aadis, vot need kunagi oli selline plaatide seeria ümber maailma Nonii Pukruks vedaja, siis oma omaaegsed hitid, kõik, mis olid ja nagu me enne rääkisime, väga hea valik on, oli küll täitsa korralik. Et siuksed, vahvad itaalia lood omal ajal. Ma mäletan, neid on päris palju, niuksed, hea pop- ja estraadimuusika, noh see itaallaste loomulik, ütleme, muusikaline meloodiaanne ja kõik see sinna juurde, nii et seda muusikat tuleb ka nagu teenimatult vähe. Tegelikult toonases Nõukogude liidus oli vist ka selline lähenemine, et et kõik võib olla peaasi, et inglise keeles ei oleks itaalia keel oli tunduvalt sobivam. Võib-olla ka tänu sellele, et Itaalias oli kommunistlik parte ei, väga võimas, väga tugev oli väga tugev, seal oli ju tegelikult isegi asi vist ääre peal, et nad oleks, leidis koha suremiseks ju nõukogude liidus ja, ja muidugi ja siis järelikult oli ka kee kohe väga ja keel oli hea ja kõik muu muusika oli huvid ja Robert jaa. Jaa, ja et aga see lugu Selle loo nimi on Lanzarell. Ja, ja kui ma nüüd õieti hääldan Aldo konti ja, ja oli niisugune laul ja täitsa vahva nisugune natsa rellakat laulis vist Kalmer Tennosaar meiega ja võib-olla Eno Saar oli üldse itaalia Marino marini kann ja kõik need on. Nojah, las ta tuleb. Mul tuli praegu nagu mõte, et Ameerikas on raadiojaamu, üks paneb hommikust õhtuni kantrit 24 tundi, teine paneb, ütleme, regeid, kolmas paneb rütmibluusi, neljas paneb Jatsu ja nii edasi. Näiteks kui siin Eestis teha üks ja 24 tundi päevas saaliat itaalia tinavooluks, selle asjaga ei tohi liialdada. Ei, ma kardan ka. Vist on ikka Venemaalt populaarsem kui Eestimaal Itaalia muusik. Ei, ta on ikka läbi aastate olnud jah, just selline itaalia estraad. Seda lugu kuulates jõudsime väga sügavmõtteliste järeldusteni, et kas seal võib olla seal meremeeste kaudu kuidagi mere kaudu sinna Odessasse jõudnud ja ta ühtepidi on sadamalinnad ikkagi maailma ikka kõik noh, teatud määral ühtemoodi või vähemalt sadama ümbruse, miks mitte, sest et ta ei ela Odessa, see, see traalivaalise niuke blatnoi värke C-le küllaltki määrav vene muusika estraadimuusika puhul üldse või noh, sellise et, et miks mitte kuidagi intonatsiooniline, isegi kelmide, muusik ja suliv salatubaka smugeldada selliseid, seda lugu kuulates. Margus Kappel, sina veel ütlesid, et huvitav, kas see kitarri saund on tehtud selle mingi Žuammiga või? See oli siukene aksessuaar keisel elektrikitarri juurde, sealt roobi juurest, kus need keeled ühesõnaga lähevad roobi peale sealt alt niukene kang oli siis selle peale niuke svammi selleks vastu keeli summutas, nagu ära tegid, põnts-põnts-põnts nagu siin kuul assoo jah, aga siis selle kangiga tehti seda Elmo Fabräädaga vibradogariseeri lihtsalt nagu niisugune noh, ütleme niukene plaat, mis läks vastugi A ja, ja meil oli veel müügil Biolana kitarrid aastal 70, isegi sotsialismileeris siiamaani selle svammiga siin oli seda tüüpilist, seda kitarri häält kuulda, mis tol ajal väga mujal just kerge kajaga. Just enne seda, kui tulid nüüd need roki jaja estraadikitarr just vahepeal, kus suisa svingiks kätte, nii et Valter Ojakääru silm lõi särama kohe pooleks ägedaks. Igati igati hea lugu. Värvikas, natuke naljakas, sümpaatne, sümpaatne, seal ka väga hästi välja jää. No mis meil on järgmine sümpaatne luu. Lugu on ka väga sümpaatne. Laulab Dorotyylamuur ja siin on nagu just isegi on plaadi pealkirjas käed mängib aiakest. Ajuhullus see oli, vot see selles, selle asjaga on natuke niisugune lugu. Et Doraphilamuur oli New Orleansi, mis New Orleans, muidu ei anna andeks. Ma segan korra vahele, kas mitte temaga ei olnud see asi, et ta jõudis oma ajast väga tunduvalt ette filminäitlejana julgedes ühes filmis esineda ka päris sellises Eeva? See on, tema ei olnud tema, see oli helila maa, see oli helila Laraarjalamuur, vabandust. Siga. See oli tšehhist muide pärit. Ja see oli sel ajal praegu, kus singid vabandage väljendust. Ekraanil ükskõik, kas eest või tagant sel ajal oli lihtsalt selle Omaariga oli niimoodi, et ta tuli ühest järvest välja ja teda oli näha täpselt kaks sekundit, sellest tuli skandaal. Õudne valvata. Nojaa, aga aga sellel Amuuriga oli niisugune lugu, et tema oli jah, iluduskuninganna ja muidugi need produtsendid olid näinud, kuidas ta trikoos välja näeb. Ja see oli vältimatu Novia võistluste hulgas. Niimoodi muidugi naba ei olnud näha nagu praegusel ajal nagu korralikult ka, et aga aga figuur oli, oli selge ja ja siis vaatasid seda, et no et ja ta laulis, tip-top ta oli, ta oli ööklubis lauljanna ja, ja siis noh, et filmi. Aga nüüd, kuidas seda ei taha ära raisata, panin talle brokaadi selga ja, ja peab natuke näitama ka ja siis leiutati džunglifilmide seeria, seal oli vist kolm eined olid nojah, igatahes enam-vähem, nii et noh, need vormid igatahes ei olnud enam mitte aimata, vaid olid nii päris selgelt nagu näha, juba aru saada ja, ja, ja siis noh, kus on seda võimalik teha aways või nendes lõunamere saartel muidugi kuskil seal koni haljandile ei saa ju ette kujutada, inimene seal kuskil ujub seal kuradi kakerdab. See pidi olema seal ja siis leiti talle kahes filmis või seal oli ta sama partner ka räim villand, oli tal see partner ja ja siis ta siis ta laulis niimoodi ja, ja siis siis see away käis ka sinna juurde, vaata kuidas kõik on omavahel seotud ja jajaa ja sina ei teadnud seda kuulates plaadilt põhjustatud sellest, et paljalt ringi Seal olid muide eriti head olid tolle aja kohta olid juba veealused võtted ja, ja väga palju oli tegemist ujumisega. Aga mitte nii, nagu see ester Williams oli, kes oli spetsiaalkinonäitleja, kes oli vettehüpped. Aga ma olen näinud ja see oli temaga tihti terve seeria, üks kümmekond filmi filme just ja ujumisvapustavad. Ja siis selle Dorothy lamuuriga oli ikkagi niisiis ka, et ikka ja muidugi tegelikult enne seda oli juba, mis me räägime, Tarzani filmid, kus onu Marino sallivanali, muide, seal oli ka suur kisa. Temal oli niimoodi, et tal oli põll ees ja taga jah, külje pealt oli lahti. Ja seal oli niisugune noh, et jumal hoidku, et mis asi see on? Palju paljast pinda nii palju näidata? Nendesse ongi filmidega ju niimoodi, et vahel ajab päris naerma, kui sa vaatad, mismoodi käivad selle lipsustatud mehed ringi seal džunglis. No tule jumal appi, see on ju näha, et seal kuskil stuudios tehtud muide, tuleb veel lisada seda, et ameeriklased olid selle koha pealt kohutavad puritaanid ja näiteks on siiamaani see kuulus tantsijanna Citcheris, kes tegi Fredesteerikaga ühi ja temal on üks dokumentaalfilm, kus ta räägib, et seal oli isegi niimoodi kui ka tantsija ja no jalg ei saa ju liikuda, kui leid on kitsas. Ja siis oli niimoodi on pandud kaader seisma ja mõõdetud ära, kui, kui kõrgele nüüd täpselt ei algselt välja paistma, siis noh, see ameeriklaste puhul ongi see, et seal on muidugi usuringkondades väga tugev. Ja eks sellest on ka tingitud, et ikkagi see võltsmoraal ja see ongi see, et ei taheta nagu loginasse minna, sest et nii, aga see on, justkui valimised tulevad siis usuringkonnad toetavad päris kõvasti jälle, kui ma õieti, et, et see on üldse niuke kontrastide maa. Ja siis sealsamas tänaval, eks noh. Tegelikult lokkab kõva pornotööstusega, tehakse nägu nagu seda üldse ja, ja siis, ja siis vaene Bill Clinton süüakse siis. Et seirest, kui raske võib olla aru saada, see on lihtsalt ajalooliselt niimoodi kujunenud või ma ei ole seda asemel eriti palju mõelnud. No meil on üritatud, aga ei lähe enam läbi, ei lähe nagu sihuke jama. Hallaste, Hallaste peale sõitsid korraga seisma poole. Härrased, mul on tunne, et me oleme muusikast kuidagi väga kaugele liikunud vahepeal ja jutt algas ju siis Dorothy lamuurist. Lugu on veel ootamas praegu ja lugu on päris. Ma ei tea, kas need siin siin loos vilistan. Teil vist ainult? Las ta tuleb. Väga ilus oli praegu. Aga järgmine lugu on, on pealkirjaga Riiorida, võib-olla sina tead sellest pealkiri on hirmus tuttav, aga noh, jumalaid pealkiri on tuhandeid ja tuhandeid kuuldud elus. Et aga iseloomustuseks on kirjutatud plaadi peale kiireda võstri Daniel, jah, Foxtrot ei tohtinud kirjutada rajal koolitajad niinimetatud vallitantsud ja, ja padespaan Badebati nöör. Niuksed tantsud olid, aga, aga kui jah, siis tuli midagi leiutada, mingi Bõstreitaaniad. Oi jumal, kus maale vindi. Foxtrot ei tohi midagi. Antakse siis. Nad oleks võinud siis panna kuidagi Lissažagajat või kuidas tõlge inglise keelest vene keelde. Pane rebasejooks on see ju tegelikult, vaatasin, kuidas, kuidas siis kuidas, kui kiiresti ta läheb, siis kui kiiresti just. Valter Ojakäär teeb siin kohe väikese õienduse, kuna ta ei olnud seda lugu varem kuulnud, ta arvas, et võstritaniates ehk kiire tants peab olema Foxtrot, aga see oli hoopis üllatus-üllatus pasa Toobal, kui ma ei eksi. Tähendab, varem ma kuulnud olen, ma olin isegi mänginud seda lugu, aga, aga ma ei teadnud, mis selle Rio Rita nime all jajajaja ja. Nojaa, eks kiire Tauli igal juhul jah, ja see, see on ka meile kõigile, tuleb meelde, kuidas need hispaania daamid laiade seenikutega tõstavad natukese äärt ja ja viskavad puusa ja mis sinna kõik sinna juurde käib. Kindral koloriidiga lugu assotsieerub kohe millegagi või, või niimoodi. Aga no ilus ja tantsumuusika omaaegne äge äge, aga meil on üks plaat, millelt üks lugu sai juba mängitud ja see nii-öelda rahvusvaheline plaat, kus on siis eri rahvaste esindajad superstaarid peal. No seeria nimi oli ju ka vokk Ruuks, Vetta ja ümber maailma. Ja seal muidugi iga plaadi peale oli ikka ka üks SS-r-i lugu pidi olema, kus pidi olema ikka oli, jah. Aga aga seal oli tegelikult väga hea valik, oli, mina mäletan omal ajal, kui noh, Ameerika plaadis rääkimata, midagi korralikku ei olnud saada, siis olid need täitsa korralikud, neid püüti ikka plaadipoodidest nii kui suurt aruldust. Ja ma arvan, üle kogu Venemaa, mitte ainult siin Tallinnas kindlasti. Muidugi Nad virutasid need kõiki ilma autoritasu maksmata, piraatlus seal oli pätt, puun, seal oli Ella Fitzgerald, seal oli igasugu asju võis sealt pealt leida mida muidu poleks üldse. Mul oli seal meloodias, oli paar tuttavat, üks oli üsna hea tuttav, kes noh, oli ka selle toodangu osalt seotud sellega. See oli ise ka su fänn ja teadagi, ta teadis, mis kaup läheb. Muidugi muidugi ja, ja see oli jah, niisugune kanal, mille kaudu siis ütleme, toimus võib-olla mingigi kultuurivahetus. No ja, ja, ja siis, et mitte praeks mitte ainult nendes nendes noh valitsuse soovitatud riigi poolt või hea sõna riiklik partei väga headele, räägi siis natuke lasknud nagu ventiili tegi lahtiselt, sõid natuke. Kas nüüd vastab tõele siis, et Valter Ojakäär ja Eesti raadio estraadiorkester pääses ka sellele plaadile koos kõigi puunide Ella Fitzgeraldi ja muude läänest staaridega seal oli väga tihti oli just kuna Eesti Raadio estraadiorkestrit loeti sel ajal üheksassilikumaks orkestriga, no meil oli abi, seeder mängis juba ilusa tooniga, eks ole, ja ei olnud nii väga neid sel ajal ja ütleme, need orkestrid kes olid kontsertidel, esinesid, need tegid suhteliselt väheplaate Need, nende kogu töö oli ju kontserdireisi. No ja muidugi, aga Moskva raadios ja seal firma meloodias, meie lindid vedelesid ju, sa komistasid nende peale kogu aeg on olnud, sest kõik toimetajad, kes siin käisid, Moskva toimetajad, Need vedasid ju esmajoones siit kaasa. Egas tol ajal Tywin ei olnud, muidugi, edasid estraadikaaslane. No kui me nüüd selle Margus Kappeli ühe plaadi pealt loo käima paneme, vaatame, kas Valtra tunneb ära, kas on Eesti raadio estraadiorkestriga tegu. Ja siin on Heino kahtlemata, ma usun juba ette, ma usun see jääma. Kui autor on eestlane, siis on, meie mängis siis on muidugi Evald Vain on autor ja autori aga nüüd, kuidas seda tõlkida, seda vene keeles. Kui amm, ravitseja, et oligi nagu teile meeldib või kuidas meeldib Jaha oli. Nonii, paneme siis loo käima. Valteri Ahja kojaga tänavad tänase Vikerkääru külalist, Margus kabelit, hoia oma plaate endiselt hellalt neid vanu sellakplaate ja ma usun, et sa tuled kunagi meie saatesse veel ja täna ajana kehku lõpetama sinu plaadivaramu selliste pärlitega.