Tere õhtust, eetris on Päevakaja, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 20. augusti olulisematest sündmustest. Stuudios on Tanel Talve. Indrek Pertelson võitis Ateena olümpiamängudel judos pronksmedali. Täna tähistati Eestis taasiseseisvumispäeva. Eesti vajab solidaarsust, et meie riik oleks kõigi elanike jaoks sotsiaalselt turvaline, rõhutas president Arnold Rüütel oma kõnes. 20. augusti klubi president Rein Järlik taunis aga tänasel kokkusaamisel Eesti riigi institutsioonide ajalookäsitlust ja leidis, et see seab kahtluse alla riigi usaldusväärsuse. Täna keskpäeval avati Läänemaal Lihulas palju vaidlusi tekitanud mälestusmärk teises maailmasõjas saksa poolel sõdinud eestlastele. Eestisse tuleb Ameerika Ühendriikide kongressi delegatsioon, kuhu kuuluvad ka mõjukas vabariiklasest senaator John McCain ja endine USA esimene leedi, senaator Hillary Clinton. USA armee arstid varjasid Abu Kariibi Vaiglas vangide väärkohtlemise jälgi ning võltsisid surmatunnistusi, et varjata vangide surma, kirjutab Briti meditsiinileht. Iraagi politsei võitis Nadžafi tähtsa mošee oma kontrolli alla. Maailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatab ennenägematu linnugripi epideemia eest. Ilm on eestis öösel vihmane, homme päeval aga pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Sooja on homme 19 kuni 24 kraadi. Alustame saadet väga rõõmustavat uudistega Ateena olümpiamängudelt judoturniiril meeste kehakaalus üle 100 kilogrammi võitis Indrek Pertelson pronksmedali. Tarmo Tiisler intervjueeris võitjad koha peal. Tugev käepigistus ja pronksmedal on Eestis palju õnne teile kõigile. Tundega lekib viimasele matile vaata kompledalimotile kolmandat korda karjääri jooksul täitsa kindel, et võidan. Rohkem. Võidan kõik, millest selline kindlus? Puudust? Jumalikkust, praktiliselt mati olid lootust andvad, aga, aga kolmas. Meenovivatu ta ütleb selle kohta lihtsalt täna nii palju tugevam paplik toyota sõidan minutil täitsa otseselt. Kumba trump medalita olulisemalt peab või tahab neid üldse võrrelda? Väga saab võrrelda, aga eks nad on mõlemad samaväärse maa kalli platsed, tulinad, naharakke tööd, aga ma arvan küll. Enne olümpiat tegid ka, et ainus eesmärk on kuldmedal, ega ta pettunud ei ole, praegu. Võtab pikemalt vastamist joon väita ei ole, muidugi moment ei ole loomulikult. Medal on medal, pronksmedal loomulikult. Ning hetk tagasi riputati pronksmedal ka Indrek Pertelson ile kaela. Eestis peeti täna ka taasiseseisvumispäeva Kadriorus toimus kõigile avatud kontsert, mille avasõnad ütles president Arnold Rüütel. Riina Eentalu käis kohal. Kõik olid kutsutud ja rahvas oli kutse rõõmuga vastu võtnud. Roosiaed oli rahvast täis. Tore on ega muidu rahvas kokku ei saagi, kui niux üritusi ei tehta. Täna ilus ilm ja niisugune kontsert kuulutati välja ja tulime. President õnnitles kõiki Eesti vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäeva puhul ja ütles, et kuigi Eesti rahvusvaheline seisund on kindlam kui eales varem, oleme Euroopa Liidu ja NATO liige. Vajame siin kodus küünarnuki tunnet ja solidaarsust, et meie riik oleks kõigile elanikele sotsiaalselt turvaline. Seetõttu ei tahaks nõustuda mõtteavaldustega nagu oleks solidaarsus midagigi illusoorses ja kaasaegses ühiskonnas tarbetud. Eesti ei vaja vastandamist. Vajame hoopis rohkem mõistvust, vastutustunnet ja sotsiaalselt tundlikku piipu riigiasjade ajamisel. President kinnitas, et Eesti vabariik järgib demokraatia põhimõtteid ja rakendab neid kõigi Eesti elanike suhtes. Seega peab president Rüütel kahetsusväärseks aeg-ajalt kõlavaid põhjendamatuid süüdistusi meie rahvuspoliitika aadressil. Me peame ikka ja jälle tutvustama oma tänast poliitikat ja ka ajalugu, eriti neid peatükke meie minevikust ja olevikust, mis niisuguseid vastuolulisi hinnanguid on põhjustanud, rõhutas president. Eesti tegelikult valikut nii 65 või 60 aastat tagasi olid määratud Molotov-Ribbentropi paktiga mille kohanud kumbki totalitaarne režiim ei näinud ette väikeriigi iseseisvust. Samas ei sõdinud selle väikerahva poja võõrriigi mundris ja relvadega kunagi okupandid Kovidee vaid oma pere ja rahva kaitseks ning lootuses taastada oma riik. Eesti poliitikute poole pöördudes taunis president seda, et poliitikud püüavad koondada üha rohkem võimu pealinna riigiasutustesse ja siduda seal töötavaid ametnikke erakondlikult. Seeläbi on võim rahvast kaugenenud, ütles president. Traditsiooniliselt kogunes Toompea lossi valges saalis 20. augusti klubi, kuhu kuuluvad need ülemnõukogu liikmed, kes 20. augustil 1991 hääletasid Eesti riikliku iseseisvuse poolt. Toompeal käis samuti Riina Eentalu. Neid, kes hääletasid Eesti taasiseseisvaks, oli 69 ülemnõukogu liiget. Täna oli neist Toompeal 42. Täna tähistati ka klubi kümnendat aastapäeva ja kuulake, kuidas selle klubi suust eesti hümn kõlab ilma mingi orkestrit ta seda nimelt kuulab väga harva. Klubi presidendi Rein Järliku sõnul ei sekku klubi poliitikasse märgukirju kuhugi ei kirjutata, kuid oma tähelepanekud Eesti arengu, valitsuse ja parlamendi tegevuse kohta öeldaksegi välja 20. augusti kokkusaamisel. Täna tõstis Rein Järlik küsimuse Eesti riigi usaldusväärsusest. Eestis on tekkinud kummaline olukord riigi institutsioonide ajaloo käsitlemisel, tõdes Järlik. Selle ajaloo käsitluse järgi oli Eestis pärast kahekümnendat augustit 1991 üks aasta, kus polnud kõrgemat riigivõimu ja Rein Järlik küsis, kas Eesti riik siis oli ja mida öelda riikidele, mis Eesti vabariiki kohe pärast iseseisvumisotsust tunnustasid. Taasiseseisvunud Eesti riigi ajalugu algab 20.-st augustist 1981 aga taasiseseisvunud Eesti riigi parlamendi ajalugu algab millegipärast oktoobris 1992. Minu arvates see ei ole ainult meie sisemise urgitseme ise või poliitilise usklemise küsimus. Sellega siis. Minu arvates lüüakse ikkagi üsna ränk hoop riigi usaldusväärsuse. Eestis on siis nii, et taasiseseisvunud Eesti vabariigi parlamendi või kõrgema seadusandliku võimu ajalugu hakatakse lugema riigikogu seitsmenda koosseisu volituste algusest. Valimised olid 92. aasta 20. septembril. Sellele ajaloo absule, teadlikule või mitteteadlikule juhib siis Rein Järlik tähelepanu ja tekkis ka üsna elav diskussioon. Paar näidet vaid Tiit Made. Me ei peaks kogunema igal 20. augustil siia, Toompeale või kus tahes ja hakkama muretsema sellepärast, et kuidas sellesse päevasse parasjagu praegu nüüd suhtutakse vaid meie oma töö teinud ajalugu selle asjaga nad kõik paika. Küsimus ei ole ju üksikisikutes, pole klubis ja selle liikmetest, tõdes aga Indrek Toome. Küsimus on Eesti ajalugu. Eesti ajalugu peab olema. See peab vastama sellele, mis ajalugu siin tegelikult on, aga mitte kellelegi mõeldud ja ööd kirjutatud. Ja mida arvate teie? Täna keskpäeval avati Läänemaal Lihulas palju vaidlusi tekitanud mälestusmärk teises maailmasõjas saksa poolel sõdinud eestlastele. Mälestusmärgil on kiri Eesti meestele, kes selliseid 1940 kuni 45 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel. Lihula vallavanem Tiit Madisson ütles, et mälestusmärgi avamine tähendab üht sammu okupatsiooni lõpetamisel meis enestes. Ta lisas, et avamistseremoonial osales kuni paar 1000 inimest. Rahvast oli pea sama palju kui 1987. aastal Hirvepargis, meenutas ta. Mälestusmärgi õnnistas Lihula kirikuõpetaja Kaido saak. Lisaks tseremooniat juhtinud Madissonile kõnelesid vabadusvõitlejate liidu aseesimees Heino Kerde, Lihula endine linnapea Tõnis Mets, riigikogu kunagine liige Jüri toomepuu ja paljud teised. Paarile tunnile kavandatud üritus toimus rahulikult. Jätkame ka välissõnumitega Pekingis toimunud epideemia konverentsil hoiatati täna linnugripi kiire levimise eest. Hiina valitsuse teatel avastati esimesed juht kudumid, kus sead olid haigestunud ohtlikku viirusesse. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni väitel ei rakenda Aasia riikide valitsused õigeaegselt meetmeid viiruse leviku tõkestamiseks. Organisatsiooni teadlased hoiatasid Pekingisse. Ulatusliku epideemia vältimine võib osutuda juba võimalik tuks. Viimase poole sajandi jooksul on maailmas olnud 15 linnugripiepideemiat, millest viis hõlmasid väga suure territooriumi. Käesoleva aasta alguses suri Aasias linnugripi 27 inimest. Gruusia kaitseminister Giorgi paramiidse kinnitas täna, et kõik Lõuna-Osseetias viibinud Gruusia väed on piirkonnast välja viidud. Nüüd pole separatistidel oma agressiivsetele tegudel enam mingit õigustust, ütles minister ajakirjanikega kohtudes. Iraagi politsei võttis imaam Ali mošee pühas linnas Nadžafis oma kontrolli alla, leides pühamusse sisenedes. Mässulised šiiidi vaimuliku võitlejad on sealt lahkunud, teatas siseministeerium. Ministeeriumi kõrge esindaja ütles, et Iraagi politseil on täielik kontroll pühama üle koos usuvõimudega. USA armee arstid Aga varjasid Abu Kariibi haiglas vangide väärkohtlemise jälgi ning isegi võltsisid surmatunnistused varjata vangide surma, kirjutas Briti meditsiinileht Lancet täna. Tervishoiusüsteem osales psühholoogiliste füüsiliste survemeetodite väljatöötamisel nende kasutamisel ülekuulamistel, ütles raporti kirjutanud Minnesota Ülikooli professor Steven Michaels. Tema sõnul olid arstid muuhulgas turgutanud kokku varisenud vange, et ülekuulamised võisid jätkuda. Kuigi vangide väärkohtlemises paljud ei teatanud arstid sellest enne, kui tänavu jaanuaris algas ametlik juurdlus. Eestisse tuleb Ameerika Ühendriikide kongressi delegatsioon, kuhu kuuluvad ka mõjukas vabariiklasest senaator John McCain ja endine USA esimene leedi senaator Hillary Clinton. Homme Eestisse saabuvad delegatsiooni juhib McCain, teatas USA saatkonna pressi ja kultuuriatašee. Senaatorid kohtuvad peaminister Juhan Partsi, välisminister Kristiina Ojulandi ja kaitseminister Margus Hanson. Iga Iraagi sõda pakub aga jätkuvalt kõneainet ka USA sisepoliitikas. Markus Larsson jätkab. Vastaküsitluse põhjal selgub, et eelseisvad presidendivalimised USAs pärast Vietnami sõda esimesed, kus välispoliitika ja rahvusliku julgeoleku küsimused omavad suuremat tähtsust kui majandus. Kuigi enamus ameeriklasi tunnistab, et austas Ameerika Ühendriikide vastu maailmas vähenenud, leiab suurema osa Neist, et riigi kaitsmine terroristide vastu on vaieldamatu prioriteet ning usub, et ennetav sõjalise jõu kasutamine enamasti õigustatud. Q välissuhete nõukogu uurimiskeskuse sõnul nõustuvad ameeriklased tõsiasjaga, et terrorismiohu tingimustes rasketel aegadel tuleb langetada raskeid otsusi. Ameteid tähendab see, et nad president Bushi Iraagi-poliitikaga nurisemata nõus on. Juuli keskpaigas tehtud uuringud andmetel vastas 41 protsenti küsitletutest, et neile on esmatähtsad sõja, välispoliitika- ja terrorismiga seotud probleemid ning 26 protsenti kinnitas, et neid huvitab eelkõige majanduse seis. Viimati tundis rohkem ameeriklasi muret välispoliitika ja julgeoleku kui majanduse pärast enne 1970 teist aastat. Pärast seda on kõikide valimiste peamiseks kaalukeeleks olnud majandus. See muudatus kindlasti peegeldab tänapäevast maailma ja president Boškeevitabki järjekindlalt, et ta ei luba 11. septembri rünnakute kordumist. Boss süüdistab demokraatide presidendikandidaadi John keevitad viimane valmis ootama, kuni ähvardus vältimatuks muutub. Kuigi 88 protsenti ameeriklastest ütleb, et välispoliitika kõige tähtsam ülesanne on riigi kaitsmine terrorismi eest leiab ligi 60 protsenti, et Bushi administratsioon kiirustab jõu kasutamisega ja peaks kõigepealt diplomaat praktilised võimalused ammendama. Uuringust selgub samuti, et 74 protsenti ameeriklastest on valmis maailmajuhtimist teiste riikidega jagama ning see peaks kummutama väiteid, et võima need ameeriklased maailma endale allutada tahavad. Washingtonist Eesti raadiole. Mina olen Markus Larsson. Taas koduste teemade juurde Tartus nimelt algas kolmas arhailise kultuurifestival regi. Madis Aesma jätkab. Festivalil regi saab tõelist regilaulu nii kuulda kui ka ise õppida ning end seega esivanemate pärandiga tuttavamaks teha. Nii on festivali tegijadki enda eesmärgiks seadnud meie maailmapildi juurde lahtiseletamise läbi vanade laulude ja tantsude sellest, milline koht on regilaulul tänapäevase eestlase elus, räägib regiöö 2004 peakorraldaja Sulev Salm. Regilaul aastal 2004 tavalistlasele võiks tähendada ennekõike olemise viisi, nii nagu ta on tähendanud tavaeestlasele ka sajandeid aastatuhandeid tagasi. Ma usun, et regilaul on ikkagi, võib öelda tarne Eestisse küllaltki ütleme niiviisi, et pärimuskultuuri populaarsuse kasv viimase kümnendi jooksul on ju kõigile kaugelt märgatav ja eks eks võib-olla see vajadus süvitsi minna on ka ellu kutsunud festivali regi ja kui siis pärimuskultuuri ühte valdkonda süvitsi käsitlev ürituse Kui mullu toimus regiöö festivalil Ülenurmes Eesti põllumajandusmuuseumis, siis tänavu on kolitud Tartu kesklinna. Toimumiskohtadeks on Tartu mänguasjamuuseum, Jaani kirik, Lutsu teatrimaja, Jakobi viis sisehoov ning Antoniuse õu. Ehkki festivalil pole tänavu erinevatel põhjustel kohal väliskülalisi, on omamaised tegijad siiski oma ala tipud. Eks siin on teatud põhjused, miks ta nüüd see aasta on väiksem ja võimalik, et järgmine aasta suurema kindlasti tahaks siiski kaasata arhailise maa muusika tegijaid piiri tagant et tuua vahelduseks ka teiste maade ja rahvaste elu-olu puudutavat samalaadset muusikat. Samas töötegijate näol on kahtlemata tegemist selle valdkonna paremikuga, mis Eestis on väga erinevaid tõlgendusi saab sellel üritusel ka kuulda näha alates autentsematest variantidest nagu väike Hellero, kuni siis nii-öelda kaasaegsemad, karmimad töötlusteni ravdanud sõjaordi poolt. Kontsertidele on võimalik osta nii päevapileti kui ka festivalipassimänguasjamuuseumis, läbiviidavad õpitoad on aga kõigile tasuta. Eesti raadiole, tartlaste Madis Aesma. Ilmateade ütleb meile, öösel on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma, ida ja Lõuna-Eestis on sadu tugev, võib olla ka äikest. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, saartel lõunakaartetuul viis kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on öösel 15 kuni 19 kraadi. Homme päeval aga pilvisus hõreneb, hommikupoolikul sajab veel mitmel pool vihma, võib olla äikest, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa, saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ning sooja peaks homme päeval tulema 19 kuni 24 kraadi. Selline oli reede, 20. august Päevakaja. Ilusat õhtu jätku.